Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/I kursus. Uusaegse helikeele kujunemine
I kursus. Uusaegse helikeele kujunemine
Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/I kursus. Uusaegse helikeele kujunemine/MÕISTED
Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/I kursus. Uusaegse helikeele kujunemine/ERRATA/2023
Muusika kuulamine ja muusikalugu. Helilooja ning tema kaasaeg
[muuda]1) Muusika olemus ja päritolu (korrektuuridest tagasi)
[muuda]MÕISTED
[muuda]TELL UUS VALMIS
[muuda]LIHTSALT INFOKS TELL VANA ::https://vara.e-koolikott.ee/node/73 Muusika teke ja olemus (tell)
Muusika olemus
[muuda]Muusika olemuse kohta on läbi ajaloo püütud anda erinevaid seletusi. Hoolimata püüdlustest muusikat üldiselt ja põhjalikult määratleda, puudub tänaseni ühene muusika definitsioon. Tihti on defineeritud vaid muusika eri aspekte: muusika kui ratsionaalne, arvudel põhinev teadus, muusika kui tunnetel põhinev kunst, muusika kui apolloonilise või dionüüsilise alge sümbioos, muusika kui puhas teooria või puhas praktika.
Muusika mõiste ja piirid võivad nii kultuuri, ajalooperioodi kui ka sotsiaalse konteksti poolest erineda. Muusikat puudutavate arutelude suur hulk ja mitmekesisus viitab ühelt poolt hoiakute mitmekesisusele, kuid teiselt poolt näitab see ka seda, et arusaam muusika olemusest, määratlusest, iseloomust, vormist ja kontseptsioonist on pidevalt laienenud. Näiteks tänapäeva lääne kultuuris võiks küsida, kas orkestri häälestamine, John Cage'i teos "4'33", kus ei kõla ühtegi heli või arvutiprogrammide poolt tekitatud lindude "laulu" meenutavad helid on muusika? Võimalik, et iga mõeldavat heli võib olenemata selle allikast või sotsiaalsest kontekstist lugeda muusika hulka kuuluvaks.
Muusika päritolu
[muuda]Arheoloogilised leiud ja tänapäeva loodusrahvaste kultuuride uurimine viitavad sellele, et laulmine on varasem tegevus kui pillimäng. Seetõttu võibki vanimaks muusikainstrumendiks pidada inimese keha. Esimesed tehislikud muusikainstrumendid olid arvatavasti lihtsad looduslikud objektid, mida löödi või kraabiti. Väljakaevamised tänapäeva Saksamaa, Austria ja Sloveenia aladel on näidanud, et õõnsaid luid hakati muusikainstrumentidena kasutama umbes 40 000 aastat enne meie ajaarvamist.
Maailma rahvaste keelte ja sõnade päritolu uurimine võib anda teavet muusika aegade jooksul muutunud rolli kohta. Muusika võis olla nii rituaalide kui ka meelelahutuse koostisosa. Näiteks ladinakeelse sõna canto (laulma) muud tähendused "loitsima", "nõiduma", "võlusõnu lugema", "ennustama", "hoiatama" viitavad muusika rituaalsele rollile. Kõnelemise ja laulmise lähedase suhte kohta annab aga tunnistust see, et vanasti eestlased "ütlesid" laule.
Paljudel maailma kultuuridel puudub muusika kui terviku jaoks üks sõna. Kuigi tundub, et kõigis kultuurides on olemas näiteks hällilaulud, armastuslaulud, sõjalaulud ja hümnid, arenes muusika kui ühtne kontseptsioon välja vaid maailma teatud kultuurides, sealhulgas näiteks Lääne-Euroopas.
=====Huvitavaid teooriaid muusika päritolu kohta=====LISALUGEMINE (ACCORDION) Muusika päritolu kohta on erinevaid teooriaid. Näiteks
- loodusuurija Charles Darwiniga (1871) seotud teooria kohaselt on muusika pärit loomade ja lindude häälitsustest, mida inimene on bioloogilise evolutsiooni käigus edasi arendanud;
- sotsioloog Herbert Spenser ja helilooja Richard Wagner on leidnud, et muusika on pärit ülevast ja emotsionaalsest kõnelemisest;
- majandusteadlane Karl Bücher (1896) lähtus tähelepanekust, et muusika rütm koos seda saatvate helidega võimaldab koostööd tegevate inimeste rühmal tegutseda efektiivsemalt ja jõulisemalt;
- Carl Stumpf (1911) väitis, et laulmist meenutavad helid võimaldavad tavalisest kõnest palju tõhusamat inimestevahelist kommunikatsiooni pikkade vahemaade taha;
- Siegfried Frederick Nadel (1930) leidis, et muusika on tekkinud seoses vajadusega suhelda jumalate või muude kõrgemate jõududega;
- Curt Sachs (1943) eristas muusika kahte päritolu: logogenees (muusika lähtub kõneldud sõnast) ja patogenees (muusika on emotsionaalse väljenduse tulemus). Kuna mõnedes kultuurides tundub olevat esindatud ainult üks nendest, leiab Sachs, et muusikal on vähemalt kaks eraldi päritoluallikat. See omakorda selgitab, miks erinevates kultuurides "leiutatud" muusika võib olla erinev ning sellel võib olla täiesti erinev funktsioon. Selline lähenemine võib olla ka selgituseks maailma muusika määratule stiilikirevusele ja sellele, et muusikalised universaalid tegelikult puuduvad.
- Steven Mithen on leidnud, et heliline kommunikatsioon jaguneb kaheks: kõneks ja muusikaks.
- Aniruddh Pateli olulised uurimused muusika tunnetamise ja inimese aju arengu kohta näitavad, et nähtusel, mida me nimetame muusikaks, on inimese evolutsioonis oluline koht. Bioloogid, psühholoogid ja semiootikud on pooldanud Darwini vaadet muusikale kui kohanemisvõime arendajale, mis soodustab sobivust paaritumiseks ja eeldab olulisi omadusi nagu energilisus, paindlikkus ja innovaatilisus. Teatud loomaliikide poolt tekitatud helide analüüs näitab, et neis on tihti tavalised kommunikatiivsed helid koos kutsetega paaritumiseks ja "laulud". Selline kõne ja laulmise paralleelsus näitab, et muusika võib olla pärit kas keelega samast või veelgi varasemast ajast.
Alates 1990ndatest, kui muusika päritolu uurimisega hakkasid tegelema ka muude valdkondade teadlased, nagu näiteks loomade kommunikatsiooni uurijad, psühholoogid, evolutsioonibioloogid, füüsilised antropoloogid ja lingvistid, on muusika põhilistest funktsioonidest tulenevalt püstitatud mitmeid hüpoteese ka selle päritolu kohta:
- muusika areng virtuoossuse suunas võib olla seotud vajadusega paarilist efektiivsemalt juurde meelitada;
- muusika on kehastunud energia;
- muusika on ühiskonnas hakkamasaamiseks vajaliku paindlikkuse ja leidlikkuse suurendaja;
- muusikal on seos emade häälitsemisega, mille eesmärk on luua side nii loote kui ka väikelapsega;
- väikese ühiskonna terviklikkuse ja sidususe säilitamiseks on vaja arendada teatud helisid;
- muusikana loodud helisid võib kasutada vaenlase hirmutamiseks.
Lisalugemist
[muuda]Nettl, B. (2001/2014). 8. On the Origins of Music. Music. Oxford Music Online. https://doi.org/10.1093/gmo/9781561592630.article.40476, eestikeelne tõlge Vikipeedias https://et.wikipedia.org/wiki/Muusika#Muusika_p%C3%A4ritolu [05.07.2018].
Siitan, T. (1998). Õhtumaade muusikalugu I. Tallinn: Avita.
SHOW
[muuda]MUUTMISEL - illustratsioonid on töös
- https://vara.e-koolikott.ee/node/966 Muusika teke ja olemus (show)
ASK
[muuda]Muusika teke ja olemus (ask 1)
[muuda]Läbi uurimuste võib arvata, et *laulmine* oli varasem tegevus kui *pillimäng*. Muusikat loodi ja esitati erinevatel eesmärkidel. Vanaajal olid *rituaalid* osa igapäeva elust ning nende läbiviimiseks kasutati heli tekitamis vahendeid. Samuti toimusid erinevad *pühitsused* (nt uus maja, lapse sünd), mida saatis ka muusika. Kindlasti ei puudunud elust ka *meelelahutus*, mis toimus samuti muusika saatel. https://vara.e-koolikott.ee/node/1053#
Muusika teke ja olemus (ask 2)
[muuda]Ladina keelne sõna canto tähendab tänapäeval *laulan*, varasemas tähenduses tähendas see hoopis *nõiduma/loitsuma/ennustama/hoiatama*. Samuti võib ka üldiselt küsida, mida üldse tähendab sõna *muusika*. Kas võib selleks pidada ka loomade häälitsusi, inimhäälitsusi, lapse nuttu? Tänu arheoloogilistele leidudele saame me ka aimu vanarahvaste *traditsioonidest/kultuurist* ja *traditsioonidest/kultuurist*. Samuti saame teada, milliseid *muusikainstrumente* kasutati muusika loomisel. Kuidas üks või teine pill võis *kõlada*, saame aga ainult aimata. https://vara.e-koolikott.ee/node/1054
Muusika teke ja olemus (ask 3)
[muuda]Vanaaja muusikat tehes kasutati palju *käteplakse*, *jalamatse* ja *inimhäält*. Muusikat loodi erinevatel eesmärkidel ning nendest eesmärkidest saame me aimu mh läbi koopamaalingute. Üks tähtsamaid eesmärke olid *rituaalid*, kuna üleloomulike jõudude väljakutsumine oli lahutamatu igapäevane tegevus. Samuti erinevad *pühitsused*, mis toimusid erinevate sündmuste tarbeks. Kui tänapäeval luuakse palju muusikat emotsionaalse rahulolu saamiseks, siis võib aimata, et antud eesmärk võis, aga ei pruukinud olla tol ajal. Kindlasti üks põhjusi, miks muusikat loodi oli *meelelahutus*. Muusika loomisel kasutati *muusikainstrumente*, mida oli võimalik luua käepärastest vahenditest.
Muusika teke ja olemus (ask 4)
[muuda]Milliseid muusikainstrumente vanaajal kasutati, saame me aimata mh läbi
- arheoloogiliste kaevamiste
- laulude
- leitud nootide
Muusikat loodi põhiliselt järgmistel eesmärkidel:
- rituaalid, pühitsused, meelelahutus
- emotsionaalne heaolu
- eluea pikendamine, igavus, esinemisvajadus
Sõna canto tähendab tänapäeval "laulan", varasemalt tähendas see
- nõiun
- tantsin
- musitseerin
Kõige vanimaks "muusikainstrumendiks" peetaks
- inimese keha
- kitarr
- torupill
Tänu arheoloogilistele leidudele saame ma aimata, millised olid vanaaja rahvaste
- traditsioonid ja kultuur
- muusikaeelistused ja tantsud
- kunstioskused
Muusika teke ja olemus (ask 5)
[muuda]- Muusika tekkimise algust ei ole võimalik täpselt paika panna, võib ainult aimata.
- Muusika tekkimise algust on võimalik paika panna läbi koopamaalingute.
- Muusika tekkimise algust ei ole võimalik paika panna ega aimata.
- Vanimaks muusikainstrumendiks peetakse inimese keha.
- Vanimaks muusikainstrumendiks peetakse viiulit.
- Vanimaks muusikainstrumendiks peetakse koopamaalingutel kujutatud löökpilli.
- Tõenduseks, et muusika eksisteeris juba vanaajal on leitud muusikainstrumentide jäänused.
- Tõendusi, et muusika eksisteeris juba vanaajal ei ole leitud.
- Tõenduseks, et muusika eksisteeris juba vanaajal on leitud noodid.
- Muusikat loodi põhiliselt järgnevatel eesmärkidel: rituaalid, pühitsused, meelelahutus.
- Muusikat loodi ainult emotsionaalse rahulduse saamiseks.
- Muusika loomisel puudus igasugune eesmärk, loodi seda, mis "pähe" tuli.
- Muusika roll oli looduslike ja üleloomulike jõudude väljakutsumine.
- Muusikat ei kasutatud üleloomulike jõudude väljakutsumisel.
- Muusikat loodi ainult meelelahutuse eesmärgil.
- Ladinakeelne sõna canto tähendas varasemalt "nõiun", "loitsun".
- Ladinakeelne sõna canto tähendas varasemalt "laulan".
- Ladinakeelne sõna canto tähendas varasemalt "musitseerin".
- Läbi arheoloogiliste leidude saame me aimu vanaaja rahvaste traditsioonidest ja kultuurist.
- Läbi arheoloogiliste leidude ei ole võimalik tuvastada ei vanaaja rahvaste traditsioone ega kultuuri.
- Läbi arheoloogiliste leidude teame kindlalt, millist muusikat loodi ja milliseid konkreetseid muusikainstrumente kasutati.
- Pille valmistati käepärastest materjalidest.
- Pille ei osatud valmistada, kuna puudusid teadmised.
- Pille valmistati ainult ühest materjalist.
- Muusika oli tihedalt seotud tantsuga.
- Muusika ei olnud seotud tantsuga.
- Rituaalidel ainult tantsiti.
- Ladinakeelne sõna canto tähendab uues ladina keeles "laulan".
- Ladinakeelne sõna canto tähendab uues ladina keeles "nõiun".
- Ladinakeelne sõna canto tähendab uues ladina keeles "tantsin".
DO UUS
[muuda]1. projektülesanne. Muusika loomine rituaalile
[muuda]Muusika loomine rituaalile
Eesmärk: kogeda helide kaudu ürgaja kultuuri olemust.
Vahendid: looduslikud objektid (puuoksad, kivid)
Sooritamise kestus: sõltuvalt ettevalmistuste põhjalikkusest, õpilaste motivatsioonist ja ülesande sooritamise kohast 2-4 tundi
Sooritamise koht: võimaluse korral looduses
Kirjeldus:
- Õpilased jagunevad rühmadesse, igas rühmas on umbes 5-6 õpilast. Rühma siseselt lepitakse kokku, millist rituaalset sündmust tähistatakse (näiteks vihmaloits, saagiõnne palumine, pöördumine maajumala poole, palve vaenlase alistamiseks). Omavahel jagatakse rollid (näiteks šamaan, lauljad, pillimängijad, tantsijad). Improviseerides luuakse umbes 1-3 minuti pikkune rituaalse sündmuse muusika.
- Toimub kontsert, millel iga rühm esitab oma muusika. Esitused salvestatakse näiteks nutitelefoniga ja laetakse hilisemaks analüüsiks G-Drive'sse või Dropbox'i.
- Toimub ühine arutelu, millel kirjeldatakse esitusi näiteks järgmistest aspektidest:
- - milliseid muusikainstrumente kasutati ja millised on nende mänguvõimalused?
- - millised helid tekkisid, mille poolest tekkinud helid sarnanesid või erinesid?
- - millised helide kooskõlad tekkisid, kas mõned helid kõlasid paremini kokku kui teised?
- - kas miski üllatas?
Arutelu salvestatakse näiteks nutitelefoniga ja laetakse hilisema analüüsi jaoks üles G-Drive'sse või Dropbox'i.
2. projektülesanne. Loodusrahvaste rituaalide uurimine
[muuda]Loodusrahvaste rituaalide uurimine
Rituaalile muusika loomisele võib nii eelneda kui ka järgneda õpilase individuaalne (kirjalik) töö, mille käigus õpilane uurib nii maailma mõne loodusrahva rituaale kui ka analüüsib rühmatööna loodud muusikat.
3. projektülesanne. Vikipeedia täiendamine
[muuda]Vikipeedia täiendamine
Vahendid: arvuti/tahvelarvuti/nutitelefon ja internetiühendus
Maht: vähemalt 1000 tähemärki
Eeltöö: Tutvu juhendiga Õpilasuurimuse kasutamine Vikipeedias
Tagasiside:
- kaasõpilased, õpetaja ja Vikipeedia kaastöölised kommenteerivad kaastööd Vikipeedia artikli arutelulehel
- õpilane kirjeldab tunnis oma kaastööd ja tööprotsesssi
Ülesanne: loo uus või täienda olemasolevat Vikipeedia artiklit, näiteks:
- muusika
- muusikaarheoloogia
- füüsiline antropoloogia
- muusikainstrument
- inimhääl
- rütm
- muusikapedagoogika
- kehapill
- heli
- rituaal
- emotsioon
- tants
- šamaan
- olemus
- ajalugu
- teadus
- kunst
- teooria
- praktika.
- kultuur
- orkester
- John Cage
DO
[muuda]Võimalusel sooritada ülesanne õues!
Õpilased:
- 1. jagunevad rühmadesse (4-5 õpilast);
- 2. kasutavad heli tekitamiseks kehapilli ning vahendeid, mis leiduvad loodusest, samuti on lubatud häälitseda (aga mitte laulda!);
- 2.1 avastavad/eksperimenteerivad valitud helitekitamisvahendite kõlavõimalustega (kasutades improviseerimisvõtteid);
- 2.2 püüavad leida kooskõlasid läbi kuulamise;
- 2.3 lepivad kokku sündmuses, mida tähistatakse (pühitsetakse) (nt vihmaloitsumine, saagiõnne palumine), jagavad omavahel rollid ära (nt šamaan, pillimängijad, tantsijad);
- 3. esinevad valminud etteastega kaasõpilastele, prognoosiv pikkus vähemalt 3 min;
- 3.1 salvestavad etteastet nutitelefoniga (heli ja video)
- 4. reflekteerivad (etteastes osalenud) ja annavad tagasisidet (publik) toimunu ning enda tunnete, kogemuste ja tähelepanekute kohta (rühmavestlus ja kirjalikud märkmed)
- 4.1 refleksioon toimub ka salvestuse põhjal (heli ja video)
- 4.2 refleksiooni (rühmavestlust) tuleb salvestada
- 5. laevad kõik salvestused üles (nt pilveteenustesse nagu G-Drive, Dropbox)
Ülesande eesmärk: kogeda vanaaja kultuuri olemust läbi helide ja rituaalide.
https://vara.e-koolikott.ee/node/1052 Muusika teke ja olemus (do)
2) Muusika väljendusvahendid (korrektuuridest tagasi)
[muuda][lõiming IV kursusega, nö lühisissejuhatus IV kursuse teemadesse]
MÕISTED
[muuda]- helilooja
- muusikalised väljendusvahendid
- heliteos
- rütm
- tempo
- tämber
- dünaamika
- meloodia
- harmoonia
- vorm
- faktuur
- muusikaanalüüs
- ajastu
- punkt
- helivältus
- suhe
- muster
- punkteeritud [rütm]
- triool
- meetrumi
- rõhk
- löök
- takt
- esitus
- kiirus
- kiire (presto)
- rahulik (adagio)
- mõõdukas (moderato)
- tämber ehk kõlavärv
- fagott (torisev)
- põikflööt (hõljuv)
- gong (kumisev)
- sarved (signaali andev)
- klarnet (nasaalne)
- dünaamika ehk helitugevus
- vaikne (piano)
- vali (forte)
- valjenev (crescendo)
- meloodia
- ühehäälsus
- väljendus
- muusikaline mõte
- aste
- astmeline liikumine
- harmoonia ehk kooskõla on helide üheaegne kõlamine vertikaalis
- heakõlaline (konsonantne)
- halvakõlaline (dissonantne)
- klassikaline [harmoonia]
- vorm on Teose ülesehitus
- fuuga
- kolmeosaline vorm
- sonaat [sonaadivorm]
- faktuur näitab muusikalise struktuuri tihedust
- ühehäälsus
- mitmehäälsus
- akordilisus
TELL UUS VALMIS
[muuda]Muusika väljendusvahendite määratlus
[muuda]Muusika väljendusvahendid on muusikas rakendatud muusikalised objektid. Helilooja kasutab muusika väljendusvahendeid heliteose loomiseks, interpreet ehk esitaja kasutab neid heliteose tõlgendamiseks ning muusikateadlane kasutab neid muusikast rääkimiseks ja kirjutamiseks.
Kuulates muusikat tähelepanelikult ning analüüsides muusikaliste väljendusvahendite kasutamist, on võimalik määratleda heliteose loomise ajastu, muusikastiil ning isegi helilooja.
Muusika väljendusvahendid on näiteks rütm, tempo, tämber, w:dünaamika (muusika|dünaamika]], meloodia, harmoonia, muusikavorm ja faktuur.
Huvitavat lisalugemist muusika väljendusvahenditest
[muuda]- rütm (https://vara.e-koolikott.ee/node/1561): näiteks punkteeritud, triooliline
- tempo (https://vara.e-koolikott.ee/node/1565): näiteks kiire (presto), rahulik (adagio), mõõdukas (moderato)
- tämber ehk kõlavärv (https://vara.e-koolikott.ee/node/1600). Igal muusikainstrumendil võib olla oma tämber, näiteks [[w:fagott|fagott] (torisev), flööt (hõljuv), gong (kumisev), metsasarv (signaali andev), klarnet (nasaalne)
- w:dünaamika (muusika|dünaamika]] (https://vara.e-koolikott.ee/node/6062): näiteks valjenev (crescendo)
- meloodia (https://vara.e-koolikott.ee/node/1550). Näiteks: astmeliselt liikuv, ülespoole liikuv, allapoole liikuv
- harmoonia (https://vara.e-koolikott.ee/node/1573) Näiteks: heakõlaline (konsonantne), halvakõlaline (dissonantne); klassikaline jms
- muusikavorm (https://vara.e-koolikott.ee/node/3791): näiteks kolmeosaline lihtvorm, sonaadivorm ehk sonaat-allegro
- faktuur (https://vara.e-koolikott.ee/node/1580): faktuuri tüübid on näiteks monofoonia ehk ühehäälsus ja mitmehäälsus, sealhulgas polüfoonia, homofoonia
SHOW
[muuda]ASK
[muuda]Muusika väljendusvahendid (ask 1)
[muuda]Lohista sõna õigesse kasti*: *Rütm* on muusika helivältuste suhete muster. *Tempo* on heliteose esitamise kiirus. Igal instrumendil on oma iseloomulik *Tämber* ehk kõlavärv. Muusikateose esitamisel tuleb arvestada erinevaid helitugevusi, see on *Dünaamika*. *Meloodia* on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte. *Harmoonia* on helide üheaegne kõlamine vertikaalis. *Vorm* on teose ülesehitus. *Faktuur* näitab muusikalise struktuuri tihedust.
- https://vara.e-koolikott.ee/node/244 Muusika väljendusvahendid (tell, show, ask 1-4, do)
Muusika väljendusvahendid (ask 2)
[muuda]Lohista sõnad õigesse kohta**
- https://vara.e-koolikott.ee/node/244 Muusika väljendusvahendid (tell, show, ask 1-4, do)
Muusika väljendusvahendid (ask 3)
[muuda]Märgi, kas antud väide on õige või vale*
- Kas need kõik on muusikalised väljendusvahendid: rütm, tempo, tämber, dünaamika, meloodia, harmoonia, vorm, faktuur?
- True* False
- Kas kõik heliloojad kasutavad ühesuguseid muusikalisi väljendusvahendeid, kuna ei taha erineda?
- True False*
- Kas muusikalisi väljendusvahendeid tähelepanelikult kuulates ja analüüsides on võimalik aru saada, mis ajastu muusikaga on tegemist?
- True* False
- Kas heliteos on kunstiline tervik, mille loomisel kasutatakse kõiki muusikalisi väljendusvahendeid?
- True* False
- Kas iga ajastu muusikal on ainult piiratud hulk reegleid, mille vastu ei tohi helilooja mingil juhul eksida?
- True False*
- https://vara.e-koolikott.ee/node/244 Muusika väljendusvahendid (tell, show, ask 1-4, do)
Muusika väljendusvahendid (ask 4)
[muuda]Vali millised sõnad kuuluvad muusikaliste väljendusvahendite hulka**
- Rütm
- triool*
- vali (forte)
- torisev
- Tempo
- fuuga
- kiire*
- valjenev
- Tämber
- kumisev (gong)*
- astmeliselt liikuv
- valjenev
- Dünaamika
- kiire
- sonaat
- valjenev*
- Meloodia
- meetrum
- akordiline
- astmeliselt liikuv*
- Harmoonia
- heakõlaline*
- rahulik (adagio)
- ühehäälne
- Vorm
- nasaalne
- kumisev
- fuuga*
- Faktuur
- kiire
- mõõdukas
- akordiline*
- https://vara.e-koolikott.ee/node/244 Muusika väljendusvahendid (tell, show, ask 1-4, do)
Muusika väljendusvahendid (ask 5)
[muuda]- 1. Card DÜNAAMIKA FORTE
- 2. Card FAKTUUR AKORDILINE
- 3. Card HARMOONIA PÜSIV
- 4. Card MELOODIA ASTMELINE
- 5. Card RÜTM TRIOOL
- 6. Card TEMPO KIIRE
- 7. Card TÄMBER VÕLUV
- 8. Card VORM FUUGA
- https://vara.e-koolikott.ee/node/359 Muusika väljendusvahendid (ask 5)
Muusikaliste väljendusvahendite tuvastamine ja kirjeldamine konkreetses muusikas.
Eesmärk: õpilane tutvub, oskab tuvastada ja analüüsida muusikalisi väljendusvahendeid konkreetse muusika najal.
Aeg: 30 minutit
Versioon 1 (lihtsam): õpilased otsivad sobiva muusika ise või õpetaja annab teose ette
Õpetaja:
1. tutvustab muusikalisi väljendusvahendeid
1.1 suuliselt (rühmas): kuvab ekraanil muusikaliste väljendusvahendite nimekirja
või 1.2 individuaalselt (tunnis või kodutööna): prindib välja töölehe muusikaliste väljendusvahendite nimekirjaga nt tabeli vormis
2. tutvustab ülesannet näidete varal
Õpilased:
1. tutvuvad muusikaliste väljendusvahendite terminitega
2. valivad välja kuni 3 muusikalist väljendusvahendit
3. analüüsivad teose iseloomulikke muusikalisi väljendusvahendeid
3.1 individuaalselt (täidavad töölehte)
või 3.2 moodustavad rühmad sooritamaks ülesannet iseseisvalt tunniväliselt (täidavad töölehte)
4. tutvustavad tunnis oma valikuid, kaasõpilased analüüsivad ja arutavad kuuldud katkendid rühmas
Versioon 2 (Raskem variant):
Õpetaja:
1. valib välja 3-5 erineva karakteriga heliteost (katkendeid): soolopilli teos, orkestriteos, aaria, poplugu vms
2. valib ja mängib sobivad helisalvestused (katkendid) (CD'lt, Youtube'ist, Spotify)
Do uus
[muuda]1. ülesanne. Muusika väljendusvahendite tuvastamine ja kirjeldamine.
Eesmärk: õpilane oskab tuvastada ja kirjeldada muusikalisi väljendusvahendeid valitud muusika kontekstis.
Korda üle: Muusikaliste väljendusvahendite määratlused ja näidised
Tööleht: MUUSIKASTIIL. JOONIS 001. SUUNAVAD KÜSIMUSED
Kestus: u 30 minutit
Muusikaliste väljendusvahendite tuvastamine ja kirjeldamine konkreetses muusikas.
Eesmärk: õpilane tutvub, oskab tuvastada ja analüüsida muusikalisi väljendusvahendeid konkreetse muusika najal.
Aeg: 30 minutit
Versioon 1 (lihtsam): õpilased otsivad sobiva muusika ise või õpetaja annab teose ette
Õpetaja:
1. tutvustab muusikalisi väljendusvahendeid
1.1 suuliselt (rühmas): kuvab ekraanil muusikaliste väljendusvahendite nimekirja
või 1.2 individuaalselt (tunnis või kodutööna): prindib välja töölehe muusikaliste väljendusvahendite nimekirjaga nt tabeli vormis
2. tutvustab ülesannet näidete varal
Õpilased:
1. tutvuvad muusikaliste väljendusvahendite terminitega
2. valivad välja kuni 3 muusikalist väljendusvahendit
3. analüüsivad teose iseloomulikke muusikalisi väljendusvahendeid
3.1 individuaalselt (täidavad töölehte)
või 3.2 moodustavad rühmad sooritamaks ülesannet iseseisvalt tunniväliselt (täidavad töölehte)
4. tutvustavad tunnis oma valikuid, kaasõpilased analüüsivad ja arutavad kuuldud katkendid rühmas
Versioon 2 (Raskem variant):
Õpetaja:
1. valib välja 3-5 erineva karakteriga heliteost (katkendeid): soolopilli teos, orkestriteos, aaria, poplugu vms
2. valib ja mängib sobivad helisalvestused (katkendid) (CD'lt, Youtube'ist, Spotify)
3. ülesande sooritamise viis: suuliselt (rühmas) või individuaalselt (tunnis või kodutööna)
3.1 suuliselt (rühmas): kuvab ekraanil muusikaliste väljendusvahendite nimekirja
või 3.2 individuaalselt (tunnis või kodutööna): prindib välja töölehe muusikaliste väljendusvahendite nimekirjaga nt tabeli vormis
Õpilased:
1. kuulavad ja analüüsivad antud teoste muusikalisi väljendusvahendeid
2. seostavad kuuldut tutvustatud terminitega
3. ülesande sooritamise viis: suuliselt (rühmas) või individuaalselt (tunnis või kodutööna)
3.1 suuliselt (rühmas): arutavad rühmas igat kuuldud teost
3.2 täidavad individuaalselt töölehte tunnis või kodus
3.2.1 sooritusi või arutada ka järgmises tunnis rühmas
2. ülesanne. Vikipeedia täiendamine (ulatuslikum) (lisahindeline)
Loo uus Vikipeedia artikkel või täienda olemasolevat artiklit:
1. Vali huvi pakkuv muusika väljendusvahendivaldkonna mõiste Vikipeedia loendist Muusika mõisteid või loo uus mõiste juurde.
NB! Sinise kirjaga sõna lingi näol on artikel juba loodud, punase kirjaga sõna taga artikel on seni loomata.
2. Loe enne tööle asumist juhendit Õpilasuurimuse kasutamine Vikipeedias hoolega läbi ja järgi sealseid juhiseid ja soovitusi.
3) Esiaja muusika. Vanaaja muusika nr. 1: mesopotaamia (sumeri ja assüüria), egiptuse ja palestiina muusika (korrektuuridest tagasi)
[muuda]MÕISTED
[muuda]- loodusrahvad
- looduspillid
- kaljujoonistus
- koopajoonistus
- tants
- rituaal
- arheoloogia
- puhkpill
- löökpill
- keelpill
- kõla
- häälestus
- flööt
- sarved
- kultuurrahvad
- Mesopotaamia
- sumerid
- Egiptus
- Palestiina
- Vana-Egiptus
- otseflööt
- harf
- lüüra
- lauto
- Assüüria
- topeltšalmei kahe toru ja nelja sõrmeavaga hõbetoru
- signaalpillid
- trompet
- Vana Testament
- Heebrea muusika
- Taaveti harf ehk lüüra
- tempilteenistus
- saatepill
- templirituaal
- šofar, mis meenutab sikusarve.
- muusika funktsioon
- muusika õpetus
- pilliõpetus
- noodiõpetus
- helide võnkumine
- seinamaal
- muusika kultuslik funktsioon
- meelelahutus
- muusik
- instrumentaalkooslus
- harf on keelpill, mida on kasutanud enda kultuuris mitmeid rahvad, sumerid, egiptlased. Valdavalt oli harf naiste pill, mis tuli kasutusele 5. sajandi teisel poolel. Harfi mängitakse ka tänapäeval nii soolopillina kui ka orkestripillina.
- lauto on keelpill, mida kasutasid kõige enam sumerid.
- lüüra on keelpill, mis oli kõige levinum 7 keelega, kõige enam mängisid seda sumerid. Kasutati nii soolomängudel kui ka poeemide taustamuusika loomisel. Kõlakast oli ehitatud kilpkonna kilbist või sarnanes sellega kujult.
- otseflööt oli kõige mängitavaim puhkpill Vana-Egiptuses. Flöödid ning sarved olid väga populaarsed ka teiste rahvaste seas, kuna flööte oli kerge valmistada loomade luudest.
- topeltšalmei on leitud Assüüria riigi kodaniku hauast. Antud puhkpill on kahe toru ning nelja sõrmeavaga hõbetoru. Antud pillil on topelt lesthuulik nagu tänapäeval on fagotil ja oboel.
- šofarr meenutas sikusarve ning seda kasutati Heebreas templiteenistustel signaalpillina.
- trompet sarnaselt šofarile kasutati ka trompetit signaalpillina. Trompeti laadset signaalpilli on leitud Assüürias.
- egiptuse muusika
- mesopotaamia muusika
- Hurrian hümni nr 6 (u 1400 eKr), lüüra mängib Michael Levy. Meloodiat avastati 1950. a-tel Ugaritis (Süürias) (Dr. Richard Dumbrill).
TELL UUS VALMIS
[muuda]TELL VANA https://vara.e-koolikott.ee/node/339 Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (tell, show, ask 1-3)
Esiaja muusika ja selle roll
[muuda]Esiaja muusika on muusika, mida tehti esiajal umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr.
Esiaja muusikat on võimalik uurida vaid arheoloogiliste leidude abil. Selleks on tekkinud eraldi teadusvaldkond: muusikaarheoloogia. Esiajalooliste kultuuride muusikaelu rekonstrueerimiseks kasutatakse lisaks arheoloogia meetoditele ka erinevaid füüsilise antropoloogia ja etnograafia meetodeid. Näiteks euroopaväliste loodusrahvaste kultuuride uurimine etnograafilise analoogia meetodi abil illustreerib, kuidas võis inimene elada ka esiajal.
Esiaja inimene elas tänapäeva inimesega võrreldes palju tihedamas seoses looduse, usu ja tavadega. Esiaja muusika võis täita nii rituaalset kui ka meelelahutuslikku funktsiooni. Ilmselt juba esiajal hakkas kujunema ka muusiku sotsiaalne roll ning tekkisid erinevad muusikainstrumentide kooslused.
Esiaja muusika kronoloogia
[muuda]3,3 miljonit aastat tagasi: inimese tekkimine
40 000 aastat tagasi: väljakaevamised tänapäeva Saksamaa, Austria ja Sloveenia aladel on näidanud, et õõnsaid luid hakati muusikainstrumentidena kasutama umbes 40 000 aastat enne meie ajaarvamist
Huvitavat lisalugemist esiaja muusikainstrumentidest
[muuda]Esiaja arheomusikoloogilised leiud on enamasti muusikainstrumendid või nende osad ning musitseerimise stseenid koopajoonistel. Leitud objektid võivad olla kivist, metallist, savist, luust, puust, puukoorest, nahast, pilliroost. Muusikaga seotud objektid võivad leiduda haudades, asulakohtades, veekogude settekihtides.
Arheoloogid on leidnud nii esiaegseid löökpille, puhkpille kui ka keelpille. Kui löökpillide ja puhkpillide puhul on võimalik rekonstrueerida, kuidas need pillid võisid kõlada, siis keelpillidega on asi keerulisem. Keelpilli enda võib küll rekonstrueerida, kuid keeruline on aimata, millises häälestuses see pill võis olla.
Muusikaarheoloogia üheks eesmärgiks on leidude liigitamine. Tänapäeval kasutatav klassifikatsioon on järgmine:
- 1. objektid, mille esimene funktsioon võis olla tekitada muusikalisi helisid, nagu näiteks pronksist viled, luust flöödid, kellad ja kuljused;
- 2. objektid, mis tekitasid mürasid, nagu näiteks sea sääreluust härjamöirge imiteerija;
- 3. objektid, mis võisid täita mitut funktsiooni nagu näiteks pronksist spiraalsed liistakud või plaadid;
- 4. objektid, mis algselt ei olnud mõeldud helide tekitamiseks, kuid mille kasutamisega käis kaasas teatud heli, nagu näiteks hõbedast või terasest käevõrud;
- 5. objektid, mille eesmärk on tundmatu, kuid mis võivad tänu oma materjalile või konstruktsioonile tekitada ka helisid, nagu näiteks õõnsusi täis nikerdatud luud, mida võidi kasutada ka kaabitsana. Selliste objektide funktsiooni määramisel on oluline leiu kontekst ja neid klassifitseeritakse tavaliselt analoogia alusel.
Muusika roll vanaajal nr. 1: mesopotaamia (sumeri ja assüüria), egiptuse ja palestiina muusika
[muuda]Vanaaja muusika on muusika vanaajal, mis algas kirja tekkimisega umbes 4. aastatuhandel eKr ja lõppes Rooma riigi lagunemisega ajavahemikus 395-476. Kuna kiri võeti erinevates kohtades kasutusele eri ajal, siis ka vanaaja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Osades kultuurides võib vanaaeg ka puududa. Näiteks Eestis vanaaega ei olnud ja ajalooline aeg algas keskajaga.
Arheoloogiliste leidude põhjal on teada, et näiteks Mesopotaamias seostati taevakehade liikumist helidega.
Vanaaja muusika kronoloogia
[muuda]4. aastatuhandel eKr: kirja leiutamine
umbes 4500 aastat eKr: sumerid tundsid harfi
umbes 3000 aastat eKr: egiptlased tundsid harfi
umbes 1900 aastat eKr: varasem ühest puust valmistatud vibuharf asendus tänapäevase nurkharfiga.
umbes 8.-6. sajandil eKr: Vana-Kreeka arhailine ajajärk, mis algas linnriikide tekkimisega
umbes 580–500 eKr: Antiik-Kreeka filosoofi Pythagorase eluaastad. Tal on ka teoreetilisi traktaate muusika ja muusikateooria kohta ning kuulsad on tema monokordi puudutavad selgitused
5. sajand eKr kuni 330. aastal eKr: Vana-Kreeka klassikaline ajajärk linnriikide õitseajast kuni Makedoonia vallutusteni
330. aastal eKr kuni 146. aastani eKr: Vana-Kreeka hellenismi ajajärk Makedoonia vallutustest kuni Rooma vallutusteni
146. aastast eKr kuni 395. aastani pKr: Vana-Kreekas Rooma võimu ajajärk
Mesopotaamia (sumeri), egiptuse ja palestiina muusikainstrumendid
[muuda]Nii Mesopotaamia (Sumeri ja Assüüria), Egiptuse kui ka Palestiina aladelt on leitud neile vanaaja rahvastele iseloomulikke muusikainstrumente:
- Mesopotaamia lõunaosas elanud sumerid, keda peetakse vanimaks kultuurrahvaks ning kes leiutasid näiteks vankri ja ratta, kasutasid kõige enam lüürat, harfi ja lautot. Mesopotaamia põhjaosas olnud riigi, Assüüria, kodaniku hauast on leitud kahe toru ja nelja auguga hõbetoru kujuline topeltšalmei. Assüüria aladelt on leitud ka ilmselt signaalpillidena kasutatud trompeteid.
- Vana-Egiptusest on leitud erinevaid otseflööte ja harfe.
- Palestiina aladel viljeldud heebrea muusikast võib saada aimu muuhulgas ka Vanast Testamendist, kus on kirjeldatud lüürakujulist Taaveti harfi, mida kasutati templis teenistuse saatepillina. Juutide templirituaalides oli olulisel kohal ka sikusarve meenutav šofar, mida kasutati signaalpillina.
Harf
[muuda]Harf on näppekeelpill, mida sumerid tundsid juba umbes 3500 aastat eKr ja egiptlased umbes 3000 aastat eKr. Umbes 1900 aastat eKr asendus varasem ühest puust valmistatud vibuharf tänapäevase nurkharfiga. 5. sajandi teisel poolel kujunes harf põhiliselt naiste pilliks. Tänapäeval kasutatake harfi nii soolo- kui ka orkestripillina.
Lauto
[muuda]Lauto on keelpill, mida kasutasid kõige enam sumerid.
Lüüra
[muuda]Lüüra oli seitsme keelega keelpill, mida sumerid nii kasutasid soolo- kui ka saatepillina. Lüüra kõlakast oli ehitatud kilpkonna kilbist või oli sellele sarnase kujuga.
Otseflööt
[muuda]Otseflööt ehk pikiflööt on tänapäeva plokkflöödia sarnane pill, mis arheoloogiliste leidude põhjal otsustades oli levinuim puhkpill Vana-Egiptuses. Otseflööte valmistati tavaliselt luust.
Topeltšalmei
[muuda]Topeltšalmei on kahe toru ja nelja sõrmeavaga topeltlesthuulikuga puhkpill. oma kõlalt võis ta sarnaneda tänapäevastele topeltlesthuulikuga puhkpillidele oboele ja fagotile. Assüüria kodaniku hauast leitud topeltšalmeil oli kaks hõbedast toru.
Topeltaulos
[muuda]Topeltaulos on topeltšalmei sarnane topeltlesthuulikuga puhkpill.
Šofar
[muuda]Šofar meenutas sikusarve ning seda kasutati Heebreas templiteenistustel signaalpillina.
SHOW UUS
[muuda]Egiptuse muusika pillinäited
[muuda]Kuula Youtube'is kasutaja Egyptahotepi helinäiteid (koos pillipiltidega)
Mesopotaamia muusika pillinäited
[muuda]Kuula Youtube'is kasutaja DamianMusicChannel4 helinäite väidetavalt vanim meloodiat Hurrian hümni nr 6 (u 1400 eKr), lüüra mängib Michael Levy. Meloodiat avastati 1950. a-tel Ugaritis (Süürias) (Dr. Richard Dumbrill).
ASK
[muuda]Märgi ära kõik pillid, mis olid kasutusel vanade rahvaste seas*
- Vastavalt piirkonnale olid iseloomulikud ka erinevad pillid. Näiteks Vana-Egiptuses *otseflööt* ja *harf*. Sumerid, kes leiutasid meile vankri ja ratta, kasutasid kõige enam *lüürat*, *harfi* ja *lautot*. Assüüria riigi kodaniku hauast on leitud kahe toru ja nelja sõrmeavaga hõbetoru - *topeltšalmei*, samuti on Assüüriast leitud ka signaalpille - *trompeteid*. Läbi Vana Testamendi on võimalik aimu saada ka Heebrea muusikast, kus on kirjeldatud *Taaveti harfi* ehk *lüürat*, mida kasutati erinevatel tempilteenistustel saatepillina. Oluliseks signaalpilliks templirituaalides oli *šofar*, mis meenutab *sikusarve*. Siiamaani ei ole teada, kus ja kuidas pilliõpetust ja noodiõpetust saadi, sest ühtegi materjali selle kohta pole siiani leitud.
Lohista õiged pillid õigetesse kastidesse*
- otseflööt* on Vana-Egiptuse iseleoomulik puhkpill. Vana-Egiptuses oli kasutusel ka keelpill *harf*. Sumerid mängisid kõige enam järgmisi pille: *lüüra*, *harf* ja *lauto*. Kaevamiste käigus on Assüürias leitud signaalpill *trompet* ning samuti kahe toruga *topeltšalmei*. Läbi Vana Testamendi on aimatav, et Heebrea muusikas kasutati lisaks Taaveti harfile ehk *lüüra*le ka puhkpilli *šofar*i.
Vali, kas järgnevad väited on õiged või valed** Keelpillide kõla on lihtsam taastada kui löökpillide ja puhkpillide kõla.
- True False
Kas läbi Vana Testamendi saab teada, et piibli legendaarseim pill on šalmei?
- True False
Kas on teada kus ja kuidas vanad kultuurrahvad noodikirja ja pilliõpetust omandasid?
- True False
Kas muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni?
- True False
Kas esimesed pillileiud on meile teada tänu arheoloogilistele kaevamistele?
- True False
UUS: Keelpillide kõla on lihtsam taastada kui löökpillide ja puhkpillide kõla. Vana Testamendi järgi on šalmei piibli legendaarseim pill. Teame täpselt, kuidas omandasid vanad kultuurrahvad noodikirja ja pilliõpetuse. Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni. Esimesed pillileiud on meile teada tänu arheoloogilistele kaevamistele.
Vali lause(d), mis on õiged**
- Teadmised muusika päritolu kohta on ebamäärased, võib ainult oletada.
- Läbi kaevamiste on arheoloogid leidnud ainult löökpille.
- Kõige kergem on taastada keelpille, kuna on aimatav, mis häälestuses nad olid.
Vali lause(d), mis on õiged
- Sumerid kasutasid kõige enam lüürat, lautot ja harfi.
- Assüüria riigi kodaniku hauast leiti otseflööt.
- Heebrea muusikas on kasutatut palju Taaveti harfi ehk lautot.
Vali lause(d), mis on õiged
- Muusika rolli vanaajal on võimalik aimata läbi seinamaalide.
- Muusikat kasutati ainult meelelahutuseks.
- Muusikat esitati ainult erinevate rituaalide tarbeks.
- https://vara.e-koolikott.ee/node/286 Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #1 (Loodusrahvad, Mesopotaamia (sumerid), Egiptus, Palestiina) (tell, show, ask, do)
DO UUS
[muuda]1. projektülesanne. Sündmuste põhine rütmimprovisatsioon vanade kultuurrahvaste muusikaga. MIS ON SELLE ÜLESANDE EESMÄRK?
[muuda]Eesmärk: õpilased kasutades enda loomingulisust ja õpitud teadmisi loovad teose, õpilased on tutvunud antud perioodi muusikainstrumentidega ning oskavad neid erinevaid rütme kasutades enda omaloomingus kasutada.
Võimalusel sooritada ülesanne õues!
Õpilased:
- 1. Jagunevad rühmadesse (4-5 õpilast);
- 2. kasutavad helitekitamiseks isemeisterdatud löökpille (puutoikad, kivid, puulehed);
- 2.1 avastavad/eksperimenteerivad valitud helitekitamisvahendite kõlavõimalustega (kasutades improviseerimisvõtteid);
- 2.2 püüavad leida kokku sobivaid rütme;
- 2.3 lepivad kokku sündmuses, mida tähistatakse söömaaeg, tants, meelelahutus, võistlus
- 3. Kaasõpilased peavad arvama nähtu ja kuuldu põhjal, millise sündmusega on tegu
Inspiratsiooniks:
- Helinäide 1 egiptuse muusikast (Youtube'i kasutaja Petsmascota), pane tähele rütmipartii.
- Helinäide 2 egiptuse muusikast (Youtube'i kasutaja Brandon Fiechter), pane tähele rütmipartii.
- Helinäide 3 egiptuse või Siinai beduiinide muusikast (Youtube'i kasutaja Traditional Music Channel), pane tähele rütmipartii.
2. projektülesanne. Vikipeedia täiendamine
[muuda]DO VANA
[muuda]Sündmuste põhine rütmimprovisatsioon vanade kultuurrahvaste muusikaga
Võimalusel sooritada ülesanne õues!
Õpilased:
- 1. Jagunevad rühmadesse (4-5 õpilast);
- 2. kasutavad helitekitamiseks isemeisterdatud löökpille (puutoikad, kivid, puulehed);
- 2.1 avastavad/eksperimenteerivad valitud helitekitamisvahendite kõlavõimalustega (kasutades improviseerimisvõtteid);
- 2.2 püüavad leida kokku sobivaid rütme;
- 2.3 lepivad kokku sündmuses, mida tähistatakse söömaaeg, tants, meelelahutus, võistlus
- 3. Kaasõpilased peavad arvama nähtu ja kuuldu põhjal, millise sündmusega on tegu
Inspiratsiooniks:
- Helinäide 1 egiptuse muusikast (Youtube'i kasutaja Petsmascota), pane tähele rütmipartii.
- Helinäide 2 egiptuse muusikast (Youtube'i kasutaja Brandon Fiechter), pane tähele rütmipartii.
- Helinäide 3 egiptuse või Siinai beduiinide muusikast (Youtube'i kasutaja Traditional Music Channel), pane tähele rütmipartii.
- https://vara.e-koolikott.ee/node/286 Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #1 (Loodusrahvad, Mesopotaamia (sumerid), Egiptus, Palestiina) (tell, show, ask, do)
4) Muusika roll vanaajal nr. 2. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikakultuur (korrektuuridest tagasi)
[muuda]MÕISTED
[muuda]- Vana-Kreeka kultuur
- Mesopotaamia
- Egiptus
- Kreeta kunst
- lüüra
- topeltaulos on topelthuulikuga puhkpill, sarnane šalmeiga
- Musikē on kreeka keeles muusade kunst. Nimelt hõlmab antud mõiste luulet ja muusikat kui lahutamatut üksust. Loomulikult on tänapäeval muusika ja luule Kreekas eraldi kunstiliigid.
- Muusika mõiste kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ning juba esimesteks muusikuteks peeti Kreeka jumalaid. Zeusi poeg Apollon, muusade juht on kujutatud tihti lüüraga. Samuti Amphioni, kelle lüüramäng oli niivõrd võimas, et kivid tõusid iseenesest Teeba linna müürideks. Dionysose, veinijumala pilli puhus tema kaaslane Marsyas, pilliks oli aulos (topelthuulikuga puhkpill, šalmei sarnane), matkis eksalteeritud inimhäälet, karjet.
- näppepillid
- forminks, 4-keelne
- kitara, 7. sajand
- soolopill
- 7 keelega lüüra
- kõlakast
- Apolloni kultus
- Dinysose pidustused
- barbiton, väiksem lüüra variant, pikkade harudega
- harf alates 5. sajandist
- aulos, puhkpill, sugulane šalmeiga eelkäija oboel.
- paanivile ehk süürinks, mis koosnes 5-7 hiljen 14 erineva pikkusega torust
- krotalad, kastanjeti laadne löökpill
- vasktaldrikud
- tamburiin
- Vana-Kreeka kultuuri ajajärgud: 1) arhailine 8.- 6. sajand eKr, 2) klassikaline: linnriikide õitseaeg 5. sajand eKr kuni Makedoonia vallutusteni (330. aastal eKr), 3) hellenism 330 eKr kuni Rooma vallutusteni 146. eKr, 4) Rooma võimu ajajärk 146 eKr - 395 pKr.
- Noodiõpetus
- Kreeka helisüsteem
- pentatoonika oktav jaguneb viieks
- täistoonhelirida
- diatoonika seitsmeks astmeks
- põhihelilaad
- Dooria (Aristotelese järgi mehelik, julge ja meelekindel)
- Früügia (metsik, kirglik, ekstaatiline)
- Lüüdia (kaeblik õrn ja intiimne)
- mažoor
- joonia (do- noodist)
- lüüdia (fa- noodist)
- miksolüüdia (sol-noodist)
- minoor
- eolia (la-noodist)
- dooria (re- noodist)
- früügia (mi- noodist)
- lokria (si- noodist)
TELL + SHOW UUS Praegu on siin põhiliselt juttu Vana-Kreekast. Kas peaks olema ka mingi Vana-Rooma käsitlus? - Vana-Rooma on nüüd täiendatud, jäägu see nii (GL)
TELL VALMIS
[muuda]Muusika mõiste Vana-Kreekas ja Vana-Roomas
[muuda]Muusika mõiste Vana-Kreekas ja Vana-Roomas erineb muusika mõistest tänapäeval. Siis oli muusika ühtaegu nii kunst kui ka loodusteadusliku ja filosoofilise uurimise objekt. Nii mõisteti muusikat kuni 16. sajandini, sest muusikast tänapäevases mõttes kui kaunist kunstist hakati Euroopas rääkima alles 17.–18. sajandil protestantlikes ringkondades.
Vanade kreeklaste jaoks oli muusikal jumalik päritolu. Näiteks Zeusi poega, muusade juhti Apollonit on tihti kujutatud lüüraga. Pärimuse järgi oli Amphioni lüüramäng niivõrd võimas, et kivid tõusid iseenesest Teeba linna müürideks. Veinuijumal Dionysose šalmei-sarnast topelthuulikuga puhkpilli aulost puhus tema kaaslane Marsyas, matkis oma mänguga inimese eksalteeritud karjeid.
Huvitavat lisalugemist sõna 'muusika' päritolust
[muuda]Vanakreekakeelne nimisõna mousikē (μουσική), mis on tuletis sõnast mousa, mοῦσα, 'muusa', esineb teadaolevalt esimest korda 476. aastal enne Kristust Pindarose "Olümpia oodis". Seda võib pidada ka naissooliseks vormiks sõnadest mousikos (μουσικός), ladina keeles musicus, 'muusik' ning musicalis‚ 'musikaalne'. Harvem kasutati ka mõistet mousikē technē (μουσικὴ τέχνη‚ 'muusade kunst'.
Kreekakeelne sõna mousikē (μουσική) tõlgiti ladina keelde umbes 4. sajandil. Ka ladinakeeles tõlkes musica tähendas see eelkõige matemaatikal põhinevat teoreetilist distsipliini.
Huvitavat lisalugemist muusika määratlusest
[muuda]Antiigi muusikakirjanduses leidub erinevaid muusika määratlusi, millest kaks on eriti olulised. 2. sajandil püüdis Ptolemaios oma teoses "Harmonica" leida keskteed Aristoksenose ja Eukleidese seisukohtade vahel. Ta kirjeldas muusikat kui "võimet kogeda kõrgete ja madalate helide erinevusi. Aristeides Quintilianus seevastu määratleb muusika "teadusena melosest ja sellest, mis melose juurde kuulub". Ptolemaiose definitsiooni tsiteeris sõna-sõnalt Porphyrios ning Aristotelese oma Iulius Pollux ning Michael Psellos. Antiikaja määratlused langevad kokku selles osas, et muusika materjaliks on heliread, mis annavad muusikale selle põhiolemuse.
Kaks hilisantiigi muusikamääratlust annavad muusikale uusi tähendusi. Hippo Augustinus sedastab oma varases kirjutises "De musica": Musica est scientia bene modulandi ('muusika on kunst püsida taktis'). Tekstis "De institutione musica" tugineb Boëthius Ptolemaiosele: Musica est facultas differentias acutorum et gravium sonorum sensu ac ratione perpendens (Muusika on võime kogeda kõrgete ja madalate helide erinevusi neid meelte ja vaimuga mõõtes). Augustinuse definitsiooni võtsid sõna-sõnalt üle Pietro Cerone ja Athanasius Kircher, ning Boëthiuse oma Praha Hieronymus, Franchinus Gaffurius, Gregor Reisch ja Glareanus. Siis määratleti muusikat esimest korda ka akustilise nähtusena, millest on võimalik nii mõistusega aru saada kui seda ka meeltega tajuda.
Vana-Kreeka muusika kronoloogia
[muuda]Vana-Kreeka muusikat peetakse ida ja lääne muusika vahendajaks. Vana-Kreeka muusikale on avaldanud suurt mõju mesopotaamia ja egiptuse muusikakultuur. Seda tõestab näiteks umbes 1500 aastat eKr Kreetalt leitud pildid lüürast ja topeltaulosest.
Vana-Kreeka muusikakultuuris eristatakse nelja ajajärku:
- 1) arhailine ajajärk, mis algas linnriikide tekkimisega umbes 8.-6. sajandil eKr
- 2) klassikaline ajajärk linnriikide õitseajast 5. sajandil eKr kuni Makedoonia vallutusteni 330. aastal eKr
- 3) hellenismi ajajärk Makedoonia vallutustest 330. aastal eKr kuni Rooma vallutusteni 146. aastani eKr
- 4) Rooma võimu ajajärk 146. aastast eKr - 395. aastani pKr
Arhailine ajajärk 8.- 6. sajandil eKr
[muuda]Arhailisel ajajärgul tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes kandsid lüüra saatel ette enda loodud laule. Neile lisaks olid olemas ka rändlaulikud rapsoodid, kes kes esitasid teiste loomingut.
Vanimast kreeka kunstmuusikast on teada kultusmuusika žanrid, mille kõigi ühiseks nimetajaks on hümn:
- paiaan (Apollonile pühendatud laul kitara saatel),
- ditüramb (aulosega saadetud laul Dionysose kultusest),
- treen (surnuitk aulose saatel),
- hümenaios (pulmalaul aulose saatel).
Kõiki neid esitas põhiliselt koor.
Arhailisel ajajärgul kujunes ka mõiste nomos, mis tähendas virtuoosse interpretatsiooni reeglite kogumit, mida peab kitara saatel lauldav kultusmuusika järgima. Reeglid olid nii meloodia, rütmi, helilaadide kui ka muusikavormi jaoks.
Arhailisel ajajärgul toimusid ka erinevad muusikute võistlused, kus muusikutel tuli etteantud reegleid järgides improviseerida. Neid võistlusi peeti sageli koos olümpiamängudega. Õpetust nomosest seostatakse Lesvose saarelt pärit lauliku Trepandrosega, kes võitis 676. aastal Spartas toimunud muusikute võistluse.
Klassikaline ajajärk 5. sajandist eKr kuni 330. aastani eKr
[muuda]Klassikalise ajajärgu keskne žanr oli tragöödia, mis arenes välja Dionysose kultusest ja põhineb koorlüürikal ehk ditürambil. Koor koosnes tavaliselt 12-15 lauljast, kes olid paigutatud koos pillimängijatega lava ees olevasse poolringikujulisse ruumi: orkestrasse. On teada, et juba sel ajal oli olemas ka dirigent, kelle roll sarnanes dirigendi rolliga tänapäeval. Dirigent seisis enamasti ringi keskel ning lõi kas jala või sauaga takti.
Aja jooksul muutus tragöödia ülesehitus keerulisemaks ja peenemaks. Virtuoosemaks muutus ka tragöödia muusika. Uus muusika vajas ka uut tüüpi virtuoosseid esitajaid. Selle arengu käigus toimus ka muusika iseseisvumine luulest ja tantsust. Klassikalises tragöödias lisati koorile ja näitlejad ja lavaline tegevus, mistõttu koor jäi tagaplaanile.
Hellenismi ajajärk 330. aastast eKr kuni 146. aastani eKr
[muuda]Hellenismi ajajärgul hakkas kreeka kultuur segunema teiste piirkondade kultuuriga. Ühest küljest toimus vanade väärtuste allakäik, kuid aristokraatlikus keskkonnas kujunes uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine.
Kreekas oli sel ajal kasutusel kaks erinevat noodikirja, esimene instrumentaalmuusika ja teine vokaalmuusika jaoks. Mõlemad võimaldasid kirja panna nii pooltoone kui ka täistoone.
Rooma võimu ajajärk 146. aastat eKr - 395. aastani pKr
[muuda]Rooma võimu ajajärgust on säilinud mõnikümmend muusikanäidet. Nende hulgas on
- 2. sajandist eKr pärinevad kaks hümni Apolloni auks Delfist ja 100 aastat eKr. pärinev joogilaul
- kristlikust perioodist pärit kolm hümni 1.-2. sajandi pKr. Kreeta laulikult Mesomedeselt: hümn kättemaksujumalannale Nemesisele, hümn Heliosele (päikesele) ja hümn eepilise luule muusale Kalliopele.
Vana-Kreeka muusikainstrumendid
[muuda]Vana-Kreeka näppepillidest on vanim nelja keelega forminks, millest 7. sajandiks arenes kitara. Nii forminksit kui ka kitarat kasutati nii laulmise saatepilli kui ka soolopillina. Samasse aega kuulub ka 7-keelne lüüra, mille kõlakast oli ehitatud kilpkonna kilbist.
Nii kitara kui ka lüüra kuulusid Apolloni kultuse juurde. Dionysose pidustustel seevastu kasutati lüüra väiksemat varianti, pikkade harudega barbitoni.
Alates 5. sajandist hakati Kreekas mängima harfi, mis kujunes naiste pilliks.
Kreeka levinuim puhkpill oli šalmei sugulane aulos, mis on tänapäevase oboe eelkäijaks. Vana-Kreekas mängiti paanivilet ehk süürinksit, mis koosnes alguses 5-7 ja hiljem 14 erineva pikkusega torust.
Vana-Kreeka olulisemad löökpillid olid kastanjeti-laadsed krotalad, vasktaldrikud ja tamburiin.
Vana-Kreeka diatooniliste helilaadide süsteem
[muuda]Vana-Kreekas arenes välja Euroopa muusikas tänapäevani kasutusel olev seitsme-astmeliste diatooniliste helilaadide süsteem.
Kui kujutada ette tänapäevase klaveri valgeid klahve, siis need helilaadid on:
- joonia (helilaadile vastav helirida on võimalik ehitada üles klaveri ainult valgeid klahve kasutades do-st)
- dooria (helilaadile vastav helirida on võimalik ehitada üles klaveri ainult valgeid klahve kasutades re-st)
- früügia (helilaadile vastav helirida on võimalik ehitada üles klaveri ainult valgeid klahve kasutades mi-st);
- lüüdia (helilaadile vastav helirida on võimalik ehitada üles klaveri ainult valgeid klahve kasutades fa-st)
- miksolüüdia (helilaadile vastav helirida on võimalik ehitada üles klaveri ainult valgeid klahve kasutades sol-ist)
- eoolia (helilaadile vastav helirida on võimalik ehitada üles klaveri ainult valgeid klahve kasutades la-st)
- lokria (helilaadile vastav helirida on võimalik ehitada üles klaveri ainult valgeid klahve kasutades si-st).
Aristotelese meelest oli erinevatel helilaadidel oma iseloom, näiteks
- dooria oli mehelik, julge, meelekindel
- früügia oli metsik, kirglik, ekstaatiline
- lüüdia oli kaeblik õrn ja intiimne
Vana-Rooma muusika
[muuda]Vana-Rooma muusika kohta on säilinud ainult mõningaid kirjeldusi ja pilte. On teada, et muusika kõlas Roomas toimunud etruskide pantomiimis ja kreeka mõjuga ladinakeelse draama etendustel. Ka tsirkuseetendusi ja gladiaatorite mänge saatis suur hulk pille, mille hulgas oli nii etruskidelt pärit vaskpille kui ka näiteks vesiorel ehk hydraulis.
Vana-Rooma muusika on saanud mõjutusi etruskidelt, kes elasid 10.-2. sajandil eKr Toscana maakonna aladel. Peale viimase etruski kuninga kukutamist 509. aastal eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda.
Pärast Vana-Kreeka alistamist 146. aastal eKr jõudsid Rooma Vana-Kreeka elukutselised muusikud. Roomas kujunes sõjaväelise vaskpillimuusika traditsioon. Rooma ülikute kodades saatis kreeka muusika rohkeid pidustusi. Rooma kultuurielu kõrgest tasemest annab tunnistust Rooma professionaalsete muusikute, näitlejted ja miimide kuulumine ametiühingutesse. Kutseliste artistidega konkureerisid ka asjaarmastajad. On teada, et keiser Nero lasi ennast ülistada kui virtuoosi.
Vana-Roomas kasutati nii etruski, kreeka kui ka idamaade päritolu muusikainstrumente:
- etruskidelt pärinesid põhiliselt vaskpuhkpillid
- roomlaste rahvuspilliks peeti luust valmistatud vilet tibia't, mis oli lähedane sugulane kreeka aulose ja topeltaulosega
SHOW
[muuda]ASK
[muuda]Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (ask 1)
[muuda]Vali õige lause
- Kõige suuremat mõju Vana-Kreeka kultuurile on avaldanud Mesopotaamia ja Egiptus.
- Kõige suuremat mõju Vana-Kreeka kultuurile on avaldanud Vana-Rooma ja Egiptus.
- Kõige suuremat mõju Vana-Kreeka kultuurile on avaldanud sumerid ja assüürlased.
- Sõna Musikē tähendab muusade kunsti.
- Sõna Musikē tähendab muusikat.
- Sõna Musikē tähendab luule esitamist.
- Kreeklased peavad esimesteks muusikuteks Kreeka jumalaid.
- Kreeklased peavad esimesteks muusikuteks lihtrahvast.
- Kreeklased peavad esimesteks muusikuteks Kreeka jumalat.
Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (ask 2)
[muuda]Vali õige lause**
- Kõige suuremat mõju Vana-Kreeka kultuurile on avaldanud Mesopotaamia ja Egiptus.
- Kõige suuremat mõju Vana-Kreeka kultuurile on avaldanud Vana-Rooma ja Egiptus.
- Kõige suuremat mõju Vana-Kreeka kultuurile on avaldanud sumerid ja assüürlased.
Vali õige lause
- Sõna Musikē tähendab muusade kunsti.
- Sõna Musikē tähendab muusikat.
- Sõna Musikē tähendab luule esitamist.
Vali õige lause
- Kreeklased peavad esimesteks muusikuteks Kreeka jumalaid.
- Kreeklased peavad esimesteks muusikuteks lihtrahvast.
- Kreeklased peavad esimesteks muusikuteks Kreeka jumalat.
Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (ask 3)
[muuda]Märgi kõik muusikainstrumendid*
- Kreekas olid kõige enam levinud näppepillid. Vanim neist on 4-keelne *forminks*, millest 7. sajandiks arenes *kitara*. Mõlemaid pille kasutati põhiliselt luule saatmisel, kuid samuti ka soolopillina. 7 keelega *lüüra* kõlakast oli ehitatud kilpkonna kilbist. *Kitara* ja *lüüra* kuulusid Apolloni kultuse juurde. Dinysose pidustustel kasutati väiksemat *lüüra* varianti, pikkade harudega *barbitoni*. Alates 5. sajandist tuli kasutusele ka *harf*, mis oli valdavalt naiste pill. Levinum puhkpill oli *aulos*, sugulane *šalmeiga* eelkäija *oboel*. Samuti *paanivile* ehk *süürinks*, mis koosnes 5-7 hiljen 14 erineva pikkusega torust. Löökpillidest olid tähtsamad *kastanjeti* laadsed *krotalad*, *vasktaldrikud* ja *tamburiin*.
- Kreekas olid kõige enam levinud *näppepill*id. 4-keelsest *forminks*ist arenes hiljem välja *kitara*, mis kuulus Apolloni kultuse alla, samuti kuulus sinna *lüüra*. Dionysose kultustel kasutati aga väiksemat *lüüra* varianti ehk *barbiton*i. Naistepilliks peeti *harf*i. Olulised *puhkpill*id olid *aulos*, mis oli *šalmei* sugulaspill ning *süürinks* ehk paanvile, mis koosnes erineva pikkusega torudest. Olulised *löökpill*id olid kastanjeti laadsed *krotalad*, *vasktaldrikud* ning *tamburiin*.
Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (ask 4)
[muuda]Lohista sobivad sõnad õigesse lünka!
- Hiline ajajärk* - antud ajajägust on pärit tähtsamad muusikanäited, mille hulgas on kaks Delfist pärit hümni Apolloni auks.
- Arhalinie ajajärk* - antud ajajärgul tekkis uus mõiste nomos, mille kohaselt tuli teos luua vastaalt reeglitele - meloodiakäigud, rütm, helilaad, lauluvorm.
- Hellenismi ja Rooma võimu ajajärk* - antud ajajärgul oli kasutusel kaks erinevat noodikirja pillimuusika ja vokaalmuusika jaoks
- Klassikaline ajajärk* - antud ajajärgu keskne žanr oli tragöödia, mille esitluses kasutati pillimängijaid ja koori. Samuti oli tähtis roll ka dirigendil ning muusikategevust alustasid ka pillivirtuoosid
Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (ask 5)
[muuda]Arhailise ajajärgul tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes improviseerisid ja esitasid laule lüüra saatel. Arhalise ajajärgul tegutsesid kutselised laulikud, kes pidid laulma ainult konkreetseid laule, igasugune improvisatsioon oli keelatud.
Arhailisel ajajärgul kujunes mõiste nomose, mis tähendas reeglite kogumit, mida järgima esitades kitara saatel kultuslikku laulu. Arhailisel ajajärgul kujunes mõiste nomose, mis tähendas reeglite kogumit, mis olid seatud ainult lüüra saatel improviseeritavale teosele.
Klassikalise ajajärgu keskne žanr oli tragöödia. Klassikalise ajajägu keskne žanr oli komöödia.
Tragöödiat esitasid tavaliselt koor 12-15 lauljat ning pillimängijad. Tragöödia esituses puudus vajadus dirigendi järgi, kuna meetrumit võisid mängijad ise kaasa lüüa.
Hellenismi ja Rooma ajajärgul oli Kreekas kasutusel kaks erinevat noodikirja, pillimuusika ja vokaalmuusika tarbeks. Hellenismi ja Rooma ajajärgul oli Kreekas kasutusel üks noodikiri.
Hellenismi ja Rooma ajajärgul oli noodikiri arenenud, mis võimaldas märkida nii pooltoone kui ka täistoone. Hellenismi ja Rooma võimu ajajärgul oli noodikiri puudulik, mistõttu kasutati ainult täistoon märgistust.
Hilisest ajajärgust on pärit esimene muusikaline näide. Hilisest ajajärgust ei ole pärit veel ühtegi muusikalist näidet.
Tähtsaim muusikanäide on Apolloni jaoks loodud hümn (2. sajand eKr). Tähtsaim muusikanäide on früügia laadis loodud teos.
Esimesteks muusikuteks peeti Kreeka jumalaid. Esimesteks muusikuteks peeti Rooma jumalaid.
Luule ja muusika olid lahutamatus osas. Luule ja muusika olid eraldi iseseisvad kunstid.
DO UUS
[muuda]DO VANA https://vara.e-koolikott.ee/node/1065 Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (do)
1. projektülesanne. Vana-Kreeka diatoonilises helilaadis meloodia loomine
[muuda]Vana-Kreeka diatoonilises helilaadis meloodia loomine
Eesmärk: õppida praktikas tundma Vana-Kreeka diatoonilisi helilaade
Vahendid: klaver, võimalusel paber ja pliiats
Ülesanne:
- Kasuta ainult klaveri valgeid klahve.
- Mõtle välja ja mängi klaveril 12 helist koosnev meloodia, mis algab ja lõpeb sama heliga. Võimaluse korral kirjuta meloodia üles.
- Anna meloodiale pealkiri.
- Kirjelda töö tulemust, vastates järgmistele küsimustele:
- Millises Vana-Kreeka diatoonilises helilaadis on meloodia (näiteks joonia, dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia, eoolia või lokria)?
- Milline on meloodia kontuur (näiteks astmeliselt liikuv või hüppeline)?
5) Muusika roll vanaajal nr. 3. Varakristlik muusikakultuur (korrektuuridest tagasi)
[muuda]MÕISTED
[muuda]- kristlus
- Palestiina
- kristlik muusika
- kristlik kogudus
- varakristlik vaimulik laul
- juutide laul
- meloodia üleshehituses
- paganlik kultus
- idakristlus
- psalm
- hümn
- vaimulik laul
- Süüria
- Väike-Aasia
- Egiptus
- kristlik liturgia ehk jumalateenistuse kord
- Rooma riik
- kirikulõhe
- läänekristlus
- Bütsants
- muusika areng kloostrites
- muusikaharidus
- psalmilaul - palvelaul, tekst pärit Vanast Testamendist
- hümn - pidulik laul algses tähenduses, uusloodud (vabalt loodud tekstidel) kiidulaul kristliku muusika tähenduses
- vaimulik laul - Pauluse järgi vaimuliku sisuga laul, kuid ei ole eristatav hümnist
TELL + SHOW 1 UUS UUENDATUD (GL)
[muuda]https://vara.e-koolikott.ee/node/341
Kristlus, kristlased ja kristlik kirik
[muuda]Meie ajaarvamist ehk Kristliku ajaarvamist arvestatakse Kristluse tekkimisega, mida loetakse alates Jeesus Kristuse (jumala poja) sünnist. Esimestel sajanditel levis kristlus Süürias, Väike-Aasias ja Egiptuses.
Tänapäevani kasutusel olev kristliku jumalateenistuse kord ehk liturgia kujunes Süürias.
Kristlased elasid kuni 4. sajandi alguseni põhiliselt väikeste (keelatud) sektidena Rooma impeeriumi antiik-paganlikus ümbruses.
324 pKr viis Constantinus Suur riigi idaosa pealinna Nikomeediast Byzantinumi e Konstantinoopoli („Constantinuse linn“).
395 pKr jagati Rooma riik lõplikult peale imperaatori Theodosius I (valitses 379–395 pKr) surma:
- Bütsants ehk Ida-Rooma riik, pealinna Konstantinoopol (varasem nimi oli Byzantion)
- Lääne-Rooma riik, pealinn Rooma
Kristlus hakkas arenema lahku, eraldi ida- ja läänekristluseks.
1054 pKr toimus Suur skisma (kirikulõhe) ida- ja läänekristluseks (ametlikult kinnitatud senine lahkuareng).
Idakristlus oli tihedalt seotud Bütsantsiaga, kus riigivõim oli kirikuga tugevasti seotud. Kasutusel oli kreeka keel. Läänekristluses oli kasutusel ladina keel.
Vaata kristlike kirikute ehk konfessioonide arengut joonisel allpool (ühendatud ja eesti keelde viidud joonis järgmistest allikatest: Monophysitismus (Vikipeedia saksa keeles), Wikimedia Commons'i joonis (saksa keeles), Nestoriaanlus (Vikipeedia), Bütsants (Vikipeedia).
Vaata ingliskeelset dokumentatsiooni kristluse esimese 1000 aasta kohta: History of the Christianity's first 1000 years, tootja FilmRoos Inc. A & E Network'ile (1998), üles pannud Matteo Zilli,YouTube 18.03.2014, 03:03:13).
Kristliku muusika teke, allikad ja seos liturigatega
[muuda]Varakristlike koguduste vaimulike laulude meloodiad sarnanesid juudi vaimulike laulude meloodiatega, sest ka esimesed jumalateenistused olid sarnased juutide omadega. Teiseks varakristliku muusika mõjutajaks oli Vana-Kreeka ja Lähis-Ida maade muusika. Varakristliku muusika tekstid olid tavaliselt kreeka-, ladina- ja süüriakeelsed. 3.–2. sajandil eKr tõlgiti Vana Testament Kreeka keelde, kristlus leviski algselt hellenistiku kultuuri piirkonnas. Varakristlikus muusikas oli keelatud kasutada pille, kuna neid seostati paganliku kultusega. Idakristlikes kogudustes kehtib see keeld tänapäevani.
Esimene säilinud kristliku hümni fragment on leitud Egipusest: papüürus Oxyrynchos'est, 3. sajandi lõpp: Papyrus 1786 (P. Oxy. XV 1786), avastatud 1918, avaldatud 1922, kiidab jumalikku Kolmainsust. Kirjutatud nn kreeka vokaalnotatsioonis. Diatooniline, ambitus oktav F–F, finalis G (hüpolüüdia laad – c–c, nagu ioonia, aga finalis f, tenor a).
Loe lähemalt papüürose kohta Vikipeedias ja hümnuse kohta Vikipeedias.
KUULAMISNÄIDE 1: Kuula Oxyrynchose hümni ansamblilt Artium Musicae de Madrid Gregorio Paniagua siin (sisaldab ka pilte) ja siin.
Vaata allpool papüürus Oxyrynchos'est pildil (Vikipeedia).
Varaseimad andmed kristliku muusika kohta pärinevadkolmest allikast:
1) Apostlite tegude raamat ja apostlite kirjad Uues Testamendis
2) juudi filosoofi Aleksandria Philoni (20. a. eKr – 54 pKr) kirjutised
3) rooma kirjaniku Plinius Noorema "Epistulae" (Kirjad, 111–113 pKr))
Esimesel aastatuhandel lääne kirikus ühtset liturgilist muusikat ei eksisteerinud, muusika levis suuliselt (noodikiri puudus). Kristluse algusaegadel Rooma keskvõim ei olnud väga tugev, mis võimaldas erinevates piirkondades erinevaid liturgiatüüpe:
Vana-rooma liturgia, Milaano (ambrosiuse) liturgia, Vana-hispaania (mosaraabia) liturgia, Vana-gallia liturgia (gallialaste ehk keltide romaniseerumise tagajärjel, hiljem Frangi riigi ala).
Muusika on saatnud liturgiat ja tekste juba nende arengu algusest peale. Psalme esitati lauldes (seda on maininud paavst Clemens I sajandil, St. Athanasius 3. sajandil, abtiss Etheria 4. sajandil). 5. sajandil eksisteerisid juba laulude tsüklid terveks aastaks – annalis cantus, mis sisaldasid antifone, responsooriume jt muusikaisi numbreid. Kuidas need meloodiad aga kõlasid, on raske öelda, kuna tollal puudus noodikiri. Eeldades, et Gregoriuse Liber antiphonarius (Antifonide raamat) oli olemas, ei tea me ikkagi, mida ta endast täpselt kujutas ning millises suguluses see oli varaseimate Antiphonale'dega, mis meieni on säilinud. (Heinmaa 1990)
Ei ole kindel, kas muusika oli selles mingil primitiivsel kujul üles märgitud, kuna hilisemad, 8. ja 9. sajandi Antiphonarium'id sisaldasid ainult tekste. Gregoriusest 30 aastat hiljem elanud Isodorus Sevillast kirjutas "Kui mitte inimmälu ei pea muusikalisi helisid meeles, siis nad kaovad, kuna neid pole võimalik üles märkida". Suulise levikuga kaasnesid kindlasti variandid ja muutused ning me ei või üldse kindlad olla, et need gregoriuse meloodiad on samad, mis hilisematest allikatest on meieni jõudnud. (Heinmaa 1990)
Vaata ajatelge Ajaloolised andmed muusika kohta I–VIII sajandil, mida on koostanud Heidi Heinmaa (1990). Autor siiski tõdeb, et "järgnevaid andmeid ei saa võtta absoluutse tõena, kuid nad on siiski olulised allikad, mis aitavad meil saada pilti liturgia laulude arengust."
Varakristliku muusika žanrid
[muuda]Kristlaste lauludeks olid psalmid ja hümnid.
Psalmoodia (psalmilaulmine):
- käibel nii liturgias kui ka kristlikes kodudes
- palvelaulud, tekstid on pärit osaliselt vanajuudi kuninga Taaveti aegadest (u 1000 eKr), põhiliselt aga 2. sajandist eKr.
- tekstid koosnevad erineva silpide arvuga värssidest (lad k versus)
- laulmistraditsioon pärineb otseselt sünagoogipraktikast
- Versus'te retsiteerimiseks on kasutusel meloodiavormelid, mis sisaldavad viit elementi:
1) Algusvormel (lad k initium) – tõusev meloodiakäik
2) retsitatsioonitoon (lad k tenor, tuba, repercussio, tonus currens) – püsiv heli, millel lauldakse hulk silpe
3) flexa - väike tsesuur vastavalt versus'e lauseehitusele, kõrvalekalle retsitatsioonitoonist
4) vahekadents (meditatio) – väike melism (kaunistus, üles-alla liikuvad helikõrgused)
5) lõpuvormel (lad k terminatio, finalis, punctum) – laskuv meloodiakäik
Vaata allpool psalmoodiate meloodiavormelite viie elemendi võimaliku järjestust, mida pakub T. Siitan (1989).
Psalmitekstide laulmiseks on kolm võimalust:
- terve psalmi laulmine algusest lõpuni (psalmus in directum)
- üksikute versus'te laulmine
- valitud versus'test uute tervikute loomine
Tüüpiline lisand psalmoodiale on antifon- vaba meloodiaga lühike sissejuhatav laul (algselt kordus kõigi versus'te vahel, hiljem esines vaid enne esimest ja peale viimast versus't). Antifon'i tekst on kommenteeriv lisand psalmile.
Vaata allpool Iraani-Juudi laulu ja Rooma katoliku laulu meloodiate võrdlus (Rebling 2014: 9).
Hümnoodia (hümnilaulmine):
- laulmine vabalt loodud tekstidel
- vabade vormidega kaasnevad tugevad piirkondlikud erinevused
- pidulikud proosa- või vabavärsilised tekstid matkisid algselt kreeka ülistuslaule
- samuti tunti ka stroofilisi lauluvorme
- 3.-4. sajandil pKr sai Süürias valdavaks stroofiline hümn, mis oli eeskujuks lääne kirikule, selle ladinakeelne vorm (alusepanija Milano piiskop Ambrosius, 340?–397) on käibel tänapäevani
Apostel Paulus nimetab oma kirjades (Ef. 5, 19 ja Kol. 3, 16) kolme laululiiki, mis olid käibel algkogudustes:
psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud. Kahe viimase vahel on tänapäeval väga raske vahet teha.
Oletatavasti olid hümnid pigem lihtsama meloodiaehitusega süllaabilised laulud (hellenistlik ehk kreeka traditsioon), vaimulikud laulud aga kaunistatud (melismaatilised) nö rahvalikud ja kohati ekstaatilise alleluia-meloodia karakteriga laulud (Vahemeremaade traditsioonis).
Varakristliku muusika esitusviisid
[muuda]1) antifooniline (kr k antiphonos ehk vastukõlav) – laulavad vastakuti kaks koorirühma
2) responsoorne (lad k responsum ehk vastus) – solistile vastandub refräänilisi lõike esitav koor
Need on ka edaspidi ühehäälse kirikulaulu klassikalised esitamisviisid. Meloodiakordused määravad ka laulude muusikalise vormi, mille põhilised kordusskeemid on järgmised:
- lihtne kordus – kõik tekstiosad korduvad ühe meloodiaga (aa aa aa ...)
- vahelduv kordus – kaks tekstirida kummaltki koorilt korduva meloodiaga, iga uus testiridade paar toob uue meloodia (aa bb cc ... )
- refräänivormid – kaks tekstiosa lauldakse vastandkooridega samal meloodial, sellele järgneb koorirühmade ühine refrään (aa b)
KUULAMISNÄITED 2–4:
Kuula varakristlaste muusika kohta ingliskeelseid materjale:
Loeng: Prof. Christopher Page (Gresham College): The Music of the First Christians (YouTube, 2016, 49:56)
Multimeediumi esitlus: Victoria Williams (MyMusicTheory.com): Medieval Music 1: Early Church Music (YouTube, 2015, 02:46)
Album kreeka kristlik-ortodokssete lauludega: Greek Orthodox Christian Chants (YouTube, 2016, 32:55 )
Kasutatud kirjandus TÄIENDATUD (GL)
[muuda]Cosgrove, H. H. (2011). An Ancient Christian Hymn with Musical Notation. Papyrus Oxyrhynchus 1786: Text and Commentary. Tübingen: Mohr Siebeck.
Dowley, T. (2011). Before The Church: The Jewish Musical Tradition (Chapter 1) [Enne kirikut: Juudi muusikatraditsioon]. Christian Music: A Global History [Kristik muusika: Globalne ajalugu]. Minneapolis: Augsburg Fortress, 11-25.
Heinmaa, H. (1990). Rooma liturgia kujunemisest. Scripta Musicalia 11 & 12, 14–17.
Jakobson, J. R. (2014). Cantillation of the Psalms (About the Psalms). Tehillim - Journal of Synagogue Music, Vol. 39, no. 1, 17-34.
Pöhlmann, E.; West, M. L. (2001). Documents of Ancient Greek Music: The Extant Melodies and Fragments. Oxford: Oxford University Press.
Rebling, J. (2014). Tehillim in Jewish, Christian, and Islamic Usage (About the Psalms). Tehillim - Journal of Synagogue Music, Vol. 39, no. 1, 4-16. Loe internetis PDF formaadis.
Siitan, T. (1989). Keskaja muusika aastani 1300 (Õppevahend). Tallinn: Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee.
SHOW 2 (Drupalis ajateljena, lisanud GL)
[muuda]Drupali link: https://vara.e-koolikott.ee/node/6628
Ajaloolised andmed muusika kohta I–VIII sajandil
Koostatud järgmise artikli põhjal: Heinmaa, H. (1990). Rooma liturgia kujunemisest. Scripta Musicalia 11 & 12, 14–17.
Autor siiski tõdeb, et "järgnevaid andmeid ei saa võtta absoluutse tõena, kuid nad on siiski olulised allikad, mis aitavad meil saada pilti liturgia laulude arengust."
1. sajand
60: u 60
Juudi kroonik Philon Aleksandriast (s u 20) kirjeldas antifoonilist laulmist, mida esitasid ühe juudi sekti – Therapeutae – mehed ja naised, kelle usus olid segunenud Piibli ja platonismi elemendid.
90: u 90
Paavst Clemens I viitas oma kreekakeelses kirjas "Hagios, Hagios, Hagios"-e kasutamisele, mis on Sanctus'e kreeka vorm.
Samas kirjas andis Clemens I tõendust psalmide laulmisest (Roomas?), kus manitses usklikke mitte laulma psalme paganlikel pidustustel (pühadel), et vältida nende muutumist kitaaramängijate ja rändlaulikute muusika sarnasteks.
100: u 100
Evangelist Johannese (surn. u 100) apokrüüfses evangeeliumis on teateid auosemängust ja tantsimisest hümnide laulmisega.
2. sajand
115: u 115
Plinius Noorema kirjas Rooma imperaator Traianusele on märkmeid öisest officium'ist (Virgil, Matutinum) ja antifonide laulmisest ka Betaania kristlaste seas.
120: u 120
Paavst Sixtus I tõi missasse Sanctus.
150: u 150
Märter Justinus (surn. 162) kirjeldas rooma missat, mis koosnes lugemistest Vanast ja Uuest Testamendist, jutlusest, leiva ja veidi pakkumisest, usklike palvetamisest, "rahusuudlusest", euharistia-palvest ja communio'st.
150–220: u 150–220
Clemenst Aleksandriast (u 150–220) keelas instrumentide ja kromaatilise muusika kasutamise kirikutes.
155–222: u 155–222
Kirikuisa Tertullianus (u 155–222) Kartaagost mainis väljendit cantus responsorius (responsoorne psalmoodia), tõenäoliselt seoses Roomaga.
3. sajand
223: u 223
Süürlane Bardesanes (surn. 223) ja tema poeg Harmonios kirjutasid gnostitsistliku psaltri, hümnitaolised psalmivariandid, mis lähtusid gnostitsismist (kristlik õpetus, milles on idamaiseid ja hellenistlikke elemente).
269
Antiookia Kirikukogu. Hümnide laulmise populaarsus tõusis seoses kirkunõukogu etteheidetega piiskop Paulusele Samosatast, kes oli hümnid kirikus ära kaotanud.
259–313
Aleksandria kristlaste tagakiusamise tõttu käslis Athanasius (259–313) laulda psalme koos rahva vastulauluga: "quoniam in aeternum misericordia eius" (Tema heldus kestab igavesti!).
Athanasius nõudis, et psalme lauldaks sellise häälevarjundiga (tam modico flexu vocis), mis kõlaks rohkem kõne kui laulmisena. See on tõendiks väljakujunenud laulmisviisist.
160–340
Eusebius (u 160–340), Kaisarea piiskop Palestiinas kinnitas Philoni teateid (vt esimene kroonikapunkt) ja ütles, et ka tema aja kristlased tunnevad samasugust laulmisviisi.
Eusebius tunnistas, et psalme lauldakse meloodilisel viisil, mitte ainult retsiteerides.
4. sajand
313
313 Milano edikt, mis andis kristlusele ametlikult tunnustatud religiooni staatuse, tegi lõpu tagakiusamisele ja kõrvaldas takistused liturgia ja kirikulaulu vabaks arenguks.
340: u 340
P. Ephraem (306–373) Edessast kirjutas esimese kristliku hümni (Kreekas), et võidelda Bardesanese (vt 3. sajandi) ketserlike hümnide vastu.
350: u 350
Kaks munka, Flavianus ja Diodorus tõid antifoonilise psalmoodia Süüria ketserlikust kirikust ortodoksesse Antiookia kirikusse.
Poitiers' piiskop Hilarius (surn. 367) Prantsusmaal kirjutas esimese ladinakeelse hümni P. Ephraemi eeskujul.
Hilarius mainis Vesprit, Nokturne ja Laudes't Prantsusmaal
375: u 375
P. Basilius (u 330–379) rääkis oma kirjas Kaisarea rahvale psalmide, nii antifooniliste kui responsoorsete, laulmisest kõikides Idamaa osades.
360–381: u 360–381
Laodikeia Kirikukogu (u 360–381) keelas hümnide laulmise.
Laodikeia Kirikukogu asutas schola cantorum'i.
385: u 385
Hispaania abtiss Etheria (nim. ka Sylvia või Egeria) tegi palverännaku Jeruusalemma, kus koostas detailse ettekande sealsest liturgiast ja tervest jumalateenistusest (officium'ist) koos psalmide, antifoonide, hümnide, lektsioonide, vastuste ja praefatio'dega, ning isegi liturgilisest aastast, milles on Jõulud, Paast, Palmipuudepüha, Vaikne Nädal, Ülestõusmispühad ja Nelipühad.
340–397
Püha Ambrosius (340–397) võttis Milanos kasutusele antifoonilise psalmoodia ja hümnid.
366–384
Damasus I (366–384) teostas P. Hieronymuse (330–420) soovitusel esimese liturgia ja kirikulaulu korrastamise Roomas Jeruusalemma kiriku eeskujul.
Damasus tõi antifoonilise laulmise ja Alleluia Rooma.
400: u 400
Cassianus andis tõendeid kaunistustega laulmisviisist mõnedes Idamaade kloostrites ja märkis Gloria Patri't
kui antifoonilise psalmi lõpetavat osa.
P. Hieronymus lõpetas esimese täieliku ladinakeelse tõlke Piiblist – Vulgata, mis asendas Itala't.
Augustinus (354–430), Hippo piiskop Põhja-Aafrikas, soovitas mitmekesistada missa laule:
a) Graduale kui (täielik) psalm pühakirja lugemiste vahel.
b) Alleluia kui ulatuslik vokaliis, mis pole seotud missa sisuga.
c) Offertorium'i ja Communio laulud, mis ta tõi kasutusele Kartaagost.
5. sajand
422–432:
Coelestinus I (422–432) olevat käskinud laulda antifoonilisi psalme enne offertorium'i. Seda on tõlgendatud kui varaseimat Introitus'e ilmingut (üsna küsitav).
440–461
Paavst Leo I (440–461) olevat esimesena koostanud annalis cantus'e, s.o laulude tsükli kogu aastaks. Talle omistatakse ka sakramentaarium, tuntud Leo Sacramentariumi'na.
Leo I asutas kloostri, mis oli mõeldud kohana lauljatele harjutamiseks, see on varaseim viide schola cantorum'ile Roomas.
450: u 450
Kreeka kiriku ajaloolane Sozomenos (u 450) märkis, et Alleluia't lauldi Roomas ainult kord aastas – Ülestõusmispühal.
492–496
Paavst Gelasiust (492–496) arvatakse olevat seotud ühe teise annalis cantus'ega ja sakramentaariumiga.
6. sajand
498–532
Paavstid Symmachus (498–514), Johannes (523–526) ja Bonifacius (530–-532) olevat edasi töötanud cantus annalis'ega ja kogu aasta laulude tsükliga.
510: u 510
Symmachus laiendas Gloria kasutamist missas kogu aasta jooksul, pühapäevadel ja märtrite pühadel.
530: u 530
P. Benedictus (surn. 543) avaldas täieliku Officium'i liturgia terveks aastaks (Benedictuse reeglid), mis sisaldas Matutinum'i, Laudes'i, Prima, Tertia, Sexta, Nona, Vespri ja completoriumi'.
Benedictus mainis tervikliku psalmiteksti laulmist (psalmus in directum).
529
Vaison'i Kirikukogu (Prantsusmaal) tõi gallia missasse Kyrie eleison'i, kuna mõni aeg varem oli see ka rooma missas kasutusele võetud.
Vaison'i Kirikukogu andis korralduse kasutada Sanctus't kõikides missades.
485–580
Cassidorus (u 485–580) kirjeldas Alleluia't kui jubilatsiooni (jubilus), ulatuslikku vokaliisi.
589
Toledo Kirikukogu (Hispaania) kohandas kreeka kirikust Credo, et kasutada seda mosaraabia liturgias.
600: u 600
Gregorius I (590–604) andis korralduse kasutada Alleluia't kogu aasta vältel, v. a. paastu ajal.
Gregorius lisas Kyrie'le Christe eleison'i.
Gregorius organiseeris (või reorganiseeris) Roomas schola cantorum'i.
Gregorius olevat välja andnud cantus anni circuli nobilis'e (kuulus laulude kogu terveks aastaks).
Gregorius olevat kirjutanud canto antiphonarius'e laulude kogu.
7. sajand
608
Kiriku Pühitsemise püha sisseseadmine
636: u 636
Isodorus Sevilliast (u 570–636) andis täpse kirjelduse responsoorsest psalmoodiast.
Isodorus väitis, et Vulgata oli tollal üldiselt kasutatav.
649–655
Paavst Martinus (649–655) olevat välja andnud cantus annalis'e.
650: u 650
Kolm Rooma abti, Catolenus, Maurianus ja Virbonus, olevat kirjutanud cantus annalis nobilis'e.
692
Kreeka paavst Sergius I (687–701; Trullo Kirikukogu 692) võttis kasutusele kolme Maarjapüha protsessiooni:
1) Annuntiatio B. Mariae – 25. märts
2) Assumptio B. Mariae Virginis – 15. august
3) Nativitas B. Mariae Virginis – 8. september
Sergius võttis kasutusele Risti Ülistamise püha - Exaltatio Crucis.
Sergius võttis rooma missas kasutusele Agnus Dei.
8. sajand
725: u 725
Paavst Gregorius II (715–731) tõi missad kõikidele paastu nelkjapäevadele.
SHOW PUUDU
[muuda]Show - tuleb luua, ootame illustratsioonid ja kaardid
- On nüüd olemas Show 1 Tell juures ja Show 2 ajatelg
ASK
[muuda]Muusika roll vanaajal nr. 3. Varakristlik muusikakultuur (ask 1)* UUS GL
[muuda]Vali, kas järgmine väide on tõene või väär. Meie ajaarvamist ehk Kristliku ajaarvamist arvestatakse Kristluse tekkimisega, mida loetakse alates Jeesus Kristuse (jumala poja) sünnist.
- True False
Varakristlik vaimulik laul erines juutide laulust.
- True False
Varakristlikus muusikas oli pillide kasutamine keelatud.
- True False
1054 pKr toimus Suur skisma (kirikulõhe) ida- ja läänekristluseks.
- True False
Varakristlike koguduste vaimulike laulude meloodiad ei sarnanenud juudi vaimulike laulude meloodiatega, sest nende jumalateenistused olid juutide omadest täiesti erinevad.
- True False
Esimene säilinud kristliku hümni fragment on leitud Egipusest: papüürus Oxyrynchos'est, 3. sajandi lõpp.
- True False
Muusika roll vanaajal nr. 3. Varakristlik muusikakultuur (ask 2)** UUS GL
[muuda]Lohista hiirega sõna õigesse lünka!
Kristlaste lauludeks olid *psalmid* ja *hümnid* .
Psalmoodia on *psalmilaulmine* - käibel nii *liturgias* kui ka kristlikes kodudes - *palvelaulud*, tekstid on pärit osaliselt vanajuudi kuninga Taaveti aegadest (u 1000 eKr), põhiliselt aga 2. sajandist eKr. - tekstid koosnevad erineva silpide arvuga *värssidest* - laulmistraditsioon pärineb otseselt *sünagoogipraktikast*
Hümnoodia on *hümnilaulmine* - laulmine *vabalt* loodud tekstidel - vabade vormidega kaasnevad tugevad *piirkondlikud* erinevused - *pidulikud* proosa- või vabavärsilised tekstid matkisid algselt kreeka ülistuslaule - samuti tunti ka *stroofilisi* lauluvorme - 3.-4. sajandil pKr sai Süürias valdavaks *stroofiline hümn*, mis oli eeskujuks lääne kirikule, selle ladinakeelne vorm (alusepanija Milano piiskop Ambrosius, 340?–397) on käibel tänapäevani
Varakristliku muusika esitusviisid 1) *antifooniline* – laulavad vastakuti kaks koorirühma 2) *responsoorne* – solistile vastandub refräänilisi lõike esitav koor
Muusika roll vanaajal nr. 3. Varakristlik muusikakultuur (ask 3)** UUS GL
[muuda]Vali õige väide!
- Kristlased elasid kuni 4. sajandi alguseni põhiliselt väikeste (keelatud) sektidena Rooma impeeriumi antiik-paganlikus ümbruses.
- Kristlased elasid kuni 3. sajandi alguseni põhiliselt väikeste (keelatud) sektidena Rooma impeeriumi antiik-paganlikus ümbruses.
- Kristlased elasid kuni 5. sajandi alguseni põhiliselt väikeste (keelatud) sektidena Rooma impeeriumi antiik-paganlikus ümbruses.
- Tänapäevani kasutusel olev kristliku jumalateenistuse kord ehk liturgia kujunes Süürias.
- Tänapäevani kasutusel olev kristliku jumalateenistuse kord ehk liturgia kujunes Egiptuses.
- Tänapäevani kasutusel olev kristliku jumalateenistuse kord ehk liturgia kujunes Saksamaal.
- 395. aastal Rooma riigi lagunemisega hakkas kristlus arenema lahku, eraldi ida- ja läänekristluseks, mis 1054 Suure skismaga ametlikult kinnitati.
- 395. aastal Rooma riigi tekkimisega hakkas kristlus arenema lahku, eraldi ida- ja läänekristluseks, mis 1054 Suure skismaga ametlikult kinnitati.
- 395. aastal Rooma riigi tekkimisega hakkas kristlus arenema lahku, eraldi põhja- ja lõunakristluseks, mis 1054 Suure skismaga ametlikult kinnitati.
- Läänekristluses oli kasutusel ladina keel.
- Läänekristluses olid kasutusel kreeka keel.
- Läänekristluses olid kasutusel hiina keel.
- Idakristluses oli kasutusel kreeka keel.
- Idakristluses oli kasutusel ladina keel.
- Idakristluses oli kasutusel india keel.
- Idakristlus oli seotud tihedalt Bütsantsiaga.
- Idakristlus oli seotud tihedalt Roomaga.
- Idakristlus oli seotud tihedalt Berliiniga.
- Varakristlike koguduste vaimulike laulude meloodiad sarnanesid juudi vaimulike laulude meloodiatega, sest ka esimesed jumalateenistused olid sarnased juutide omadega.
- Varakristlike koguduste vaimulike laulude meloodiad ei sarnanenud juudi vaimulike laulude meloodiatega, sest nende jumalateenistused olid juutide omadest täiesti erinevad.
- Varakristlike koguduste vaimulike laulude meloodiad sarnanesid juudi ilmalike laulude meloodiatega, sest ka esimesed tantsuüritused olid sarnased juutide omadega.
- Esimesel aastatuhandel lääne kirikus ühtset liturgilist muusikat ei eksisteerinud, muusika levis suuliselt (noodikiri puudus).
- Esimesel aastatuhandel lääne kirikus ühtset liturgilist muusikat ei eksisteerinud, kuid muusika levis juba kirjalikult.
- Esimesel aastatuhandel juba oli lääne kirikus ühtne liturgiline muusika, muusika levis suuliselt (noodikiri puudus).
Muusika roll vanaajal nr. 3. Varakristlik muusikakultuur (ask 4)*** UUS GL
Lohistamisülesanne: Lohista kristlike kirikute ehk konfessioonide harusid õigesse kohta! Show 1 graafiku alusel.
https://vara.e-koolikott.ee/node/1080
Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusika (ask 4) ASENDATUD UUEGA
[muuda]Täida lüngad (kõik algavad sõnad on p või k tähega)
Kogu maailmas toimusid *kristluse* sünniga *Palestiinas* suured muutused. Varakristlik vaimulik laul oli sarnane juutide lauluga, sarnasusi esineb nt meloodia ülesehituses. Varakristlikus muusikas oli *pillide* kasutamine keelatud, idakristluses kehtib keeld tänapäevani. Kristlaste lauludeks olid *psalmid*, hümnid ja vaimulikud laulud.
Esimestel sajanditel levis *kristlus* Süürias, Väike-Aasias ja Egiptuses. Jumalateenistuse ehk *kristliku* liturgia kord kujunes välja Süürias.
Muusika areng toimus *kloostrites*, kus oli võimalik omandada ka muusikaharidus.
Muusika roll vanaajal nr. 3. Varakristlik muusikakultuur (ask 5)*** UUS GL
Paiguta psalmoodiate meloodiavormelite viit elementi võimaliku järjekorda, mida pakub T. Siitan (1989).
https://vara.e-koolikott.ee/node/1082
Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusika (ask 5) ASENDATUD UUEGA
[muuda]Täida lünk õige sõnaga
Kus sündis kristlus? - *Palestiina*
Mille sarnane on varakristlik vaimulik laul? - *juutide* lauluga
Mis oli varakristlikus muusikas keelatud? - *pillide* kasutamine
Kus kehtib pillide kasutamise keeld tänapäevalgi? - *idakristluses*
Kus levis kristlus esimestel sajanditel? - *Süürias*, Väike-Aasias, Egiptuses
Kus kujunes välja jumalateenistuse kord? - *Süüria*
Mis tõi kaasa kiriku lõhenemise? - *Rooma* riigi lagunemine
Millega oli tihedalt seotud idakristlus? - *Bütsantsiaga*
Mis keel oli kasutusel läänekristluses? - *ladina* keel
Mis asutuses toimus muusika areng? - *kloostris*
DO
[muuda]- Analüüsi teoseid.
Eesmärk: õpilane on tutvunud varakristliku muusika ning selle helikeelega. Oskab leida kuulmise järgi teostel erinevusi.
1. Õpilased sooritavad töö idividuaalselt või paaris
2. Analüüsige etteantud teoseid: psalm ja hümn
2.1 Analüüsige enda või õpetaja poolt valitud teoseid
3. Analüüsil pööra tähelepanu:
3.1 Esitajate koosseis
3.2 Ühehäälsus, mitmehäälsus
3.3 Muusikainstrumendid
3.4 Üldine helikõla
3.5 Millised sarnasused
3.6 Millised erinevused
3.7 Millele veel pöörasid tähelepanu
Keskaeg
[muuda]6) Keskaeg. Keskaja muusika kultuurilooline taust (korrektuuridest tagasi)
[muuda][lõiming üldajalooga]
MÕISTED
[muuda]- keskaeg
- Rooma impeerium
- Lääne-Rooma
- keskaeg muusikas
- varakeskaeg
- Gregorius Suur (540–604)
- kirikureformiga
- liturgia
- lääne kirikulaul ehk gregooriuse laul
- vaimulik koorilaul
- ühehäälsus
- saade
- taktimõõt
- kroonika
- mitmehäälsus
- Antiik-Kreeka
- traktaat
- muusikateooria
- Pythagoras (u 580–500 e. Kr.)
- monokord
- Anicius Manlius Severinus Boethius (u 480–525) Rooma riigi diplomaat ja kristlik filosoof
- kirikulaadid
- monofoonia
- laul (chant)
- Musica enchiriadis
- polüfoonia
- solmisatsioon (ut, re, mi, fa, sol, la)
- rütmimodused
- Ventadorn (trubaduuri armastuslaul)
- Guido Arezzost
- Guido käsi
- musica ficta: nö vale muusika, välditi keelatud dissonantseid intervalle (nagu tritooni), esitajad lisasid alteratsioonimärke (diese, bmolle), mis ei ole olnud noodis kirjas
- organum: saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile, gregooriuse koraal on alumine hääl,
- Notre Dame’i koolkond (esimene lääne muusikaloos)
- Notre Dame'i kirik Pariisis
- Leoninus (tegevus 12. saj II pool)
- Perotinus (tegevus 12. saj lõpp ja 13. saj algus)
- mitmehäälsus
- motett keskaja muusika lemmikžanr, mitmetekstiline laul, põhimeloodia alumises hääles võib, aga ei pea enam olema Gregooriuse koraal
- keskaja muusika
- ars antiqua (vana kunst)
- ars nova (uus kunst)
- renessanss
- Modaal
- mensuraalnotatsioon
- kooskõlaõpetus – konsonantsid jagatakse kolme järku
- täielikud [konsonantsid]
- priim
- oktav
- keskmised [konsonantsid]
- kvart
- kvint
- mittetäielikud [konsonantsid]
- väike terts
- suur terts
- muusika filosoofiline seletus
- hilisantiik
- seitse vaba kunsti (septem artes liberales)
- käsitöökunstid (artes mechanicae)
- uusplatonism
- musica mundana – kosmiline muusika
- musica humana – inimeste muusika
- musica instrumentalis – reaalselt kõlav muusika
TELL UUS. MATERJALI PUUDU
[muuda]Keskaja muusika kultuurilooline taust
[muuda]Keskaja muusika on keskajal loodud muusika.
Keskaja muusika all mõeldakse tavaliselt Euroopa muusikat iseseisva kristliku muusikatraditsiooni tekkimisest 3.–4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni.
Keskaja muusika oli tugevalt seotud kirikuga ja paljud Lääne kunstmuusika nähtused, nagu näiteks noodikiri, arenesid keskajal just kiriku rüpes.
Kuna suurem osa koolidest ja professionaalsetest heliloojatest töötasid kiriku ja kloostrite juures ning ilmikud üldjuhul noodikirja ei osanud, on keskajast ilmalikku muusikat säilinud suhteliselt vähe.
Keskaja muusika kronoloogia. TULEKS SÕNASTADA SELGEMALT JA TÄPSEMALT. KONKREETNE DAATUM: KONKREETNE FAKT
[muuda]vahemikus 395-476: keskaja algus. 395. aastal lahknes Rooma impeerium Ida-Rooma keisririigiks ehk Bütsantsiks ning Lääne-Rooma keisririigiks, 476. aastal kukutati viimane Lääne-Rooma keiser.
umbes 480–525: Rooma riigi diplomaadi ja kristliku filosoofi Anicius Manlius Severinus Boethiuse eluaastad. Tema kaudu jõudsid keskaegsesse Euroopasse Vana-Kreeka traditsioonid. Boethius on kaheksast laadist koosneva keskaja kirikulaadide süsteemi sõnastaja.
alates 500: monofoonia, Boethius, 8 kirikulaadi (IV), anonüümsete heliloojate laulud (chants)
900 paiku – Musica enchiriadis: teadaolevalt vanim allikas, mis kirjeldab polüfoonilist muusikat
1000 paiku – polüfoonia algus, solmisatsioon (ut, re, mi, fa, sol, la), rütmimodused, Ventadorn (trubaduuri armastuslaul), Guido Arezzost ja tema käsi, mis toetas laulumise õppimist
900–1500 – Musica ficta: nö vale muusika, välditi keelatud dissonantseid intervalle (nagu tritooni), esitajad lisasid alteratsioonimärke (diese, bmolle), mis ei ole olnud noodis kirjas
1000–1200 – Organum: saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile, gregooriuse koraal on alumine hääl,
1150–1250 – Notre Dame’i koolkond (esimene lääne muusikaloos) Pariis Notre Dame'i kiriku juures, Leoninus (tegevus 12. saj II pool) ja Perotinus (tegevus 12. saj lõpp ja 13. saj algus)
Alates 13. saj. – Organumi kõrval hulk uusi mitmehäälsuse vorme, nt motett kui keskaja muusika lemmikžanr, mitmetekstiline laul, põhimeloodia alumises hääles võib, aga ei pea enam olema Gregooriuse koraal)
1250–1320 – Ars antiqua (vana kunst), kuni Ars nova (uus kunst) esile kerkimiseni (vt Renessanssi kultuuriloolist taust, Ars Nova)
Vaata täiendavalt Lääne-Michigani Ülikooli keskajamuusika osakonna interaktiivset ajajoont (inglise keeles), mis sisaldab linke erinevate näidete, sh ka helinäidetega.
Huvitavat lisalugemist keskaja muusikateooriast VALMIS
[muuda]Keskajal tunti Vana-Kreeka filosoofide traktaate muusika ja muusikateooria kohta. Näiteks oli teada Pythagorase (umbes 580–500 eKr) monokordiõpetus.
Olulist rolli Vana-Kreeka muusika-alaste teadmiste vahendamisel mängis Rooma diplomaat ja kristlik filosoof Anicius Manlius Severinus Boëthius (u. 480–524), kelle viiest ramaatust koosnev umbes 500. aastal kirjutatud traktaat De institutione musica sisaldas muuhulgas ka kirikulaadide süsteemi kirjeldust.
Varase mitmehäälsuse kohta annab väärtuslikku infot 830. aasta paiku kirjutaud anonüümne traktaat Musica enchiriadis, mis koosneb kahest tekstist
- 1. Musica enchiriadis,
- 2. Scolica enchiriadis.
Traktaadis antakse ülevaade dasia-notatsioonist, orgaanumiõpetusest ning lihtsaimast mitmehäälsusest diafooniast.
Teise aastatuhande alguse olulisemaks muusikateoreetikuks võib pidada Guidot Arezzost, kes on oma 1028. aastal kirjtuatud traktaadis Epistola de ignotu cantu / Epistola ad Michaelem kirjeldanud noodist laulmise õppimist solmisatsioonisilpide ut, re, mi, fa, sol ja la abil.
12.-14. sajandi hiliskeskaegseid muusikateoreetilisi traktaate läbivateks põhiteemadeks on modaalrütmika ja mensuraalnotatsioon ning kooskõlaõpetus: konsonantse hakatakse käsitlema kolme järgus
- täielikud konsonatsid on priim ja oktav
- keskmised konsonatsid on kvart ja kvint
- mittetäielikud konsonatsid on väike ja suur terts
Muusika oli üks vabadest kunstidest VALMIS
[muuda]Keskajal liigitati muusika seitsme vaba kunsti hulka (septem artes liberales) ning eristati sellega käsitöökunstidest (artes mechanicae).
Huvitavat lisalugemist keskaegse vabade kunstide õppekavast VALMIS
[muuda]Keskajal jagunes vabade kunstide õppekava kaheks tasemeks:
Triivium (trivium) oli üldine arutlemise vahendite omandamise tase, mis eelnes igasugusele spetsialiseerunud õppele. Triivium tuli läbida hiliskeskaja ülikoolis bakalaureusekraadi (baccalaureus artium 'kunstide õpipoiss') saamiseks. Triiviumi tasemele kuulusid
- grammatika (ladina keel)
- dialektika (sisuliselt Aristotelese loogika, süllogistika)
- retoorika (kõnekunsti ja kirja kirjutamise õpingud)
Kvadriiviumi (quadrivium) läbinule anti keskaja ülikoolis magistrikraad (magister artium 'kunstide meister'), mis andis õiguse tegelda vabade kunstide õpetamisega. Kvadriiviumi taseme valdkondi võib pidada juba teadusteks, mis käsitlevad maailma asju ja nende olemust ning mille raames tegeldi ka tänases mõttes teaduste, nagu füüsika, metafüüsika või teoloogiaga. Kvadriiviumi tasemele kuulusid
- aritmeetika (arvutamine),
- geomeetria (eukleidiline geomeetria, maamõõtmine ja ka geograafia)
- astronoomia (õpetus taevastest sfääridest, tänapäevases mõttes midagi astroloogia ja kosmoloogia vahepealset)
- muusika (harmoonia, muusikateooria)
Muusika liigitamine keskajal. MATERJALI PUUDU. KUI ÜLDSE TAHTA, SIIS SEDA TEEMAT TULEKS PÕHJALIKUMALT LAHTI SELETADA. PRAEGUNE ESITLUS TEKITAB AINULT SEGADUST
[muuda]Tegu on lisamaterjaliga, mida me soovime lihtsalt mainida, pigem otsiks siia lingid, kuhu huvi korral saab õpilane klikkida ja lisa lugeda.
- GERHARD: See tuleb Barokis jälle esile, seda oleks vajalik mainida ikkagi. Lingina nt:
Boethius https://www.wikiwand.com/en/Boethius (raamat De musica (u 510) asub matemaatiliste teoste hulgas) http://www.documentacatholicaomnia.eu/04z/z_0480-0524__Boethius__De_Musica__LT.pdf.html https://www.cengage.com/music/book_content/049557273X_wrightSimms_DEMO/assets/ITOW/7273X_01_ITOW_Boethius.pdf
- AK: Minu meelest ainult linkidest võõrkeelsetele allikatele koosnev artikkel ei kõlba. Vaja oleks sidusat teksti, mis seda teemat selgemalt avaks.
Uusplatoonikute eeskujul rääkisid keskaegsed traktaadid kolme liiki muusikast:
- - musica mundana – kosmiline muusika
- - musica humana – inimeste muusika
- - musica instrumentalis – reaalselt kõlav muusikaMinu
TELL VANA
[muuda]Keskaja alguseks peetakse ühelt poolt 395. aastat, mil jagunes Rooma impeerium ning teisalt 476. aastat, mil kukutati Lääne-Rooma viimane keiser. Mõiste keskaeg on muusikas kasutatud kirjeldamaks perioodi vahemikus 5–13 sajand. Kõige kiirem üleminek keskajale toimus Euroopas, kus esile tõusis kirik, kogu jõuga üritati vabaneda vanadest uskumustest, paganlikest jumalatest, traditsioonidest. Selleks, et kuulutada jumalasõna ehitati palju kirikuid, kus tegutsesid munade koorid, kes püüdsid lauldes kergelt ja ebamaiselt luua kujutlust paradiisi inglikooridest. Kõige tähtsamaks raamatuks peeti piiblit. Varakeskajal lauldi kirikutes laule, mis olid toodud juudi rahva poolt Vahemeremaadesse. Rooma paavsti Gregorius Suure (540–604) läbiviidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia. Ta ühtlustas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks.
Gregooriuse laul oli algselt vaimulik koorilaul: ühehäälne, saateta ning kindla taktimõõduta. Laulu sisu oli vaimulik ja ladina keelne ning paavst Gregoriuse I auks hakati selliseid lauluviise nimetama Gregooriuse koraalideks. VII. sajandi alguses, 604. aastal, koostas paavst Gregorius I koraaliviiside kogumiku ning peale seda oli igasuguste muude viiside laulmine teenistustel keelatud.
Erinevate kroonikate andmetel oli keskajal alguses enamasti kasutusel ühehäälne muusika, esimene katsetus mitmehäälsuse loomisel toimus VII. sajandil. Esimesed keskaegsed noodileiud pärinevad IX. sajandist.
Üldiselt on teada Antiik-Kreeka filosoofide teoreetilisi traktaate muusika ja muusikateooria kohta, nt Pythagoras (u 580–500 e. Kr.) ja tema monokord. Kreeka traditsioonid jõudsid Rooma riigi diplomaadi ja kristliku filosoofi Anicius Manlius Severinus Boethiuse (u 480–525) kaudu keskaegsesse Euroopasse (nt nn kirikulaadid =IV).
Alates 500 – monofoonia, Boethius, 8 kirikulaadi (IV), anonüümsete heliloojate laulud (chants)
900 paiku – Musica enchiriadis: teadaolevalt vanim allikas, mis kirjeldab polüfoonilist muusikat
1000 paiku – polüfoonia algus, solmisatsioon (ut, re, mi, fa, sol, la), rütmimodused, Ventadorn (trubaduuri armastuslaul), Guido Arezzost ja tema käsi, mis toetas laulumise õppimist
900–1500 – Musica ficta: nö vale muusika, välditi keelatud dissonantseid intervalle (nagu tritooni), esitajad lisasid alteratsioonimärke (diese, bmolle), mis ei ole olnud noodis kirjas
1000–1200 – Organum: saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile, gregooriuse koraal on alumine hääl,
1150–1250 – Notre Dame’i koolkond (esimene lääne muusikaloos) Pariisi Notre Dame'i kiriku juures, Leoninus (tegevus 12. saj II pool) ja Perotinus (tegevus 12. saj lõpp ja 13. saj algus)
Alates 13. saj. – Organumi kõrval hulk uusi mitmehäälsuse vorme, nt motett kui keskaja muusika lemmikžanr, mitmetekstiline laul, põhimeloodia alumises hääles võib, aga ei pea enam olema Gregooriuse koraal)
1250–1320 – Ars antiqua (vana kunst), kuni Ars nova (uus kunst) esile kerkimiseni (vt Renessanssi kultuuriloolist taust, Ars Nova)
Vaata täiendavalt Lääne-Michigani Ülikooli keskajamuusika osakonna interaktiivset ajajoont (inglise keeles), mis sisaldab linke erinevate näidete, sh ka helinäidetega.
Teoreetilisi traktaate läbis kolm põhiteemat:
Modaal ja mensuraalnotatsioon
- - kooskõlaõpetus – konsonantsid jagatakse kolme järku
- -- täielikud – priim ja oktav
- -- keskmised – kvart ja kvint
- -- mittetäielikud – väike ja suur terts
Muusika filosoofiline seletus Hilisantiigist alates kuulus muusika seitsme vaba kunsti hulka (septem artes liberales) ja seega oli käsitöökunstidest (artes mechanicae) kõrgemale tõstetud. Uusplatoonikute eeskujul rääkisid keskaegsed traktaadid kolme liiki muusikast:
- - musica mundana – kosmiline muusika
- - musica humana – inimeste muusika
- - musica instrumentalis – reaalselt kõlav muusika
https://vara.e-koolikott.ee/node/3140
SHOW
[muuda]Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 1)
[muuda]Vaata muusikateooria ajaloo portaali kaardil allpool, millistes geograafilistes piirkondades (vana maailm) muusikat ja muusikateooriat teadaolevalt viljeleti enne Kreekasse jõudmist, ning kus sellega edasi tegeldi keskajal (Euroopa) kuni Ars nova ajani.
KAARTI TULEB ISE TEHA EESTI KEELES
Muusika/muusikateooria areng vanast maailmast Kreeka kaudu Euroopasse.
Boethius õpetamas omi õpilasi (Manuskript Consolation of Philosophy (Itaalia?, 1385)
VEEL PLANEERITUD PILTE:
Paavst Gregoorius Suur
Keskaegne linn
Katedraal (Kirik, Klooster)
Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 2)
[muuda][Veni creator spiritus, Youtube]
Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 3)
[muuda]KESKAEG Date: 395
Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)
395 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)
Rooma impeeriumi jagunemine
Date: 476
Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)
476 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)
Lääne-Rooma riigi langemine
Date: 400
Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)
400
End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)
600 Headline Headline for the date entry
Suur rahvaste rändamine
Date: 700
Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)
700
End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)
800
Frangi riigi kõrgaeg
Karl Suure valitsemise ajal kaasnes poliitilise süsteemi kujunemine ning hariduse ja vaimuelu tõus
Date: 900
Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)
900 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)
1000
Saksamaal ja Saksa-Roomas tugevnes keisrite võim
Järjest valitsesid Otto I, II ja III vahemikus 936-1002. Algas romaani stiilis kirikuarhitektuuri ning vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg
Date: 1100
Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)
1100 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)
1200
Linnade kiire kasv, gooti arhitektuuri esimene hiigelaeg
ASK
[muuda]Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 1)*
[muuda]Milliseid aastaid peetakse keskaja alguseks
- 395.a. Rooma impeeriumi jagunemine ning 476.a. Lääne-Rooma riigi langemine
- 295.a. Rooma impeeriumi jagunemine ning 376.a. Lääne-Rooma riigi langemine
- 495.a. Rooma impeeriumi jagunemine ning 576.a. Lääne-Rooma riigi langemine
Milline ajastu eelnes keskajale?
- vanaaeg
- Renessanss
- Barokk
Milline iseloomustus vastab Gregooriuse laulule?
- saateta, ühehäälne, taktimõõduta
- saateta, mitmehäälne, taktimõõduta
- saatega, ühehäälne, taktimõõduga
Millist raamatut peeti kõige tähtsamaks?
- Piiblit
- Lauluraamatut
- Gregoorius Suure elulugu
Missugune oli keskaja muusika?
- Keskaja muusika oli alguses ühehäälne, ent hiljem loodi ka mitmehäälset muusikat
- Kogu keskaja muusika oli vaimulik
- Kogu keskaja muusika oli ühehäälne ja ilmalik
Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 2)**
[muuda]Lohista õige sõna õigesse lünka.
Mõiste *keskaeg* on muusikas kasutatud kirjeldamaks perioodi vahemikus *5–13 sajand*. Kõige kiirem üleminek keskajale toimus *Euroopas*, kus esile tõusis *kirik*. Kõige tähtsamaks raamatuks peeti *piiblit*. Rooma paavsti Gregorius Suure (540–604) läbiviidud kirikureformiga võeti kasutusele uus *liturgia*. Ta ühtlustas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk *gregooriuse* *laulu* aluseks. Gregooriuse laul oli algselt oli vaimulik koorilaul *ühehäälne*, saateta ning kindla *taktimõõduta*.
Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 3)
[muuda]https://vara.e-koolikott.ee/node/5423
Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 4)
[muuda]https://vara.e-koolikott.ee/node/5424
Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 5)
[muuda]https://vara.e-koolikott.ee/node/5425
DO UUS
[muuda]Gregooriuse koraali võrdlus
Eesmärk: Õpilane on tutvunud keskajal loodud Gregooriuse koraaliga ning tänapäeval esitatava Gregooriuse koraaliga. Kuuleb ära ning oskab nimetada erineusi.
1. Õpilane analüüsib kahte teost: keskaegne Gregooriuse koraal ja kaasaegne Gregooriuse koraal
1.1 Õpilane leiab ise keskaegse ja tänapäeva versiooni Gregooriuse koraalist
1.2 Õpetaja annab ette keskaegse ja tänapäeva versiooni Gregooriuse koraalist
2. Ananlüüsides pööra tähelepanu:
2.1 Üldine kõla
2.2 Esitajate koosseis
2.3 Saatepillid, muusikainstrumendid
2.4 Esitatav keel, sisu
2.5 Sarnasused
2.6 Erinevused
Gregooriuse laulu loomine (raskem versioon- lisahinde võimalus)
Võta aluseks Muusikaõpik gümnaasiumile I (T. Siitan, A. Sepp) lk. 14 laul "Veni, creator Spiritus".
Laulge antud teos läbi koos õpetajaga või kuulake Youtube'is.
1. Jagage end rühmadesse võimalusel, et igas rühmas on vähemalt üks õpilane, kes tunneb nooti.
1.1 Leidke internetis ladinakeelne vaimulik tekst koos tähendusega või;
1.2 Looge ise vaimulik eestikeelne tekst
2.1 Kasutage teose "Veni, creator Spiritus" meloodiat või;
2.2 Looge ise meloodia, võttes aluseks Gregooriuse laulu põhimõtted (taktimõõduta, kõnerütmiga)
3.1 Esitage oma loodud Gregooriuse laul ning arutlege teistega, millised olid raskused sellise teose loomisel ning esitamisel.
DO VANA
[muuda]Gregooriuse laulu loomine
Võta aluseks Muusikaõpik gümnaasiumile I (T. Siitan, A. Sepp) lk. 14 laul "Veni, creator Spiritus".
Laulge antud teos läbi koos õpetajaga või kuulake Youtube'is.
1. Jagage end rühmadesse võimalusel, et igas rühmas on vähemalt üks õpilane, kes tunneb nooti.
1.1 Leidke internetis ladinakeelne vaimulik tekst koos tähendusega või;
1.2 Looge ise vaimulik eestikeelne tekst
2.1 Kasutage teose "Veni, creator Spiritus" meloodiat või;
2.2 Looge ise meloodia, võttes aluseks Gregooriuse laulu põhimõtted (taktimõõduta, kõnerütmiga)
3.1 Esitage oma loodud Gregooriuse laul ning arutlege teistega, millised olid raskused sellise teose loomisel ning esitamisel.
- https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4044 Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (do)
7) Ühehäälsus ja noodikirja teke (korrektuuridest tagasi)
[muuda][lõiming IV kursusega]
MÕISTED
[muuda]- ühehäälsus
- noodikiri
- vaimulik muusika
- Gregorius Suur
- liturgia
- gregooriuse laulul ehk lääne kirikulaul
- meloodia
- orel
- saade
- esitaja
- koosseis
- solist
- koor
- gregoriuse laulu [esituspraktika]
- gregoriuse laulu žanrid
- gregoriuse koraali vormid
- retsiteerimine - palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil laulde
- psalmoodia - psalmitektside laulmine
- antifon - refrääniliselt korduv vastulaul, esitasid koor + solist või koor+ koor
- hümn - stroofilise värsstektsiga laul
- sekvents - tektsid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud
- responsoorium - algselt koorirefrääniga soololaul, pikkade kaunistustega ja improvisatsiooniga
- gregoriuse koraali laulmise stiilid
- Silbiline (süllaabiline) stiil – igale silbile vastab üks noot.
- Rühmaline (neumaline) stiil – igale silbile vastab 1–4 nooti. Levinuim stiil.
- Kaunistatud (melismaatiline) stiil – tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ehk melismidega.
- kirikulaadid
- helilaad
- loomulik mažoor
- loomulik minoor
- 8-laadisüsteem
- neli põhilaadi, mida ehitatakse üles helidelt d (dooria), e (früügia), f (lüüdia), g (miksolüüdia)
- kõrvallaad, tuletatud põhilaadidest, põhiheli on sama, aga ulatus kvardi võrra madalam: a (hüpodooria), h (hüpofrüügia), c (hüpolüüdia), d (hüpomiksolüüdia).
- Missa
- sõnaliturgia, mille keskmes on õpetus
- armuliturgia, mille keskmes on Kristuse ristiohvi sümboolne kordamine
- ordinaarium (kohustuslikud igal missal)
- Kyrie eleison (Issand, halasta)
- Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges)
- Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat)
- Sanctus (Püha)
- Benedictus (Kiidetud olgu)
- Agnus Dei (Juamala tall)
- propriumiks (vahelduvad osad vastavalt kirikukalendri päevale).
- noodikirja teke
- Frangi riik
- jumalateenistuse kord
- kirikulaul
- klooster
- neuma
- meloodiaelemendi liikumine
- ulatus
- Noodijoonte süsteem
- silpnimetus
- muusikateoreetik
- Guido Arezzost
- kvadraatneuma
- noot
- rütm
- Guido käsi
- muusikaõpetus
- laulmine
- kunstmuusika
TELL UUS. PÕHITEKST VALMIS, KUID TÄPSUSTAVATES OSADES MATERJALI PUUDU
[muuda]Gregoriuse koraal VALMIS
[muuda]Gregoriuse koraal on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on oma nime saanud paavst Gregorius Suure järgi. Gregoriuse koraal on üldnimetus, mis ühendab erinevaid muusikastiile, muusikažanre ja muusikavorme.
Gregoriuse koraal arenes välja juudi meloodiatest, mis olid kristlaste seas levinud juba Vana-Roomas ning pärinesid Palestiinast. Aja jooksul kaotasid need laulud idamaise värvingu ning lihtsustusid.
Gregorius Suure kirikureformi raames võeti kasutusele uus liturgia. Reformi käigus ühtlustati ka liturgilised tekstid. 604. aastal valmis koraaliviiside valikkogumik ehk Gregoriuse antifonaarium. Sellest alates hakati kristlikel jumalateenistustel kasutama üksnes seal avaldatud viise.
Gregoriuse koraali ainult lauldi, sest tolleaegses kirikus oli muusikainstrumentide kasutamine keelatud. Olenevalt liturgiast võis gregoriuse koraali esitajaks olla kas solist või lauljate rühm.
Gregoriuse koraale lauldi ladina keeles, tekst võis olla kanoniseeritud palve või ülistus Jumalale, Jeesusele, Maarjale või pühakutele.
Gregoriuse koraali meloodia ülesmärkimiseks kasutati teksti kohale kirjutatud erilisi noodikirja märke, neumasid.
Huvitavat lisalugemist Gregoriuse koraali muusikastiilide kohta. See temaatika on palju detailsem, kui siinsest jutust paistab. Kas see kõik on ikka keskkooli tasemel õpilasele vajalik informatsioon?
[muuda]Ka see temaatika on palju detailsem, kui siinsest jutust paistab, vt näiteks http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000013789#omo-9781561592630-e-0000013789
Ornithoparchus teeb oma tekstis "Micrologus" (1517) vahet gregoriuse laulu kahel stiilil: concentus'el, mille all ta peab silmas tavapärast gregoriuse laulu meloodiat, ning accentus'el, millega ta tähistab liturgilist retsiteerimist.
Concentus-stiili iseloomustab vaba, paljudest erinevatest helidest koosnev meloodia. Concentus-stiili allstiilid on
- silbiline stiil (süllaabiline stiil), mille puhul silbile vastab üks heli. See stiil on tavaline retsiteerimisel, hümnides ning lihtsamates antifoonides;
- rühmaline stiil (neumaline stiil), mille puhul silbile vastab tavaliselt 1-4 heli. Neumanotatsioonis vastab igale helide rühmale üks neuma;
- kaunistatud stiil (melismaatiline stiil), mille puhul silbile vastab paljudest helidest koosnev kaunistus ehk melism.
Accentus-stiili iseloomustab teksti retsiteerimine ühel helil. Retsiteerimist liigendavad mõnehelilised, sekundi kuni seksti ulatusega meloodiavormelid, mida nimetatakse aktsentideks. Aktsentide esinemine langeb kokku tekstis olevate interpunktsioonimärkidega (koma, koolon, punkt). Aktsendid on tavaliselt süllaabilised, st ühele silbile vastab üks noot.
Huvitavat lisalugemist gregoriuse koraali muusikažanrite kohta. Materjali puudu. Juhul kui tahta, et õpilased sellest jutust üldse midagi aru saaksid, peaksid selgitused olema täpsemad ja paremini sõnastatud.
[muuda]Gregooriuse koraal on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid muusikažanreid, muusikastiile ja muusikavorme.
Gregoriuse koraali põhilised muusikažanrid olid psalm, hümn ja sekvents.
Psalm
[muuda]Psalmoodia - religioosse muusika vorm, mis põhineb katoliku kiriku kalendril ja liturgial. Psalme (palvelaule) retsiteeritakse tavaliselt ühel tugihelil. Psalmtekstide laulmisel on 3 erinevat viisi: 1) terve psalmi laulmine algusest lõpuni; 2) üksikute versuste laulmine; 3) valitud versustest uute tervikliku loomine. Psalmtekstid pärinevad osaliselt vanajuudi kuninga Taaveti aegadest (u. 1000. a. e. Kr.).
Hümn
[muuda]Hümnoodia - (ehk hümni laulmine) stroofilise (stroof e. salm) värsstekstiga laul. Tekstid on ajaga muutunud, alguses olid hümnis kasutusel vabalt loodud tekstid. Pidulikud proosa- või vabavärsilised tekstid matkisid algselt kreeka ülistuslaule. Ambrosius pani aluse ladinakeelsele stroofilisele hümnile, mis on käibel tänapäevani.
Sekvents
[muuda]Sekvents - tektsid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud.
Retsiteerimine
[muuda]Põhilised Gregooriuse laulu esitusstiilid olid: Retsiteerimine - palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes
Antifon
[muuda]Antifoonhttps://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Schola_Gregoriana-Antiphona_et_Magnificat.ogg - kristliku liturgia laulutüüp. Antifoon on refrääniliselt korduv vastulaul, mida esitavad vaheldumisi 2 koori.
Responsoorium
[muuda]Responsoorium - algselt koorirefrääniga soololaul, pikkade kaunistustega ja improvisatsiooniga
Keskaja helisüsteem. Kui sellest asjast üldse rääkida, tuleks seda teha selgelt
[muuda]Kui sellest asjast üldse rääkida, tuleks seda teha selgelt:
- 1. keskaja muusikateooria puhul ei saa olla juttu duur-moll-süsteemist.
- 2. siin kirjeldatud nö klassikaline süsteem on Arezzo Guidolt ning seda on kirjeldatud näiteks Groves http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000043718#omo-9781561592630-e-0000043718-div3-0000043718.2.3.1
Tõstaksin kirikulaadid lisalugemisse
Kirikulaadid
Keskaegsetes helilaadides pole loomulikku mažoori ja minoori, on aga 8-laadisüsteem.
Neli põhilaadi, mida ehitatakse üles helidelt d (dooria), e (früügia), f (lüüdia), g (miksolüüdia). Neist tuletatud kõrvallaad, mille põhiheli on sama, aga ulatus kvardi võrra madalam: a (hüpodooria), h (hüpofrüügia), c (hüpolüüdia), d (hüpomiksolüüdia) (vt siin).
Lisaks:
Tänapäeval õpitakse muusikateoorias 7. laadi:
Mažoorsed: joonia (c); lüüdia (f)(kõrgendatud 4 aste); miksolüüdia (g)(madaldatud seitsmes aste)
Minoorsed: eoolia (a); dooria (d)(kõrgendatud 6 aste); früügia (e)(madaldatud 2 aste)
Vähendatud: lokria (h)
Missa. Teksti fookus tuleks paika saada ja teksti tuleks vajadusel täiendada ja täpsustada
[muuda]Missa on katoliku kiriku igapäevane liturgia, mille toiminguid hakati 4.–5. sajandil lauludega saatma. Missa ülesehitus jaguneb sõnaliturgiaks, mille keskmes on õpetus ja armuliturgiaks, mille keskmes on Kristuse ristiohvi sümboolne kordamine. Missa jaguneb ordinaariumiks (kohustuslikud igal missal) ja propriumiks (vahelduvad osad vastavalt kirikukalendri päevale).
Ordinaarium (kohustuslik osa) koosneb järgmistest osadest:
Kyrie eleison (Issand, halasta)
Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges)
Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat)
Sanctus (Püha)
Benedictus (Kiidetud olgu)
Agnus Dei (Juamala tall)
Neumanotatsioon VALMIS
[muuda]Esimesed gregoriuse koraali säilunud noodistused pärinevad 9. sajandist. Muusika ülesmärkimise vajadus tekkis, kuna Karl Suure aegse Frangi riigi laienedes püüti ühtlustada nii jumalateenistuse korda kui ka kirikus lauldavat muusikat. Muusika ülesmärkimiseks kasutati siis noodikirja märke, mida nimetatakse neumadeks. Sõna 'neuma' tähendab ladina keeles žesti, märki, käe liikumist. Varaste neumade täpne muusikaline tähendus ei ole teada. Arvatakse, et neumad olid abivahendid meloodia kontuuri meeldejätmiseks.
Alates 10. sajandist pandi neumade abil kirja meloodia helisid, mis tavaliselt vastasid teksti ühele silbile.
11. sajandil hakkas itaalia munk Guido Arezzost lugemise hõlbustamiseks neumasid märkima noodijoontele ning võttis pedagoogilistel kaalutlustel kasutusele nootide silpnimetused. Helikõrguste lihtsamaks meeldejätmiseks kasutas ta näitliku abivahendina inimese kätt, mille 20 sõrmeliigest tähistasid erinevaid helikõrgusi. See abivahend on saanud nimetuse Guido käsi.
12. sajandil võeti kasutusele kvadraatneumad, mis võimaldasid juba suhteliselt täpselt üles kirjutada nii helikõrgusi kui ka rütmi.
Noodikirja areng lõi eeldused kunstmuusika tekkeks.
TELL
[muuda]Ühehäälsus ja noodikiri
Suured muutused Lääne-Euroopa vaimulikus muusikas toimusid paavst Gregorius Suure reformatsiooni tõttu. Ta ühtlustas liturgilised tekstid, mis said aluseks ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulule. Gregooriuse laulus on esikohal tekst ja sõnum, vähe tähelepanu pööratakse meloodiale. Ehkki on gregooriuse laul saateta kasutatakse siiski kirikus tihtipeale tagasihoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võib esitajate koosseis olla muutlik näiteks solist, lauljate grupp või terve koor. Gregooriuse laulu võib esitada mitut erinevat moodi, samuti on seal mitu erinevat žanri ja lauluvormi:
Retsiteerimine - palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil laulde
Psalmoodia - psalmitektside laulmine
Antifoon - refrääniliselt korduv vastulaul, esitasid koor + solist või koor+ koor
Hümn - stroofilise värsstektsiga laul
Sekvents - tektsid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud
Responsoorium - algselt koorirefrääniga soololaul, pikkade kaunistustega ja improvisatsiooniga
Laulmiststiilid
- Silbiline (süllaabiline) stiil – igale silbile vastab üks noot.
- Rühmaline (neumaline) stiil – igale silbile vastab 1–4 nooti. Levinuim stiil.
- Kaunistatud (melismaatiline) stiil – tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ehk melismidega.
Kirikulaadid
Keskaegsetes helilaadides pole loomulikku mažoori ja minoori, on aga 8-laadisüsteem.
Neli põhilaadi, mida ehitatakse üles helidelt d (dooria), e (früügia), f (lüüdia), g (miksolüüdia). Neist tuletatud kõrvallaad, mille põhiheli on sama, aga ulatus kvardi võrra madalam: a (hüpodooria), h (hüpofrüügia), c (hüpolüüdia), d (hüpomiksolüüdia) (vt siin).
Lisaks:
Tänapäeval õpitakse muusikateoorias 7. laadi:
Mažoorsed: joonia (c); lüüdia (f)(kõrgendatud 4 aste); miksolüüdia (g)(madaldatud seitsmes aste)
Minoorsed: eoolia (a); dooria (d)(kõrgendatud 6 aste); früügia (e)(madaldatud 2 aste)
Vähendatud: lokria (h)
Missa
Missa on katoliku kiriku igapäevane liturgia, mille toiminguid hakati 4.–5. sajandil lauludega saatma. Missa ülesehitus jaguneb sõnaliturgiaks, mille keskmes on õpetus ja armuliturgiaks, mille keskmes on Kristuse ristiohvi sümboolne kordamine. Missa jaguneb ordinaariumiks (kohustuslikud igal missal) ja propriumiks (vahelduvad osad vastavalt kirikukalendri päevale).
Ordinaarium (kohustuslik osa) koosneb järgmistest osadest:
Kyrie eleison (Issand, halasta)
Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges)
Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat)
Sanctus (Püha)
Benedictus (Kiidetud olgu)
Agnus Dei (Juamala tall)
Noodikirja teke
Vajadus noodikirja järgi tekkis alles 8.–9. sajandil, mil laienes Frangi riik ning püüti ühtlustada jumalateenistuse kord ja kirikulaul. Frangi riik paiknes tänapäeval kaarti vaadates Prantsusmaa territooriumil (#ajalugu, geograafia). Noodikiri tekkis algselt kloostrites, et vaimulikud saaksid liturgilise tekste ja laule kirja panna. Noodikiri erines tänapäeva pildist, kasutusel olid neumad.
Neumade abil tähistati meloodiaelemendi liikumist ja ulatust. Noodijoonte süsteemi ja silpnimetuse võttis kasutusele 11. sajandi kuulsaim muusikateoreetik Guido Arezzost (keskajal puudusid perekonnanimed, seetõttu lisati igale isikunimele juurde linn, kust ta oli pärit). 12. sajandil ilmusidki kvadraatneumad, mille abil oli võimalik palju täpsemalt tähistada noodi asukohta, rütmi ja teisi nüansse.
Samuti oli kasutusel ka nn Guido käsi (vt siin), mis hõlbustas muusikaõpetust (laulmisel). Kasutati ära 20 erinevat sõrmeliigest ning seati see vastavusse tollase helisüsteemiga, see hõlbustas koorijuhi tööd laulude õpetamisel. Keskaja lõpuks oli noodikultuur piisava arengu läbinud, mistõttu muutus suuline muusikakultuur kirjalikuks ning seoses sellega tekkis ka eeldus kunstmuusika loomiseks.
https://vara.e-koolikott.ee/node/3388
SHOW
[muuda]Guido käsi (kaasaegne versioon)
Guido käsi
TULEB ISE JÄRGI TEHA.
Guido käsi (ajalooline versioon)
Keskaja rütmimodused
Õpi modaalnotatsiooni lugema:
Baseli ülikooli veebipõhine kursus (inglise keeles): esimene osa (videoga), teine osa
- https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4058 Keskaeg. Ühehäälsus ja noodikiri (show)
ASK
[muuda]Ask 1 https://vara.e-koolikott.ee/node/5519 Ask 2 https://vara.e-koolikott.ee/node/5426 ASK 3 https://vara.e-koolikott.ee/node/5522 Ask 4 https://vara.e-koolikott.ee/node/5521 Ask 5 https://vara.e-koolikott.ee/node/5520
DO UUS
[muuda]Noodiõpetus ja musitseerimine
Guido käsi
Eesmärk: õpilane on tutvunud keskaegse noodikirjaga ning oskab praktikas kasutada Guido käe süsteemi.
1. Vaatake järgnev video (Guido käe teoreetiline tutvustus)
2. Laulge läbi teos "Ut queant laxis" (Muusikaõpik gümnaasiumile I (T. Siitan, A. Sepp) lk. 21 laul)
3. Praktiseerige pinginaabriga Guido käe järgi laulmist
4. Esitage koos, õpetaja eestvedamisel mõni lihtsam laul (nt "Sepapoisid") Guido käe süsteemi kasutades.
4.1 Raskem variant - kui klassis on nooditundjad, siis nö esitada käe peal viis ning teised arvavad, mis lauluga on tegu (kasutada võib õpitud laule)
5. Arutage, kuidas toimis Guido käsi keskajal ja kuidas on (kui on) kasutuses see ka tänapäeval?
DO VANA
[muuda]Noodiõpetus ja musitseerimine
Võta aluseks Muusikaõpik gümnaasiumile I (T. Siitan, A. Sepp) lk. 21 laul "Ut queant laxis"
Laulge antud laul läbi koos õpetajaga
1. Igaüks valib välja isikliku muusikainstrumendi, millel on võimalik mängida helirida "Do" noodist "La" noodini.
1.1 Võimalusel kasutada virtuaalpille: õpilane laeb alla enda nutiseadmesse või kasutab kooli nutiseadet, milles on allalaetud järgnev app: plokkflööt, klaver, viiul, saksofon, vms.
1.2 Kellel puudub võimalus kasutada virtuaalpilli saab kasutada klassis olemasolevaid muusikainstrumente (kellamäng, plokkflööt, kitarr)
2.1 Jagage pillid pillirühmade kaupa erinevatesse gruppidesse (nt keelpillid, klahvpillid, näppepillid, puhkpillid)
2.2 Esitage antud laul kõik koos õpetaja eestvedamisel, mängides õiges kohas õiget nooti, vastavalt Do-Re-Mi-Fa-Sol-La.
2.3 Esitage antud laul, leppides eelnevalt kokku, milline pillirühm kus kohas mängib.
2.4 Arendage ülesanne endale huvitavaks, võimalusel luua ka akorde.
8) Keskaja ilmalik muusika (korrektuuridest tagasi)
[muuda]MÕISTED
[muuda]- keskaeg
- kirik
- vaimulik muusika
- ühehäälsus
- mitmehäälsus
- ilmalik muusika
- suuline [traditsioon]
- vagandid - need olid rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud.
- kangelaslaul ( e šansoon - pr.k. chanson de geste) on üks vanim säilinud ilmalik laul. Selle sisuks on müütiliste kangelaste vägiteod.
- Rolandi laul, prantsuse rahvuseepos, mis jutustab Karl Suure aegseist sündmustest.
- žanglöörid, kes rändasid ringi üksinda või väiksema seltskonnaga, teenides elatist lauldes, tehes trikke, mängides. Tegu oli elankikkonnaga, keda peeti ühiskonnas heidikuteks, neil puudus kiriku õnnistus.
- rändmuusikute vennaskondadega
- gild
- rüütlilaul on keskaja ilmalik luule ja laulu valdkond, mis sai alguse 11.sajandi lõpul Provence´ist Lõuna-Prantsusmaalt. Rüütlilaulikute loomingus on lahutamatus osas luuletekst (#kirjandus) ja muusika. Põhiliselt esitati kangelaslaule, mis rääkisid vaprusest, mehelikest ideaalidest ning armastuslaule, mis jutustasid naisideaalidest, naiselikest väärtustest. Rüütlilaulikuid nimetati piirkonniti erinevalt:
- trubaduurid (Lõuna-Prantsusmaal),
- truväärid (Põhja-Prantsusmaal) ning
- minnesingerid (Saksamaal ja Austrias).
- Bernart de Ventadorn
- Richard Lõvisüda
- Adam de la Halle
- Walther von der Vogelweide
TELL UUS VALMIS
[muuda]TELL VANA https://vara.e-koolikott.ee/node/4138
Keskajal oli kõrvuti vaimuliku muusikaga alati olemas ka ilmalik muusika. Esimesed ilmaliku muusika üleskirjutused pärinevad 11. sajandist. Kuna ilmikud üldjuhul noodikirja ei tundnud, siis ilmalik muusika levis üldiselt suuliselt. Esimesteks ilmalike laulude üleskirjutajateks olid vagandid: rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud.
Kangelaslaul
[muuda]Kangelaslaul on keskaegne kangelastegudest jutustava eepilise luule žanr ja muusikažanr. Kangelaslaulu taustal on tavaliselt tuntud isikutest ja sündmustest kõnelevad legendid.
Kangelaslaulu kõrghetk oli 1100–1250-aastate Prantsusmaal. Sellest ajast on pärit ka kuulsaim kangelaslaul Rolandi laul.
Kangelaslaulude keskseteks teemadeks olid aadlike mässud ja võitlus saratseenide vastu. Lauludes kirjeldatud sündmused olid toimunud aastatel 700–900. Kangelaslaule laulsid žonglöörid ja ministrelid, kes esitasid neid turuplatsile kogunenud rahvale ja palveränduritele.
Aja jooksul kujunes kangelaslaulust kirjandusžanr, mis oli eelkõige mõeldud lugemiseks.
1300ndatel sulas kangelaslaul kokku rüütliromaaniga.
Kangelaslaule on kolme liiki:
- geste du roi, mis kirjeldavad Karl Suure elu ja tegevuse erinevaid etappe ja võitlust saratseenidega. Sellesse žanrisse kuuluvad näiteks Rolandi laul ja Chanson des Saisnes, mis jutustab Karl Suure ja sakside võitlusest.
- geste de Monglane, mille teemaks on vasalli ustavus
- geste de Doon de Mayence, milles kirjeldatakse vasallide mässu kuninga vastu.
Huvitavat lisalugemist žonglööridest ja rändmuusikutest
[muuda]Žonglöörid olid keskajal esitavad kunstnikud, kes rändasid ringi kas üksinda või väiksemas seltskonnas. Nad teenisid elatist lauldes, trikke tehes ja musitseerides. Žonglööre peeti ühiskonna heidikuteks ja neil puudus kiriku õnnistus. Nad võisid ühineda ka rändmuusikute vennaskondadega, millest hiljem kujunesid muusikute gildid, kus oli võimalik omandada muusikaharidust.
Rüütlilaul
[muuda]Rüütlilaul on keskaja ilmalik saatega laul, mis oli ühtaegu luule- ja muusikažanr.
Rüütlilaul tekkis 11. sajandi lõpul Lõuna-Prantsusmaal Provence´is.
Rüütlilaulikud olid tavaliselt kõrgest seisusest. Nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja kõrgemaid vaimulikke, kes olid tihti ka oma laulude esitajad. Rüütlilaulud rääkisid tavaliselt vaprusest, mehelikest ideaalidest ning armastusest unelmate daami vastu.
Rüütlilaulikuid nimetati piirkonniti erinevalt:
- trubaduurid Lõuna-Prantsusmaal, tuntum esindaja Bernart de Ventadorn
- truväärid Põhja-Prantsusmaal, tuntumad esindajad Richard Lõvisüda ja Adam de la Halle
- minnesingerid Saksamaal ja Austrias, tuntuim esindaja Walther von der Vogelweide
SHOW
[muuda]WALTHER VON DER VOGELWEIDE - "PALESTIINA LAUL"
Ühehäälne meestelaul keskaja pillide saatel (burdoon, tamburiin jt).
Walther Von der Vogelweide - teenis keisrit Otto IV ja Friedrich II teenistuses
Säilinud terviklikult ainult üks viis, mis loodi 1228. a ristiretke puhul "Palestiina laul" (NB! Rütm, meloodia)
Sõnad tõlkes: Nüüd alles tunnen ma õnnelikuna lõppu, kui mu patune silm näeb püha maad ja maailma, mida nii väga ülistab. Minuga on juhtunud vaata, mida ma palusin, ma olen jõudnud linna, kus jumal ja inimene olid ühes.
Video avakuval asuv pealkiri: Milline ime on siin juhtunud!
WALTHER VON DER VOGELWEIDE - "PALESTIINA LAUL" https://www.youtube.com/watch?v=isxvXITTLLY
BERNART DE VENTADORN - "LÕOKESE LAUL"
Mõtliku iseloomiga ballaad keskaja pillide saatel (rataslüüra, šalmei).
Bernard de Ventadorn - teenis Akvitaania Eleonore'iõukonnas ja lõi sellele hulganisti laule.
Peaaegu kõik tema laulud pühendatud poeetiliseks armastuskunstile.
Säilinud terviklikult 19 viisi (ühelgi teisel pole enamat).
Sõnad tõlkes: Nähes tulokest oma tiibu rõõmsalt vastu päikesekiiri lehvitamas, kuni ta ennastunustavalt sööselt alla puhtast südamest tulevad rõõmust, võtab suure võõrandamise üle võimu nende suhtes, keda ma näen täis rõõmu, ja panen imeks, et mu süda ei julgustaks.
BERNART DE VENTADORN - "LÕOKESE LAUL" https://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ
ADAM DE LA HALLE - "JEU DE ROBIN ET MARION" https://www.youtube.com/watch?v=zNNm-wnfZ-U
- https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4139 Keskaeg. Ilmalik muusika (show)
ASK
[muuda]- Ask 1*
https://vara.e-koolikott.ee/node/5492
Märgi millises piirkonnas vastavalt nimetati rüütlilaulikuid
Saksamaal: minnesinger, truväär, trubaduur Põhja-Prantsusmaa: minnesinger, truväär, trubaduur Lõuna-Prantsusmaa: minnesinger, truväär, trubaduur
- Ask 2***
https://vara.e-koolikott.ee/node/5493
Vali järgnev väide on tõene või väär: Keskajal oli ilmalik muusika esikohal Õige Vale Vagandid on seotud ainult vaimuliku muusikaga Õige Vale Ilmalik muusika levis algselt põhiliselt suulisel teel Õige Vale Esimesed ilmaliku muusika üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist Õige Vale
Vasta küsimusetele: 1.Mis on kangelaslaul? Vanim säilinud ilmalik laul Vanim säilinud vaimulik laul
2.Mis on kangelaslaulu sisuks? Kangelaslaulu sisuks on müütiliste kangelaste vägiteod Kangelaslaulu sisuks on kangelaste armulood
3.Kes esitasid põhiliselt kangelaslaule? Kangelaslaulu esitajad olid põhilsielt žanglöörid Kangelaslaulu esitajad olid põhiliselt kangelased
4.Kuulsaim kangelaslaul on...... Rolandi laul Palestiina laul
Vali õige väide
Rüütlilaul sai alguse Lõuna-Prantsusmaalt Rüütlilaul sai alguse Põhja-Prantsusmaalt Rüütlilaul sai alguse Saksamaalt
Rüütlilaulus on muusika ja luuletekst lahutamatus osas Rüütlilauludes on muusika ja luuletekst eraldi lahutatud osadena Rüütlilaulus eksisteerib ainult saateta luuletekst
Lõuna-Pranstusmaal nimetati rüütlilaulikuid trubaduurideks Lõuna-Pranstusmaal nimetati rüütlilaulikuid truväärideks Lõuna-Pranstusmaal nimetati rüütlilaulikuid minnesingeriteks
Põhja-Pranstusmaal nimetati rüütlilaulikuid truväärideks Põhja-Pranstusmaal nimetati rüütlilaulikuid minnesingeriteks Põhja-Pranstusmaal nimetati rüütlilaulikuid trubaduurideks
Saksamaal nimetati rüütlilaulikuid minnesingeriteks Saksamaal nimetati rüütlilaulikuid trubaduurideks Saksamaal nimetati rüütlilaulikuid truväärideks
Täida lüngad
Paljud rüütlilaulikud olid ka kõrgetest seisugest näiteks *kuningad/hertsogid/krahvid/vaimulikud* *või kuningad/hertsogid/krahvid/vaimulikud*. (riigivalitsejad, aadlikud)
Tuntuim *trubaduur* oli Bernart de Ventadorn, truväär oli *Richard Lõvisüda/Adam de la Halle*, *minnesinger* oli Walther von der Vogelweide. (rändlaulikud)
- Ask 3**
https://vara.e-koolikott.ee/node/5523
Lohista sõna õigesse kasti
Keskaja muusika oli algselt *ühehäälne* ning hiljem täna noodikirja arengule *mitmehäälne*. Algselt oli *ilmalik* seltskonnamuusika tagaplaanil, sest *vaimulik* muusika oli ülekaalus ning seda loodi ja esitati rohkem. Kõige enam esitati keskaja ilmaliku muusikana rüütlilaulu. Põhiliselt oli esituses *kangelaslaul*, mis rääkis vaprusest või *armastuslaul*, mis rääkis naisideaalidest. Piirkonniti olid rüütlilaulikud erineva nimetusega *trubaduurid* Lõuna-Prantsusmaal, *truväärid* Põhja-Prantsusmaal ja *minnesingerid* Saksamaal.
- Ask 4**
https://vara.e-koolikott.ee/node/5525
Vali, kas järgnev väide on tõene või väär
1. Kangelaslaul on vanim säilinud vaimulik laul. Tõene Väär 2.Kangelaslaulu sisuks on müütiliste kangelaste vägiteod. Tõene Väär 3.Kõige kuulsam saksa rahvuseepos on "Rolandi laul". Tõene Väär 4. Enamasti esitasid kangelaslaulu žanglöörid. Tõene Väär 5. Gildides oli võimalik omandada muusikaline haridus. Tõene Väär 6. Žanglööre peeti ühiskonna heidikuteks. Tõene Väär
- Ask 5***
https://vara.e-koolikott.ee/node/5527
Täida lüngad
Keskajal oli väga tähis roll *kirikul:asutus*, mistõttu oli algselt ka esikohal *vaimulik:kiriklik* muusika, mis oli algselt ühehäälne, kuid hiljem *mitmehäälne*. Esimesed üleskirjutatud ilmalikud teosed on pärit *vagandide:rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud* käe alt. Vanim säilinud ilmalik laul on *kangelaslaul*. Kõige kuulsaim prantsuse eepos on "*Rolandi* laul", mis räägib Karl *Suure* aegseist sündmustest.
- Rüütlilaul* on keskaaja ilmaliku laulu ja luule valdkond. Rüütlilaulud on kahte tüüpi: *kangelaslaulud/armastuslaulud* ja *kangelaslaulud/armastuslaulud*. Kuulsamad rüütlilaulikud olid näiteks Bernart de Ventadorn, Richard *Lõvisüda*, Adam de la *Halle* ja Walther von der Vogelweide.
DO UUS
[muuda]1. projektülesanne. Saate loomine keskaegsele ilmalikule laulule. MIS ON TÄPSEMALT EESMÄRK? SEE ÜLESANDEPÜSTITUS TUNDUB TAVAKOOLIS EBAREALISTLIKUNA
[muuda]Olga: kohe kindlasti ei ole see ebarealistlik, sest isegi Tiina võib kinnitada, et rütmisaated on õpilastele igati teostatavad ning sellega saavad nad enamasti hakkama. Mis puudutab meloodiapilli, järjekordselt on antud vabad käed kasutada äppe, kus õpilased saavad ise instrumendid telefoni alla laadida ja samuti ise mängida sobiva melooda peale või kuidas otsustavad, sest lõppesitusel on kaasatud ka õpetaja, kes nagunii neid klaveri ja häälega toetab kaasa. Eesmärk: Õpilased on tutvunud keskaja ilmaliku muusikaga ning oskavad lihtsamaid rütme mängides luua laulule saate. Õpilased tunnevad ära keskaegse helikeele ja muusikainstrumendid ning on teadlikud, millist ilmalikku muusikat loodi ning kes seda esitasid.
Aeg:
15 minutit - laulude õppimine, läbilaulmine
15 minutit - laulue saate loomine
15 minutit - laulude esitus
Vahendid: Muusikaõpik gümnaasiumile I (T. Siitan, A. Sepp), muusikainstrumendid (meloodiapill + löökpillid), nutiseade.
lk 27. Palestiina laul
lk 28. Lõokese laul
lk. 29 Je de Robin et Marion
1.1 Jagunege 4-5 liikmelistesse rühmadesse
1.2 Valige välja 2-3 löökpilli mängijat ning 1-2 meloodiapilli mängijat
1.3 Kui klassis puuduvad muusikainstrumendid, mida soovite kasutada, asendage need virtuaalpillidega nutiseadmest.
1.4 Löökpillidest on soovitav, et oleks esindatud trumm, tamburiin, kõlapulgad, triangel vms.
1.5 Meloodiapillidest on soovitatav, et oleks esindatud plokkflööt, kitarr vms.
2.1 Looge enda valitud laulule saade
2.2 Rütmipillid võivad mängida koguaeg sama rütmi, kasutades lihtsamaid rütmiskeeme
2.3 Meloodiapill võib mängida kaasa meloodiat või saadet (nt pikad noodid).
3.1 Valige välja enda grupis juhtfiguur (nö dirigent), kes annab märku millal teos algab ning kes alustavad
3.2 Kandke teos ette (võib kasutada õpetaja abi, kes mängib klaveril samuti kaasa).
3.3 Ülejäänud klass laulab laulu kaasa.
DO VANA
[muuda]Võta aluseks Muusikaõpik gümnaasiumile I (T. Siitan, A. Sepp).
Eesmärk: Õpilased on tutvunud keskaja ilmaliku muusikaga ning oskavad lihtsamaid rütme mängides luua laulule saate. Õpilased tunnevad ära keskaegse helikeele ja muusikainstrumendid ning on teadlikud, millist ilmalikku muusikat loodi ning kes seda esitasid.
Aeg:
15 minutit - laulude õppimine, läbilaulmine
15 minutit - laulue saate loomine
15 minutit - laulude esitus
Vahendid: Muusikaõpik gümnaasiumile I (T. Siitan, A. Sepp), muusikainstrumendid (meloodiapill + löökpillid), nutiseade.
lk 27. Palestiina laul
lk 28. Lõokese laul
lk. 29 Je de Robin et Marion
1.1 Jagunege 4-5 liikmelistesse rühmadesse
1.2 Valige välja 2-3 löökpilli mängijat ning 1-2 meloodiapilli mängijat
1.3 Kui klassis puuduvad muusikainstrumendid, mida soovite kasutada, asendage need virtuaalpillidega nutiseadmest.
1.4 Löökpillidest on soovitav, et oleks esindatud trumm, tamburiin, kõlapulgad, triangel vms.
1.5 Meloodiapillidest on soovitatav, et oleks esindatud plokkflööt, kitarr vms.
2.1 Looge enda valitud laulule saade
2.2 Rütmipillid võivad mängida koguaeg sama rütmi, kasutades lihtsamaid rütmiskeeme
2.3 Meloodiapill võib mängida kaasa meloodiat või saadet (nt pikad noodid).
3.1 Valige välja enda grupis juhtfiguur (nö dirigent), kes annab märku millal teos algab ning kes alustavad
3.2 Kandke teos ette (võib kasutada õpetaja abi, kes mängib klaveril samuti kaasa).
3.3 Ülejäänud klass laulab laulu kaasa.
9) Mitmehäälsuse teke (korrektuuridest tagasi)
[muuda][Mitmehäälsuse tekkimine (Leoninus, Perotinus), lõiming IV kursusega]
TELL UUS. TULEKS TEHA SELGEKS, MILLEST SIIN PEATÜKIS RÄÄKIDA
[muuda]Keskaegset mitmehäälset musitseerimist kirjeldatakse juba 7. sajandi tekstides.
Esimesed teadaolevad mitmehäälse muusika üleskirjutused pärinevad siiski alles 9. sajandist.
Mitmehäälsuse arengut mõjutas ka neumanoodikirja kasutuselevõtt 9. sajandi alguses.
Varase mitmehäälse muusika faktuuritüübid
[muuda]Mitmehäälne muusika jaguneb kaheks: polüfooniline (kus on vähemalt kaks iseseisvat meloodiahäält) ning homofooniline (kus eksisteerib üks domineeriv hääl ning saatefaktuur) mitmehäälsus.
Mitmehäälsuse tüübid:
Burdoon
[muuda]Burdoon: liikumatu või lühikestes motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam.
Parafoonia
[muuda]Parafoonia - sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt.
Heterofoonia
[muuda]Heterofoonia - ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla.
Varase mitmehäälse muusika žanrid
[muuda]Organum
[muuda]Organum - Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp, mis tekkis 10. sajandil. Antud teose aluseks on võetud Gregooriuse koraal, kuhu on lisatud saatehääled. Organume on kolme erinevat liiki: paralleelorganum, vaba ja kaunistatud organum. Esimesed teadaolevad heliloojad, kes kirjutasid organume olid Leoninus (kahehäälsed organumid) ning Perotinus (3-4 häälsed organumid).
Motett. MINU MEELEST ON MOTETIST SIIN LIIGA VARA RÄÄKIDA
[muuda]Motett - algselt loodi põhiliselt kolmehäälset motetti, 15.-16. sajandil on loodud motett, kus eksisteeris üle 50. hääle
TELL+ SHOW VANA
[muuda]Esimesed mitteametlikud tõendid mitmehäälse muusika olemusest pärinevad juba 7.ndast sajandist ürikutest. Siiski ametlikud tõendid on leitud alles 9.ndal sajandil. Mitmehäälsuse tekke eelduseks on noodikirja olemasolu, mis tekkis 8-9 sajandi vahemikus. Esimesed mitmehäälsed teosed olid vaimuliku sisuga loodud kirikukoorile.
Mitmehäälne muusika jaguneb kaheks: polüfooniline (kus on vähemalt kaks iseseisvat meloodiahäält) ning homofooniline (kus eksisteerib üks domineeriv hääl ning saatefaktuur) mitmehäälsus.
Mitmehäälsuse tüübid:
Burdoon: liikumatu või lühikestes motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam.
Parafoonia - sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt.
Heterofoonia - ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla.
Mitmehäälne muusika:
Organum - Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp, mis tekkis 10. sajandil. Antud teose aluseks on võetud Gregooriuse koraal, kuhu on lisatud saatehääled. Organume on kolme erinevat liiki: paralleelorganum, vaba ja kaunistatud organum. Esimesed teadaolevad heliloojad, kes kirjutasid organume olid Leoninus (kahehäälsed organumid) ning Perotinus (3-4 häälsed organumid).
Motett - algselt loodi põhiliselt kolmehäälset motetti, 15.-16. sajandil on loodud motett, kus eksisteeris üle 50. hääle
https://vara.e-koolikott.ee/node/5308
ASK
[muuda]ASK 1*
[muuda]Lohista õige mõiste õigesse kasti
Mitmehäälsuse tüübid:
- Burdoon*:-liikumatu või lühikestes motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam.
- Parafoonia* - sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt.
- Heterofoonia* - ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla.
https://vara.e-koolikott.ee/node/5316#overlay-context=node/73
ASK 2
[muuda]Lohista sõna õigesse kasti
Mitmehäälne muusika:
Organum - Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp, mis tekkis *10. sajandil*. Antud teose aluseks on võetud *Gregooriuse koraal*, kuhu on lisatud *saatehääled*. Organume on kolme erinevat liiki: paralleelorganum, vaba ja *kaunistatud* organum. Esimesed teadaolevad heliloojad, kes kirjutasid organume olid *Leoninus* (kahehäälsed organumid) ning *Perotinus* (3-4 häälsed organumid).
Motett - algselt loodi põhiliselt *kolmehäälset* motetti, *15.-16. sajandil* on loodud motett, kus eksisteeris üle 50. hääle
https://vara.e-koolikott.ee/node/5317#overlay-context=node/73
ASK 3
[muuda]Esimesed mitteametlikud tõendid mitmehäälsusest pärnead juba 7ndast sajandist. TrueFalse Kontrolli
Ametlikud tõendid mitmehäälse muusika kohta on leitud juba 7ndal sajandil TrueFalse Kontrolli
Mitmehäälsuse tekke eelduseks on noodikirja olemasolu TrueFalse Kontrolli
Esimesed mitmehäälsed teosed olid ilmaliku sisuga TrueFalse Kontrolli
Esimesed mitmehäälsed teosed olid loodud kirikukoorile TrueFalse
https://vara.e-koolikott.ee/node/5528#overlay-context=node/73
ASK 4
[muuda]https://vara.e-koolikott.ee/node/5529
ASK 5
[muuda]https://vara.e-koolikott.ee/node/5530
See on hoopis ÜHEHÄÄLSUSE ülesanne: Guido käsi!
DO PUUDU
[muuda]- Do - on töös
11) Ars nova (korrektuuridest tagasi)
[muuda]MÕISTED
[muuda]- Ars nova (lad. k., uus kunst), 14. sajandil ajavahemikul 1320–1380 ilmunud uus stiil. Antud stiili käsitletakse keskaja ja renessansi üleminekuperioodina. Philippe de Vitry (1291–1361), Mõlemad terminid kasutas prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja oma traktaadis
- "Ars nova" u 1320 a. (1322-23) uut stiili eristada vanast stiilist
- Johannes (Jean) de Muris (u 1290 – u 1355) (prantsuse filosoofi, astronoomi, matemaatiku ja muusikateoreetiku)
- "Ars novae musicae" (1319).
- Guillaume de Machaut (u 1300–1377)
- isorütmika, , kompositsioonitehnika, mis oli tollal levinud
- isorütmiline motett
- Ars nova motett
- muusikažanr
- "Garrit gallus/In nova fert" (1317?), Philippe de Vitry isorütmiline motett, poliitiline satiir seostades loomi inimestega, mille tekst viitab ka biiblile (video sisaldab ka visuaalseid katkendeid traktaatidest koos loomakujunditega).
- "Roman de Fauvel (1310/1314), alegoorilisest (satiirilisest) värssromaan
- "In arboris/Tuba sacre fidei/Virgo sum" Philippe de Vitry
- ballaad
- rondeaux
- virelai
- lai
- complainte
- chant royal
- missastükkel
- "La messe de Nostre Dame" ("Jumalaema missa") enne 1365
- Ordinarium (iga päev korduvad tekstid)
- Kyrie
- Gloria
- Credo
- Sanctus
- Agnus Dei
- Ite missa est
- Proprium (vastavalt kirikukalendrile muutuvad tekstid)
- "Ma fin est mon commencement" ("Mu lõpp on minu algus") Guillaume de Machaut rondeaux
- Mensuraalnotatsioon
- traditsiooniline notatsioon (17. saj)
- helivältus
- Rütm
- rütmistruktuur
- Taktimõõt - Johannes de Muris võttis 14. sajandil 3-se "taktimõõdu" juurde kasutusele ka 2-se "taktimõõdu" ning tekkis nö vahelduv taktimõõt (=IV). Ehkki meile nö klassikalisena tuntud takti- täpsemalt meetrumisüsteem ei olnud tollal veel välja kujunenud, näitab modaalnotatsiooni (kvadraatnotatsiooni) transkriptsioon traditsioonilisse notatsiooni, et nn rütmi-mooduse (erinevad omavahel seotud noodipeade kombinatsioonide e ligatuuride) vahetumisega käis kaasas meie mõistes nö taktimõõdu ehk meetrumi vahetus. Selleks kasutati erinevaid värve: must ja punane notatsioon.
- kaheosaline meetrum (imperfektne, võtme juures tähistatud poolringiga) võrdsustatakse kolmeosalise (perfektse, täisring) meetrumiga.
- kolmeosaline meetrum, seostatakse teoloogiaga, kolmainsuse (jumal, tema poeg, püha vaim) nähtusega, mis sümboliseeris inimeste silmis perfektsust --> sümboolsed arvud oli 3, 7, 9, 10, 12 jne olid eelistatud ka heliloomingus.
- teoloogia
- kolmainsuse (jumal, tema poeg, püha vaim)
- perfektsus
- sümboolsed arvud 3, 7, 9, 10, 12
- helilooming
- 9/8
- 3/4
- 6/8
- 2/4
- hääl
- meetrum
- noodivältus
- minima
- semiminima
- isorütmika - korduvad rütmijärgnevused ühendatakse enamasti pikemate korduvate helikõrguste järgnevustega ühes või mitmes hääles
- motett
- missa
- mitmehäälne ilmalik laul
- Ars nova perioodi nö lõpuaastaks on peetud 1377, mil suri selle tipphelilooja Guillaume de Machaut (u 1300–1377)
TELL UUS
[muuda]Ars nova
[muuda]Ars nova (ladina keeles 'uus kunst') on muusikastiil, millega tänapäeval iseloomustatakse prantsuse 14. sajandi polüfoonilist muusikat, tehes vahet prantsuse 13. sajandi polüfoonilise muusika stiili ehk Ars antiqua (ladina keeles 'vana kunst') vahel.
Ars nova perioodi umbes 1320–1380 käsitletakse keskaja ja renessanssmuusika üleminekuperioodina. Periodiseerimise aluseks on ühest küljest Philippe de Vitry traktaadi "Ars nova" kirjutamine aastal 1322 ning teisest küljest Guillaume de Machaut' surm aastal 1377.
Ars nova mõiste
[muuda]Ars nova kui muusikastiili nimetuse võttis kasutusele saksa muusikateadlane Johannes Wolf 1904. aastal ilmunud raamatus "Geschichte der Mensural-Notation", laenates selle Ars nova perioodi ühe olulisema helilooja Philippe de Vitry traktaadi "Ars nova" (ca 1322) pealkirjast.
Kuigi Johannes Wolf laiendas Ars nova mõistet küll ka Guillaume de Machaut' ja kogu prantsuse 14. sajandi muusika kirjeldamiseks, on näiteks Leo Schrade seisukohal, et juba pärast 1330. aastat ei olnud Ars nova enam uus muusikastiil. Siiski järgivad olulisemad muusika üldentsüklopeediad põhimõtet, et Ars nova tähistab muusikat, mis jääb Ars antiqua ja renessansi vahele ning on ka uurijaid, kes paigutavad Ars nova alla ka muude Euroopa maade keskaja muusika umbes kuni aastani 1420.
Ars nova kaasaegsed tekstid
[muuda]Vana ja uue muusikastiili vastandumist 14. sajandi alguse Prantsusmaal käsitlevad juba mitmed kaasaegsed tekstid:
- Ars nova tuntuimaks allikaks on Philippe de Vitry traktaat "Ars nova" (ca 1322), mis muuhulgas sisaldab kokkuvõtet mensuraalnoodikirja kompositsioonitehnilistest võimalustest;
- Johannes de Murise traktaat "Ars novae musicae" (ca 1320);
- paavst Johannes XXII bulla "Docta Sanctorum" (Püha õpetus, 1324–1325), milles kritiseeritakse "uue kooli õpilasi" (novellae scholae discipuli) ning keelatakse uue polüfoonilise muusika ning konkreetselt motetižanri kasutamine jumalateenistusel;
- Jacobus de Liège'i "Speculum musice", milles räägitakse "moodsatest lauljatest" (moderni cantores) ja "millestki uuest" (aliqui nunc novi).
Sellest, et 1320ndate tekstides kirjeldatakse varem loodud muusikat, annab tunnistust see, et juba 1310-1314 Gervais du Bus'i värssromaani "Roman de Fauvel" köitesse 1316. aastal kopeeritud muusikateosed esindavad Philippe de Vitry'i traktaadis kirjeldatud kompositsioonitehnika ja mõttesuuna muutumist. Nende hulgas olevad motetid on palju pikemad kui eelmise põlvkonna heliloojate omad ning nendes kasutatud erinevate helivältuste hulk on palju suurem kui varasematel Kölni Franco meetodeid kasutanud heliloojatel.
Kuna vahetult "Roman de Fauvel"i järgset muusikat on säilinud suhteliselt vähe ning see muusika on kas fragmentaarne või väga erinev Philippe de Vitry poolt kirjeldatust, siis puudub teadmine, kui levinud puhas Vitry poolt kirjeldatud Ars nova stiilis muusika tegelikult oli.
Huvitavat lisalugemist mensuraalnoodikirjast
[muuda]Mensuraalnoodikiri on noodikiri, mida kasutati 13. sajandi lõpust kuni umbes 17. sajandi alguseni euroopa polüfoonilise vokaalmuusika üleskirjutamiseks. Mensuraalnoodikiri tekkis Prantsusmaal, kuid levis hiljem kogu Euroopas.
Mensuraalnoodikiri võimaldas võrreldes varasema modaalrütmika noodikirjaga täpsemalt kirja panna nii helikõrgusi kui ka helivältusi. See andis olulise tõuke ars nova tekkele ja arengule 14. sajandi alguses.
Mensuraalnoodikirja kasutati uue polüfoonilise vokaalmuusika loomiseks. Gregoriuse koraali ülesmärkimiseks kasutati jätkuvalt neumasid. Puhta instrumentaalmuusika ülesmärkimiseks kasutati erinevaid muusikainstrumendikeskseid tabulatuure.
Ars nova kaasaegne muusikastiil, itaalia trecento, arenes oma teed ja selles kasutati ka erinevat noodikirja.
Mensuraalnoodikirja suurimaks võimaluseks võib pidada tervikliku noodimärkide süsteemi tekkimist ning helivältuse noteerimist iseseisva, täpselt määratletud arvulistel proportsioonidel põhineva hierarhilise süsteemina.
Kuigi mensuraalnoodikiri sõltus vähem kontekstist kui varasem modaalrütmika noodikiri, erineb see siiski tänapäeva noodikirjast: kui mensuraalnoodikirjas võis helivältus koosneda sõltuvalt kontekstist ja osaliselt ka mensuuri struktuurist kas kolmest või kahest väiksemast ühikust, siis tänapäeval on see suhe alati kahene.
Kui mensuraalnoodikirjas väiksemate vältuste suhe suuremasse vältusesse oli
- kolmene, siis nimetati seda suhet perfektseks;
- kahene, siis nimetati seda suhet imperfektseks.
Kolmeosalist suhet nimetati perfektseks, kuna seda seostati kolmainsusega (Jumal-Isa, Jumal-Poeg ja Püha Vaim).
Mensuraalnoodikirja puhul eristatati kaheksat tüüpi meetrilisi struktuure ehk mensuure, mis määratleti helivältuste jaotumiste hierarhiliste tasanditena:
- maxima jaotumist longadeks nimetati kas modus maximarumiks või modus maioriks, tänapäeva käsitlustes nimetatakse seda jaotust vahel ka maximoduseks;
- longa jaotumist brevisteks nimetati moduseks;
- brevise jaotumist semibrevisteks nimetati tempuseks;
- semibrevise jaotumist minimateks nimetati prolatioks.
Mensuuri struktuuri võib võrrelda tänapäeva takti struktuuriga.
Huvitavat lisalugemist isorütmikast
[muuda]Isorütmika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul samaks jääva korduva rütmi (talea) sees helikõrgused vahelduvad (color).
Isorütmika mõiste võttis 1904. aastal kasutusele saksa muusikateadlane Friedrich Ludwig.
Isorütmika 14. ja 15. sajandi muusikateoorias
[muuda]14. ja 15. sajandi muusikateoorias ei eksisteerinud tänapäeval kasutatavale isorütmika mõistele vastavat mõistet. Isorütmikana kirjeldatava kompositsioonitehnika kohta kasutati keskaja muusikateaduslikes traktaatides mõisteid color ja talea ning vastavalt tegusõnu colorare (värvima) ja ordinare (järjestama).
13. sajandist pärinevas Johannes de Garlandia traktaadis "De mensurabili musica" tähistas mõiste color igasugust kaunistamise kunsti ning eriti kaunistamist korduva meloodia abil.
Ka Johannes de Muris defineeris 14. sajandi teisel veerandil color'it üldiselt kui “sama laulu sarnaste figuuridena mitmeid kordi korduvat protsessi” (similitudo figurarum unius processus pluries repetita positio in eodem cantu), lisades uue määratlusena, et mõned muusikud kasutavad moteti tenoris korduva helide järgnevuse puhul sõna color ning korduva rütmiskeemi puhul sõna talea. (Pro quo nota quod nonnulli cantores ponunt differentiam inter colorem et tallam. Nam vocant colorem quando repetuntur eedem voces. Tallam vero quando repetuntur similes figure et si fuerint diversarum vocum que diversentur in quam pluribus tenoribus motetorum non servatur in ipsis motetis. Exempla patent in ipsis motetis. Et predicta sufficiant in arte pratica mensurabilis cantus anhelantibus introduci. Johannes de Muris. Libellus cantus mensurabilis. Venice, Biblioteca Nazionale Marciana, lat. app. cl. VIII/85 (coll. 3579), ff. 11r-23v.)
Johannes de Murise märkus “mõnede muusikute” kohta on leidnud kinnitust, kuna 14. sajandi keskpaigast pärinevate motettide käsikirjades on leitud sõnu color ja talea (näiteks talea tundmatu autori moteti “Alpha vibrans” / “Cetus venit” ja Ciconia moteti “Petrum Marcello” / “O Petre” kaanonis ning sõna color Guillaume Dufay moteti “O gemma lux” / “Sacer pastor” kaanonis).
Color'i ja talea ideed on edastatud ka teiste sõnadega. 14. sajandi keskel Põhja-Prantsusmaal tegutsenud Egidius de Morino ja Johannes Boen kasutavad sõnu color, colorare ja ordinare, mille puhul colorare näib käivat tenori meloodilise ning ordinare rütmilise aspekti kohta. Sõna talea neist kumbki ei kasuta.
Keskaja muusikateooria keelekasutus ei ole tihti üheselt mõistetav ning üksikud tähenduste pisierinevused ei ole veel lõplikult läbi uuritud.
Isorütmika 14. ja 15. sajandi heliloomingus
[muuda]Juba modaalrütmiliselt üles kirjutatud Notre-Dame'i koolkonna Leoninuse järgsetes kompositsioonides polnud erandlikud perioodiliselt korduvad, suhteliselt lühikesed rütmilised struktuurid. Seesama kompositsioonipõhimõte võeti üle ka ars antiqua moteti puhul. Ars antiqua hilises faasis, 1300ndate paiku, viis see üksikutes häältes kindla pikkusega fraaside läbiva ratsionaalse kujundamiseni. Sellisest n-ö protoisorütmilisest või isoperioodilisest faasist annavad tunnistust 1315. aasta paiku loodud, näiteks käsikirjas Hs. F-Pn, 146, sisalduvad motetid.
Samaaegselt käsikirjas Hs. F-Pn, 146 leiduvate motettidega kirjutas Philippe de Vitry motetid “Super cathedram” / “Presidentes”, “Tribum que” / “Quoniam”, “Firmissime” / “Adesto” ning “Garrit gallus” / “In nova fert”, milles on selgelt eraldatud tenori rütmiline skeem ja meloodia selle sama skeemi poolt koordineeritud kordumised. Selline kontseptuaalne vahetegemine color'i (meloodilise skeemi) ning talea (rütmilise skeemi) vahel lõi eelduse isorütmikaks, nagu see kujunes reegliks ars nova motetis.
Motetis “Se ie chante” / “Bien doi” / “Et sperabit” esinevad hoketitehnikas partiid, mis korduvad rütmiliselt identsetena. Ars nova motetile sai tüüpiliseks, et hoketti kasutatakse heliteose liigenduskohtades, nagu näiteks tenori-talea alguses ja lõpus või ülemiste häälte fraaside piiridel. Hoketi selline kasutamine tõi kaasa ka isorütmika kasutamise ülemistes häältes, mille näited leiduvad ajavahemikus 1317–1320 ilmselt Philippe de Vitry komponeeritud motettides “Flos” / “Celsa” ja “O canenda” / “Rex”. 1340ndatest leiduv Machaut’ motett kujutab enesest juba panisorütmiliselt komponeeritud moteti tüüpi.
Suures osas 14. sajandi keskel loodud motettides, millest enamus kuulub Machaut'le, on color läbi viidud kaks kuni kolm korda, kusjuures viimane läbiviimine toimub tavaliselt lühemates noodivältustes (diminutsioonimotett). Samast ajast säilinud motett “Portio” / “Ida” on teadaolevalt esimene kompositsioon, milles color on läbi viidud neli korda, iga kord erineva rütmilise struktuuriga (proportsioonimotett). 14. sajandi teisel poolel muutus proportsioonimoteti tüüp kiiresti juhtivaks, selle näiteks on vahemikus 1380–1391 arvatavasti Gaston Fébus' loodud “Inter densas” / “Imribus”, milles erineva rütmiga talea kordub isegi kaheksa korda.
14. sajandi keskel levis isorütmika ka teistesse muusikažanritesse. Isorütmikat esineb näiteks umbes 1350. aastal loodud Machaut' esimeses ballaadis “S’Amours ne fait par sa grace adoucir” või 1300ndate teisel poolel loodud rondodes nagu Matheus de Sancto Johanne “Ie chante ung chant”, Johannes Haucourti “Se doit il plus” ja Jehan Vaillanti “Pour ce que ie ne say gairez”. Isorütmiliselt üles ehitatud madrigale leidub ka trecento-heliloojatelt Francesco Landinilt (“Si dolce non sonò”) ja Lorenzo Masilt (“Povero çappator”). Siiski on isorütmika kasutamine ilmalikes muusikažanrites pigem erand.
Isorütmika 20. sajandil
[muuda]20. sajandil on keskaegsete käsikirjade avastamine ja uurimine jätnud jälje ka nüüdismuusikasse. Isorütmikat on oma loomingus kasutanud näiteks Harrison Birtwistle, Peter Maxwell Davies ja Charles Wuorinen. Ka Olivier Messiaeni india rütmid on tihti organiseeritud isorütmiliste “rütmipedaalidena” (pédales rhythmiques). Isorütmikat kohtab ka Arnold Schönbergi õpilastel. Näiteks Alban Berg kasutab oma 1925/26. aastal loodud Lüürilises süidis isorütmika laadset kompositsioonitehnikat, mille juured ei ole ilmselt siiski mitte niivõrd Friedrich Ludwigi ja Heinrich Besseleri samal ajal toimunud keskaja muusika uurimustes, kuivõrd Schönbergi dodekafoonias.
Ars nova põhilised muusikažanrid
[muuda]Missa. MATERJALI PUUDU
[muuda]Missatsükli osad: vt ka Vikipeedia artiklit
Ordinarium (iga päev korduvad tekstid)
Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei, Ite missa est (lõpetav laul)
Proprium (vastavalt kirikukalendrile muutuvad tekstid)
Ars antiqua ja ars nova motett TOIMETAMATA
[muuda]Motett kui žanr oli oluline ka edaspidi kuni 14. saj lõpuni ja seda peeti elitaarseks, mõistetav ainult välja valitutele, selle eesmärk oli pidudel kuulajate meeli lahutada sellel oli esteetiline kõrgeväärtus ja see ei allunud enam liturgiale.
Johannes de Grocheo (u 1255 – u 1320, prantsuse muusikateoreetik) kirjutab: "Seda žanrit ei tohi rahvale esitada, kuna viimane ei taba selle peensusi ära, samuti ei ole rahva meelt võimalik sellega lahutada, seevastu tuleb seda esitada haritlastele ja neile, kes otsivad kunsti peenneid nüansse. Motetti harilikult lauldakse haritlaste pidudel." (Wörner 1993: 96)
Liturgilise (vaimuliku) motetti tekstid on seotud nn tenor'i ehk kõige madalama hääle (ka cantus firmus e kindel laul, liturgilised meloodiad, võis olla veel gregooriuse koraal) tekstiga. Tenor'it võidi esitada ka instrumentidega, ülemised hääled - teine hääl peale tenori duplum või motetus (sellest hiljem ka nimi motett), kolmas hääl triplum ja neljas hääl quadruplum.
Ilmalike motettide tekstid kõnelevad kahel teemal: 1) poliitiliste ja moraalsete probleemide drastiline kriitika; 2) (enamasti) prantsuse armastuslüürika.
Ars nova motett muutus 14. saj. kõige esinduslikumaks žanriks, kirjutati peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotettid, nt kuningate kroonimiste ja peapiikoppide pühitsemiste puhuks.
Ars nova heliloojad VALMIS
[muuda]Ars nova olulisemateks heliloojateks olid Philippe de Vitry ja Guillaume de Machaut. Mõlema helilooja olulisemaks rakendatud kompositsioonitehnikaks on isorütmika.
Philippe de Vitry
[muuda]Philippe de Vitry (1291–1361) heliloomingut on säilinud suhteliselt vähe: teada on ainult umbes kümme motetti, mille autoriks ta võib olla.
Philippe de Vitry umbes 1317. aastal loodud motetis "Garrit gallus/In nova fert" (1317?) on kasutatud isorütmilist kompositsioonitehnikat. Osad moteti tekstid on pärit värssromaanist "Roman de Fauvel" (1310/1314), milles inimesi seostatakse poliitilise satiiri eesmärgil allegooriliselt loomadega.
Philippe de Vitry traktaadi "Ars nova" (1322) pealkirja järgi on saanud nimetuse tolle aja uus muusikastiil ars nova.
Guillaume de Machaut
[muuda]Guillaume de Machaut (umbes 1300–1377) oli suhteliselt küpses eas alustanud helilooja, kes võttis oma loomingu aluseks juba välja kujunenud muusikastiili, mille ta arendas täiuseni.
Guillaume de Machaut'lt on teada umbes 400 luuletust ja laulu, sealhulgas 235 ballaadi, 76 rondot, 39 virelai'd, 24 lai'd, 10 complainte'i ja 7 chant royal'i. Machaut'lt on säilinud 23 motetti ning teda peetakse esimese tervikliku missastükli "La messe de Nostre Dame" (Jumalaema missa, enne 1365) autoriks.
TELL+ SHOW VANA
[muuda]14. sajandil ajavahemikul 1320–1380 ilmus uus stiil nimega Ars nova (lad. k., uus kunst). Antud stiili käsitletakse keskaja ja renessansi üleminekuperioodina. Mõlemad terminid kasutas prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja Philippe de Vitry (1291–1361) (loe edasi Vikipeedia artiklit) oma traktaadis "Ars nova" u 1320 a. (1322-23) selleks, et uut stiili eristada vanast stiilist (vt näiteid traktaadist siin).
Teine oluline teoreetiline kirjutis, mille autor enthusiastlikult tervitab uut mõtlemist muusikas, on Johannes (Jean) de Murise (u 1290 – u 1355) (prantsuse filosoofi, astronoomi, matemaatiku ja muusikateoreetiku) traktaat "Ars novae musicae" (1319).
Philippe de Vitry ja Ars nova teine prantsuse tipphelilooja ja luuletaja Guillaume de Machaut (u 1300–1377) (loe edasi Vikipeedia artiklit) kirjutasid isorütmilisi motette, kompositsioonitehnika, mis oli tollal levinud (loe edasi ja vaata näite siin).
Ars nova motett muutus 14. saj. kõige esinduslikumaks žanriks, kirjutati peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotettid, nt kuningate kroonimiste ja peapiiskoppide pühitsemiste puhuks.
KUULAMISNÄIDE 1: Philippe de Vitry ja tema tundmatute kaasaegsete motettid ja laulud
KUULAMISNÄIDE 2: Philippe de Vitry "Garrit gallus/In nova fert" (1317?), isorütmiline motett, poliitiline satiir seostades loomi inimestega, mille tekst viitab ka biiblile (video sisaldab ka visuaalseid katkendeid traktaatidest koos loomakujunditega). See on osa alegoorilisest (satiirilisest) värsiromaanist "Roman de Fauvel (1310/1314), vaata edasi siin. Vaata teose "Garrit gallus" kohta lähemalt taustainfot ja partituuri siin. Loe edasi teadusliku analüüsi (inglise keeles) siin.
KUULAMISNÄIDE 3: Philippe de Vitry "In arboris/Tuba sacre fidei/Virgo sum" (video koos viiejoonelise notatsiooni transkribeeritud partituuriga)
Kui Philippe de Vitry loomingust on säilinud vähe – u 10 motetti seostatakse suhteliselt kindlalt tema autorlusega – ja paljuski ei ole päris kindel, kas üks või teine anonüümne teos on tõesti tema loodud, siis Guillaume de Machaut'lt on teada 400 luuletust, sh 235 ballaadi, 76 rondeaux'd, 39 virelai'd, 24 lai'd, 10 complainte'i ja 7 chant royal'i. Machaut'lt on säilinud 23 motetti. Machaut on esimese tervikliku missastükli autor: "La messe de Nostre Dame" ("Jumalaema missa") enne 1365).
Missatsükli osad: vt ka Vikipeedia artiklit
Ordinarium (iga päev korduvad tekstid)
Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei, Ite missa est (lõpetav laul)
Proprium (vastavalt kirikukalendrile muutuvad tekstid)
KUULAMISNÄIDE 4: Guillaume de Machaut "La messe de Nostre Dame" ("Jumalaema missa") (näide partituuriga)
KUULAMISNÄIDE 5: Guillaume de Machaut "Ma fin est mon commencement" ("Mu lõpp on minu algus") (rondeaux, näide partituuriga)
KUULAMISNÄIDE 6: Guillaume de Machaut - valik balaadidest
Ars nova perioodil toimusid erinevad muudatused notatsioonis:
Mensuraalnotatsioon
Loe edasi Vikipeedia artiklit, CMME mensuraalnotatsiooni heliloojate andmebaasi näidetega ning PDR Editions heliloojate kataloogi näidetega (inglise keeles)
Vaata Ars nova (15. saj) ja hilisema nö traditsioonilise notatsiooni (17. saj) helivältuste sümbolite võrdlust siin.
Rütmi noteerimise uuendused:
"Taktimõõdud" - Johannes de Muris võttis 14. sajandil 3-se "taktimõõdu" juurde kasutusele ka 2-se "taktimõõdu" ning tekkis nö vahelduv taktimõõt (=IV). Ehkki meile nö klassikalisena tuntud takti- täpsemalt meetrumisüsteem ei olnud tollal veel välja kujunenud, näitab modaalnotatsiooni (kvadraatnotatsiooni) transkriptsioon traditsioonilisse notatsiooni, et nn rütmi-mooduse (erinevad omavahel seotud noodipeade kombinatsioonide e ligatuuride) vahetumisega käis kaasas meie mõistes nö taktimõõdu ehk meetrumi vahetus. Selleks kasutati erinevaid värve: must ja punane notatsioon.
Kaheosaline meetrum (imperfektne, võtme juures tähistatud poolringiga) võrdsustatakse kolmeosalise (perfektse, täisring) meetrumiga.
Kolmeosalist meetrumit seostatakse teoloogiaga, kolmainsuse (jumal, tema poeg, püha vaim) nähtusega, mis sümboliseeris inimeste silmis perfektsust --> sümboolsed arvud oli 3, 7, 9, 10, 12 jne olid eelistatud ka heliloomingus.
Muusikal oli keerukas rütmistruktuur --> nt kasutati "taktimõõdud" 9/8, 3/4, 6/8, 2/4 --> erinevates häältes võis kasutada erinev meetrum.
Nüüd tunnustati ka väiksemaid noodivältusi (minima ja semiminima) (vt keskaja peatükki).
Isorütmika - korduvad rütmijärgnevused ühendatakse enamasti pikemate korduvate helikõrguste järgnevustega ühes või mitmes hääles (loe edasi ja vaata näite siin).
Põhižanrid: motett, missa, mitmehäälne ilmalik laul.
Ars nova perioodi nö lõpuaastaks on peetud 1377, mil suri selle tipphelilooja Guillaume de Machaut (u 1300–1377).
- https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3607 Renessanss. Ars Nova (tell+show 1)
SHOW
[muuda]SHIW 1 UUS
[muuda]Kuulamisnäited:
KUULAMISNÄIDE 1: Philippe de Vitry ja tema tundmatute kaasaegsete motettid ja laulud
KUULAMISNÄIDE 2: Philippe de Vitry "Garrit gallus/In nova fert" (1317?), isorütmiline motett, poliitiline satiir seostades loomi inimestega, mille tekst viitab ka biiblile (video sisaldab ka visuaalseid katkendeid traktaatidest koos loomakujunditega). See on osa alegoorilisest (satiirilisest) värsiromaanist "Roman de Fauvel (1310/1314), vaata edasi siin. Vaata teose "Garrit gallus" kohta lähemalt taustainfot ja partituuri siin. Loe edasi teadusliku analüüsi (inglise keeles) siin.
KUULAMISNÄIDE 3: Philippe de Vitry "In arboris/Tuba sacre fidei/Virgo sum" (video koos viiejoonelise notatsiooni transkribeeritud partituuriga)
KUULAMISNÄIDE 4: Guillaume de Machaut "La messe de Nostre Dame" ("Jumalaema missa") (näide partituuriga)
KUULAMISNÄIDE 5: Guillaume de Machaut "Ma fin est mon commencement" ("Mu lõpp on minu algus") (rondeaux, näide partituuriga)
KUULAMISNÄIDE 6: Guillaume de Machaut - valik balaadidest
Renessanss. Ars Nova (show 2)
[muuda]14. sajandil e 1320–1380 ilmus uue muusikalise stiilina Ars nova (lad. k., uus kunst), mis vastandus vanale kunstile. Mõlemad terminid kasutas Philippe de Vitry (1291–1361) oma traktaadis "Ars nova" (uus kunst) u 1320 a. selleks, et uut stiili eristada vanast kunstist (ars antiqua).
Philippe de Vitry (1291–1361) "Ars nova" traktaadi autor
Philippe de Vitry traktaadi "Ars Nova Musicae" (1320) lehekülg
Gervais du Bus "Roman de Fauvel" (1310/1314) esimene lehekülg
Pildil üleval esimene lehekülg Gervais du Bus'i (prantsuse kirjutaja-ametnik) alegoorilisest (satiirilisest) värsiromaanist "Roman de Fauvel" (1310/1314), mille keskmes on liivapruun hobune.
See lehekülg sisaldab ka 13.-14. sajandi muusikanotatsiooni näiteid nii liturgilisest (kiriklikust) kui ka ilmalikust, ühehäälsest kui ka mitmehäälsest muusikast. On väidetud, et osa sellest on komponeerinud Philippe de Vitry. Loe lähemalt siin. Selle üks osa on ka Philippe de Vitry "Garrit gallus/In nova fert" (1317?), isorütmiline motett, poliitiline satiir seostades loomi inimestega, mille tekst viitab ka biiblile.
Philippe de Vitry "Garrit gallus/In nova fert" (1317?)
Tekst on tõlgitud inglise keelest eesti keelde (Gerhard Lock).
TRIPLUM (kolmas ülahääl)
Kukk (Gallia e Prantsusmaa) latrab kibedalt nuttes; tõesti terve kari leinab, sest see on vargsi reedetud satraabi* poolt isegi, kui see on jätkuvalt valves. Ja rebane, nagu haua-röövija õitseb Beliali** kavalusega, valitseb lõvi täielikul nõusolekul.
Paraku, milline ahastus! Vaata, kuidas Jaakobi suguvõsa jälle põgeneb veel ühelt Pharoahilt: pole enam võimeline, nagu ennegi, järgima juutide teed, see nutab.
Kõrbes on nad piinatud näljast, nende relvadel ja raudrüüdel puuduvad abilised. Kui see häält tõstab, siis rüüstatakse paljaks; viletsate pagulaste hääl, surma lähedal on karm. Oh kurbade kukkede latramine! Kuna pimestatud lõvi allub varjulisele, eksiteele viivale reeturlikule rebasele, kelle ülbus õhutab pattu peate tõusma: muidu teie au, mis on sellest jäänud, libiseb ja jätkab libisemist: vaid hiliste kättemaksjate kaudu muutub see peagi kaabakluseks.
- * tähendab metafoorselt valitsejat
- ** tähendab biibli keeles kuradit
Philippe de Vitry "Garrit gallus/In nova fert" (1317?)
Tekst on tõlgitud inglise keelest eesti keelde (Gerhard Lock).
MOTETUS (teine ülahääl)
Minu meel soovib kõnelda uutest kehastest: see kuri draakon keda kuulus Michael kunagi võitnud põhjalikult koos risti imelise väega taas elab, nüüd kindlustatud Absalomi* armu läbi parastades Ulysse'i** kõneosavusega relvastatud hundi hammastega sõdurina tersiidi*** armees - tegelikult muutus rebaseks.
Kaotatud nägemisvõime eksiteele viimisest, lõvi allub valitsevale rebasele, kes imeb tallede verd, rahuldab ennast kanadega ja ei lõpeta kunagi; pigem ta januneb edasi. Ta tuleb oma jahikoertega pulmadele. Häda kanadele ja häda pimedale lõvile; kuid lõpuks, häda draakonile, kui ta peab Kristuse ees seisma!
- * Vana Testamendi järgi Taaveti kolmas poeg
- ** ladinakeelne nimi Homerose Odysseusile
- *** Troja sõdade Kreeka sõjaväelase nimi
Renessanss. Ars Nova (show 3)
[muuda]Ars nova ja traditsiooniliste helivältuste võrdlus
Ars nova 15. sajandi mensuraalnotatsiooni ja 17. sajandi nö traditsiooniliste helivältuste võrdlus
Hotspot: Prolatio
Prolatio (lad. k., kuuldavale tooma, välja ütlema, artikuleerima)
Ars nova muusikas (mensuraalnotatsioonis) tähistab semibrevise ja minima vahelist suhet, määrates teose rütmi detailide tasandil. Vaata Kompositsiooniõpetus (=IV).
Hotspot: Tempus
Tempus (lad. k., aeg)
Ars nova muusikas (mensuraalnotatsioonis) tähistab brevise ja semibrevise vahelist suhet, määrates teose meetrumi (võrreldav hilisema taktimõõdu süsteemiga). Vaata Kompositsiooniõpetus (=IV).
Hotspot: Modus
Modus (lad. k., viis, moodus)
Modus - modaalnotatsioon keskajal: rütmimustrid, tuletatud poeesia värsimõõdu (rõhutatud, rõhuta) mustritest. Vaata Kompositsiooniõpetus (=IV).
Modus - mensuraalnotatsioon Ars nova ajal: teose metameetriline organisatsion (hüpermeetrum, jagades takte kahesteks või kolmesteks), mitte taktimõõdu tähistus.
Ettevaatus: siin mitte kirikulaadide tähenduses.
Hotspot: Perfectum
Perfectum (lad. k., perfektne, täiuslik)
Kolmeks jaotamist peeti täiuslikuks, pidades silmas teoloogilist kolmainsust (isa, poeg, püha vaim)
Hotspot: Imperfectum
Imperfectum (lad. k., mitte-perfektne, mitte-täiuslik)
Kaheks jaotamist peeti mitte-täiuslikuks.
Hotspot: Taktimõõt
Taktimõõt
Võrdluseks on toodud hilisem taktimõõdu tähistus. Vaata Kompositsiooniõpetus (=IV).
Ars nova helivältuste mensuraalne (mõõtmise) süsteem: modus, tempus, prolatione võrdlus hilisema muusika rütmi- ja vältuste süsteemiga. Loe edasi ka siin (inglise keeles).
ASK
[muuda]Renessanss. Ars Nova (ask 1)*
[muuda]Lohista hiirega õiged sõnad õigesse lünka.
14. sajandil ajavahemikul *1320–1380* ilmus uus stiil nimega *Ars nova* (lad. k., *uus kunst*). Antud stiili käsitletakse keskaja ja renessansi *üleminekuperioodina*. Mõlemad terminid kasutas prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja *Philippe de Vitry* (*1291–1361*) oma traktaadis *"Ars nova"* *(u 1320*) selleks, et uut stiili eristada vanast stiilist.
Teine oluline teoreetiline kirjutis, milles autor *Johannes (Jean) de Muris* (*u 1290 – u 1355*) enthusiastlikult tervitab uut mõtlemist muusikas, on traktaat *"Ars novae musicae"* (*1319*).
Philippe de Vitry ja Ars nova teine prantsuse tipphelilooja ja luuletaja *Guillaume de Machaut* (*u 1300–1377*) kirjutasid *isorütmilisi motette*, kompositsioonitehnika, mis oli tollal levinud.
- Ars nova motett* muutus 14. saj. kõige *esinduslikumaks žanriks*, kirjutati peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud *pidumotettid*, nt kuningate kroonimiste ja peapiiskoppide *pühitsemiste* puhuks.
Kui Philippe de Vitry loomingust on säilinud *vähe* – u *10 motetti* seostatakse suhteliselt kindlalt tema autorlusega – ja paljuski ei ole päris kindel, kas üks või teine anonüümne teos on tõesti tema loodud, siis Guillaume de Machaut'lt on teada *400* luuletust, sh *235* ballaadi, *76* rondeaux'd, *39* virelai'd, *24* lai'd, *10* complainte'i ja *7* chant royal'i.
Renessanss. Ars Nova (ask 2)**
[muuda]Vali õige väide.
- Ars nova ilmus ajavahemikul 1320–1380.
- Ars nova ilmus ajavahemikul 1300–1380.
- Ars nova ilmus ajavahemikul 1320–1400.
- Antud stiili käsitletakse keskaja ja renessansi üleminekuperioodina.
- Antud stiil ei arendanud edasi keskaja kompositsioonitehnikaid.
- Antud stiili käsitletakse renessansi ja baroki üleminekuperioodina.
- Stiili nimetus on pärit Philippe de Vitry traktaadist "Ars nova" (u 1320).
- Stiili nimetus on pärit Johannes de Murise traktaadist "Ars novae musicae" (1319).
- Stiili nimetus tekkis Guillaume de Machaut loomingu põhjal.
- Ars nova motett muutus 14. saj. kõige esinduslikumaks žanriks.
- Ars nova motett oli 14. saj. uus esinduslik žanr.
- Ars nova motett hääbus 14. saj. jooksul.
- Philippe de Vitry loomingust on säilinud vähe, on ebakindel, kui palju anoüümsest muusikast on tema sulest.
- Philippe de Vitry loomingust on säilinud väga palju, paari teose puhul on aga tema autorlus ebakindel.
- Philippe de Vitry loomingust on säilinud päris palju, kuid seda on raske esitada.
- Philippe de Vitry'le võib omistada kindalt u 10 motetti, Guillaume de Machaut'lt on säilinud 23 motetti.
- Philippe de Vitry'le võib omistada kindalt u 100 motetti, Guillaume de Machaut'lt on säilinud 230 motetti.
- Philippe de Vitry'le võib omistada kindalt u 1 motett, Guillaume de Machaut'lt on säilinud 2 motetti.
- Guillaume de Machaut'lt on teada 400 luuletust.
- Guillaume de Machaut'lt on teada enam kui 600 teost.
- Guillaume de Machaut' luulest on väga vähe teada.
Renessanss. Ars Nova (ask 3)**
[muuda]Renessanss. Ars Nova (ask 4)***
[muuda]Nimeta ladinakeelseid termineid tähistamaks pildil olevaid meetrumi ja rütmiproportsioone.
- 1. Card modus perfectum
- 2. Card modus imperfectum
- 3. Card tempus perfectum
- 4. Card tempus imperfectum
- 5. Card prolatio perfectum
- 6. Card prolatio imperfectum
- 7. Card modus perfectum
- 8. Card modus imperfectum
- 9. Card tempus perfectum
- 10. Card tempus imperfectum
- 11. Card prolatio perfectum
- 12. Card prolatio imperfectum
- 13. Card Määra mensuraalvältuste suhete juurde hilisema taktimõõdu tähistuse (kasutades murdarvud). 4/4 Tip: Tempus imperfectum Prolatio imperfectum
- 14. Card Määra mensuraalvältuste suhete juurde hilisema taktimõõdu tähistuse (kasutades murdarvud). 3/4 Tip: Tempus perfectum Prolatio imperfectum
- 15. Card Määra mensuraalvältuste suhete juurde hilisema taktimõõdu tähistuse (kasutades murdarvud). 6/8 Tip: Tempus imperfectum Prolatio perfectum
- 16. Card Määra mensuraalvältuste suhete juurde hilisema taktimõõdu tähistuse (kasutades murdarvud). 9/8 Tip: Tempus perfectum Prolatio perfectum
Renessanss. Ars Nova (ask 5)***
[muuda]Millised loomad on Philippe de Vitry teoses "Garrit gallus/In nova fert" (1317?) nimetatud tekstis?
Need võivad olla nii reaalsed loomad kui ka mütoloogilised olendid.
Markeeri kõiki tekstis nimetatud loomi hiirega! Loomade nimed võivad korduda, olla ainsuses või mitmuses ja käändes.
TRIPLUM (kolmas ülahääl)
- Kukk* (Gallia e Prantsusmaa) latrab kibedalt nuttes;
- tõesti terve kari leinab,
- sest see on vargsi reedetud
- satraabi poolt isegi, kui see on jätkuvalt valves.
- Ja *rebane*, nagu haua-röövija
- õitseb Beliali kavalusega,
- valitseb *lõvi* täielikul nõusolekul.
- Paraku, milline ahastus!
- Vaata, kuidas Jaakobi suguvõsa
- jälle põgeneb veel ühelt Pharoahilt:
- pole enam võimeline, nagu ennegi, järgima
- juutide teed, see nutab.
- Kõrbes on nad piinatud näljast,
- nende relvadel ja raudrüüdel puuduvad abilised.
- Kui see häält tõstab, siis rüüstatakse paljaks;
- viletsate pagulaste hääl,
- surma lähedal on karm.
- Oh kurbade *kukkede* latramine!
- Kuna pimestatud *lõvi* allub
- varjulisele, eksiteele viivale reeturlikule *rebasele*,
- kelle ülbus õhutab pattu
- peate tõusma:
- muidu teie au, mis on sellest jäänud,
- libiseb ja jätkab libisemist:
- vaid hiliste kättemaksjate kaudu muutub see peagi kaabakluseks.
MOTETUS (teine ülahääl)
- Minu meel soovib kõnelda uutest kehastest:
- see kuri *draakon*
- keda kuulus Michael kunagi võitnud põhjalikult
- koos risti imelise väega
- taas elab, nüüd kindlustatud
- Absalomi armu läbi
- parastades Ulysse'i kõneosavusega
- relvastatud *hundi* hammastega
- sõdurina tersiidi armees -
- tegelikult muutus *rebaseks*.
- Kaotatud nägemisvõime eksiteele viimisest,
- lõvi* allub valitsevale *rebasele*,
- kes imeb *tallede* verd,
- rahuldab ennast *kanadega* ja ei lõpeta kunagi;
- pigem ta januneb edasi.
- Ta tuleb oma *jahikoertega* pulmadele.
- Häda *kanadele* ja häda pimedale *lõvile*;
- kuid lõpuks, häda *draakonile*, kui ta peab Kristuse ees seisma!
DO UUS. ÜLESANNE ON ARUSAAMATU
[muuda]Kirjuta ja musitseeri kahe- või enamahäälset rütmiharjutust!
1. Kasuta vanaegseid modus'e, tempus'e ja prolatio suhteid hilisemas nö traditsioonilises notatsioonis (vt https://vara.e-koolikott.ee/node/4002).
1.1 Varieeri neid suhteid ("taktmõõtu") ja kirjuta neid erineva värviga pliiatsiga (nii nagu varajase muusika heliloojad tegid).
2. Vali sobivad löökpillid ja mängi neid kahe- või enamakesi omavahel ja rühmas ette.
3. Arutage, kui lihtne või keeruline on kirjutada/mängida:
3.1 püsi ühes "taktimõõdus"
3.2 vahetada "taktimõõtu"
DO VANA
[muuda]Kirjuta ja musitseeri kahe- või enamahäälset rütmiharjutust!
1. Kasuta vanaegseid modus'e, tempus'e ja prolatio suhteid hilisemas nö traditsioonilises notatsioonis (vt siin).
1.1 Varieeri neid suhteid ("taktmõõtu") ja kirjuta neid erineva värviga pliiatsiga (nii nagu varajase muusika heliloojad tegid).
2. Vali sobivad löökpillid ja mängi neid kahe- või enamakesi omavahel ja rühmas ette.
3. Arutage, kui lihtne või keeruline on kirjutada/mängida:
3.1 püsi ühes "taktimõõdus"
3.2 vahetada "taktimõõtu"
- https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4009 Renessanss. Ars Nova (do)
Renessanss
[muuda][Igas teemas võib tulla lõiming IV kursusega]
10) Renessanssmuusika sissejuhatus (korrektuuridest tagasi)
[muuda]MÕISTED
[muuda]- "Ars nova" u 1320 a. (1322-23)
- "Ars novae musicae" (1319).
- arhitektuur ehituskunstis
- Ars antiqua (lad. keelest vana kunst) 1250–1320, mille puhul kujunes
- Ars nova (lad. k., uus kunst) 14. sajandil e ajavahemikul 1320–1380 on kunstistiil, mis on pärit Prantsusmaalt. See tekkis vastandiks vanale stiilile nimega Ars antiqua. Antud stiili käsitletakse keskaja ja renessansi üleminekuperioodina. Mõlemad terminid on pärit prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja Philippe de Vitry (1291–1361) traktaadist "Ars nova" u 1320 a. (1322-23).
- Ars nova motett muutus 14. saj. kõige esinduslikumaks žanriks, kirjutati peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotettid, nt kuningate kroonimiste ja peapiikoppide pühitsemiste puhuks.
- cantus firmus e kindel laul, liturgilised meloodiad,
- Cantus-firmus-missa - missatsüklid on ühendatud ühe põhimeloodiaga: cantus firmus (lad k püsiv viis) --> vana motettitehnika eeskujul meloodia tenoris --> hoopis ilmalik viis - cantus firmus annab missale ka nimi, nt “L’homme armé” (“Relvastatud mees”) --> populaarne anonüümne laul
- color Korduv helikõrguste järgnevus -->
- dooria laad
- duplum teine heel
- duur-moll harmoonia
- Friedrich Ludwig
- gootika
- gregooriuse koraal
- Guillaume de Machaut (1300–1377) Machaut oli pigem küpses eas alustanud helilooja, kes võttis aluseks juba kujunenud stiili, mida arendas täiuseni.
- Heinrich Besseler
- Helilooja
- humanism (inimesest lähtuv mõtlemine).
- ideaal
- ilmalik laul - jäi oluliseks, prantsuse, hiljem ka itaalia, saksa, hispaania keeles --> muutus linnakultuuri osaks (tänu noodtrükile)
- ilmalik motett: tekstid kõnelevad kahel teemal: 1) poliitiliste ja moraalsete probleemide drastiline kriitika; 2) (enamasti) prantsuse armastuslüürika.
- ilmalik žanr
- ilmalikustamine, katoliku kirik ei olnud enam inimeste kesktelg. Ilmalikustamist võis leida ka 14. sajandi kunstis, kirjanduses ja muusikas.
- imitatsioon, jäljendamine,
- imitatsiooniline polüfoonia
- imperfektsete konsonantsidega
- inspiratsioon
- intervall
- isorütmika – 14. sajandi kompositsioonitehnika, printsiip, kompositsioonitehnika põhiprintsiip. Isorütmika tähendab samarütmilisust, mille puhul üks muutmata ja tavaliselt lühem talea on aluseks pikema color'i mitmekordsele läbiviimisele, nt kuni color algab talea'ga taas samal hetkel (on sünkroniseeritud). Terminit 'isorütmia' pakkus saksa muusikateadlane Friedrich Ludwigi 1900 paiku, 1920. aastatel võttis seda kasutusele ka saksa muusikateadlane Heinrich Besseler, mille tagajärjel see kiiresti levis. Ladinakeelsed terminid talea ja color esinevad aga juba ka 14. sajandi kirjutistes
- isorütmika Isorütmika on kompositsioonitehnika, mis oli tollal levinud (loe edasi ja vaata näite siin).
- isorütmiline motett.
- Johannes (Jean) de Muris (u 1290 – u1355, (prantsuse filosoofi, astronoomi, matemaatiku ja muusikateoreetiku)
- Johannes de Grocheo (u 1255 – u 1320, prantsuse muusikateoreetik)
- Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" (püha õpetus) (1324/1325) , milles ei lubanud uut muusikat teenistustel kasutada.
- Josquin Desprez (u 1440–1521) Muusikalise renessanssi kõrgaeg jääb 15. saj lõppu ja 16. saj esimesse veerandisse ja selle väljapaistev helilooja on Itaalias tegutsenud
- katedraal
- kaunistamine
- Kolumbus avastab Ameerikat 1492
- konsonants
- kujund
- kvart,
- kvint,
- Leonardo da Vinci
- Liturgiline (vaimulik) motett
- Lõuna-Prantsumaa linna Avignoni.
- maadeavastamised
- Madalmaade vokaalpolüfoonia
- madalmaade vokaapolüfoonia ehk Muusikalise renessansi peamised
- Magnificat (Maarja kiidulaul, tekst Luuka evangeeliumis, vespriteenistusest) polüfoonilised hümnid (Maarja auks)
- meloodia liigendus
- meloodia: Lihtne, tundeline, laulev
- mensuraalnotatsioon
- missa
- modaal- ja mensuraalnotatsioon, millel oli teistsugune rütminoteerimissüsteem.
- motett, Johannes de Grocheo (u 1255 – u 1320, prantsuse muusikateoreetik) kirjutab: "Seda žanrit ei tohi rahvale esitada, kuna viimane ei taba selle peensusi ära, samuti ei ole rahva meelt võimalik sellega lahutada, seevastu tuleb seda esitada haritlastele ja neile, kes otsivad kunsti peenneid nüansse. Motetti harilikult lauldakse haritlaste pidudel." (Wörner 1993: 96) Motett - jääb põhižanriks, kuid erineb 13.–14. sajandi motettist --> pole enam isorütmiline ega mitmetekstiline - ladinakeelne polüfooniline laul --> aluseks propriumi osa tekst --> motett nüüd vaimulik laul ka väljaspool jumalateenistust
- motetus (sellest hiljem ka nimi motett) = duplum
- muusikaanalüüs
- muusikainstrument
- muusikastiil
- muusikavormi
- muusikažanr
- noodikiri
- nooditrüki tehnikat (Veneetsias).
- notatsioonisüsteemi
- nüüdisaegset taktisüsteemi
- oktav
- paavst
- Paroodiamissa - aluseks on terve polüfooniline teos --> sama helilooja või laenatud motett või ilmalik laul --> paroodia: jäljendamine ilma koomilise või pilkava varjundita --> kasutati palju populaarseid laule ja tantsurütme
- perfektsed konsonsantsed intervalid
- Philippe de Vitry (1291–1361)
- piltlikkus
- proportsioon kauneid ja tasakaalustatud
- quadruplum neljas hääl
- Raffael
- renessansi vokaalmeloodia tasakaalutuse printsiipi
- Renessanss prantsuskeelsest sõnast renaissance, mis tähendab (antiiksete ideaalide) taassündi. Seda terminit on kasutatud pms Itaalia 14.–16. saj kultuuri iseloomustamiseks. Muusikas aga seostatakse renessansiga Madalmaade vokaalpolüfooniat. 14. saj heliloojad lõid rohkem ilmalikke kui kirklikke teoseid, seda uut väljenduslaadi võibki nimetada muusikaliseks renessansiks.
- Rooma
- rütm
- rütm
- sekst (=IV)
- talea (pr. k. taille, e. k. lõik) Korduv rütmijärgnevus -->
- teksti rütm
- tenor'i ehk kõige madalama hääle (ka
- terts
- traktaat
- triplum kolmas hääl
- trükikunst (15. saj. keskel)
- tunne
- ümarkaar (arhitektuur)
- vaimulik žanr
- väljendus
- varakapitalism
- vokaalmuusika
TELL UUS VALMIS (GL)
[muuda]Renessanssi ühiskondlik-poliitiline ja kultuurilooline kontekst UUS (tagasi pandud GL)
Renessanss (prantsuse sõnast renaissance "taassünd") oli kõrgkeskajale järgnenud, 14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos.
Renessanss sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad.
Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks.
Renessanssmuusika mõiste VALMIS VALMIS (GL)
[muuda]Renessanssmuusika on üldlevinud muusikaajaloo periodiseerimise kontseptsiooni kohaselt lääne muusika, mis on loodud vahemikus umbes 1430–1600. Seda muusikat nimetatakse renessanssmuusikaks vaid seetõttu, et selle loomise aeg langeb osaliselt kokku renessansi kui laiema kultuurilise, sotsiaalse, kunstilise ja tehnilise perioodiga umbes aastatel 1300–1600.
Kuna renessanssmuusikal puuduvad ühtsed ja läbivad stiilitunnused, siis sageli räägitakse mitte niivõrd renessanssmuusikast, kuivõrd erinevatest koolkondadest, näiteks Madalmaade koolkonnast, Rooma koolkonnast või Veneetsia koolkonnast.
Renessanss- ja keskaja muusika võrdlusest VALMIS VALMIS (GL)
[muuda]Renessanss- ja keskaja muusikat võrreldes võib lihtsustades öelda, et kui keskaja heliloojad lähtusid muusikat luues pigem jumalikest reeglitest, siis renessanssheliloojate jaoks pidi muusika oma sulanduva harmoonia ja sujuva meloodiaga olema eeskätt inimese kõrvale meeldiv kuuulata. See võis olla ka üks põhjuseid, miks
- lisaks perfektsetele konsonantsidele kvardile, kvindile ja oktavile hakati renessanssmuusika harmoonias kasutama ka imperfektseid konsonantse tertse ja sekste ning domineerivaks muutusid kolmkõlad ja sekstakordid, millest järk-järgult arenes välja duur-moll-süsteem.
- muusika seos tekstiga tihenes:
- vokaalmuusika väljendus oli otseselt inspireeritud tekstist, andes edasi teksti tundelisi, kohati lausa piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid.
- muusika rütm lähtus järjest enam teksti rütmist, mistõttu muusika rütm lihtsustus.
- tekst hakkas mõjutama muusikavormi, andes sellele tasakaalustatumad proportsioonid.
- ideaaliks saab lihtne, tundeline ja laulev meloodia, mille liigendus on seotud inimese loomuliku hingamisega.
Ühed muusikateadlased (Gustave Reese 1954) on näinud renessanssmuusikas pigem keskaja muusika oluliste saavutuste evolutsioonilist edasiarendamist, mis jätkas hiliskeskaegse muusika "rütmilist voolavust ja keerukust, mida sellele järgnev muusika ei suutnud ületada", kolmkõla kõigi võimaluste ärakasutamist, dissonantside reeglistamist ja selle kaudu kooskõlade intervallilise sisu ratsionaliseerimist, tonaalse ulatuse suurenemist ning kontrapunktilise imitatsiooni kaudu häälte kasvavat homogeensust. Nad nägid renessanssi muusika ennenägematu unifitseerimise perioodina, mistõttu 16. sajandi heliloojad kogu Euroopas "rääkisid samas muusikalises keeles".
Teised teadlased (Edward Lowinsky 1954) seevastu pooldavad teooriat, mille kohaselt renessansiajal ei piirdutud üksnes keskaja muusika ümberkujundamisega, vaid toimus vana skolastilise ajastu revolutsiooniline kõrvaleheitmine, kuna "muusikud soovisid vabastada oma väljenduse kõigist ahelatest." Selle teooria kaitseks on esitatud järgmisi väiteid:
- 15. sajandil toimus suur muusikainstitutsioonide ümberkorraldamine, põhjapoolsemate maade heliloojate rännakud Itaaliasse ning põhja- ja lõunapoolsete maade traditsioonide tihe suhtlus;
- selle perioodi muusikat iseloomustas otsustav eemaldumine keskaegsetest piirangutest, loobuti fikseeritud vormidest, modaalrütmikast, isorütmikast, cantus firmus'e põhimõttest ning Pythagorase häälestusest;
- kritiseeriti keskaegset esteetikat;
- lükati kõrvale vana kirikulaadide süsteem ning hakati musica ficta kaudu arendama harmooniat, mis võimaldas kromatisme ja modulatsioone;
- mindi muusika "suktsessiivselt" kontseptsioonilt üle "simultaansele": kõiki hääli hakati looma korraga, mitte keskaja kombel uusi meloodiaid varasematele juurde liites ning varasemaid meloodiaid kaunistades;
- toimus muusikas kasutatavate helikõrguste ruumi laienemine;
- tihenes sõna ja muusika väljenduslik seos ning tekkis nende uus suhe;
- arenes muusikute nii vokaalne kui ka instrumentaalne virtuoossus
- instrumentaalmuusika muutus järjest iseseisvamaks;
- muusikud loobusid autoriteetide järgi joondumisest.
Renessanssmuusika žanrid. IGA ŽANRI KOHTA TULEKS TEKITADA ÜKS ÕPIOBJEKT, MILLES RÄÄKIDA KA AJALOOLISEST ARENGUST. PRAEGUNE PUDISTAMINE MITMETE PEATÜKKIDE VAHEL TEKITAB SEGADUST - Eraldi õpiobjekti keegi ei jõua teha! Las see jääb siia peatükki!!! (GL)
[muuda]Missa
[muuda]15. ja 16. sajandil olid levinud žanrid: missa
Cantus-firmus-missa - missatsüklid on ühendatud ühe põhimeloodiaga: cantus firmus (lad k püsiv viis) --> vana motettitehnika eeskujul meloodia tenoris --> hoopis ilmalik viis - cantus firmus annab missale ka nimi, nt “L’homme armé” (“Relvastatud mees”) --> populaarne anonüümne laul
Paroodiamissa - aluseks on terve polüfooniline teos --> sama helilooja või laenatud motett või ilmalik laul --> paroodia: jäljendamine ilma koomilise või pilkava varjundita --> kasutati palju populaarseid laule ja tantsurütme
Hümn
[muuda]- polüfoonilised hümnid (Maarja auks)
Magnificat
[muuda]Magnificat (Maarja kiidulaul, tekst Luuka evangeeliumis, vespriteenistusest)
Motett
[muuda]Motett - jääb põhižanriks, kuid erineb 13.–14. sajandi motettist --> pole enam isorütmiline ega mitmetekstiline - ladinakeelne polüfooniline laul --> aluseks propriumi osa tekst --> motett nüüd vaimulik laul ka väljaspool jumalateenistust
Ilmalik laul
[muuda]Ilmalik laul - jäi oluliseks, prantsuse, hiljem ka itaalia, saksa, hispaania keeles --> muutus linnakultuuri osaks (tänu noodtrükile)
EI PIISA SELLISEST LINGIST! (GL)
Huvitavat lisalugemist renessanssmuusika ühiskondlik-poliitilisesest ja kultuuriloolisest taustast
[muuda]Loe Vikipeedia artiklit Renessanss.
TELL+ SHOW VANA
[muuda]Renessanssi perioodiks kunstis ja muusikas nimetatakse laiemalt vahemikku 14.–16. saj.
Sellele eelnes 13. saj teises pooles Ars antiqua (lad. keelest vana kunst) 1250–1320, mille puhul kujunes motett kõige tähtsamaks žanriks ja tegeldi rütmiprobleemide täpsema noteerimisega (nn mensuraalnotatsiooni algus). Motett kui žanr oli oluline ka edaspidi kuni 14. saj lõpuni ja seda peeti elitaarseks, mõistetav ainult välja valitutele, selle eesmärk oli pidudel kuulajate meeli lahutada sellel oli esteetiline kõrgeväärtus ja see ei allunud enam liturgiale.
Johannes de Grocheo (u 1255 – u 1320, prantsuse muusikateoreetik) kirjutab: "Seda žanrit ei tohi rahvale esitada, kuna viimane ei taba selle peensusi ära, samuti ei ole rahva meelt võimalik sellega lahutada, seevastu tuleb seda esitada haritlastele ja neile, kes otsivad kunsti peenneid nüansse. Motetti harilikult lauldakse haritlaste pidudel." (Wörner 1993: 96)
Liturgilise (vaimuliku) motetti tekstid on seotud nn tenor'i ehk kõige madalama hääle (ka cantus firmus e kindel laul, liturgilised meloodiad, võis olla veel gregooriuse koraal) tekstiga. Tenor'it võidi esitada ka instrumentidega, ülemised hääled - teine hääl peale tenori duplum või motetus (sellest hiljem ka nimi motett), kolmas hääl triplum ja neljas hääl quadruplum.
Ilmalike motettide tekstid kõnelevad kahel teemal: 1) poliitiliste ja moraalsete probleemide drastiline kriitika; 2) (enamasti) prantsuse armastuslüürika.
Ars nova (lad. k., uus kunst) 14. sajandil e ajavahemikul 1320–1380 on kunstistiil, mis on pärit Prantsusmaalt. See tekkis vastandiks vanale stiilile nimega Ars antiqua. Antud stiili käsitletakse keskaja ja renessansi üleminekuperioodina. Mõlemad terminid on pärit prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja Philippe de Vitry (1291–1361) traktaadist "Ars nova" u 1320 a. (1322-23).
Teine oluline traktaat, mille autor enthusiastlikult tervitab uut mõtlemist muusikas, on Johannes (Jean) de Murise (u 1290 – u1355, (prantsuse filosoofi, astronoomi, matemaatiku ja muusikateoreetiku) traktaat "Ars novae musicae" (1319).
Tema ja Ars nova teine prantsuse tipphelilooja ja luuletaja Guillaume de Machaut (1300–1377) kirjutasid isorütmilisi motette. Isorütmika on kompositsioonitehnika, mis oli tollal levinud (loe edasi ja vaata näite siin). Machaut oli pigem küpses eas alustanud helilooja, kes võttis aluseks juba kujunenud stiili, mida arendas täiuseni.
Ars nova motett muutus 14. saj. kõige esinduslikumaks žanriks, kirjutati peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotettid, nt kuningate kroonimiste ja peapiikoppide pühitsemiste puhuks.
14. sajandi jooksul Euroopa tegi läbi tugevaid muutusi, sh poliitiliselt: prantsuse kuningad tahtsid rohkem võimu ja viisid isegi paavsti residentsi mõnda aega Roomast Lõuna-Prantsumaa linna Avignoni. Sel ajal sai alguse ka ilmalikustamine, katoliku kirik ei olnud enam inimeste kesktelg. (#ajalugu) Ilmalikustamist võis leida ka 14. sajandi kunstis, kirjanduses ja muusikas.
Muusikas ilmusid vaimulike žanrite kõrvale ka ilmalikud žanrid, mis olid peaaegu samavõrdsed kompositsiooni keerulisuse poolest. Vaimulikule muusikale jäi sellest peale konservatiivsuse, traditsioone alalhoidev roll. Kiriku suhtumine uude muusikasse (sh motettid ja polüfoonia) oli tõrjuv, mis väljendus 14. sajandi esimeses pooles (1324/1325) paavst Johannes XXII läkituses "Docta Sanctorum" (püha õpetus), milles ei lubanud uut muusikat teenistustel kasutada.
Nimetus renessanss on tulnud prantsuskeelsest sõnast renaissance, mis tähendab (antiiksete ideaalide) taassündi. Seda terminit on kasutatud pms Itaalia 14.–16. saj kultuuri iseloomustamiseks. Muusikas aga seostatakse renessansiga Madalmaade vokaalpolüfooniat. 14. saj heliloojad lõid rohkem ilmalikke kui kirklikke teoseid, seda uut väljenduslaadi võibki nimetada muusikaliseks renessansiks.
Kiriku kõrval hakkasid kunstiteoseid tellima ka valitsejad ja rikkad kaupmehed. Rajati uhkeid losse, kus olid väärtuslikke kunstiteostega kanistatud saalid. Õukonna ballidel ja pidusöökide taustaks kõlas kaunis muusika. Algas varakapitalistliku ühiskonna kujunemine (rikkad Põhja-Itaalia linnad) ning hakati mõtlema vabast ja haritud inimesest, kujuneb välja humanistlik mõtlemine (inimesest lähtuv mõtlemine).
15./16. sajandi vahetusel algavad eurooplaste maade avastamised (1492 Kolumbus avastab Ameerikat) ning leiutati trükikunsti (15. saj. keskel), ka nooditrüki tehnikat (Veneetsias).
Kõige selgemat renessanssi mõju on märgata ehituskunstis, vanade roomlaste eeskujul tehti kõrge kupliga ehitisi ja kasutati ka ümarkaari (#kunst, arhitektuur). Kui gooti katedraal kujutas taevast kirikut, siis renessansi kiriku väliskuju ülistab maapealset elu ja inimest.
15. ja 16. sajandil olid levinud žanrid: missa - polüfoonilised hümnid (Maarja auks) ja Magnificat (Maarja kiidulaul, tekst Luuka evangeeliumis, vespriteenistusest)
Cantus-firmus-missa - missatsüklid on ühendatud ühe põhimeloodiaga: cantus firmus (lad k püsiv viis) --> vana motettitehnika eeskujul meloodia tenoris --> hoopis ilmalik viis - cantus firmus annab missale ka nimi, nt “L’homme armé” (“Relvastatud mees”) --> populaarne anonüümne laul
Paroodiamissa - aluseks on terve polüfooniline teos --> sama helilooja või laenatud motett või ilmalik laul --> paroodia: jäljendamine ilma koomilise või pilkava varjundita --> kasutati palju populaarseid laule ja tantsurütme
Motett - jääb põhižanriks, kuid erineb 13.–14. sajandi motettist --> pole enam isorütmiline ega mitmetekstiline - ladinakeelne polüfooniline laul --> aluseks propriumi osa tekst --> motett nüüd vaimulik laul ka väljaspool jumalateenistust
Ilmalik laul - jäi oluliseks, prantsuse, hiljem ka itaalia, saksa, hispaania keeles --> muutus linnakultuuri osaks (tänu noodtrükile)
Muusikalise renessanssi kõrgaeg jääb 15. saj lõppu ja 16. saj esimesse veerandisse ja selle väljapaistev helilooja on Itaalias tegutsenud Josquin Desprez (u 1440–1521).
KUULAMISNÄIDE 1: Josquin Desprez "In te domine speravi" (lad. kl, Sind Jumal usaldame) (video koos viiejoonelise notatsiooni transkribeeritud partituuriga)
Samal ajal õitseb ka itaalia maalikunst, nt Raffael ja Leonardo da Vinci. (#maalikunst)
Muusikalise renessansi e madalmaade vokaapolüfoonia peamised stiilijooned:
1. Uus kõlaideaal: varasemalt valitsenud perfektsed konsonsantsed intervalid kvint, kvart, okaav asenduvad imperfektsete konsonantsidega terts ja sekst (=IV), sellest kujuneb hiljem välja duur-moll harmoonia. Helilooja loob nüüdsest hääli korraga (mitte järjest, kaunistades pms vanu meloodiaid). Hääled hakkavad üksteist jäljendama: tekib imitatsiooniline polüfoonia
2. Muusika seos tekstiga tiheneb: vokaalmuusika väljendus on inspireeritud tekstist tundeliste, kohati ka otse piltlike või loodushääli imiteerivate kujundite näol. Muusika lähtub ka teksti rütmist. Rütm seeläbi lihtsustub. Tekst määrab muusikalist vormi moodustades kauneid ja tasakaalustatud proportsioone.
3. Lihtne, tundeline, laulev meloodia saab ideaaliks, selle loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega.
https://vara.e-koolikott.ee/node/3604
SHOW
[muuda]Isorütmika – 14. sajandi kompositsioonitehnika
Korduv rütmijärgnevus --> talea (pr. k. taille, e. k. lõik) Korduv helikõrguste järgnevus --> color
Isorütmika tähendab samarütmilisust, mille puhul üks muutmata ja tavaliselt lühem talea on aluseks pikema color'i mitmekordsele läbiviimisele, nt kuni color algab talea'ga taas samal hetkel (on sünkroniseeritud).
Terminit 'isorütmia' pakkus saksa muusikateadlane Friedrich Ludwigi 1900 paiku, 1920. aastatel võttis seda kasutusele ka saksa muusikateadlane Heinrich Besseler, mille tagajärjel see kiiresti levis. Ladinakeelsed terminid talea ja color esinevad aga juba ka 14. sajandi kirjutistes, loe edasi siin. Loe veel edasi ja vaata näiteid (inglise keeles) siin.
Vaata analüüsi ja kuula allpool isorütmika printsiibi näidet (autor Gerhard Lock). Näide on koostatud eesmärgiga näidata kompositsioonitehnika põhiprintsiipi - lühema talea ja pikema color'i ühendamine: Loodud meloodia järgib renessansi vokaalmeloodia tasakaalutuse printsiipi, on kirjutatud dooria laadis ja kasutab lihtsuse eesärgil nüüdisaegset taktisüsteemi. Tolleaegsed heliloojad kasutasid varasemat notatsioonisüsteemi - modaal- ja mensuraalnotatsioon, millel oli teistsugune rütminoteerimissüsteem.
https://vara.e-koolikott.ee/node/3917
ASK
[muuda]Renessanss. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 1)*
[muuda]Lohista õiged sõnad õigesse lünka.
Renessanssi perioodiks kunstis ja muusikas nimetatakse tavaliselt ajavahemikku *14.–16. saj*.
Sellele eelnes 13. saj teises pooles *Ars antiqua* ajavahemikul *1250–1320*, mille puhul kujunes *motett* kõige tähtsamaks žanriks ja tegeldi rütmiprobleemide täpsema noteerimisega (nn mensuraalnotatsiooni algus). Motett kui žanr oli oluline ka edaspidi *kuni 14. saj lõpuni* ja seda peeti *elitaarseks*, mõistetav ainult *välja valitutele*, selle eesmärk oli pidudel kuulajate *meeli lahutada* sellel oli *esteetiline kõrgeväärtus* ja see ei allunud enam liturgiale.
14. sajandil ajavahemikul *1320–1380* ilmus uus stiil nimega *Ars nova*, mis *vastandus* vanale kunstile. Mõlemad terminid kasutas prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja *Philippe de Vitry* selleks et uut stiili eristada vanast stiilist (vt näiteid traktaadist siin). Ars nova *motett* muutus 14. saj. kõige *esinduslikumaks* žanriks, kirjutati peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud *pidumotettid*, nt *kuningate* kroonimiste ja *peapiikoppide* pühitsemiste puhuks.
14. sajandi jooksul Euroopa tegi läbi tugevaid muutusi, sh poliitiliselt: *prantsuse kuningad* tahtsid rohkem võimu ja viisid isegi paavsti residentsi mõnda aega *Roomast* Lõuna-Prantsumaa linna *Avignoni*. Sel ajal sai alguse ka *ilmalikustamine*, katoliku kirik ei olnud enam inimeste *kesktelg*. Ilmalikustamist võis leida ka 14. sajandi *kunstis*, *kirjanduses* ja *muusikas*.
Muusikas ilmusid *vaimulike* žanrite kõrvale ka *ilmalikud* žanrid, mis olid peaaegu *samavõrdsed* kompositsiooni keerulisuse poolest. Vaimulikule muusikale jäi sellest peale *konservatiivsuse*, *traditsioone* alalhoidev roll. *Kiriku* suhtumine uude muusikasse (sh motettid ja polüfoonia) oli *tõrjuv*, mis väljendus 14. sajandi esimeses pooles (1324/1325) paavst Johannes XXII läkituses *"Docta Sanctorum"*, milles ei lubanud uut muusikat *teenistustel* kasutada.
Renessanss. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 2)**
[muuda]1. Mis eelnes renessanssi perioodile? Millisele stiilile edaspidi vastanduti?
- Ars antiqua
- Ars nova
- Ars mediatis
- Ars lucullus
2. Non-editable question
3. Non-editable question
4. Millised on 15.-16. saj levinumad žanrid?
- Polüfoonilised hümnid ja Magnificat.
- Isorütmiline motett ja organum.
- Cantus-firmus-missa ja Paroodiamissa.
- Motett (vaimulik laul) ja ilmalik laul
- Monoodia ja gregoriaani koraal.
Täida lüngad õigete sõnadega!
Mis oli nii ars antiqua kui ka algava ars nova kõige tähtsam žanr? - *motett*
Mis oli selle kõige tähtsama žanri eesmärk? - pakkuda kuulajatele *meelelahutust*
Antud žanr oli *elitaarne*, sellele oli *esteetiline* kõrgväärtus ja see ei allunud enam *liturgiale*.
See žanr oli kasutusel nii *kiriklikus/vaimulikus/liturgilises* kui ka *ilmalikus* kontekstis ja tekstidega. Esimese puhul oli motetti tekst seotud *tenori* tekstiga; teise puhul esinesid 1) *poliitiliste/moraalsete* ja *moraalsete/poliitiliste* probleemide drastiline kriitika; 2) (enamasti) prantsuse *armastuslüürika*.
Lohista sõnad õigesse lünka!
Nimetus *renessanss* on tulnud prantsuskeelsest sõnast *renaissance*, mis tähendab (antiiksete ideaalide) *taassündi*. Seda terminit on kasutatud pms *Itaalia* ajavahemiku *14.–16. saj* kultuuri iseloomustamiseks. Muusikas aga seostatakse renessansiga *Madalmaade vokaalpolüfooniat*. 14. saj heliloojad lõid rohkem *ilmalikke* kui *kiriklikke/vaimulikke* teoseid, seda uut väljenduslaadi võibki nimetada *muusikaliseks renessansiks*.
Millised on 15.-16. saj levinumad žanrid?
- Polüfoonilised hümnid ja Magnificat.
- Isorütmiline motett ja organum.
- Cantus-firmus-missa ja Paroodiamissa.
- Motett (vaimulik laul) ja ilmalik laul
- Monoodia ja gregoriaani koraal.
Renessanss. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 3)**
[muuda]Muusikalise renessansi uus kõlaideaal olid tritoon, septiim ja noon.
- True False
Helilooja loob nüüdsest hääli korraga (mitte järjest, kaunistades pms vanu meloodiaid)
- True False
Täida lüngad õigete sõnadega!
- Hääled hakkavad üksteist jäljendama: tekib *imitatsiooniline polüfoonia*
- Muusika seos tekstiga *tiheneb*
- Muusika lähtub ka teksti *rütmist*
Vokaalmuusika väljendus on inspireeritud tekstist tundeliste, kohati ka otse piltlike või loodushääli imiteerivate kujundite näol.
- True False
Tekst ei määra muusikalist vormi, see pigem muudab muusikat imelikuks ja ebaproportsionaalseks.
- True False
Lihtne, tundeline, laulev meloodia saab ideaaliks, selle loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega.
- True False
Renessanss. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 4)***
[muuda]Renessanss. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 5)***
[muuda]DO UUS
[muuda]1. projektülesanne. Isorütmilise meloodia kirjutamine. SEE ÜLESANNE ON LAHE, AGA TAVAKOOLI ÕPILASELE SELGELT ÜLE JÕU
[muuda]Võib täpsustada, et näiteks üheks eesmärgiks on ka noodiprogrammiga tutumine, kus õpetaja teeb ees mõned näited ning õpilased siis vastavalt ise avastavad programmi edasi. Eeldusel, et tund tomib arvutiklassis, kus programm olemas. Eeskuju antud peatüki näidis https://vara.e-koolikott.ee/node/3917.
Variant A: kasuta noodijoonestikku https://vara.e-koolikott.ee/node/1536 süsteemi, noodijoonestik A4 https://vara.e-koolikott.ee/node/3933 (käsitsi) või mõnes notatsiooniprogrammis (nt MuseScore https://musescore.org/et) - viimasel saab oma tulemust ka kohe kuuldavaks teha (maha mängida). Muusikanotatsiooni põhiprintsiipe vaata IV kursus Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM
1. Vali korduva rütmijärgnevuse (talea) vältusi - arv enda valikul
1.1 Vältuste jaotumine renessanssi stiilis: soovitavalt alusta pikematest vältustest, siis vali lühemaid, siis jälle pikemaid (
1.1.1 Vältuste jaotumine stiilist sõltumatult: enda valik
2. Vali korduva helikõrguste järgnevuste (color) helisid - arv enda valikul, suurem kui talea puhul
3. Alusta kirjutamist talea't ja color'it samast noodist ja jätka muutumatult korduva talea puhul color'i läbi viimist nii kaua, kuni mõlemad esinevad taas sünkroonis.
4. Näita ja mängi tulemust ette kaasõpilastele ja õpetajale ja arutage tulemust omavahel.
Variant B: kasuta audiotöötlusprogrammi (nt Reaper https://www.reaper.fm/ või mõni äppi-põhist või veebipõhist programmi) MIDI süsteemi https://et.wikipedia.org/wiki/MIDI - viimasel saab oma tulemust ka kohe kuuldavaks teha (maha mängida)
Klaviatuur (vertikaalis vasakul) näitab helikõrgusi. Sellest saab genereerida color meloodiat. Noodivältusi, millest luua talea't, kannad sisse horisontaalridadesse digitaalse joonistuspliiatsiga vastavalt ette antud ruudustikule: üks ruut tavaliselt (eelsättingutes) võrdub ühe löögiga (veerandvältus), pikendatud kahele ruudule võrdub kahelöögilist vältust (poolnooti). Muusikanotatsiooni põhiprintsiipe vaata IV kursus Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM
Läbi samu punkte nagu variant A puhul.
Variant C: kasuta muusikanotatsiooni ja MIDI asemel G. Locki Kuue elemendi süsteemi https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3885 käsitsi või digitaalselt kasutades mõni joonistamisprogrammi (nt OpenOffice Draw) - saab selle panna kõlama programmis Coagula Light (vaba tarkvara, ainult Microsoft platvormile) - täpsemad juhised Kuue elemendi süsteemi juhendis.
Võta aluseks siin asuvat https://vara.e-koolikott.ee/node/1866 (=IV DÕVi kompositsiooniõpetuse materjalid) kahe-teljelist diagrammsüsteemi, vertikaalteljel määra skaalal pooltoonide vahed oktavi võrra (12 pooltooni). Sellest saab genereerida color meloodiat. Talea vältusi saab luua Kuue elemendi süsteemi esimese (punkt) ja teise (horisontaaljoon) elemendiga.
Läbi samu punkte nagu variant A puhul.
DO VANA
[muuda]Isorütmilise meloodia kirjutamine
Eeskuju antud peatüki näidis https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3917.
Variant A: kasuta noodijoonestikku https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1536 süsteemi, noodijoonestik A4 https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3933 (käsitsi) või mõnes notatsiooniprogrammis (nt MuseScore https://musescore.org/et) - viimasel saab oma tulemust ka kohe kuuldavaks teha (maha mängida). Muusikanotatsiooni põhiprintsiipe vaata IV kursus Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM
1. Vali korduva rütmijärgnevuse (talea) vältusi - arv enda valikul
1.1 Vältuste jaotumine renessanssi stiilis: soovitavalt alusta pikematest vältustest, siis vali lühemaid, siis jälle pikemaid (
1.1.1 Vältuste jaotumine stiilist sõltumatult: enda valik
2. Vali korduva helikõrguste järgnevuste (color) helisid - arv enda valikul, suurem kui talea puhul
3. Alusta kirjutamist talea't ja color'it samast noodist ja jätka muutumatult korduva talea puhul color'i läbi viimist nii kaua, kuni mõlemad esinevad taas sünkroonis.
4. Näita ja mängi tulemust ette kaasõpilastele ja õpetajale ja arutage tulemust omavahel.
Variant B: kasuta audiotöötlusprogrammi (nt Reaper https://www.reaper.fm/ või mõni äppi-põhist või veebipõhist programmi) MIDI süsteemi https://et.wikipedia.org/wiki/MIDI - viimasel saab oma tulemust ka kohe kuuldavaks teha (maha mängida)
Klaviatuur (vertikaalis vasakul) näitab helikõrgusi. Sellest saab genereerida color meloodiat. Noodivältusi, millest luua talea't, kannad sisse horisontaalridadesse digitaalse joonistuspliiatsiga vastavalt ette antud ruudustikule: üks ruut tavaliselt (eelsättingutes) võrdub ühe löögiga (veerandvältus), pikendatud kahele ruudule võrdub kahelöögilist vältust (poolnooti). Muusikanotatsiooni põhiprintsiipe vaata IV kursus Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM
Läbi samu punkte nagu variant A puhul.
Variant C: kasuta muusikanotatsiooni ja MIDI asemel G. Locki Kuue elemendi süsteemi https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3885 käsitsi või digitaalselt kasutades mõni joonistamisprogrammi (nt OpenOffice Draw) - saab selle panna kõlama programmis Coagula Light (vaba tarkvara, ainult Microsoft platvormile) - täpsemad juhised Kuue elemendi süsteemi juhendis.
Võta aluseks siin asuvat https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1866 (=IV DÕVi kompositsiooniõpetuse materjalid) kahe-teljelist diagrammsüsteemi, vertikaalteljel määra skaalal pooltoonide vahed oktavi võrra (12 pooltooni). Sellest saab genereerida color meloodiat. Talea vältusi saab luua Kuue elemendi süsteemi esimese (punkt) ja teise (horisontaaljoon) elemendiga.
Läbi samu punkte nagu variant A puhul.
12) Madalmaade koolkond (korrektuuridest tagasi)
[muuda][Uued žanrid 15.-16. sajandil; Madalmaade muusika ja Madalmaade koolkond (Dufay, Ockeghem, des Prez, di Lasso)]
MÕISTED
[muuda]- renessanss
- polüfoonia
- mitmehäälsus
- madalmaade koolkond, madalmaade vokaalpolüfoonia, ajastu heliloojaid saab jagada V põlvkonda.
- Burgundia hertsogriik
- 100-aastane sõda
- harmoonia
- meloodia
- muusikateooria
- rütm
- muusikažanr
- missa
- cantus firmus missa
- paroodiamissa
- motett, vaimulikud ladinakeesed
- ilmalik laul
- šansoon (Prantsusmaal)
- madrigal (Itaalias)
- song (Inglismaal)
- Lied (Saksamaal)
- a cappella 'koos kapelliga', ansambliga, ehk muusika kapellidele ehk pillidele, tänapäeval pillisaateta stiil, tookord võis pill asendada mõnda häält
- Josquin Desprez
- Orlandus Lassus
- Giovanni Pierluigi da Plaestrina
- madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu, franko-flaami muusika
- Philippe Hea õukond Dijonis
- ars nova ratsionaalne kompositsioonitehnika
- inglise muusika tertsi ja seksti kooskõlad
- itaalia muusika laulev meloodika
- polüfooniatüüp
- imitatsiooniline polüfoonia ideaal: kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine
- kaanon (kõige viimistletum vorm)
- hääl
- harmooniline ühtesulamine
- neljahäälsus (SATB)
- sopran
- alt
- tenor
- bass
- ansamblipolüfoonia
- heliloojate koolkond
TELL UUS VALMIS
[muuda]Madalmaade koolkonna mõiste
[muuda]Madalmaade koolkond on muusikastiil, mis ühendab aastatel 1420-1620 loodud renessanssmuusikat ja seda kirjutanud heliloojate kogum.
Madalmaade koolkonna keskuseks olid Burgundia Madalmaad ehk piirkond, mis osaliselt kattus tänapäeva Belgia, Hollandi, Luksemburgi ja Põhja-Prantsusmaaga. Aja jooksul levis Madalmaade koolkond ka mujal Euroopas.
Madalmaade koolkonna heliloojad kirjutasid eelkõige vaimulikku polüfoonilist vokaalmuusikat.
Madalmaade koolkonna heliloojate viljeldud põhilised muusikažanrid olid missa, motett ja ilmalik laul, mida Prantsusmaal nimetati šansooniks, Itaalias nimetati madrigaliks, Inglismaal nimetati song'iks ja Saksamaal nimetati Lied'iks.
Madalmaade koolkonna muusika stiilimudel
[muuda]Madalmaade koolkonna muusikas sulandusid nii erinevate maade kui ka eelnevate sajandite muusikalised saavutused. Lihtsustades võib öelda, et
- Inglismaalt võeti muusika üldine heakõlaline harmoonia, milles hakati kasutama ka tertse ja sekste;
- Itaaliast võeti meloodia laulvus;
- Prantsusmaalt võeti Ars nova muusikateoreetiline tipptase, võimekus käsitleda keerulisi rütme ja polüfoonilisi struktuure ning üldine ratsionaalne lähenemine heliloomingule.
Tulemuseks oli uudne imitatsioonilise polüfoonia tüüp, mida iseloomustas kõigi häälte võrdsus ja võimalikult ideaalne harmooniline ühtesulamine.
Madalmaade koolkonna muusikas hakkas kasvama ka polüfoonilises faktuuris osalevate häälte arv. Aegamööda kujunes välja tänapäevane neljahäälne faktuur, milles hääli nimetatakse sopraniks, aldiks, tenoriks ja bassiks.
Muusikat esitati ühtaegu nii lauljate kui ka muusikainstrumentide poolt. Mõiste a cappella, mis tänapäeval tähendab laulmist ilma pillisaateta, tähendas tookord laulmist "koos kapelliga" ehk koos pillidega. Pillid võisid tookord kas dubleerida või asendada lauluhääli.
Madalmaade koolkonna imitatsioonilise polüfoonia olulisimaks kompositsioonimeetodiks kujunes kaanon.
Madalmaade koolkonna heliloojad
[muuda]Madalmaade koolkonna heliloojad jagatakse viite põlvkonda:
- põlvkond (1420–1450), millesse kuuluvad Guillaume Dufay, Gilles Binchois ja Antoine Busnois. Esimese põlvkonna heliloojate muusika stiil kujunes eelkõige inglise muusika mõjul. Näiteks 1442. aastal on luuletaja Martin le Franc kiitnud John Dunstaple'i jälgedes käinud Binchois and Dufay muusika inglise iseloomu (contenance angloise).
- põlvkond (1450–1485), millesse lisaks selle põlvkonna tuntumale esindajale Johannes Ockeghemile kuulusid ka Marbrianus de Orto, Loyset Compère, Johannes Prioris, Alexander Agricola, Firminus Caron, Guillaume Faugues, Johannes Regis ja Johannes Tinctoris.
- põlvkond (1480–1520), millesse lisaks selle põlvkonna tuntumale esindajale Josquin des Prez'le kuulusid Jacob Obrecht, Pierre de la Rue, Heinrich Isaac, Antoine Brumel, Antoine de Févin, Matthaeus Pipelare, Jean Richafort, Antonius Divitis.
- põlvkond (1520–1560), millesse kuulusid Nicolas Gombert, Thomas Crecquillon, Pierre de Manchicourt, Jacques Arcadelt, Cipriano de Rore, Adrian Willaert, Jean Courtois ja Jacob Clemens non Papa.
- põlvkond (1560–1615/20), millesse kuulusid Orlando di Lasso, Philippe de Monte, Jacobus Vaet, Jacob Regnart, Carolus Luython, Giaches de Wert, Giovanni de Macque ja Philippe Rogier.
TELL VANA
[muuda]Renessansi ajal kirjutati palju polüfoonilist ehk mitmehäälset muusikat. Eriti viljelesid seda madalmaade koolkonna heliloojad Burgundia hertsogriigis: seal ei toimunud 100-aastane sõda, seetõttu tõmbas see ligi kaupmehi, muusikuid, kunstnikke. Burgundiasse suundusid heliloojad erinevatest riikidest, tõi iga helilooja kaasa ka endale iseloomulikku helikeele:
Inglismaa: Harmoonia ideaal
Itaalia: Meloodia laulvus
Prantsusmaa: Teooria, rütmid, polüfoonia mõjud
Olulisemad muusikažanrid olid missad (cantus firmus ning paroodiamissa), vaimulikud ladinakeesed motetid ja ilmalikud laulud (šansoon (Prantsusmaal), Madrigal (Itaalias), Song (Inglismaal), Lied (Saksamaal). Muusikas oli esikohal ka a cappella ehk muusika kapellidele ehk pillidele.
Madalmaade koolkonna tegevus laienes 16. sajandi ajaloosündmuste mõjul ka teistesse riikidesse. Madalmaade koolkonda kuulusid järgmised heliloojad Josquin Desprez, Orlandus Lassus, Giovanni Pierluigi da Plaestrina.
15. ja 16. sajand: Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu
- hõlmab geograafiliselt: Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland --> Burgundia hertsogriik (ajalooline kaart)
- nimetatud ka franko-flaami muusikaks
- alates 15. sajandi II veerandist hiilgeaeg - keskpunkt: Philippe Hea õukond Dijonis
Uudne muusikaline keel, mis hõlmab eelneva sajandi saavutusi
- prantsuse Ars nova ratsionaalne kompositsioonitehnika
- inglise muusika tertsi ja seksti kooskõlad
- itaalialikult laulev meloodika
Uus polüfooniatüüp
- ideaal: kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine --> imitatsiooniline polüfoonia --> kaanon (kõige viimistletum vorm)
- neljahäälsus: sopran, alt, tenor, bass (SATB)
- a cappella --> tänapäeval pillisaateta stiil, tookord võis pill asendada mõnda häält --> tähendab 'koos kapelliga', ansambliga --> ansamblipolüfoonia
Heliloojate koolkond
Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu heliloojaid saab jagada V põlvkonda.
https://vara.e-koolikott.ee/node/4010
SHOW
[muuda]Renessanss. Madalmaade koolkond (show 1)
[muuda]SLIDE 1
15. ja 16. sajand: Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu
I põlvkond (sündinud 1400 paiku, tegevusaastad 1420–1460)
II põlvkond (sündinud 1430 paiku, tegevusaastad 1460–1490)
III põlvkond (sündinud 1440–1460), tegevusaastad 1490–1520)
IV põlvkond (sündinud 1500 paiku, tegevusaastad 1520–1560)
V põlvkond (sündinud 1520–1530, tegevusaastad 1560–1600)
Burgundia kaart u 1580 (Abraham Ortelius)
SLIDE 2
15. ja 16. sajand: Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu
Dufay ja Binchois
I põlvkond (sündinud 1400 paiku, tegevusaastad 1420–1460)
Guillaume Dufay (u 1400–1474)
- ligi 200 säilinud teost --> 8 missatsüklit ja üksikud missaosad, motettid, hümnid, prantsuskeelseid šansoonid (balladid ja rondeaux’d), itaalia laulud
- kasutas Ars nova isorütmikat NOTATSIOONINÄIDE: "Supremum" (1433)
- kuulsaim teos on isorütmiline motett: “Nuper rosarum flores” (“Äsja rooside õisi...”) --> 1436. a. Firenze katedraali sisseõnnestamiseks --> katedraali arhitekt Filippo Brunelleschi ehitas selle “muusikalistest proportsioonidest lähtudes” --> motett kordab eraldatud lõikudes katedraali matemaatilisi suhteid KUULAMISNÄIDE: katedraali visualisatsiooni ja traditsioonilise notatsiooniga, mensuraal ja traditsioonilise notatsiooniga
KUULAMISNÄIDE: "O Gemma Lux"
Gilles Binchois (u 1400–1460) KUULAMISNÄIDE: valik videoid Binchoisi loomingust
Dufay on kujutatud väikese oreliga, mis sümboliseerib teda kui pigem vaimuliku muusika loojana. Binchois on kujutatud harfiga, mis sümboliseerib teda kui pms ilmaliku muusika loojat.
- mitmed vaimulikud teosed, valdavalt aga ilmalik muusika --> šansoonid
SLIDE 3
15. ja 16. sajand: Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu
II põlvkond (sündinud 1430 paiku, tegevusaastad 1460–1490)
Johannes Ockeghem (u 1420–1497)
- paljud missad, osaliselt juba ilma cantus firmus’eta
- kuulsamate teoste hulka kuulub esimene säilinud polüfooniline reekviem-missa (surnute mälestuseks)
KUULAMISNÄIDE: Missa "Prolationum" ja motettid, Requiem
Antoin Busnois (...–1492)
KUULAMISNÄIDE: Missa "O Crux Lignum", motettid, chanson'id
Johannes Tinctorius (u 1435–1511)
KUULAMISNÄIDE: Missa l'Homme Armé 5. Agnus Dei
Žanri muutused
- kaanon kui kõige viimistletud vorm
- rütm muutub vabamaks
KUULAMISNÄIDE: Kaanon
Johannes Ockeghem - "Deo gratias a 36" (36-häälne kaanon) (partituuriga)
SLIDE 4
15. ja 16. sajand: Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu
Josquin Desprez (des Prés)
Josquin Desprez (maali autor tundmatu)
III põlvkond (sündinud 1440–1460), tegevusaastad 1490–1520)
Jacob Obrecht (u 1450–1505) KUULAMISNÄIDE: Missa "Caput"
Josquin Desprez (des Prés) (1440–1521)
- üks kuulsamaid madalmaade heliloojaid
- 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu
- sünteesib oskuslikult mõistuspärast kompositsioonitehnikat lihtsa ja selge struktuuriga
- kontsentreeritud ja tundeliste kujundite vastandamine, häälte võrdsus
- leinaood Ockeghemi surma puhul: “La déploration de la mort Johannes Ockeghem” (1497)
KUULAMISNÄIDE: Missa "Pange lingua", Missa "L'homme armé"
KUULAMISNÄIDE: La déploration de la mort Johannes Ockeghem
SLIDE 5
15. ja 16. sajand: Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu
Adrian Willaert 1527 (maali autor tundmatu)
Adrian Willaert 1527 (maali autor tundmatu) IV põlvkond (sündinud 1500 paiku, tegevusaastad 1520–1560)
Nicolas Gombert (u 1500 – u 1556)
KUULAMISNÄIDE: Valik muusika Karl V õukonnast
Jacobus Clemens non Papa (1510...15–1556)
KUULAMISNÄIDE: "O Magnum Mysterium", Missa defunctorum
Adrian Willaert (u 1490–1562)
- 8 (või 10) missad, enam kui 50 hümni ja psalmi, enam kui 150 motetti, ligi 60 prantsus šansooni, enam kui 70 itaalia madrigali ja 17 instrumentalteost (ricercares)
- läks Itaaliasse --> tutvustas seal franko-flaami ehk madalmaade stiili
- oli maestro di cappella (kapellmeister) Veneetsia San Marco (Püha Markuse) katedraalis (1527–1562) --> Veneetsia koolkonna ja antifooni stiili rajaja
KUULAMISNÄITED:
"O magnum mysterium"
Missa "Christus resurgens"
SLIDE 6
15. ja 16. sajand: Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu
Orlandus Lassus (autor tundmatu)
V põlvkond (sündinud 1520–1530, tegevusaastad 1560–1600)
Philipp de Monte (1521–1603) KUULAMISNÄIDE: Valik de Monte ja teiste muusikast
Orlandus Lassus (Roland de Lassus, Orlando di Lasso) (1532–1594)
- viimane madalmaade suurmeister ja vokaalpolüfoonia tipp
- ühendas tõelise eurooplasena itaalia, prantsuse ja saksa muusikat
- 70 missa, s.h 3 reekviemi; u 100 magnificat’i, 4 passioni, 2 kogumikku Jeremia kaebelaulu, Hiiobi kaebelaulu, hümnid, litaaniad jm
- üle 500 motetti, isegi kuni 1200 (vastvalt sellele, mida motettiks pidada)
- u 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu - eluajal enim imetletud ja trükitud helilooja --> muutus legendiks
KUULAMISNÄIDE: Valik vaimulikust loomingust
KUULAMISNÄITED:
Missa "Pro defunctis",
St Matthew Passion,
Missa super "Osculetur me"
Renessanss. Madalmaade koolkond (show 2)
[muuda]Guillaume Dufay (1397–1474)
Isorütmiline motett "Supremum est mortabilus bonum" (1433) vormianalüüs
Loodud paavst Eugeniuse ja kuninga Sigismundi rahusõlmimise/viimase keisriks kroonimise aktuseks (poliitiline muusika).
KUULAMISNÄIDE: Dufay "Supremum"
Guillaume Dufay Supremum (1433) vormianalüüs
Dufay Supremum – isorütmiline tenor – 1. osa - helisalvestus
Dufay Supremum – isorütmiline tenor – 2. osa - helisalvestus
Guillaume Dufay Supremum (1433) – isorütmilise tenor'i analüüs – 1. osa
Guillaume Dufay Supremum (1433) – isorütmilise tenor'i analüüs – 2. osa
Guillaume Dufay (1397–1474)
Supremum est mortabilus bonum (1433)
Eestikeelne (esmane) tõlge (G. Lock).
- Surelike suurim asi
- on rahu, kõikvõimsa jumala and
- Rahuajal on seadused jõus
- ja õigus saab segamatult valitseda.
- Rahuajal on päevad kerged ja rõõmsad,
- öösel saab rahulikult magada.
- Rahu õpetab tüdrukule juukseid
- kaunistama kullaga ja lokke punuma.
- Rahuajal laulavad jõed ja linnud kiidulaulu
- ja kenasti laotuvad mäestikud.
- Rahu ajal rikkas rändur jõuab sihtpunkti.
- Kindlustundega töötab talupoeg põllul.
- Oh püha rahu, pikalt oodatud,
- kes sa oled surelikkele nii armas ja sõbralik.
- Kesta sa igavesti kindlalt ja ilma pettusteta,
- kaunistatud igaveselt kestva truudusega.
- Ja need, kes sind, rahu, meile kinkivad,
- nad omaksid igavesti valitsemise võimaluse.
- Igavesti olgu see antud
- meie paavstile Eugenile ja kuningas Sigismundile.
- Amen
Tenor: Need on need mõlemad õlipuud ja mõlemad valguseallikat, kes jumala ees kiirgavad: neil on võim katta taevast pilvedega ja avada selle väravad, sest nende keeled on muudetud taeva võtmeteks.
ASK
[muuda]Renessanss. Madalmaade koolkond (ask 1)*
[muuda]1.1Täida lüngad
15. ja 16. sajand: Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu:
- hõlmab geograafiliselt: Põhja-Prantsusmaa, *Belgia/Holland* ja *Belgia/Holland* .
- nimetatud ka franko-*flaami* muusikaks
- alates 15. sajandi II veerandist hiilgeaeg - keskpunkt Philippe *Hea* õukond Dijonis
Uudne muusikaline keel, mis hõlmab eelneva sajandi saavutusi
- prantsuse *Ars nova* ratsionaalne kompositsioonitehnika
- inglise muusika *tertsi ja seksti* kooskõlad
- itaalialikult *laulev* meloodika
Uus polüfooniatüüp
- ideaal: kõigi häälte ühtsus ja *harmooniline* ühtesulamine imitatsiooniline polüfoonia - *kaanon* (kõige viimistletum vorm)
- neljahäälsus: *sopran*, *alt*, *tenor*, *bass* (SATB)
- *a cappella* - tänapäeval pillisaateta stiil, tookord võis pill asendada mõnda häält tähendab 'koos kapelliga', ansambliga *ansamblipolüfoonia*
Renessanss. Madalmaade koolkond (ask 2)**
[muuda]Vali õige väide Madalmaade vokaalpolüfoonia muusika kohta.
- Esines geograafiliselt: Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland.
- Esines geograafiliselt: Belgia, Lõuna-Prantsusmaa ja Holland.
- Esines geograafiliselt: Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa.
- Uudne muusikaline keel, mis hõlmab: prantsuse Ars nova ratsionaalsus, inglise muusika tertsi ja seksti kooskõlad, itaalialikult laulev meloodika.
- Uudne muusikaline keel, mis hõlmab: prantsuse Ars antiqua emotsionaalsus, inglise muusika sekundid ja septiimid kooskõlad, hollandlikult laulev meloodika.
- Uudne muusikaline keel, mis hõlmab: saksa ratsionaalsus, šoti muusika tertsi ja seksti kooskõlad, iirilikult motoorsed rütmid.
- Uus polüfooniatüüp, mille ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine: imitatsiooniline polüfoonia.
- Uus polüfooniatüüp, mille ideaaliks on kõigi häälte segadus ja harmooniline dissonantsus: imitatsiooniline monofoonia.
- Uus polüfooniatüüp, mille ideaaliks on ühehäälsus ehk unisoon: teised hääled ei ole olulised.
- Areneb välja neljahäälsus: sopran, alt, tenor, bass (SATB).
- Jääb kolmehäälsus: sopran, alt, tenor (SAT).
- Tuleb tagasi ühehäälsus: tenor (T).
- A cappella (tänapäeval pillisaateta stiil), tookord võis pill asendada mõnda häält: tähendab 'koos kapelliga'.
- A cappella (tänapäeval ainult kirikus esitatav muusika), tookord võis hääl asendada mõnda pilli: tähendab 'laulda koos kirikus'.
- A cappella (tänapäeval ainult pillid), tookord pidi pillid asendama kõiki hääli: tähendab 'koos kirikukapelliga'.
Renessanss. Madalmaade koolkond (ask 3)**
[muuda]Lohista helilooja perekonnanimi õigesse kohta. Madalmaade vokaalpolüfoonia heliloojate põlvkondasid oli kokku 5. Iga põlvkonna heliloojad, kes olid sündinud teatud aastakümne paiku, tegutsesid ka vastaval aastakümnel. I põlvkonna heliloojad sündisid 1400. a. paiku, kuid tegutsesid hoopis 1420-1460 aasta paiku, kuulsaim Guillaume *Dufay*. II põlvkonna heliloojad sündisid 1430. a. paiku, kuid tegutsesid hoopis 1460-1490 aasta paiku, kuulsaim Johannes *Ockeghem*. III põlvkonna heliloojad sündisid 1404 - 1460. a. paiku, kuid tegutsesid hoopis 1490-1520 aasta paiku, kuulsaim Josquin des *Prez*. IV põlvkonna heliloojad sündisid 1500. a. paiku, kuid tegutsesid hoopis 1520-1560 aasta paiku, kuulsaim Nicolas *Gombert*. V põlvkonna heliloojad sündisid 1520 - 1520 a. paiku, kuid tegutsesid hoopis 1560-1600 aasta paiku, kuulsaim Orlando di *Lasso*.
Renessanss. Madalmaade koolkond (ask 4)***
[muuda]Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu heliloojad.
Nimeta kirjelduste põhjal, millise põlvkonna heliloojaga on tegemist.
1.
- Ligi 200 säilinud teost --> 8 missatsüklit ja üksikud missaosad, motettid, hümnid, prantsuskeelseid šansoonid (balladid ja rondeaux’d), itaalia laulud.
- Kasutas Ars nova isorütmikat.
- Kuulsaim isorütmiline motett õnnestab sisse Firenze katedraali.
I põlvkond Guillaume Dufay (u 1400–1474)
2.
- Mitmed vaimulikud teosed, valdavalt aga ilmalik muusika --> šansoonid
I põlvkond Gilles Binchois (u 1400–1460)
3.
- Paljud missad, osaliselt juba ilma cantus firmus’eta.
- Kuulsamate teoste hulka kuulub esimene säilinud polüfooniline reekviem-missa (surnute mälestuseks)
II põlvkond Johannes Ockeghem (u 1420–1497)
4.
- Üks kuulsamaid madalmaade heliloojaid.
- 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu.
- Sünteesib oskuslikult mõistuspärast kompositsioonitehnikat lihtsa ja selge struktuuriga.
- Kontsentreeritud ja tundeliste kujundite vastandamine, häälte võrdsus.
- Leinaood Ockeghemi surma puhul: “La déploration de la mort Johannes Ockeghem”.
III põlvkond Josquin Desprez (des Prés) (1440–1521)
5.
- 8 (või 10) missad, enam kui 50 hümni ja psalmi, enam kui 150 motetti, ligi 60 prantsus šansooni, enam kui 70 itaalia madrigali ja 17 instrumentalteost (ricercares).
- Läks Itaaliasse --> tutvustas seal franko-flaami ehk madalmaade stiili.
- Oli maestro di cappella (kapellmeister) Veneetsia San Marco (Püha Markuse) katedraalis --> Veneetsia koolkonna ja antifooni stiili rajaja.
IV põlvkond Adrian Willaert (u 1490–1562)
6.
- Viimane madalmaade suurmeister ja vokaalpolüfoonia tipp
- Ühendas tõelise eurooplasena itaalia, prantsuse ja saksa muusikat
- 70 missa, s.h 3 reekviemi; u 100 magnificat’i, 4 passioni, 2 kogumikku Jeremia kaebelaulu, Hiiobi kaebelaulu, hümnid, litaaniad jm.
- Üle 500 motetti, isegi kuni 1200 (vastvalt sellele, mida motettiks pidada)
- U 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu - eluajal enim imetletud ja trükitud helilooja --> muutus legendiks.
V põlvkond Orlandus Lassus (Roland de Lassus, Orlando di Lasso) (1532–1594)
Renessanss. Madalmaade koolkond (ask 5)***
[muuda]Markeeri hiirega kõik sõnad, millega on väljendatud rahu ja sellega kaasnevad head tagajärjed. Side- ega täiendsõnu ei pea markeerima, samuti mitte tegusõnu nago olemine, saama jne.
Guillaume Dufay (1397–1474)
Supremum est mortabilus bonum (1433)
Eestikeelne (esmane) tõlge (G. Lock).
- Surelike* *suurim* *asi*
- on *rahu*, kõikvõimsa jumala and
- Rahuajal* on *seadused* *jõus*
- ja *õigus* saab *segamatult* *valitseda*.
- Rahuajal on *päevad* *kerged* ja *rõõmsad*,
- öösel* saab *rahulikult* *magada*.
- Rahu* *õpetab* *tüdrukule* *juukseid*
- kaunistama* *kullaga* ja *lokke* *punuma*.
- Rahuajal* *laulavad* *jõed* ja *linnud* *kiidulaulu*
- ja *kenasti* *laotuvad* *mäestikud*.
- Rahu* *ajal* *rikkas* *rändur* *jõuab* *sihtpunkti*.
- Kindlustundega* *töötab* *talupoeg* *põllul*.
- Oh *püha* rahu*, *pikalt* *oodatud*,
- kes sa oled *surelikkele* nii *armas* ja *sõbralik*.
- Kesta* *sa* *igavesti* *kindlalt* ja *ilma* *pettusteta*,
- kaunistatud* *igaveselt* *kestva* *truudusega*.
- Ja need, kes sind, *rahu*, meile kinkivad,
- nad omaksid igavesti valitsemise võimaluse.
- Igavesti olgu see antud
- meie paavstile Eugenile ja kuningas Sigismundile.
- Amen
- Tenor:
- Need on need mõlemad õlipuud ja mõlemad valguseallikat, kes jumala ees kiirgavad: neil on võim katta taevast pilvedega ja avada selle väravad, sest nende :keeled on muudetud taeva võtmeteks.
DO UUS. ÜLESANNE TUNDUB VÄGA AJAMAHUKAS JA ANTUD PIIRIDES TEOSTAMATU. ALATES PUNKTIST 5 TAVAKLASSILE KA EBAREALISTLIK
[muuda]Teksti ja muusika sõnum keskajal ja kaasajal
Eesmärk: õpilane on teadlik muusikateostest, mis on loodud seoses konkreetse sündmusega (poliitika, ajalugu). Oskab luua seoseid tänapäeva sündmustega ning luua vastavale sündmusele ka luuletekst, nagu seda tehti renessanss ajastul.
Aeg:
10 minutit teosega tutvumine (kuulamine + teksti lugemine)
10 minutit arutlemine õpetaja/kaasõpilastega
25 minutit sündmuse valik ja luuleteksti loomine
10-25 minutit teoste esitus
5 minutit esitatud teoste analüüs/arutlus
Vahendid:
Õpilastel on ligipääs internetile (sündmuste otsing + teosega tutvumine)
Noodipaber noteerimiseks noodikirja oskusega õpilase jaoks
Võtke eeskujuks Dufay motetti "Supremum" (kuula ja loe teksti siin) (1433) teksti.
1. Analüüsige, kas sarnaseid sündmusi on aset leidnud ka teie enda ajal - kui jah, millised need on.
2. Arutage, kas ja mil määral on kirik ja ilmalik võim Lääne kultuuris eraldatud.
3. Arutage, kui olulised need rahu teemad on ka meie kaasajal.
4. Kujutlege endale mõne poliitilise sündmuse (nt mõne maa, sh Eesti, presidendi või peaministri valimised) ette (või valige mõne juba toimunud sündmuse) ja looge selleks puhuks tekst (luule või prosa), milles kirjeldate kõike seda, mida rahvas endale sooviks, mida uus valitseja saavutama peaks.
5. Looge Dufay "Supremum" sarnase tenori (põhimeloodiat), mida laula unisoonis: noodikirja oskusega õpilane võib selle ka noteerida
5.1 Vähemalt kahe erineva tempus'e ja prolatio suhtega (2:2, 3:2, 2:3, 3:3), üks aeglasema, teine kiirema meetrumiga, vaata neid suhteid üle siin.
6. Esitage retsitatiivselt (tenorile ülahäälte lisamise asemel, sest need reeglid on liiga keerulised) loodud tekst
6.1 Erineva kiiruse ja suhtega tenori unisoonis laulmise vahele, või
6.2 Tenori laulmise ajal.
7. Arutage muusika mõju sellisele tseremooniale esitajale ja kuulajale.
DO VANA
[muuda]Teksti ja muusika sõnum keskajal ja kaasajal Eesmärk: õpilane on teadlik muusikateostest, mis on loodud seoses konkreetse sündmusega (poliitika, ajalugu). Oskab luua seoseid tänapäeva sündmustega ning luua vastavale sündmusele ka luuletekst, nagu seda tehti renessanss ajastul.
Aeg:
10 minutit teosega tutvumine (kuulamine + teksti lugemine)
10 minutit arutlemine õpetaja/kaasõpilastega
25 minutit sündmuse valik ja luuleteksti loomine
10-25 minutit teoste esitus
5 minutit esitatud teoste analüüs/arutlus
Vahendid:
Õpilastel on ligipääs internetile (sündmuste otsing + teosega tutvumine)
Noodipaber noteerimiseks noodikirja oskusega õpilase jaoks
Võtke eeskujuks Dufay motetti "Supremum" (kuula ja loe teksti siin) (1433) teksti.
1. Analüüsige, kas sarnaseid sündmusi on aset leidnud ka teie enda ajal - kui jah, millised need on.
2. Arutage, kas ja mil määral on kirik ja ilmalik võim Lääne kultuuris eraldatud.
3. Arutage, kui olulised need rahu teemad on ka meie kaasajal.
4. Kujutlege endale mõne poliitilise sündmuse (nt mõne maa, sh Eesti, presidendi või peaministri valimised) ette (või valige mõne juba toimunud sündmuse) ja looge selleks puhuks tekst (luule või prosa), milles kirjeldate kõike seda, mida rahvas endale sooviks, mida uus valitseja saavutama peaks.
5. Looge Dufay "Supremum" sarnase tenori (põhimeloodiat), mida laula unisoonis: noodikirja oskusega õpilane võib selle ka noteerida
5.1 Vähemalt kahe erineva tempus'e ja prolatio suhtega (2:2, 3:2, 2:3, 3:3), üks aeglasema, teine kiirema meetrumiga, vaata neid suhteid üle siin.
6. Esitage retsitatiivselt (tenorile ülahäälte lisamise asemel, sest need reeglid on liiga keerulised) loodud tekst
6.1 Erineva kiiruse ja suhtega tenori unisoonis laulmise vahele, või
6.2 Tenori laulmise ajal.
7. Arutage muusika mõju sellisele tseremooniale esitajale ja kuulajale.
- https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4057 Renessanss. Madalmaade koolkond (do)
13) Renessansiaja ilmalik muusika (korrektuuridest tagasi)
[muuda][Ilmalik laul ja seltskonnamuusika; muusikainstrumendid ja tantsud (Janequin, Sachs, Hassler, Taverner, Morley, Byrd, Dowland)]
MÕISTED
[muuda]- vararenessanss
- keskaja helikunst
- renessansi kõrgstiil
- jumalikust seaduspärasus
- kooskõla
- meloodia ilusa sujuv
- helilooming
- kvart
- kvint
- oktav
- sektsi
- tertsi
- Renessanssiaegne harmoonia
- kolmkõla
- sekstakord
- Francesco Landino (Landini) (u 1325–1397) trecento ajastu kuulsaim Itaalia helilooja, lapsena pimedaks jäänud helilooja-poeet ja muusikateoreetik. Valdas meisterlikult peaaegu kõiki tol ajal eksisteerinud muusikainstrumente, tegeles muuletamise ja täheteadusega. Oma suurepärase orelimängu eest sai ta autasuks loorberipärja. Räägitakse, et tema pillimängu kuulates jäid isegi linnud vaikseks ning seejärel hakanud imelise muusika mõjul veelgi valjemalt hõiskama ja lõõritama. Tema loomingus on kokku säilinud umbes 154 teost, enamik neist mitmehäälsed ballata’d (refrääniga lauluvorm --> uus nähtus) ning ta pole loonud ühtegi motetti ega vaimulikku teost. 1397. aastal maeti kuulus muusik Firenze püha Lorenze kirikusse, kus ta oli töötanud pikalt organistina, tema valgest marmorist hauaplaadil on kiri: Francesco valgusest ilma jäetud vaim oskuslik pillilugudes, keda muusika üksi on ülemaks seadnud, oma põrmu siia ja tähtede kohale hinge on jätnud.
- šansooniks, 15. sajandi Prantsusmaa ilmaliku laul
- Clement Janequin (u 1485–1558), loonud nn programmilisi šansoone nagu "Pariisi hõiked", "Naiste loba" ja "Lindude laul".
- itaalia ilmalik laul
- pastoraalne naljalaul ehkkki samas polüfoonilise ülesehitusega näiteks:
- frottola
- villanella
- balleto
- madrigal, itaalia mitmehäälne ilmalik laul, Keerukas, kõrgstiil, 14. sajandl tekkis, renessanssmuusika üheks iseloomulikumaks laululiik. Madrigalid olid populaarsed ka 16. sajandil, siiski muutus nende helikeel veelgi keerulisemaks, tekstidena hakati kasutama sügavamõttelist väärtluulet (Petrarca, Tasso, Ariosto). Eelistati sümboliterohket, filosoofilise alltekstiga luulet, enamasti vabavärsilist. Enamasti 5–6 häälsed, moteteilikult keeruka polüfooniaga Lauldi seltskonnas, aga üha enam ka kontserditel Teatraalsemaid ja ulatuslikemaid madrigale võib pidada ooperiaariate või isegi ooperite eelkäijaks.
- karjuselaul
- Lassus
- Palestrina
- Monteverdi
- Petrarca
- Tasso
- Ariosto
- sümbol
- alltekst
- luule
- vabavärss
- kontsert
- teatraalsus
- ooperiaaria
- ooper
TELL UUS. TEKST SELLISENA ON PRAEGU TÄIELIK SEGAPUDER. MILLEST PEAKS SIIN ÕIETI RÄÄKIMA?
[muuda]Trecento
[muuda]Francesco Landini
[muuda]14. sajandi e nn Trecento ajastu kuulsaim Itaalia helilooja oli lapsena pimedaks jäänud helilooja-poeet ja muusikateoreetik Francesco Landino (Landini) (u 1325–1397). Ta valdas meisterlikult peaaegu kõiki tol ajal eksisteerinud muusikainstrumente, tegeles muuletamise ja täheteadusega. Oma suurepärase orelimängu eest sai ta autasuks loorberipärja. Räägitakse, et tema pillimängu kuulates jäid isegi linnud vaikseks ning seejärel hakanud imelise muusika mõjul veelgi valjemalt hõiskama ja lõõritama. Tema loomingus on kokku säilinud umbes 154 teost, enamik neist mitmehäälsed ballata’d (refrääniga lauluvorm --> uus nähtus) ning ta pole loonud ühtegi motetti ega vaimulikku teost.
1397. aastal maeti kuulus muusik Firenze püha Lorenze kirikusse, kus ta oli töötanud pikalt organistina, tema valgest marmorist hauaplaadil on kiri: Francesco valgusest ilma jäetud vaim oskuslik pillilugudes, keda muusika üksi on ülemaks seadnud, oma põrmu siia ja tähtede kohale hinge on jätnud.
Prantuse šansoon
[muuda]15. sajandi Prantsusmaal nimetati ilmalikku laulu šansooniks, kuulsaim helilooja Clement Janequin (u 1485–1558), kes on loonud nn programmilisi šansoone nagu "Pariisi hõiked", "Naiste loba" ja "Lindude laul".
Itaalia ilmalik laul
[muuda]Itaalias arenes välja ilmalik laul kahes suunas:
1) Lihtsamad pastoraalsed naljalaulud, ehkki samas polüfoonilise ülesehitusega näiteks: frottola, villanella ja balleto.
2) Keerukas ja kõrgstiilis 14. sajandil tekkis Itaalias mitmehäälne ilmalik laul madrigal. See arenes välja karjuse laulust, madrigali tekstid kõnelesid põhiliselt armastusest ja loodusest. Madrigali võib pidada renessanssmuusika üheks iseloomulikumaks laululiigiks. Viimistletud madrigale lõid näiteks Lassus, Palestrina, Monteverdi.
Madrigal
[muuda]Madrigalid olid populaarsed ka 16. sajandil, siiski muutus nende helikeel veelgi keerulisemaks, tekstidena hakati kasutama sügavamõttelist väärtluulet (Petrarca, Tasso, Ariosto) #kirjandus. Eelistati sümboliterohket, filosoofilise alltekstiga luulet, enamasti vabavärsilist. Enamasti 5–6 häälsed, moteteilikult keeruka polüfooniaga lauldi seltskonnas, aga üha enam ka kontserditel Teatraalsemaid ja ulatuslikemaid madrigale võib pidada ooperiaariate või isegi ooperite eelkäijaks.
Loe lisaks
[muuda]Francesco Landino (Landini) - elulugu (ing.k) ja helinäited
Clement Janequin - elulugu (ing.k.) ja helinäited
Orlando di Lasso - elulugu ja helinäited
Giovanni Pierluigi da Palestrina - elulugu ja helinäited
Claudio Giovanni Antonio Monteverdi - elulugu ja helinäited
TELL
[muuda]14. sajand oli vararenessansi ajastu, mil toimus veel üleminek keskaja helikunstilt renessansi kõrgstiili muusikale. Kui keskaja heliloojad lähtusid jumalikust seaduspärasusest, siis nüüd pidi muusika olema eeskätt inimese kõrvale meeldivate kooskõlade ja ilusa sujuva meloodiaga. Heliloomingus hakati kvardi, kvindi, oktavi asemel kasutama rohkem sektsi ja tertsi kooskõla =IV (helinäide keskaeg - renessanss). Renessanssiaegne harmoonia on põhiliselt ülesehitatud kolmkõladele ja sekstakordidele.
14. sajandi e nn Trecento ajastu kuulsaim Itaalia helilooja oli lapsena pimedaks jäänud helilooja-poeet ja muusikateoreetik Francesco Landino (Landini) (u 1325–1397). Ta valdas meisterlikult peaaegu kõiki tol ajal eksisteerinud muusikainstrumente, tegeles muuletamise ja täheteadusega. Oma suurepärase orelimängu eest sai ta autasuks loorberipärja. Räägitakse, et tema pillimängu kuulates jäid isegi linnud vaikseks ning seejärel hakanud imelise muusika mõjul veelgi valjemalt hõiskama ja lõõritama. Tema loomingus on kokku säilinud umbes 154 teost, enamik neist mitmehäälsed ballata’d (refrääniga lauluvorm --> uus nähtus) ning ta pole loonud ühtegi motetti ega vaimulikku teost.
1397. aastal maeti kuulus muusik Firenze püha Lorenze kirikusse, kus ta oli töötanud pikalt organistina, tema valgest marmorist hauaplaadil on kiri: Francesco valgusest ilma jäetud vaim oskuslik pillilugudes, keda muusika üksi on ülemaks seadnud, oma põrmu siia ja tähtede kohale hinge on jätnud.
15. sajandi Prantsusmaal nimetati ilmalikku laulu šansooniks, kuulsaim helilooja Clement Janequin (u 1485–1558), kes on loonud nn programmilisi šansoone nagu "Pariisi hõiked", "Naiste loba" ja "Lindude laul".
Itaalias arenes välja ilmalik laul kahes suunas:
1) Lihtsamad pastoraalsed naljalaulud, ehkki samas polüfoonilise ülesehitusega näiteks: frottola, villanella ja balleto.
2) Keerukas ja kõrgstiilis 14. sajandil tekkis Itaalias mitmehäälne ilmalik laul madrigal. See arenes välja karjuse laulust, madrigali tekstid kõnelesid põhiliselt armastusest ja loodusest. Madrigali võib pidada renessanssmuusika üheks iseloomulikumaks laululiigiks. Viimistletud madrigale lõid näiteks Lassus, Palestrina, Monteverdi.
Madrigalid olid populaarsed ka 16. sajandil, siiski muutus nende helikeel veelgi keerulisemaks, tekstidena hakati kasutama sügavamõttelist väärtluulet (Petrarca, Tasso, Ariosto) #kirjandus. Eelistati sümboliterohket, filosoofilise alltekstiga luulet, enamasti vabavärsilist. Enamasti 5–6 häälsed, moteteilikult keeruka polüfooniaga lauldi seltskonnas, aga üha enam ka kontserditel Teatraalsemaid ja ulatuslikemaid madrigale võib pidada ooperiaariate või isegi ooperite eelkäijaks.
Loe lisaks:
Francesco Landino (Landini) - elulugu (ing.k) ja helinäited
Clement Janequin - elulugu (ing.k.) ja helinäited
Orlando di Lasso - elulugu ja helinäited
Giovanni Pierluigi da Palestrina - elulugu ja helinäited
Claudio Giovanni Antonio Monteverdi - elulugu ja helinäited
https://vara.e-koolikott.ee/node/3605#
SHOW
[muuda]- Show - on töös
ASK
[muuda]ASK 1 https://vara.e-koolikott.ee/node/5499 ASK 2: Märgi hiirega kõik Itaalia laulud.
monteverdi, renessanss, landino, frottola, palestrina, sekst, lassus, villanella, trecento, kvint, madrigal, terts, balletto, antonio, ooper, kvart
ASK 3: https://vara.e-koolikott.ee/node/5501
ASK4: https://vara.e-koolikott.ee/node/5502
ASK 5: https://vara.e-koolikott.ee/node/5503
DO UUS
[muuda]14-16. sajandi ilmaliku muusika võrdlus
Eesmärk: õpilane on tutvunud renessanssi aegse ilmaliku muusikaga ning oskab leida erinevusi ja sarnasusi.
Sooritage ülesanne paaris või individuaalselt
1. Kasuta teoste võrdlusel antud peatüki showd
1.1 Leia ise või kasuta õpetaja leitud näiteid
2. Võrdle omavahel Frottolat, Villanellat ja Ballettot
3. Võrdlusel märka järgmist:
3.1 Milline on üldine kõla
3.2 Milliseid instrumente kasutatakse
3.3 Esitajate koosseis
3.4 Mis on ballettol iseloomulikku
3.5 Millised on sarnasused
3.6 Millised on erinevused
3.7 Millest räägib laulu sisu
DO VANA
[muuda]Võta aluseks Muusikaõpik gümnaasiumile I (T. Siitan, A. Sepp).
Vali alljärgnevatest õpitud lauludest üks:
lk 27. Palestiina laul
lk 28. Lõokese laul
lk. 29 Je de Robin et Marion
1.1 Jagunege 4-5 liikmelistesse rühmadesse
1.2 Valige välja 2-3 löökpilli mängijat ning 1-2 meloodiapilli mängijat
1.3 Kui klassis puuduvad muusikainstrumendid, mida soovite kasutada, asendage need virtuaalpillidega nutiseadmest.
1.4 Löökpillidest on soovitav, et oleks esindatud trumm, tamburiin, kõlapulgad, triangel vms.
1.5 Meloodiapillidest on siivuitatav, et oleks esindatud plokkflööt, kitarr vms.
2.1 Looge enda valitud laulule saade
2.2 Rütmipillid võivad mängida koguaeg sama rütmi, kasutades lihtsamaid rütmiskeeme
2.3 Meloodiapill võib mängida kaasa meloodiat või saadet (nt pikad noodid).
3.1 Valige välja enda grupis juhtfiguur (nö dirigent), kes annab märku millal teos algab ning kes alustavad
3.2 Kandke teos ette (võib kasutada õpetaja abi, kes mängib klaveril samuti kaasa).
3.3 Ülejäänud klass laulab laulu kaasa.
- https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4047 Renessanss. Ilmalik muusika (do)
14) 3.4 Reformatsioon (korrektuuridest tagasi)
[muuda]TELL UUS. VALMIS
[muuda]Muusika reformatsiooni ajal
[muuda]Luterlik kirikumuusika
[muuda]Martin Lutheri jaoks oli Jumala ja inimese tähtsaimaks vahendajaks sõna. Sõna rolli olulisusest olid kantud ka peamised liturgiat puudutavad muudatused: luterlikus jumalateenistuses asendati ladina keel emakeelega ning jumalateenistuse keskseks osaks sai jutlus.
Sõna eelistamisega on seotud ka Lutheri arusaam kirikumuusikast: see pidi olema eelkõige vokaalmuusika ning aitama sõna paremini mõista. Järelikult pidid ka luteri koraalide meloodiad olema gregoriuse koraali meloodiatest lihtsamad, kuna kogudus pidi olema võimeline neid kaasa laulma. Koguduse laul oli luterlikus jumalateenistuses element, mis katoliiklikus jumalateenistuses puudus.
Alates 1523. aastast alustas Martin Luther jumalateenistuse tekstide tõlkimist ladina keelest saksa keelde ning lõi mõnele neist ka uue meloodia. Üldiselt kohandas ta saksakeelsele tekstile gregoriuse koraali meloodia, kasutades vahel sama meloodiat koos erinevate tekstidega.
Martin Luther oli hea muusikalise haridusega ning pidas lugu Madalmaade vokaalpolüfooniast. Ta ei tauninud ladinakeelse kirikumuusika kasutamist jumalateenistusel. Seetõttu ka luterlik kunstmuusika tekkis tihedas seoses Madalmaade koolkonnaga ning luteri koraali hakati sarnaselt gregoriuse koraaliga koheselt kasutama ka kunstmuusikas kas cantus firmuse või imitatsioonilise polüfoonia teemana. Tähtsaim luterlik helilooja oli Johann Sebastian Bach.
Luteri koraal
[muuda]Luteri koraal on luteri kirikus lauldav kirikulaul, mis võeti kasutusele seoses reformatsiooniga 16. sajandi alguses.
Luteri koraali võib pidada gregoriuse koraali rahvakeelseks ja lihtsustatud variandiks, millest on kaotatud kaunistused, mis on muudetud rütmiliselt üheplaaniliseks ning mille meloodiat on vastavalt keelele kohandatud. Gregoriuse koraalide rahvakeelseid variante on teada juba enne 16. sajandit.
Luteri koraal oli alguses ühehäälne, kuid juba 16. sajandil hakati seda esitama mitmehäälses polüfoonilises seades. Koraale seades järgiti alguses vana motetistiili, milles meloodia võis esineda erinevates häältes. 17. sajandil muutus tavaliseks luteri koraali homofooniline neljahäälne seade, milles meloodiat laulis sopran, mida saatsid alt, tenor ja bass.
Luteri koraali tekst oli rahvuskeelne stroofiline värsstekst ja selle viisi korrati iga salmiga.
Luterlik kirikumuusikakorraldus
[muuda]Reformatsiooniga on seotud ka kiriku kantori ameti ümbermõtestamine. Kuigi kantori kui laulja amet oli olemas juba varakristlikes kogudustes ning see sõna on alati tähistanud kas lauljat või laulukoori juhti, oli varem üldjuhul tegemist vaimulikuga. Reformatsiooni tulemusel muutus aga kantoriamet muusikaliseks erialaks, mis allus kiriku asemel linnale. Seetõttu mõjutas kantori uudne positsioon oluliselt protestantlike linnade muusikakultuuri kuni 18. sajandi lõpuni.
Kalvinistlik kirikumuusika
[muuda]Kalvinistlik kirikumuusika on üldnimetus Johann Calvini algatatud muusikastiilile ja esituspraktikale, mida viljeldakse lisaks kalvinistlikele ka muudes reformeeritud kirikutes.
Kuna Johann Calvin samastas muusikainstrumendid ikoonidega, siis pildirüüste ajal lõhuti kirikutest välja ka orelid.
Kalvinistlik kirikumuusika on
- ainult vokaalmuusika
- emakeelne
- enamasti ühehäälne
- loodud vaid piiblitekstile või piibliteksti, näiteks Vana Testamendi laulude, rahvakeelsetele parafraasidele
Ühehäälse kalvinistliku kirikumuusika põhiline kogumik on Genfi psalter.
Ühehäälne kalvinistlik muusika
[muuda]Ühehäälse kalvinistliku muusika põhiliseks kogumikuks on 1562. aastal valminud Genfi psalter ehk hugenottide psalter, mis kujutab enesest värsistatud Vana Testamendi laulude ehk psalmide tõlgete kogumikku. Kogumik on koostatud Johann Calvini juhendamisel ning mõeldud kasutamiseks Genfi kalvinistlikes kirikutes. Enamiku tõlgete autoriks on Clément Marot ning enamiku meloodiate autoriks on Louis Bourgeois.
Genfi psaltri
- meloodiad on ühehäälsed
- meloodiate ulatus ei ületa oktavi
- meloodiates esinevad helivältused piirduvad poolnoodi ja veerandnoodiga ning laulu lõpus on täisnoot
- meloodiates on eelistatud astmeline liikumine
Mitmehäälne kalvinistlik muusika
[muuda]Kalvinistide koduses musitseerimises säilis siiski ka mitmehäälne laulmine, milleks kasutati kirikus lauldavate psalmide mitmehäälseid seadeid. Mitmehäälsete seadete põhiliseks autoriks on Claude Goudimel.
Kalvinistlik kirikumuusika ja kunstmuusika
[muuda]Kalvinistlikku psalmilaulu on oma loomingus kasutanud näiteks Jan Sweelinck ja Zoltán Kodály.
Anglikaani kirikumuusika
[muuda]Anglikaani kirikumuusika on anglikaani kirikus viljeldava muusika kogum, stiil ja esituspraktika.
Kuningas Edward VI ja kuninganna Elisabeth I valitsusajal loodi uus anglikaani liturgia ning 1549. aastal avaldati ka uus palveraamat "Book of Common Prayer".
Anglikaani kirikumuusika
- varasem rikkalikult kaunistatud polüfooniline stiil asendus lihtsa homofoonilise stiiliga
- laulude tekstid muutusid ingliskeelseks
- oli enamasti a cappella või lihtsa orelisaatega koorimuusika, mida kogudus enamasti kaasa ei laula
Need tunnused pole järjepidevad, sest paljud heliloojad pöördusid hiljem oma loomingus tagasi ladinakeelse moteti poole.
Tähtsamad reformatsiooniaegsed anglikaani kirikumuusika loojad olid Thomas Tallis (umbes 1505–1585) ja William Byrd (1543–1623).
Anglikaani kirikumuusika žanrid
[muuda]Anglikaani kirikumuusika žanrid on
- service, mis kujutab enensest kogumit muusikalisi numbreid hommiku- ja õhtupalvusteks ning armulauateenistuseks. Hommikupalvusel lauldi näiteks Psalmi 95 (Venite), Te Deum'i või Benedicite't, Benedictus't või Jublate't ehk Psalmi 100. Õhtupalvustel lauldavad tekstid olid Magnificat või Cantate Domino (ehk Psalm 97), Nunc dimittis või Deus miseratur (ehk Psalm 67). Armulauateenistuse liturgia vastas enam-vähem rooma-katoliku missale.
- anthem, mis on inglise vaste ladinakeelsele motetile. Baroki ajal vastab sellele vaimulik kontsert või kantaat.
Huvitavat lisalugemist reformatsiooni põhjustest ja suundadest
[muuda]Reformatsiooni põhjuste ja suundade kohta loe Vikipeedia artiklit Reformatsioon.
Lisalugemist
[muuda]Siitan, T. (1998). Õhtumaade muusikalugu I. Tallinn: Avita.
Heinmaa, H. (1999). Protestantlik kantoriinstitutsioon Tallinnas 16.-17. sajandil. Tallinn: Eesti muusikaloo toimetised 4.
SHOW
[muuda]Luteri koraal
[muuda]Kuula näiteid allpool:
1) gregooriuse laul "Veni creator spiritus"
2) luteri koraal "Komm, Gott Schöpfer, Heiliger Geist"
Gregooriuse laulu ja Luteri koraali võrdlustabel [ei saanud kopeerida]
Kalvinistlik kirikumuusika
[muuda]KALVINISM (Show 2) (https://vara.e-koolikott.ee/node/5617)
kalvinism (nimetatakse veel ka reformeeritud kristluseks, reformeeritud protestantismiks, reformeeritud ususks) – luterluse kõrval üks olulisemaid protestantismi harusid, milles järgitakse peamiselt Johannes Calvini teoloogilisi õpetusi
peamised seisukohad sarnased luterlusega, kuid lisaks teoloogilistele erinevustele (vt ka Vikipeedia ingl k) leidis Calvin, et pühakirjast tuleks lähtuda ka ühiskonna ilmaliku elu korraldamisel suur mõju Prantsumaal, Madalmaades, Šveitsis olulised reformaatorid: Johannes Calvin, Huldrych Zwingli õpetuses on oluline koht predestinatsioon e jumalik ettemääratus
Kalvinistide pildirüüste 1556. aastal. Neitsi Maarja kirik Hollandis.
Kalvinistide pildirüüste 1556. aasta augustis. (Frans Hogenberg)
Kalvinism ja kunst(muusika)
kalvinistid olid kirikliku kunsti vastu, neid seostatakse tihit ikonoklasmi (ingl k) e pildirüüstega - sellise seisukoha tulemusel lõhuti kirikutes skulptuure ja maale Põhjenduseks on vana testamendi kümnes käsus leiduv punkt, mis ütleb: Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!
Anglikaani kirikumuusika
[muuda]ANGLIKAANI KIRIK (SHOW3)(https://vara.e-koolikott.ee/node/5638)
Usupuhastus Inglismaal e anglikaani kiriku kujunemine
põhjused pigem praktilist kui teoloogilist laadi: Riigi tolleaegne valitseja Henry VIII (1509-1547) läks tülli Rooma paavstiga, kuna ta ei andnud kuningale lahutust. Protestantlik liikumine aga selle vastu polnud ning seega otsustas Henry VIII lahku Rooma kirikust lahki lüüa. Thomas Cromwelli abiga see juhtuski aastatel 1533-34. anglikaani kirikust sai õpetuse laadilt protestantlik, kuid hierarhilise struktuuri ja jumalateenistuse korra poolest katoliiklik Inglise riigikirik Piltlikult võib öelda, et kui anglikaani kirikusse astub sisse pime, arvab ta, et on sattunud protestanlikusse kirikusse, kui aga kurt, et on sattunud katoliku kirikusse. kuningast sai anglikaani kiriku kõrgeim juht kiriku ja kloostrite varad riigistati kloostrid likvideeriti
TELL
[muuda]3.4.1 Reformatsioon (lad k reformatio - ümberkujundamine, muutmine) - usuline liikumine 16. sajandil, mille tulemusel katoliku kirikurst eraldusid nn reformitud harud - luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Kõigi eraldunud harude üldnimetuseks on protestantism. (vt lisaks Vikipeedia)
Tähtsamad reformatsioonisuunad on:
luterlus - levis peamiselt Põhja-Saksamaal ja selle mõjupiirkonda kuuluvatel aladel (sh Eestis) kalvinism - levis peamiselt Šveitsis, Prantsusmaal ja Madalmaades anglikaani kirik - levis peamiselt Inglismaal Tavaliselt seostatakse reformatsiooni algust aastaga 1517, mil liikumise üks olulisem eestvedaja Martin Luther riputas 95 kuulsat teesi Wittenbergi kiriku seinale.
Katoliku kiriku uuendamise varasemad katsed
Katoliku kirikut, mis ühendas Euroopa kultuuriruumi tervikuks, oldi juba keskajast aega üritatud reformida - püüelda tagasi algkristluse poole. Muutustemeelsete liikumiste eesmärgiks ei olnud siiski katoliku kirikust lahku lüüa, vaid seda sisemiselt reformida. Katoliku kirik kuulutas aga kõik sedasorti liikumised ketserluseks ning need ei pääsenud sisulises plaanis mõjule. Tähtsaimateks Lutheri reformatsiooni eelseteks (s.t 14. sajandi) uuendajateks olid Jan Hus ja John Whycliff (vt Vikipeedia ingl k). Sajand hiljemgi jätkasid Jan Husi pooldajad - hussiidid - oma tegevust.
Reformatsioon Saksamaal ning sellega kaasnevad muutused muusika(elu)s 16. sajandi algul kujunes Saksamaa, eesotsas Martin Lutheriga (vt Vikipeedia) tähtsaimaks reformatsioonikeskuseks. 1517. aastal riputas ta 95 teesi Wittenbergi kiriku seinale, milles mõistis hukka indulgentside (patukustutuskirjade) müügi. Seda sündmust käsitletaksegi sümboolselt luteri reformatsiooni toimumisena, olgugi, et need teesid moodustasid vaid ühe osa Lutheri ulatuslikust tegevusest. Üldjoontes langesid tema püüdlused katoliku kiriku uuendamisega kokku varasemate uuendajate omadega - samuti, kui varem, oli ka Lutheri eesmärgiks algkristluse või tõelise kristluse taastamine. Luther oli veendunud, et lähtuda tuleb sellest, mida on kirjutatud (s.t piiblist), et lunastuseks piisab ainult usust (et see ei sõltu positiivsete ja negatiivsete tegude summast) ning, et lunastada saab ainult Jumal (mitte paavst, n-ö "ametnik"). Kuivõrd varased kiriku uuendamise katsed olid ebaõnnestunud, saatis Lutherit edu. Reformatsiooni laia ja kiiret levikut toetas trükimasina leiutamine (vt Vikipeedia).
Reformatsiooni põhjusi:
vaimulikud elasid ilmalikku elu otsuseid tehti pigem poliitilistel ja majanduslikel, kui et usulistel põhjustel korruptsioon pühakute kultus indulgentside - patukustutuskirjade müük (mille algatajaks oli paavst Leo X ning mille eesmärgiks oli Püha Peetruse kiriku taastamine Vatikanis) Kuigi pole vist olemas elu valdkonda, mida luteri reformatsioon poleks mõjutanud, on muusika seisukohast vast olulisimad Lutheri ideedest tingitud muutused liturgias ja kirikukorralduses, aga ka haridussüsteemis.
Martin Lutheri jaoks on sõna tähtsaim vahendaja jumala ja inimese vahel. Sellest ideest on tingitud ka peamised liturgiat, aga sealjuures ka muusikat puudutavad muutused. Esiteks asendus ladinakeelne jumalateenistus emakeelsega ning jumalateenistuse keskseks osaks sai jutlus. (Alguse sai piibli tõlkimine erinevatesse keeltesse (vt piibli tõlkimine eesti keelde.) Sõna esmatähtsaks pidamisega on seotud ka Lutheri nägemus muusika funktsioonist - selle eesmärgiks peaks olema jumala kiitmine. Seda suudab Lutheri meelest vaid vokaalmuusika - kuivõrd see on sõna kaudu evangeeliumiga, kannab see jutlusega sarnast rolli. Ühtlasi, selleks et teksti paremini mõista, pidi kogudus kaasa laulma - komme, mis katoliku kiriku jumalateenistuses puudus.
Kuigi Luther oli hea muusikalise haridusega ning pidas lugu ka Madalmaade vokaalpolüfooniast - teataval määral oli jumalateenistustel võimalik kasutada ka ladinakeelset kirikumuusikat, lõi uus lähenemine jumalateenistusele (ja muusikale) eeldused uue kirikulaulu tekkeks - tekib protestantlik kirikulaul e luteri koraal. Selle aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Algselt tegemist ühehäälse lauluga, hakati seda praktiliselt kohe esitama mitmehäälses seades - 16. sajandil järgiti vana motetistiili - meloodia võis esineda erinevates häältes, 17. sajandil muutus domineerivaks homofooniline stiil - meloodia ülemises hääles.
Mis puudutab kiriku- ja hariduskorraldust, siis luteri reformatsiooniga on seotud kantoriinstitutsiooni teke. Kantor on laulja (tuleneb ladinakeelsest verbist canere - laulma). Kuigi kantori kui ameti täpne määratlus on alates varakristlusest mõnevõrra muutunud, on see enamasti tähistanud lauljat (või ka laulukoori juhatajat) katedraalides ja kloostrites - seega on tegemist olnud vaimulikuga. Reformatsiooni tulemusena muutus aga kantoriamet nn õpetatud ametiks, mis tähendab, et see ei allunud enam kiriku-, vaid linnavõimule. Protestantlik kantoriinstitutsioon mõjutas oluliselt protestantlike linnade muusikakultuuri u 18. sajandi lõpuni.
Luterliku kiriku laul
Rahvakeelsed vaimulikud laulud polnud 16. sajandil läbinisti uued - neiks on olnud läbi sajandite gregooriuse laulu rahvakeelsed variandid. Selline on ka luteri koraal. Teatavas mõttes võib luteri koraaliks pidada gregooriuse laulu lihtsustatud varianti – sellist varianti, millest on kaotatud kaunistused ning mille viisi on vastavalt keelele kohandatud.
Kuula näiteid allpool:
1) gregooriuse laul "Veni creator spiritus"
2) luteri koraal "Komm, Gott Schöpfer, Heiliger Geist"
Gregooriuse laulu ja Luteri koraali võrdlustabel [ei saanud kopeerida]
[siia tuleb veel väike lõik luteri koraali rollist kunstmuusikas, nt Bach jne]
Kasutatud kirjandus Siitan, T. (1998). Õhtumaade muusikalugu I. Tallinn: Avita.
Heinmaa, H. (1999). Protestantlik kantoriinstitutsioon Tallinnas 16.-17. sajandil. Tallinn: Eesti muusikaloo toimetised 4.
KALVINISM (Show 2) (https://vara.e-koolikott.ee/node/5617)
kalvinism (nimetatakse veel ka reformeeritud kristluseks, reformeeritud protestantismiks, reformeeritud ususks) – luterluse kõrval üks olulisemaid protestantismi harusid, milles järgitakse peamiselt Johannes Calvini teoloogilisi õpetusi
peamised seisukohad sarnased luterlusega, kuid lisaks teoloogilistele erinevustele (vt ka Vikipeedia ingl k) leidis Calvin, et pühakirjast tuleks lähtuda ka ühiskonna ilmaliku elu korraldamisel suur mõju Prantsumaal, Madalmaades, Šveitsis olulised reformaatorid: Johannes Calvin, Huldrych Zwingli õpetuses on oluline koht predestinatsioon e jumalik ettemääratus
Kalvinistide pildirüüste 1556. aastal. Neitsi Maarja kirik Hollandis.
Kalvinistide pildirüüste 1556. aasta augustis. (Frans Hogenberg)
Kalvinism ja kunst(muusika)
kalvinistid olid kirikliku kunsti vastu, neid seostatakse tihit ikonoklasmi (ingl k) e pildirüüstega - sellise seisukoha tulemusel lõhuti kirikutes skulptuure ja maale Põhjenduseks on vana testamendi kümnes käsus leiduv punkt, mis ütleb: Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!
Kalvinistliku kiriku muusika Calvin samastas ikoonidega ka muusikainstrumente - lubatud oli ainult vokaalmuusika (pildirüüste ajal lõhuti enamasti kirikutest välja ka orelid) nagu ka luterlikus kirikus, soosis kalvinistlik kirik koguduse emakeelset laulmist, kuid enamasti olid laulud vaid ühehäälsed lubatud oli vaid piiblis sisalduvate tekstide kasutamine, enamasti kujutabki kalvinistliku kiriku muusika endast vana testamendi psalmide rahvakeelseid parafraase, mille põhikogu on Genfi psalter
Genfi psalter (tuntud ka kui hugenottide psalter)
- kogumik värsistatud psalmitekstide tõlkeid, mis on koostatud Johannes Calvini juhendamisel kasutamiseks Genfi kalvinistlikes kirikutes
täielik kogumik valmis aastal 1562 enamike tõlgete autoriks on Clément Marot enamike viiside autoriks on Louis Bourgeois (ingl k) viisid on algselt ühehäälsed, nende ulatus ei ületa oktavi, rütmivältused piirduvad poo- ja veerandnoodiga (erandiks viisi lõpetav täisnoot), eelistatud on astmeline liikumine
Kalvinistlik mitmehäälne muusika
mitmehäälne laulmine säilis siiski kalvinistide koduses musitseerimises enamasti kujutab kodune muusika endast kirikus lauldavate psalmide mitmehäälseid seadeid tuntumateks psalmilaulude seadete autoriks on Claude Goudimel kalvinistlikust psalmilaulalust on lähtunud ka mitmed kunstmuusika loojad sh Jan Sweelinck ja Zoltán Kodály
ANGLIKAANI KIRIK (SHOW3)(https://vara.e-koolikott.ee/node/5638)
Usupuhastus Inglismaal e anglikaani kiriku kujunemine
põhjused pigem praktilist kui teoloogilist laadi: Riigi tolleaegne valitseja Henry VIII (1509-1547) läks tülli Rooma paavstiga, kuna ta ei andnud kuningale lahutust. Protestantlik liikumine aga selle vastu polnud ning seega otsustas Henry VIII lahku Rooma kirikust lahki lüüa. Thomas Cromwelli abiga see juhtuski aastatel 1533-34. anglikaani kirikust sai õpetuse laadilt protestantlik, kuid hierarhilise struktuuri ja jumalateenistuse korra poolest katoliiklik Inglise riigikirik Piltlikult võib öelda, et kui anglikaani kirikusse astub sisse pime, arvab ta, et on sattunud protestanlikusse kirikusse, kui aga kurt, et on sattunud katoliku kirikusse. kuningast sai anglikaani kiriku kõrgeim juht kiriku ja kloostrite varad riigistati kloostrid likvideeriti
Anglikaani kiriku muusika olulisemad muutused hakkasid toimuma kuninga Edward VI, eriti aga kuninganna Elisabeth I valitsusajal kehtestati uus liturgia, 1549. aastal avaldati selle tarbeks palveraamat "Book of Common Prayer" rikkalikult kaunistatud polüfooniline stiil asendus lihtsama akordilise stiiliga* kesksel kohal oli ingisekeelne tekst* kirikumuusika kujutab endast enamasti a cappella või ka orelisaatega koorimuusikat – s.t, et kogudus enamasti ei laula tähtsamad reformatsiooniaegsed kirikumuusika loojad on Thomas Tallis (u 1505–1585) ja William Byrd (1543–1623)
- nimetatud tunnused pole järjepidevad, paljud heliloojad pöördusid hilisemas loomingus tagasi ladinakeelse motetižanri poole
Anglikaani kirikumuusika põhilised žanrid
service (teenistus) – muusikalised numbrid hommiku- ja õhtupalvusteks, aga ka armulauateenistuseks Hommikupalvusel lauldavad tekstid: Venite (e psalm 95), Te Deum või Benedicite, Benedictus või Jublate (e psalm 100) Õhtupalvustel lauldavad tekstid: Magnificat või Cantate Domino (e psalm 97), Nunc dimittis või Deus miseratur (e psalm 67) Armulauateenistus vastab enam-vähem katoliku kiriku missale. anthem – inglise vaste ladina motetile; hiljem, barokiajastul, vastab see vaimulikule kontserdile või kantaadile
(https://vara.e-koolikott.ee/node/5361)
ASK
[muuda]Ask1*
[muuda](https://vara.e-koolikott.ee/node/5645)
Täida lüngad!
16. sajandil toimunud usulist liikumist, mille tulemusel katoliku kirik lõhenes, tähistatakse sõnaga . Liikumise algusaastaks loetakse kokkuleppeliselt aastat . Liikumise kõige olulisemaks vedajaks Põhja-Saksamaal oli . Usupuhastusliikumine ei olnud ühtne. Põhja-Saksamaa mõjualadel levis valdavalt luterlus. Šveitsis, Prantsusmaal ja Madalmaades levinud suund on . Inglismaal tähistatakse katokliku kirikust eraldunud haru sõnapaariga . Enamike protestantlike suundade ühiseks eesmärgiks oli
Ask 2* (true/false)
[muuda](https://vara.e-koolikott.ee/node/5646)
Martin Lutheri eesmärgiks oli katoliku kirikust lahku lüüa.
Luterliku jumalateenistuse keskpunktiks sai jutlus.
Martin Luhter õhutas oma järgijaid kirikutest pilte ja skulptuure välja lõhkuma.
Protestantliku kiriku laulu nimetatakse gregooriuse lauluks.
Pilt kiriku interjöörist: näha on heledad seinad, piilarid, pingid, altar, vaibad. Ühtegi maali ega skulptuuri ei ole. Pildil oleva kiriku interjöör viitab asjaolule, et tegemist on anglikaani kirikuga.
Luterlikul jumalateenistusel laulab (ka) kogudus.
Genfi psalter on kogumik värsistatud psalmitekstide tõlkeid, mis on koostatud Martin Lutheri juhendamisel kasutamiseks luterlikes kirikutes.
Anglikaani kirikumuusika tähtsaimateks žanrideks kujunesid anthem ja service.
Ask 3 (drag and drop)
[muuda]https://vara.e-koolikott.ee/node/5667
Ask 4
[muuda](https://vara.e-koolikott.ee/node/5670)
Vali õige väide!
Luteri koraaliks nimetatakse rahvakeelset ning stroofilise ehitusega luteri kiriku laulu.
Luteri koraaliks nimetatakse igasugust koori poolt luteri kirikus esitatavat muusikat.
Luteri koraaliks nimetatakse sellist rahvakeelset ning stroofilise ehitusega luteri kiriku laulu, mille autoriks on Martin Luther.
Luteri koraali viisidel pole gregooriuse lauluga mingit seost.
Luteri koraali viisid kujutasid endast tihti gregooriuse laulu lihtsutsatud kuju.
Luteri koraali viisid kujutasid endast tihti gregooriuse laulu kaunistatud kuju.
Luteri koraali laulmiseks ei pea olema vaimulik, aga peab kuuluma kirikukoori koosseisu.
Luteri koraali laulab kogudus.
Luteri koraali laulavad vaimulikud.
Luteri koraali esitati kirikutes ühehäälsena, kuid koduses musitseerimises levis ka mitmehäälseid variante.
Luteri koraali esitatati selle tekkimisest tänase päevani ainult ühehäälsena.
Luteri koraali hakati pea algusest peale esitama neljahäälses seadetes ja/või orelisaatega.
Vali õige väide!
Progress: 4/10 Nii nagu gregooriuse laul oli reformatsiooni-eelsete heliloojate loomingus funktsioneerinud cantus firmus'ena, ei hakatud luteri koraali kunagi kasutama. See on oluline kogudusele jumalateenistuse lahutamatu osana, kuid võrdlemisi tähtsusetu kunstmuusika seisukohast.
Nii nagu gregooriuse laul oli reformatsiooni-eelsete heiloojate loomingus funktsioneerinud cantus firmus'ena, hakati ka luteri koraali kasutama kompositsioonide alusena. Tuntumateks saksa vara-baroki heliloojateks, kes nõnda talitasid on Heinrich Schütz, Johann Hermann Schein ja Samuel Scheidt.
Nii nagu gregooriuse laul oli reformatsiooni-eelsete heliloojate loomingus funktsioneerinud cantus firmus'ena, hakati ka luteri koraali kasutama kompositsioonide alusena. Tuntumateks saksa vara-baroki heliloojateks, kes nõnda talitasid on Giovanni Gabrieli, Johannes Ockeghem ja John Taverner.
Kalvinistlik kirik tolereeris vaid vokaalmuusikat.
Kalvinistlik kirik tolereeris vaid instrumentaalmuusikat.
Kalvinistlikul kirikul ei olnud muusika osas eelistusi, seega kasutati seal nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat.
Kalvinistliku kiriku muusikas olid lubatud vaid piiblist pärit tekstid.
Kalvinistliku kiriku muusikas võeti kasutusele luteri koraal.
Kalvinistliku kiriku muusikas kasutati nii piiblitekste, kui ka vaba kristlikku luulet.
Genfi psalter on kogumik värsistatud psalmitekstide tõlkeid, mis on koostatud Johannes Calvini juhendamisel kasutamiseks Genfi kalvinistlikes kirikutes.
Genfi psalter on kogumik vabavärsilisi psalmitekstide tõlkeid, mis on koostatud Johannes Calvini juhendamisel kasutamiseks Genfi kalvinistlikes kirikutes.
Genfi psalter on kogumik värsistatud tõlkeid uuest testamendist, mis on koostatud Johannes Calvini juhendamisel kasutamiseks Genfi kalvinistlikes kirikutes.
Anglikaani kiriku muusika vastandub täielikult katoliku kiriku muusikale, kirikus keelati kunstmuusika esitamine täielikult, ainukeseks n-ö muusikaliseks osaks jäi kirikuõpetaja palve retsiteerimine.
Anglikaani kirik on ainus kirikuharu, kus esitatud on vaid instrumentaalmuusika.
Anglikaani kiriku muusika järgib paljuski katoliku kiriku muusika eeskuju, kuid on inglisekeelne ning sellel on enamasti ka lihtsam (tihti) homofooniline faktuur.
Anglikaani kiriku heliloojad, nt Louis Bourgeois ja Claude Goudimel, olid pühendunud anglikaani kiriku toetajad ning kirjutasid seetõttu eranditult anglikaani kiriku muusikat.
Anglikaani kiriku heliloojad, nt Thomas Tallis ja William Byrd, olid pühendunud anglikaani kiriku toetajad ning kirjutasid seetõttu eranditult anglikaani kiriku muusikat.
Anglikaani kiriku heliloojad, nt Thomas Tallis ja William Byrd, kirjutasid ka katoliku kiriku muusikat.
Ask 5 (documentation tool)
[muuda]https://vara.e-koolikott.ee/node/5671
Millise kiriku muusikatraditsiooni juurde kuulub antud teos (vt video allpool)? Põhjenda!
(Josquin "Ave Maria")
DO UUS
[muuda]1. projektülesanne. Muusika roll luteri kiriku jumalateenistusel
[muuda]Eesmärk: Saada teavat muusika rolli kohta luteri kiriku jumalateenistusel
Sooritamise kestus: jumalateenistus 1- 1,5 tundi, järgnev arutelu ca 1 tund
Sooritamise koht: luteri kirik
Ülesanne:
- Külasta oma kodukoha luteri kiriku jumalateenistust. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku jumalateenistuste toimuse aja ja koha kohta leiad infot siit. Kui Sa ei ole kunagi varem kirikus käinud, palun tutvu pühakojas käitumise reeglitega.
- Kirjelda ühise arutelu käigus jumalateenistuselt saadud kogemust. Jumalateenistusel kõlanud muusikalise kogemuse kirjeldamiseks on Sulle abiks mõned küsimused:
- Kas kirikus laulis ainult kogudus või oli kaasatud ka koor, märgis orel või musitseeris veel keegi?
- Milliseid laule lauldi?
- Kas lisaks lauludele esitati veel midagi?
- Mida uut kogesid Sa lisaks tunnis õpitule?
- Milline oli muusika roll jumalateenistusel?
- Kas jumalateenistust saaks Sinu meelest läbi viia ka ilma muusikata?
- Kas jumalateenistustel kasutatav muusika võiks olla ka teistsugune?
3.4.3 Do
[muuda]Muusika rolli teadvustamine protestantlikul jumalateenistusel!
Külasta kodukandi protestantliku kiriku jumalateenistust! Sobiva teenistuse leiab siit. Kui see on esimene kord kirikusse minna, oleks enda kindlamaks tundmiseks hea üle vaadata kirikus käitumise elementaarsed käitumisreeglid, mõned juhtnöörid, mida järgida, leiab siit. Kirjelda saadud kogemust, keskendu jumalateenistusel kasutatud muusikale! Abiks on järgnevad küsimused: Millist muusikat kasutati? Kas kirikus laulis ainult kogudus või oli kaasatud ka muusikuid - koor, organist vms? Milliseid kirikulaule lauldi? Kas muusikud esitasid veel midagi? Kas on ka teada, mida? Võrdle saadud kogemust sellega, mida oled protestantliku jumalateenistuse kohta õppinud! Kas teenistuse käik ja kasutatav muusika olid ootuspärased? Kui ei olnud, mis oli teisiti? Mida arvad...? Milline roll oli muusikal jumalateenistusel? Kas jumalateenistust saaks sinu meelest põhimõtteliselt läbi viia ka ilma muusikata? Kas jumalateenistustel kasutatav/lubatav muusika peaks olema kuidagi reglementeeritud?
15) Vastureformatsioon (korrektuuridest tagasi)
[muuda][Vastureformatsioon - Rooma koolkond (da Palestrina, G. Allegri) ja Veneetsia koolkond (Willaert, G. Gabrieli); Palestrina kui polüfoonia esimene kõrgaeg]
TELL UUS. VALMIS
[muuda]Trento kirikukogu nõudmised kirikumuusikale
[muuda]Katoliku kirik pidas kirikumuusika peamiseks põhjustajaks mõningaid 15.–16. sajandi muusika kompositsioonitehnilisi lahendusi
- polüfoonilisest faktuurist tingitud teksti mõistetamatust
- ilmalikke laenusid kirikumuusikas, kuna tol ajal oli tavaline, et vaimuliku sisuga muusikateostes kasutatav muusikaline või tekstiline materjal oli pärit mõnest ilmalikust motetist, madrigalist või šansoonist.
Vastavalt sõnastati ka Trento kirikukogu nõudmised kirikumuusikale:
- muusika peab olema loodud ainuüksi Jumala kiituseks
- eelistatud on vokaalmuusika
- kirikumuusikas ei tohi esineda ilmalikke ei muusikalisi ega ka tekstilisi laene
- kirikumuusikas on kuulamisnaudingu asemel esiplaanil teksti mõistetavus
Kuigi Trento kirikukogul kaaluti ka polüfoonilise muusika kaotamist kirikust, see päris nii ei läinud. Trento kirikukogu ettekirjutused muusikale puudutavad eelkõige põhimõtteid, mitte otseselt muusikastiili.
Kuna leiti, et ka gregooriuse laul peaks vastama kirikumuusika muutunud väärtustele, siis lisaks kirikus kasutatavale kunstmuusikale alustati ka gregoriuse laulu muutmist. Gregoriuse koraali reform jõudis lõpule 1614. aastaks, kui anti välja uuendatud meloodiate täielik kogumik Edicio Medicea. Uute meloodiate puhul:
- loobuti melismidest (kaunistustest) teksti rõhututel silpidel
- teksti arusaadavuse huvides "parandati" koraali rütmi, muutes seda deklamatiivsemaks
- tekste kirjutati ringi ja viidi need paremasse vastavusse ladina keele prosoodia- ja värsireeglitega
Rooma koolkond
[muuda]Rooma koolkond on kogum 16. - 17. sajandil Roomas tegutsenud heliloojaid, kes järgisid suhteliselt täpselt Trento kirikukogu kirikumuusikat puudutavaid ettekirjutusi.
Rooma koolkonna heliloojad
- kirjutasid valdavalt vaimulikku muusikat
- vältisid muusikas ilmalikke laene
- pöörasid suurt tähelepanu teksti mõistetavusele
Paljudel Rooma koolkonna heliloojatel olid tööalased suhted Püha Tooliga.
Rooma koolkonna tuntumad heliloojad on Giovanni Pierluigi da Palestrina (umbes 1525–1594) ja Tomás Luis de Victoria (1548–1611).
Giovanni Pierluigi da Palestrina
[muuda]Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525–1594) oli Rooma koolkonna helilooja, kes kujunes vastureformatsiooni aegse katoliku kirikumuusika omamoodi esindusfiguuriks.
Giovanni Pierluigi da Palestrina muusika stiil
[muuda]Palestrina muusika stiili võib vaadelda Madalmaade koolkonna kompositsioonitehnilise kokkuvõttena.
Kui 16. sajandi esimesel poolel hakati vanu kompositsioonireegleid käsitlema üldiselt järjest julgemalt ja vabamalt, siis Palestrina muusikat iseloomustab kõigi tehniliste vahendite äärmine tasakaal ja korrastatus. Seetõttu mõjub tema muusika kaasaegse muu heliloomingu taustal tihti konservatiivsena.
Palestrina stiilile on iseloomulik
- meloodia iseseisvus ja tasakaalustatus kõigis häältes
- meloodias astmelise liikumise eelistamine ning suuremate hüpete tasakaalustamine vastassuunalise liikumisega
- dissonantside rangelt reeglipärane ettevalmistamine ja lahendamine
Palestrina muusika on saanud kogu kompositsioonitehnilise lõpetatuse omamoodi võrdkujuks. See on mõjutanud paljude kirikumuusika heliloojate loomingut läbi sajandite ja on tänaseni akadeemiliseks eeskujuks kontrapunkti õppimisel.
Palestrina muusika stiili nimetatakse vahel ka kirikustiiliks (stile ecclesiastico) või vanaks stiiliks (stile antico).
Giovanni Pierluigi da Palestrina helilooming
[muuda]Palestrina valdavalt vaimulikku loomingusse kuulub umbes 100 missat, 300 motetti, 35 Magnificat'i, vaimulikke hümne, offertooriume, litaaniad, lamentatsioone ja vaimulikke madrigale.
Enamik Palestrina missasid on kirjutatud paroodiatehnikas, sest nende muusikalise materjalina on kasutatud varasemat polüfoonlist teost.
Palestrina tuntuim heliteos on paavst Marcellus II pühendatud Missa Papae Marcelli.
Tomás Luis de Victoria
[muuda]Tomás Luis de Victoria (umbes 1548–1611) oli Giovanni Pierluigi da Palestrina kõrval üks olulisemaid vastureformatsioonist mõjutatud Rooma koolkonda kuulunud heliloojaid. Olles küll päritolult hispaanlane, möödus suurem osa tema viljakast tegutsemisajast Roomas.
Victoria oli tõenäoliselt Palestrina õpilane.
Tomás Luis de Victoria muusika stiil
[muuda]Victoria loomingut on võrreldes Palestrina omaga peetud emotsionaalsemaks. Selle emotsionaalsus väljendub
- vabamas meloodiakäsitluses: tema muusikas esineb ka 16. sajandi ranges stiilis keelatud hüppeid.
- vabamas suhtumises dissonantsidesse, mis ei ole Palestrinaga võrreldes nii jäik
Victoria loomingust leiab ka Veneetsia koolkonnale iseloomulikke mitmekooristiilis teoseid.
Tomás Luis de Victoria helilooming
[muuda]Victoria tuntumateks teosteks on liturgilise muusika tsükkel kannatusnädala teenistusteks Officium Hebdomadae Sanctae (1585) ja Reekviem.
Veneetsia koolkond
[muuda]Veneetsia koolkond oli muusikastiil ja kogum ajavahemikus 1550-1610 tegutsenud põhiliselt Veneetsia Püha Markuse kirikuga seotud heliloojaid.
Veneetsia koolkonna heliloojatele oli omane tol ajal uudne Veneetsia mitmekooristiil ning muusikainstrumentide a cappella kasutamine kirikumuusikas.
Veneetsia koolkonna olulisemad esindajad on Adrian Willaert (1489/90-1563), Andrea Gabrieli (umbes 1520-1586) ja Giovanni Gabrieli (umbes 1555-1612). Veneetsia koolkonnaga on seotud ka helilooja ja muusikateoreetik Gioseffo Zarlino (1517-1590).
Veneetsia koolkonna muusikastiil
[muuda]Veneetsia mitmekooristiil
[muuda]Veneetsia mitmekooristiili eelkäijaks on antifooniline psalmilaulmise praktika. Mitmekooristiilis kordavad koorid sageli üksteise järel samu muusikalisi motiive ning väga levinud on ka nö kajaefekt.
Veneetsia mitmekooristiili kujunemises oli oluline roll Veneetsia Püha Markuse kiriku arhitektuursel lahendusel. Lisaks põhiorelile oli ka altari kohal asetsevatele rõdudele ehitatud orelid. Nendel rõdudel oli piisavalt ruumi ka lauljate ja pillimängijate kooridele.
16. sajandi lõpupoole kasutasid Veneetsia koolkonna heliloojad juba kolme-, nelja- ning isegi enamakoorilisi koosseise. Häälte arv teoses võis küündida kahekümne ja enamani.
Esimeseks Veneetsia mitmekooristiilis heliteoseks peetakse Veneetsia koolkonna rajaja Adrian Willaerti psalmikogumikku "Salmi spezzati" (1550).
Muusikainstrumentide kasutamine Veneetsia koolkonna muusikas
[muuda]Veneetsia koolkonna muusikas kasutati nii orelit kui ka teisi pille, näiteks tsinke, tromboone, vioola da gambasid jne. Lisaks vokaalpartiide Madalmaade koolkonna a cappella-stiilis dubleerimisele võis mõni koor koosneda üksnes pillidest.
Veneetsia koolkonna muusikažanrid.
[muuda]Veneetsia koolkonna muusikas on esindatud esimesed kontsertmuusikaks mõeldud instrumentaalmuusia žanrid canzon, sonata, ricercar ja toccata:
- canzon kujutab enesest alguses prantsuse šansooni seadet muusikainstrumentidele ning kujunes hiljem lihtsalt polüfooniliseks instrumentaalpalaks.
- sonata all mõeldi alguses lihtsalt instrumentaalpala. Kuna sonatal ei olnud mingit kindlat ülesehitust, siis praktikas ei erinenud see oluliselt canzonist.
- ricercar kujutas enesest range polüfoonilise ülesehitusega ansambli- või orelipala, mida võiks võrrelda motetiga muusikainstrumentidele. Ricercar koosnes tihti paljudest lõikudest, milles teemaks olevaid meloodiaid imiteeriti võimalikult kõigis häältes. Ricercarist arenes 17. sajandil välja fuuga.
- toccata (lad k toccare puudutama) enamasti klahvpillile või näppepillile mõeldud enamaasti kiiretempoline virtuoosne pala
Kuigi Gabrieli canzon id ja sonatad olid mõeldud esitamiseks eelkõige kirikus, oli Veneetsia koolkonna instrumentaalmuusika üldiselt mõeldud ilmalikku konteksti kas koduseks musitseerimiseks või pidustusteks. Sellest arenes edasi instrumentaalsete kirikukontsertide traditsioon ning kujunes alus instrumentaalsele kontsertmuusikale ja kontsertstiili tekkele barokiajal.
Veneetsia koolkonna mõjud
[muuda]Veneetsia koolkonnal on oluline roll euroopa kunstmuusika arengule. See mõjutas nii kaasaegsete Rooma koolkonna heliloojate loomingut, kuid andis olulise impulsi ka barokkmuusika arengule. Veneetsia koolkonna muusikastiil olnud eeskujuks nii Claudio Monteverdile (1567-1643) kui ka saksa renessanss- ja barokkheliloojatele Hans Leo Hasslerile (1563-1612), Michael Praetoriusele (1571-1621) ja Heinrich Schützile (1585-1671).
Huvitavat lisalugemist vastureformatsioonist ja Trento kirikukogust
[muuda]Loe Vikipeedia artiklit Vastureformatsioon.
Loe Vikipeedia artiklit Trento kirikukogu.
Lisalugemist
[muuda]Prowse, R. (2009). The Council of Trent and the Reform of Gregorian Chant. Sacred Music. Volume: 136. Issue: 3. Church Music Association of America: Richmond, lk 35-46
Siitan, T. (1998). Õhtumaade muusikalugu I. Tallinn: Avita
TELL+ SHOW
[muuda]Vastureformatsioon
Vastureformatsioon – katoliku kiriku reaktsioon reformatasiooniliikumisele, mille eesmärgiks oli katoliku kiriku tugevdamine ning Rooma mõjuvõimu taastamine.
Vastureformatsiooni olulisimaks sündmuseks peetakse Trento kirikukogu – ajavahemikus 1545–1563 Põhja-Itaalia linnas Trentos toimunud katoliku kiriku üldkogu. Trento kirikukogus arutati katoliku kiriku vastaseid süüdistusi, samuti vaadati üle katoliku kiriku doktriinid. Kirikukogul mõisteti hukka protestantlikud vaated ning kinnitati veelkord katoliiklikke põhimõtteid:
kirik on tähtsaim piibli interpreteerija piibel ja kirikutraditsioon (katoliku kiriku traditsioon) on võrdselt ja iseseisvalt autoriteetsed (vrdl protestantistlik põhimõte, mille järgi tuleb lähtuda ainuüksi piiblist) lunastus saabub läbi usu ja usust kantud tegude (vrdl protestantlik seisukoht, mille järgi lunastuseks piisab ainuüksi usust) rõhutati katoliku kiriku praktikate (nt indulgentside müük, palverännakud, pühakute (eriti neitsi Maarja) ja reliikviate kummardamine) olulisust, kuid keelati kõigi loetletud praktikate kuritarvitamine Trento kirikukogu suhtumine kunsti
Trento kirikukogul väideti, et kunst on oluline katoliikliku teoloogia edastamisel. Ometi pidi see Trento kirikukogu määruste järgi vastama kindlatele nõuetele: eelistatud olid Kristuse kannatuste ja agoonia, samuti neitsi Maarjat ja teisi pühakuid kujutavad teosed. Meelelist iha õhutavasse temaatikasse suhtuti põlglikult, näiteks ei lubatud kujutada alastust. Tuntumateks vastureformatsiooni ideedega seotud kunstnikeks on peetud näiteks järgmisi kunstnikke: Titian, Tintoretto, Federico Barocci (Vikipeedi, ingl k), El Greco, Peter Paul Rubens, Rembrandt.
Trento kirikukogu suhtumine muusikasse
Trento kirikukogul arutati ka muusikaga seonduvaid küsimusi. Katoliku kirik pidas tolle aja muusika põhilisteks probleemideks nähtusi, mis olid tingitud mitmest 15.–16. sajandi kompositsioonitehnikast. Kritiseeriti teksti mõistetamatust, mis oli teingitud tolle aja muusika polüfoonilisest faktuurist. Samuti suhtuti taunivalt ilmalikesse laenudesse kirikumuusikas – nimelt oli tavaline, et ka kiriklikes teostes kasutatav muusikaline ja/või tekstiline materjal oli pärit mõnest teisest teosest, nt motetist, madrigalist või šanssoonist – seega ilmalikust muusikast. Kuigi Trento kirikukogul kaaluti ka polüfoonilise muusika kaotamist kirikust, see siiski päris nii ei läinud - Trento kirikukogu ettekirjutused muusikale puudutavad eelkõige suhtumist, kuid mitte otseselt stiili-küsimusi.
Trento kirikukogu nõudmised muusikale:
muusika peab olema loodud ainuüksi jumala austuseks vokaalmuusika eelistamine kirikumuusikas ei tohi esineda ilmalikke laene muusikas on esiplaanil teksti mõistetavus, mitte aga tühi kuuldelne nauding Lisaks kunstmuusikale toimusid muutused ka gregooriuse laulus. Leiti, et gregooriuse laul peaks vastama kaasaegsetele esteetilistele väärtustele. Laulureform jõudis lõpule 1614. aastaks, mil anti välja "Edicio Medicea" – uuendatud meloodiate täielik kogu.
Gregooriuse laulu puudutavad muudatused:
loobuti melismidest (kaunistustest) rõhututel silpidel "parandati" rütmi teksti deklameerimisel tekste kirjutati ringi – need viidi vastavusse klassikaliste ladina prosoodia- ja värsireeglitega
Kasutatud kirjandus
Prowse, R. (2009). The Council of Trent and the Reform of Gregorian Chant. Sacred Music. Volume: 136. Issue: 3. Church Music Association of America: Richmond, lk 35-46
Siitan, T. (1998). Õhtumaade muusikalugu I. Tallinn: Avita
Show1
Rooma koolkond
Rooma koolkond. Üldine ülevaade Rooma koolkonna moodustavad 16.-17- sajandil Roomas tegutsenud heliloojad paljudel koolkonna liikmetel olid otsesed sidemed Vatikaniga ning seal paikneva paavsti ametliku residentsi Sixtuse kabeliga suhteliselt täpselt järgiti Trento kirikukogu ettekirjutusi - kirjutati valdavalt vaimulikku muusikat, milles välditi igasuguseid ilmalikke laene, suurt tähelepanu pöörati teksti mõistetavusele tuntumad esindajad: Giovanni Pierluigi da Palestrina (u 1525-1594) (Vikipeedia, ingl k), Tomás Luis de Victoria (1548–1611) (Vikipeedia, ingl k), Gregorio Allegri (1582–1652), Giacomo Carissimi (1605–1674) (Vikipeedia, ingl k)
Rooma koolkond. Tähtsamad heliloojad: Giovanni Pierluigi da Palestrina
Giovanni Pierluigi da Palestrina Üldine ülevaade
Rooma koolkonna olulisim helilooja vastureformatsioonijärgselt katoliku kiriku nn esindushelilooja Palestrina stiili võib võtta kui kokkuvõtet Madalmaade kompositsioonitehnikaist; sellest sai "puhta ja väärika" akadeemiline eeskuju - tema stiili on jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud, kõrgkoolides kirjutatakse tema näidetel stiiliharjutusi kirjutas valdavalt vaimulikku muusikat
Looming
valdavalt vaimulikku loomingusse kuuluvad u 100 missat, u 300 motetti, u 35 Magnificat'i, vaimulikud hümnid, offertooriumid, litaaniad, lamentatsioonid, vaimulikud madrigalid
tuntuimad on tema missatsüklid Missa Papae Marcelli (paavst Marcellus II pühendatud missa) ja Missa brevis (lühike missa)
enamik missasid kujutab endast paroodiamissat - s.t et muusikalise lähtematerjalina on kasutatud mingit juba eelnevalt eksisteerinud polüfoonlist teost
Kuula:
Palestrina vaimulik hümn "Veni creator spiritus" Kuula:
Palestrina Missa brevis Kuula:
Palestrina missa "Nigra sum" Jean L'Héritier (prantsuse helilooja, u 1480 – u 1551) motett "Nigra sum"
Palestrina stiil - Palestrina polüfoonia-käsitlus, mis on saanud kogu ajastu kopmositsioonitehnika võrdkujuks (kõrgemates muusikakoolides kirjutatakse siiani range kontrapunkti tehnikaharjutusi Palestrina eeskujul); Palestrina kirjutusviisile viidatakse ka terminitega stile ecclesiastico (kirikustiil) ja stile antico (vana stiil)
Palestrina stiil mõjub omas ajas äärmiselt konservatiivsena - kui 16. sajandi I poolel hakati vanu kompositsioonireegleid käsitlema julgelt ja vabalt, siis Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus.
Palestrina stiilile on iseloomulik:
rahulik, iseseisev meloodia kõigis häältes meloodias astmelise liikumise eelistamine, kõigi suuremate hüpete tasakaalustamine vastassuunalise liikumisega konsonatside eelistamine; dissonantside reeglipärane ettevalmistamine ja lahendamine
Rooma koolkond. Tähtsamad esindajad: Tomás Luis de Victoria (u 1548–1611) Üldine ülevade
Palestrina kõrval üks olulisemaid vastureformatsioonist mõjutatud heliloojaid päritolult hispaanlane, suurema osa oma viljakast tegutsemisajast oli seotud Roomaga oli tõenäoliselt Palestrina õpilane pühendus vaimuliku muusika loomisele
Looming:
kirjutas eranditult vaimulikku muusikat
Victoria loomingut on võrreldes Palestrina omaga peetud emotsionaalsemaks. See väljendub vabamas meloodiakäsitluses - suhtumine dissonantsidesse ei ole nii jäik ning esineb ka 16. sajandi ranges stiilis keelatud hüppeid leidub ka Veneetsia koolkonnale iseloomulikke mitemkoori-teoseid
tuntumateks teosteks on liturgilise muusika tsükkel kannatusnädala teenistusteks (Officium Hebdomadae Sanctae, 1585) ja reekviem
Kuula: Victoria mitmekoori-stiilis motett "Super flumina Babylonis"
Kuula: Victoria "Incipit lamentatio Jeremiae" kannatusaja teenistuste muusika tsüklist
Kuula: motett "O Magnum, Mysterium"
Kuula: Victoria Missa dominicalis, vt ka teose parituuri (teoses esineb kõrvalekaldeid range kontrapunkti reeglitest, nt tõusvasuunaline s.6 hüpe; vt nt takt 2)
Show2
Veneetsia koolkond
Veneetsia koolkond: üldine ülevaade
Veneetsia koolkonda (Vikipeedia, ingl k) kuuluvad ajavahemikus 1550-1610 Veneetsias tegutsenud heliloojad, kes olid paljuski seotud Püha Markuse kirikuga
koolkonna heliloojatele on omane uudne lähenemine - iseloomulikuks on mitemkoori-stiil ning ka instrumentide kasutamine kirikumuusikas tähtsamad esindajad: Adrian Willaert (1489/90-1563) (Vikipeedia, ingl k), Andrea Gabrieli (u 1520-1586), Giovanni Gabrieli (u 1555-1612) (Vikipeedia, ingl k); koolkonda kuulub ka eelkõige teoreetikuna tuntud Gioseffo Zarlino (1517-1590) (Vikipeedia, ingl k) Veneetsia koolkonnal on oluline rolll kunstmuusika arengus: mõjutas kaasaegsete heliloojate loomingut (nt Rooma koolkond), kuid oli ülimalt oluline just barokk-muusika seisukohalt (nt on Veneetsia stiil olnud eeskujuks Claudio Monteverdile (1567-1643), aga ka saksa barokk-heliloojatele (sh Hasslerile (1563-1612)(Vikipeedia, ingl k), Michael Praetoriusele (1571-1621) (Vikipeedia, ingl k) ja Heinrich Schützile (1585-1671) (Vikipeedia, ingl k))
Veneetsia koolkond: mitmekooristiil
mitmekooristiili kujunemises oli oluline roll Püha Markuse kiriku ehitusel - altari kohal asetsevatel rõdudel olid ka orelid ning praktiliselt kohe hakati oreli juurde paigutama koosmusitseerivaid koori- ja pillikoosseise; sajandi lõpupoole kasutati kolme-, nelja- ja isegi enamakoorilisi koosseise - s.t, et tegemist võis olla isegi 20-häälse teosega tehnika eelkäijaks on antifooniline psalmilaulmise tava sageli kordavad koorid üksteise motiive; armastatud on kajaefekt esimeseks mitmekoorikompositsiooniks peetakse Veneetsia koolkonna rajaja Adrian Willaerti psalmikogumikku "Salmi spezzati" (1550)
Kuula Willaerti seadet psalmist "Credidi, propter quod locutus sum" (kogumikust "Salmi spezzati")
Veneetsia koolkond: muusikainstrumentide roll
Veneetsia kirikumuusikas kasutati praktikas oreleid ning teisi pille (tsingid, tromboonid, vioolad jne): lisaks vokaalpartiide dubleerimisele (- Madalmaade a cappella-stiil) võis mõni koor koosneda üksnes pillidest 16. sajandi lõpupoole kujunes Veneetsias välja ka barokkajastut defineeriv stile concertato e kontsertstiil; kontsertstiilis teosed kujutavad endast atraktiivset, kuulamiseks mõeldud muusikat, mille puhul arvestatakse instrumentide kõlavärve ning kõlamasside vaheldumisest tekkivaid efekte ning mis on seega sisuliselt midagi muud, kui a cappella-stiil Veneetsiast on pärit esimesed kontsertlikud instrumentaalvormid: nt canzon, sonata, ricercar, toccata
Veneetsia koolkond: näiteid instrumentaalteostest
Andrea Gabrieli Ricercar del duodecimo tuono (kuna tema teosed pääsesid trükki alles pärast helilooja surma nõbu Giovanni Gabrieli koostatud kogumikes (1593 ja 1605), pole teose täpne loomisaeg teada) ricercar - nn instrumentaalmotett, ansambli- või orelipala on enamasti range polüfoonilise ehitusega, see moodustub paljudest lõikudest, mille aluseks olevaid muusikalisi motiive imiteeritakse järjestikku kõigis häältes; see põhimõte saab 17. sajandil fuuga aluseks Giovanni Gabrieli Sonata pian' e forte 16 instrumentaalpala sisaldavast tsüklist Sacrae Symphoniae (1597) Varasem instrumentaalmuusika oli mõeldud põhiliselt kammerlikeks ettekanneteks või ilmalikeks pidustusteks, kuid Gabrieli canzon' id ja sonata'd kuulusid eelkõige kirikusse. See oli aluseks kirikukontsertide traditsioonile ning ühtlasi ka tõsisele instrumentaalsele kontsertmuusikale. canzon - algselt prantsuse šanssooni instrumentaaltöötlus, hiljem lihtsalt polüfooniline instrumentaalpala sonata (it k sonare - kõlama) - instrumentaalpala, algselt ei viidanud termin mingile kindlale ülesehitusele ega erinenud oluliselt canzon'ist
ASK
[muuda]- Ask 1
Vastureformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsiooniliikumisele.
TrueFalse Kontrolli Vastureformatsiooni eesmärgiks oli katoliku kirikut sisemiselt muuta, paljuski lähtuti Martin Lutheri ideedest.
TrueFalse Kontrolli Trento kirikukogu tulemusena loobuti endistest katoliku kiriku juurde kuulunud praktikatest, kuna leiti, et need on iganenud ning et need on vastuolus kiriku üldiste põhimõtetega.
TrueFalse Kontrolli Trento kirikukogul rõhutati kunsti olulisust teoloogiliste ideede edastamisel.
TrueFalse Kontrolli Trento kirikukogul muusika osas sõna ei võetud.
TrueFalse Kontrolli Tähtsamad vastureformatsiooniaegsed muusikakeskused olid Rooma ja Veneetsia.
TrueFalse Kontrolli
Ask2
Vali õige väide!
Vastureformatsiooni keskseks sündmuseks peetakse Trento kirikukogu.
Vastureformatsiooni keskseks sündmuseks peetakse prantsuse ususõdu.
Protestantliku reformatsiooni keskseks sündmuseks peetakse Trento kirikukogu.
Trento kirikukogul heideti kirikumuusikale ette liigset keerukust ning lugupidamatust teksti suhtes.
Trento kirikukogul heideti kirikumuusikale ette liigset tuimust ja üksluisust.
Trento kirikukogul ei võetud muusika osas sõna.
Trento kirikukogu ettekirjutustega keelati ilmalikud laenud, mis olid varasemas kompositsioonipraktikas tavalised.
Trento kirikukogu ettekirjutustega keelati igasugused laenud teistest teostest – leiti, et jumalat saab austada vaid uue muusikaga.
Trento kirikukogu järgselt jätkus varasem kompositsioonipraktika muutumatul kujul.
Vastureformatsiooni järgselt sai katoliku kiriku nn esindusheliloojaks Adrian Willaert.
Vastureformatsiooni järgselt sai katoliku kiriku nn esindusheliloojaks Giovanni Pierluigi da Palestrina.
Vastureformatsiooni järgselt sai katoliku kiriku nn esindusheliloojaks William Byrd.
Giovanni Pierluigi da Palestrina on Rooma koolkonna tuntuim esindaja.
Giovanni Pierluigi da Palestrina on Veneetsia koolkonna tuntuim esindaja.
Giovanni Pierluigi da Palestrina on Napoli koolkonna tuntuim esindaja.
Palestrina stiilile on iseloomulik äärmine tasakaalustatus ja vaoshoitus.
Palestrina stiilile on omane erakordselt ekspressiivne väljendus (ootamatud harmooniad, suured hüpped jms).
Palestrina loomingus on, nii nagu renessanss-heliloojatele tüüpiline, vaimulikud ja ilmalikud teosed võrdse tähtsusega.
Palestrina loomingus on vaimulikud teosed selgelt esiplaanil.
Palestrina loomingus on instrumentaalteosed selgelt esiplaanil.
Teiseks tuntumaks Rooma koolkonna esindajaks on hispaania päritolu helilooja Gregorio Allegri.
Teiseks tuntumaks Rooma koolkonna esindajaks on hispaania päritolu helilooja Tomás Luis de Victoria.
Teiseks tuntumaks Rooma koolkonna esindajaks on hispaania päritolu helilooja Manuel de Falla.
Victoria kirjutas konservatiivses stiilis vaimulikku muusikat, mida on peetud Palestrina loominguga võrreldes emotsionaalsemaks.
Victoria kirjutas uuenduslikus stiilis vaimulikku muusikat, mis erineb Palestrina loomingust suurel määral.
Victoria kirjutas konservatiivses stiilis vaimulikku muusikat – tema looming on Palestrina loominguga võrreldes veelgi reeglipärasem.
Ask3 Drag and drop: https://vara.e-koolikott.ee/node/5978
Ask 4
Lohista sõnad sobivasse kastikesse. https://vara.e-koolikott.ee/node/6010
Rooma koolkonnaga seostuvad järgmised mõisted: *stile antico e vana stiil* – tihti tähistab termin Palestrina kirjutusviisi; *paroodia-tehnika* – renessanass-ajastule omane kompositsioonivõte, mille puhul on muusikalise lähtematerjalina kasutatud mõnd juba eelnevalt eksisteerinud polüfoonlist teost; vastureformatsiooni-järgselt võisid kirikumuusikas kasutatavad laenud olla pärit vaid vaimulikest teostest; *motett* – ladinakeelne polüfooniline laul (15. saj.); enamasti on aluseks missa mõne propriumi osa tekst; *magnificat* – neitsi Maarja ülistuslaul. Veneetsia koolkonnaga seostuvad järgmised mõisted: *stile concertato e kontsertstiil* – 16. sajandi lõpupoole Veneetsias väljakujunenud, barokkajastut defineeriv kompositsioonistiil, mille puhul arvestatakse instrumentide kõlavärve ning kõlamasside vaheldumisest tekkivaid efekte; tulemuseks on atraktiivne, kuulamiseks mõeldud muusika; *mitmekoori-stiil* – Veneetsia koolkonnale omane tehnika, mille puhul on teos kirjutatud mitmele võrdlemisi iseseisvale koorile; *ricercar* – enamasti range polüfoonilise ehitusega ansambli- või orelipala, nn instrumentaalmotett; *sonata* – algselt tähistas termin instrumentaalpala ega olnud seotud mingi kindlaksmääratud ülesehitusega.
Ask 5 https://vara.e-koolikott.ee/node/6011
Vasta küsimustele! Kuula Palestrina Marcelluse missast kahte osa: Credo ja Sanctus-Benedictus (vt videod allpool). Mis on neis osades erinevat?
Mille poolest on need sarnased?
Kuidas võiksid osad olla seotud Trento kirikukogu sätestatud nõudmistega?
DO UUS
[muuda]1. projektülesanne. CD-plaadi koostamine, kujundamine ja esitlemine
[muuda]Rühmatöö: (fiktiivse) plaadi koostamine ja selle tutvustus!
1. Valige plaadile umbes tunni jagu muusikat. Vaheldumisi võiksid kõlada vastureformatsiooniaegsete heliloojate (Palestrina ja/või Victoria) ning vabalt valitud ajastu heliloojate teosed, teoseid võib valida ka bändimuusikast. Teoste valik ja järjestus peaksid olema põhjendatud. Muusika otsimiseks kasutage kõiki olemasolevaid võimalusi: raamatukogu, isiklik plaadikogu, voogedastusprogrammid internetis (YouTube, Spotify jne).
2. Kujundage plaadile ümbris! Kujundus peaks olema seoses plaadile valitud teostega, kuid ei pea valitud teoste sisu kujutama otse (nt kui plaadile on valitud neitsi Maarja ülistuslaulud, ei pea plaadiümbrisel olema kujutatud neitsi Maarjat).
3. Tutvustage plaati klassis! Tutvustuses andke ülevaade plaadil kõlavast muusikast ning ümbrise kujundusest. Põhjendage tehtud valikuid!
DO VANA
[muuda]Rühmatöö: (fiktiivse) plaadi koostamine ja selle tutvustus!
1. Valige plaadile umbes tunni jagu muusikat. Vaheldumisi võiksid kõlada vastureformatsiooniaegsete heliloojate (Palestrina ja/või Victoria) ning vabalt valitud ajastu heliloojate teosed, teoseid võib valida ka bändimuusikast. Teoste valik ja järjestus peaksid olema põhjendatud. Muusika otsimiseks kasutage kõiki olemasolevaid võimalusi: raamatukogu, isiklik plaadikogu, voogedastusprogrammid internetis (YouTube, Spotify jne).
2. Kujundage plaadile ümbris! Kujundus peaks olema seoses plaadile valitud teostega, kuid ei pea valitud teoste sisu kujutama otse (nt kui plaadile on valitud neitsi Maarja ülistuslaulud, ei pea plaadiümbrisel olema kujutatud neitsi Maarjat).
3. Tutvustage plaati klassis! Tutvustuses andke ülevaade plaadil kõlavast muusikast ning ümbrise kujundusest. Põhjendage tehtud valikuid!
https://vara.e-koolikott.ee/node/6131#overlay-context=node/6131
Barokk
[muuda]16) Barokkmuusika sissejuhatus (korrektuuridest tagasi)
[muuda][lõiming üldajalooga]
MÕISTED
[muuda]- ajastu ehk epohh
- barokk on tuletatud sõnast barroco, mis tähendab portugali keeles ebakorrapärase kujuga pärli. pilknimetus: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav. Alles 19./20. saj. vahetusel hakati seda kasutama hinnanguvaba epohhi (ajastu) nimetusena. J.J. Rousseau kirjutab „Muusikasõnastikus“ (Dictionnaire de musique) (1768) märksõna "barokk" iseloomustamiseks: „Baroklik muusika on selline, mille harmoonia on segane, üleküllastatud modulatsioonide ja dissonantsidega, pingutatud laul pole loomulik, intonatsioon raskepärane ja liikumine sunnitud.“ Barokiks nimetatakse Euroopa kultuuris ajajärku 1600-1750 (#kunst, ajalugu, kirjandus). Antud perioodil oli priiskav õukonnaelu, üritati luua midagi teistsugust, ebakorralist. Muusikas valitses pingestatud dünaamika, äärmuslik tundelisus ja efektne teatraalsus. Kuid tunded olid stiliseeritud, mitte isiklikud ning loomingus valitses numbrite sümboolika ja ratsionaalsus, nt motiivikas (ristimotiiv, nt B-A-C-H), vormis (nt fuuga), harmoonias (nt nummerdatud bass)
- kunstistiil
- J.J. Rousseau
- „Muusikasõnastik“ (Dictionnaire de musique) J.J. Rousseau (1768)
- Euroopa kultuur
- pingestatud dünaamika
- äärmuslik tundelisus
- efektne teatraalsus
- stilisatsioon
- numbrite sümboolika
- ratsionaalsus
- motiivika
- ristimotiiv
- B-A-C-H
- muusikavorm
- fuuga
- harmoonia
- nummerdatud bass
- Musica theoretica: teoreetiline tegelemine muusikaga. musica speculativa (theorica, theoretica) (spekulatiivne ja teoreetiline muusika), õpetatakse ladinakeele koolides ja ülikoolides artes liberales (vabade kunstide) raames.
- Musica practica: praktiline musitseerimine. musica practica (nö praktiline musitseerimine), raames. Teise all käsitletakse ühehäälne koraalimuusika (musica plana) ja mitmehäälne nn figuuriline muusika (musica mensurabilis).
- Musica poetica: heliloomingu retoorilised ja helikeele printsiibid. musica poetica, mis sarnaselt retoorikale (kõnekunstile) ja kirjandusele (poeesia e luule) käsitleb muusikat keelena
- helilooming
- retoorika
- helikeel
- artes liberales (vabad kunstid)
- ühehäälsus
- koraal
- musica plana
- mitmehäälsus
- figuuriline muusika (musica mensurabilis)
- muusikalised väljendusvahendid
- formaalsed
- figuraalsed (kujundlikud)
- kromaatiline pooltoon
- paus
- kastraat
- aldihääl
- meeslaulja
- teater
- näitleja
- Muusikastiil
- stile antico e vana stiil, prima pratica e esimene komponeerimisviis, vana kirjaviis, Esimene komponeerimisviis e prima pratica: motettiline (algselt vaimuliku sisuga vokaalteos), polüfooniline faktuur, neutraalne sõnatõlgendus, regulaarne dissonantside käsitlus, alla-breve-notatsioon, harmooniline, laadide paljusus (=IV)
- stile moderno e modernne stiil, seconda pratica e teine komponeerimisviis, uus kirjaviis. madrigaalne (pms ilmaliku sisuga vokaalteos), raamhäältele tuginev faktuur, afektilised sõnatõlgendused, vabam dissonantside käsitlus, standardnotatsioon kaasaarvatud lühemad noodivältused, meloodiline, valitsevad duur ja moll (=IV)
- motett algselt vaimuliku sisuga vokaalteos
- polüfooniline faktuur
- dissonants
- alla-breve-notatsioon
- harmooniline
- laadide paljusus
- madrigaalne (pms ilmaliku sisuga vokaalteos)
- raamhäältele tuginev faktuur
- afektilised sõnatõlgendused
- vabam dissonantside käsitlus
- standardnotatsioon kaasaarvatud lühemad noodivältused
- meloodiline
- duur ja moll, duur- ja moll-helilaad
- polüfoonia, kõik hääled olid kontrapunktiliselt iseseisvad (horisontaalne mõtlemine)
- monoodia, tähtis on meloodia.
- J.S. Bach
- harmooniline kontrapunkt (vertikaalne mõtlemine)
- basso continuo (it. k katkematu bass) ehk generaalbassi baasil
- viola de gamba
- tšello
- fagott
- harmooniapill
- orel
- lauto
- klavessiin
- akordi kuju
- improvisatsioon
- poplaul
- kontsert sõna kontsert on tuletatud itaalia keelsest sõnast concerto. Concerto tuleneb ladina keelsest sõnast concertare, mis tähendab samaaegselt võistlema, vaidlema, väitlema ning kellegagi koos töötama, kokku saama, kokku leppima, korraldama. Võistlemine ja koostöö on seda žanrit iseloomustanud läbivalt kord rõhuga ühel, kord teisel tähendusel. Inglise keeles oli kasutusel ka sõna consort, mis tähendas läbi käima, kokku sobima, pillirühm. Seda hakati kasutama 17. ja 18. sajandil ühismusitseerimise tähenduses. Kuni 19. sajandi keskpaigani võis kontsert tähendada kas era- või avalikku esinemist, kodus või kontsertsaalis. 17. sajandi esimesel poolel oli sõna concerto laialt levinud Itaalia instrumentaalsaatega vokaalmuusikas, eriti sagedasti kasutusel kirikus (nn kirikukontsert või vaimulik kontsert). Sõna concerto esimest kasutust muusikas teatakse 1519. aastast tähistusega "un concerto di voci in musica" (muusikakontsert häältele). Varajased kontserdid väikesele koosseisule näiteks on Ludovico Viadana "Cento concerti ecclesiastici" (Seitse kirikukontserti) ühele kuni neljale häälele ja saatega (continuo), mis ilmus 1602. aastal (kuid on loodud juba 1590ndate aastate keskel).
- consort
- kontsertsaal
- instrumentaalsaatega vokaalmuusika
- kirikukontsert või vaimulik kontsert
- "un concerto di voci in musica" (muusikakontsert häältele) ) Sõna concerto esimest kasutust muusikas teatakse 1519. aastast tähistusega
- Ludovico Viadana "Cento concerti ecclesiastici" (Seitse kirikukontserti) ühele kuni neljale häälele ja saatega (continuo), mis ilmus 1602. aastal (kuid on loodud juba 1590ndate aastate keskel).
- kontsertstiil
- instrumentaalmuusika
- vokaalmuusika
- virtuoossus
- soolo
- ooperimaja
- teatrimaja
- koosseis
- ilmalik muusika
- orkestrimuusika
TELL UUS VALMIS VALMIS (GL)
[muuda]Barokkstiili ja barokkajastu üldine kirjeldus VALMIS (GL)
[muuda]Barokkajastut iseloomustab eriliselt priiskav õukonnaelu. Nii kunstis kui ka ühiskonnas üritati luua midagi teistsugust, erakorralist. Erinevalt renessansskunstnikust on barokk-kunstnik geenius, kes enam ei matki loodust, vaid kujundab seda ainult oma tunnetest ja mõtetest lähtudes ümber. See võib tähendada ka konflikti loodusega: barokkajastu arhitekt võib luua lossi puhtalt geomeetrilis-matemaatiliste printsiipide alusel kasvõi sohu. Näiteks Peterburi on ehitatud Neeva jõe delta soisele pinnasele. Baroki ideaaliks olid inimese loodud objektid, mis eristusid loodusest ja mõjusid võimalikelt kunstlikena: näiteks üliformaalne õukondlik kõnetamisstiil, parukad, ülepakutud tseremoniaalsus, kastraadid. Barokset maailma on võrreldud teatriga täis näitlejaid ja muusikat.
Loe edasi Vikipeedia artiklit Barokk.
Barokkstiili kirjeldus 1600ndatel
[muuda]Muusikastiili muutumist võrreldes varasemaga tajuti selgelt juba 1600ndate alguses. Leidus heliloojaid, kellele moodi läinud uus muusikastiil ei meeldinud ja kes püüdsid säilitada vana muusikastiili. Vana ja uue pooldajate diskussiooni käigus hakati eelmist muusikastiili nimetama vanaks stiiliks (stile antico) ja sellele vastavat kompositsioonimeetodit esimeseks praktikaks (prima pratica) ning uut muusikastiili moodsaks stiiliks (stile moderno) ja sellele vastavat kompositsioonimeetodit teiseks praktikaks (seconda pratica).
Vana stiili ehk esimest praktikat iseloomustas:
- polüfooniline faktuur (peatükk faktuur, peatükk kontrapunkt),
- teksti neutraalne tõlgendus,
- dissonantside reeglipärane käsitlus (peatükk helikõrgus),
- brevisel põhinev helivältuste süsteem (peatükk helivältus),
- harmoonia, mis tekib meloodiate koosluses (polüfoonia kaudu, peatükk faktuur, peatükk kontrapunkt),
- kirikulaadide süsteem (peatükk ühehäälsus ja noodikirja teke)
Uut stiili ehk teist praktikat iseloomustas:
- raamhäältele tuginev homofooniline faktuur (peatükk faktuur),
- teksti afektiline tõlgendus,
- dissonantside vabam käsitlus (peatükk helikõrgus),
- muusika noteerimine lühemates helivältustes (peatükk helivältus),
- ühehäälse meloodia valitsev roll (peatükk faktuur)
- duur-moll-süsteem (peatükk harmoonia)
Barokkstiili kirjeldus 1700ndatel
[muuda]Mõiste 'barokk' muusikastiili nimetusena tuli muusikas käibele alles iroonilises kontekstis seoses Jean-Philippe Rameau ooperi Hippolyte et Aricie esietendusega Pariisis oktoobris 1733, mille kohta ilmus mais 1734 väljaandes Mercure de France anonüümne kriitika. Kriitik vihjas varjatult, et uues ooperis oli kõik du barocco (moondunud pärli sarnane) ja kurtis, et ooperi muusikal puudusid läbivad meloodiad, see oli dissonantside ja pidevalt muutuvate helistike ning vahelduva meetrumi tõttu ebastabiilne ning selles vahetus kogu aeg kompositsioonimeetod.
Baroki kriitika jätkus ka prantsuse filosoofi Jean-Jacques Rousseau „Muusikasõnastikus“ (Dictionnaire de musique, 1768) märksõna "Barokk" all: "Barokkmuusika on selline, mille harmoonia on segane, üleküllastatud modulatsioonide ja dissonantsidega, laul on pingutatud ja ebaloomulik, intonatsioon on raskepärane ja liikumine vaevaline." (BAROQUE. Une Musique Baroque est celle dont l'Harmonie est confuse, chargée de Modulations de Dissonnances, le Chant dur & peu naturel, l'Intonation difficile, & le Mouvement contraint. Il y a bien de l'apparence que ce terme vient du Baroco des Logiciens.)
Barokkstiili kirjeldus tagantjärele
[muuda]Tagantjärele on barokile omistatud erinevaid tunnuseid
- dünaamilisust,
- avatud vormi,
- ornamentide üleküllust
- teravaid kontraste,
- erinevate muusikastiilide mitmekesist kooseksisteerimist,
- individuaalsust,
- afektiivset väljendust.
Siiski enamik neist tunnustest ei ole absoluutsed. Näiteks
- kui renessansshelilooja Carlo Gesualdo muusika stiil on dünaamiline ja avatud, siis barokkhelilooja Alessandro Scarlatti oma seda ei ole;
- kui renessansshelilooja Giulio Caccini muusika on vägagi kaunistatud, siis barokkhelilooja Arcangelo Corelli oma seda põhimõtteliselt ei ole;
- renessansshelilooja Giovanni Gabrieli vaimulike kontsertide teravad kontrastid pole vähem silmatorkavad kui kontrastid näiteks Antonio Cesti ooperis;
- erinevad muusikastiilid võivad koos eksisteerida väga erinevatel perioodidel;
- individuaalsus muutus valdavaks klassitsismi ajal alates 18. sajandi lõpust ning kestab tänaseni.
Seega need omadused kirjeldavad pigem barokkajastu väga üldist renessansist eraldamist kui piiritlevad barokki võrreldes kasvõi näiteks sellele järgnevate muusikastiilidega.
Barokkmuusikat ja selle vaimsust analüüsides jääb eristava tunnusena pinnale ainult teatud eriline suhtumine muusika emotsionaalsesse väljendusse. 1540ndatest kuni vähemalt 1720ndateni kasvas sellise muusika osatähtsus, mida kasutati järjest afektiivsemate seisundite väljendamiseks, olgu need siis inspireeritud tekstist või mitte. Selline heliloojate järjest suurenev ülima emotsionaalse väljenduslikkuse taotlus viiski lõpuks ekstravagantse stiilini, millele 18. sajandi keskel anti kriitikute poolt pilkav koondnimetus "barokk". Samas, kui sellesse pilkesõnasse kodeeritud ebaõnnestumisele, ülevõimendatusele, kummalisusele, grotesksusele ja maneeridele mitte eriti mõelda, on barokkmuusikat võimalik pidada ka lihtsalt ilusaks.
Barokkmuusika kompositsioonitehnikaid
[muuda]Barokkmuusika pingelisus, dünaamilisus, äärmuslik tundelisus ja efektne teatraalsus kutsusid paratamatult esile muudatusi ka muusika kompositsioonitehnikas:
- senise neutraalse kirikulaadide süsteemi asemel võeti kasutusele harmoonia suuremat pingestatust võimaldav duur-moll-süsteem;
- kui varasemas polüfoonilises faktuuris olid hääled kaalukuselt võrdsed, siis baroki üheks tüüpilisemaks faktuuriks kujunes ühehäälne meloodia, millele lisanduvad hääled moodustasid homofoonilise saate. Polüfooniline mõtlemine siiski ei kadunud ka baroki ajal ja saavutas uue kulminatsiooni Johann Sebastian Bachi harmoonilise kontrapunkti näol.
- tekkis uus heliteost koos hoidev element: generaalbass ehk basso continuo (itaalia keeles 'pidev bass'). Generaalbass kujutas enesest pidevalt kõlavat bassimeloodiat koos juurdekuuluva harmooniaga. Generaalbassi partiid võis mängida kas üks või mitu muusikainstrumenti. Tavaliselt bassimeloodiat mängis kas viola de gamba, tšello ja/või fagott, millele võis lisanduda violone või kontrabass ning harmooniat võis mängida näiteks orel, klavessiin, lauto, teorb või harf, nad kõik väiksemates rühmades või ka koos. Generaalbassiga seotud harmoonia noteeriti bassimeloodia konkreetse heli ala- või ülapoolele märgitud numbrite abil, mis tähistasid antud helist üles ehitatava akordi intervallistruktuuri. Kuna kirja oli pandud ainult bassiliin ja harmooniatähis numbrites, siis harmooniapillide mängijatel oli tavaks reaalselt kõlavat muusikat selle põhjal improviseerida. Generaalbassile sarnast akordimärkide süsteemi kasutatakse tänapäeval levimuusikas.
- muusikalise materjali loomisel kasutati arvsümboolikat ja matemaatilisi proportsioone
- muusikalistel motiividel (peatükk muusikavorm) oli tihti sümboli tähendus, mis pidi võimendama teatud afekti, näiteks J. S. Bach kasutas oma perenime tähti helikõrgustena luues nn ristimotiivi: B-A-C-H
- levinud ja samas kõrge kunstilise staatusega kompositsioonitehnikaks kujunes fuuga (arenes välja imitatsioonist, peatükk kontrapunkt), mis võimaldas luua avatud vorme
Kontsert baroki ajal
[muuda]Sõnal 'kontsert' on mitmeid algseid tähendusi. Itaaliakeelne sõna concerto on seotud ladinakeelsete sõnadega
- concertatio, mis tähendab sõnasõda, vaidlust, dispuuti, lahkarvamust;
- consortium, mis tähendab ühiskonda, osalemist ning mille itaaliakeelne vaste concertare tähendab korraldamist, korda panemist, nõustumist, koosolemist ning millega on seotud ka inglisekeelne sõna consort, mis omal ajal itaaliakeelsest sõnast concerto vale arusaamise tulemusena alguses tähendas väiksemat pillide ansamblit ja hiljem muusikute koosmängu.
Kontsert kui muusikažanr baroki ajal
[muuda]Baroki ajal arenes edasi Veneetsia koolkonnast välja kasvanud kontsert kui muusikažanr.
Muusikažanri tähenduses kasutati sõna 'kontsert' esimest korda teadaolevalt 1519. aastal, kui sõnadega 'muusikakontsert häältele' (un concerto di voci in musica) peeti silmas kirikukontserti, millel esitati instrumentaalsaatega vaimulikku vokaalmuusikat.
Varajased kontserdid väikesele koosseisule olid näiteks Ludovico Viadana (1560–1627) Seitse kirikukontserti (Cento concerti ecclesiastici) ühele kuni neljale häälele ja basso continuole, mis oli loodud 1590ndate keskel ja ilmus 1602. aastal.
Kontsert kui muusikaelu sündmus
[muuda]17. sajandil hakati sõna 'kontsert' kasutama igasuguse ühise musitseerimise tähenduses ning kuni 19. sajandi keskpaigani võis see sõna tähendada igasugust kas era- või avalikku esinemist kodus või kontserdisaalis.
Huvitavat lisalugemist muusikast mõtlemisest baroki ajal VALMIS (GL)
[muuda]Baroki ajal mõeldi muusikast kolmel moel:
- 1. musica theoretica ehk musica speculativa, mis kujutas enesest heli ja muusika struktuuride teoreetilist mõtestamist ning mida õpetati ladinakoolis ja ülikoolis osana vabade kunstide (artes liberales) õppekavast;
- 2. musica practica, mis kujutas enesest praktilist musitseerimist ehk tänapäevases mõttes heliloomingut ja interpretatsiooni kahes valdkonnas
- musica plana, mis kujutas enesest ühehäälsete koraalide laulmist
- musica mensurabilis, mis kujutas enesest mitmehäälse polüfoonilise figuratiivse muusika loomist ja esitamist
- 3. musica poetica, mis kujutas enesest tegelemist heliloomingu retooriliste aspektide ja muusika helikeele printsiipidega. Muusikat mõisteti keelena, millele rakenduvad kõnekunsti ehk retoorika ning poeesia ehk luulekunsti reeglid. Seetõttu hakati sel ajal rääkima ka igale heliloojale omasest helikeelest. Õpetus muusikalisest retoorikast oli seotud tekstis olevate kujundite seadmisega muusikasse ja nende tõlgendamisega. Muusikalist retoorikat sümboolselt tõlgendati (formaliseeriti) ka helidesse: näiteks
- kõrge heli võis tähendada kõrgust ning seda kasutati, kui näiteks tekstis oli juttu kõrgest mäest või taevast,
- madal heli seevastu tähendas sügavust (orgu või põrgut);
- kromaatiline pooltoon võis väljendada valu ja piina;
- paus võis tähendada vaikimist ja surma.
Muusikaelu korraldus baroki ajal. SEE ON VEIDI SEGANE ÜLEJALAJUTT. NÄITEKS: KAS VAREM EI OLNUD MUUSIKA PIDUSTUSTE LAHUTAMATU OSA? JNE
[muuda]Võrreldes eelneva ajastuga muutub muusika 17. sajandil seltskonna- ja õukonnapidustuste lahutamatuks osaks. Muusika eesmärk on pakkuda meelelahutust erinevatel pidustustel ning üritustel. Hakatakse enam looma instrumentaal- ning vokaalmuusikat, kus tähtsalt kohal on ka virtuoossed soolod. Muusika hakkas kõlama spetsiaalselt ehitatud ooperi- ja teatrimajades, tekkisid uued koosseisud, heliloojad hakkasid aktiivselt looma ilmalikku muusikat. 18. sajandil tekkis ka linnakodanikul suurem võimalus tutvuda orkestrimuusikaga, kuna see kõlas ka parkides, väljakutel, kohvimajades ja saalides.
TELL
[muuda]Ajastu mõiste barokk (vt ka #kunstiajalugu, #arhitektuur) on tuletatud sõnast barroco, mis tähendab portugali keeles ebakorrapärase kujuga pärli.
Omal ajal oli see hääbuva kunstistiili pilknimetus: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav. Alles 19./20. saj. vahetusel hakati seda kasutama hinnanguvaba epohhi (ajastu) nimetusena.
J.J. Rousseau kirjutab „Muusikasõnastikus“ (Dictionnaire de musique) (1768) märksõna "barokk" iseloomustamiseks:
„Baroklik muusika on selline, mille harmoonia on segane, üleküllastatud modulatsioonide ja dissonantsidega, pingutatud laul pole loomulik, intonatsioon raskepärane ja liikumine sunnitud.“
Barokiks nimetatakse Euroopa kultuuris ajajärku 1600-1750 (#kunst, ajalugu, kirjandus). Antud perioodil oli priiskav õukonnaelu, üritati luua midagi teistsugust, ebakorralist. Muusikas valitses pingestatud dünaamika, äärmuslik tundelisus ja efektne teatraalsus. Kuid tunded olid stiliseeritud, mitte isiklikud ning loomingus valitses numbrite sümboolika ja ratsionaalsus, nt motiivikas (ristimotiiv, nt B-A-C-H), vormis (nt fuuga), harmoonias (nt nummerdatud bass) (=IV).
Musica theoretica: teoreetiline tegelemine muusikaga
Musica practica: praktiline musitseerimine
Musica poetica: heliloomingu retoorilised ja helikeele printsiibid
Muusika oli jaotatud järgmiselt: musica speculativa (theorica, theoretica) (spekulatiivne ja teoreetiline muusika) ja musica practica (nö praktiline musitseerimine). Esimest õpetatakse ladinakeele koolides ja ülikoolides artes liberales (vabade kunstide) raames. Teise all käsitletakse ühehäälne koraalimuusika (musica plana) ja mitmehäälne nn figuuriline muusika (musica mensurabilis). Kolmandaks muusikaliigiks nimetatakse musica poetica't, mis sarnaselt retoorikale (kõnekunstile) ja kirjandusele (poeesia e luule) käsitleb muusikat keelena, helikeele kaudu muutub ka helilooja olulisemaks. Kuid ka siin on väljendusvahendid formaalsed ja figuraalsed (kujundlikud), nt kõrge heli tähendab kõrgust (mägi, taevas), madal heli tähendab sügavust (org, põrgu); kromaatiline pooltoon väljendab valu ja piina; pausid ja vaikus vaikimist ja surma. Selliste kujundite abil seatakse teksti muusikale ja ühtlasi tõlgendatakse teksti.
Erinevalt renessansi ajastust baroki ajastu kunstnik (#kunst, #ajalugu) mitte ei matki enam loodust, vaid kujundab seda (geniusena) ise tunnete ja ratsionaalsusega. See võis tähendada ka loodusega konflikti sattumist, nt arhitekt loob lossid geomeetrilis-matemaatilistel põhimõttetel kasvõi soo- või rabamaastikku (ebasobiv keskkond ehitamiseks, nt Peterburi on ehitatud sohu). Inimeste loodud vormid (sotsiaalsfääris, arhitektuuuris, muusikas) eristub loodusest ja võib mõjuda kunstlikuna: üliformaalsed õukondlikud kõnetamisstiilid, parukas, tseremooniad ja kastraadid (aldihäälega laulvad meeslauljad). Maailma on nagu teater näitlejate ja muusikaga.
Stiilimuutust tajuti 1600. a. paiku selgelt ja püüti säilitada vana kirjaviis (stile antico e vana stiil, prima pratica e esimene komponeerimisviis), mida vastandati uuele kirjaviisile (stile moderno e modernne stiil, seconda pratica e teine komponeerimisviis)
Esimene komponeerimisviis e prima pratica: motettiline (algselt vaimuliku sisuga vokaalteos), polüfooniline faktuur, neutraalne sõnatõlgendus, regulaarne dissonantside käsitlus, alla-breve-notatsioon, harmooniline, laadide paljusus (=IV)
Teine komponeerimisviis e seconda pratica: madrigaalne (pms ilmaliku sisuga vokaalteos), raamhäältele tuginev faktuur, afektilised sõnatõlgendused, vabam dissonantside käsitlus, standardnotatsioon kaasaarvatud lühemad noodivältused, meloodiline, valitsevad duur ja moll (=IV)
Barokistiil sai alguse Itaaliast, mis mõjutas kogu Euroopat. Olulised muutused toimusid kompositsioonitehnikas, sh valitsema hakkasid duur- ja moll-helilaad. Varasemas muusikas valitses polüfoonia (= IV), kus kõik hääled olid kontrapunktiliselt iseseisvad (horisontaalne mõtlemine), nüüdsest hakkas valitsema monoodia (= IV), kus tähtis on meloodia. Siiski püsis edasi ka polüfooniline kirjaviis, mis tipnes J.S. Bachi harmoonilise kontrapunktiga (vertikaalne mõtlemine).
Teoseid loodi basso continuo (it. k katkematu bass) ehk generaalbassi baasil. Antud koosseisu pidi kuuluma vähemalt 2 pilli, kus üks mängib basso continuo`t (viola de gamba, tšello, fagott) ning teine on harmooniapill (orel, lauto, klavessiin). Tähelepanu tasub pöörata basso continuo kirjaviisile, kus noodi alla on märgitud number, mis tähistab vajalikku akordikuju, kuid jätab ka improvisatsioonivabaduse. Sarnast kirjaviisi kasutatakse ka tänapäeval poplaulude kirjapanekul.
Tähtsal kohal olid kontsert ja kontsertstiil: sõna kontsert on tuletatud itaalia keelsest sõnast concerto. Concerto tuleneb ladina keelsest sõnast concertare, mis tähendab samaaegselt võistlema, vaidlema, väitlema ning kellegagi koos töötama, kokku saama, kokku leppima, korraldama. Võistlemine ja koostöö on seda žanrit iseloomustanud läbivalt kord rõhuga ühel, kord teisel tähendusel. Inglise keeles oli kasutusel ka sõna consort, mis tähendas läbi käima, kokku sobima, pillirühm. Seda hakati kasutama 17. ja 18. sajandil ühismusitseerimise tähenduses. Kuni 19. sajandi keskpaigani võis kontsert tähendada kas era- või avalikku esinemist, kodus või kontsertsaalis. 17. sajandi esimesel poolel oli sõna concerto laialt levinud Itaalia instrumentaalsaatega vokaalmuusikas, eriti sagedasti kasutusel kirikus (nn kirikukontsert või vaimulik kontsert). Sõna concerto esimest kasutust muusikas teatakse 1519. aastast tähistusega "un concerto di voci in musica" (muusikakontsert häältele). Varajased kontserdid väikesele koosseisule näiteks on Ludovico Viadana "Cento concerti ecclesiastici" (Seitse kirikukontserti) ühele kuni neljale häälele ja saatega (continuo), mis ilmus 1602. aastal (kuid on loodud juba 1590ndate aastate keskel).
Võrreldes eelneva ajastuga muutub muusika 17. sajandil seltskonna- ja õukonnapidustuste lahutamatuks osaks. Muusika eesmärk on pakkuda meelelahutust erinevatel pidustustel ning üritustel. Hakatakse enam looma instrumentaal- ning vokaalmuusikat, kus tähtsalt kohal on ka virtuoossed soolod. Muusika hakkas kõlama spetsiaalselt ehitatud ooperi- ja teatrimajades (#arhitektuur, #kunst), tekkisid uued koosseisud, heliloojad hakkasid aktiivselt looma ilmalikku muusikat. 18. sajandil tekkis ka linnakodanikul suurem võimalus tutvuda orkestrimuusikaga, kuna see kõlas ka parkides, väljakutel, kohvimajades ja saalides.
- https://vara.e-koolikott.ee/node/380 Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell)
SHOW
[muuda]Barokk
Date: 1570
Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1570
End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1630
Barokk: varajane periood
Uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine.
- kromatism, dissonants, tonaalsus, monoodia, retsitatiiv
- madrigal endiselt tähtis
- ooperi ja oratooriumi sünd
- afekti- ehk tundeseisundiõpetuse väljakujunemine muusikateoorias (põhinedes Kreeka ja Ladina retoorika ehk kõnekunsti printsiipidel) kuulajale mõju avaldamiseks (#psühholoogia, #kirjandus)
Asset Date: 1594
Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1594
End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1594
Lassus ja Palestrina surm
Orlandus Lassus (1532-1594) ja Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525-1594)
- renessansiajastu vokaalpolüfoonia ehk kontrapunkti esimese kõrgaja silmapaistavamaid heliloojaid
Asset
Date: 1685
Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1685
End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1750
J.S. Bachi surm
Johann Sebastian Bach oli saksa barokiajastu polüfoonia ehk harmoonilise kontrapunkti teise kõrgaja tippesindaja.
Asset
Date: 1685
Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1685
End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1759
G.F. Händeli surm
Georg Friedrich Händel oli saksa päritolu Inglismaal alates 1712 tegutsev barokiajastu vokaal-instrumentaalmuusika suurvormi silmapaistvamaid esindajaid.
Asset
Date: 1630
Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1630
End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1680
Barokk: keskmine periood
Piirkonniti erinevate stiilide välja kujunemine.
- ühtlane (homogeenne) stiil Itaalias
- enamik heliloojaid kasutasid oma teoste loomisel konkreetseid afekte esilekutsumaks vastav tundeseisund
- alates 17. sajandi keskpaigast väheneb ülepingutatud deklamatoorika ja afektilisus sõna ja muusika, instrumentaalse ja vokaalmuusika tasakaalu kasuks
- suurenev ühtlustamine (tonaalsus, rütm, meetrum)
- da capo aaria ja triosonaadi sünd
Asset
Date: 1680
Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1680
End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1740
Barokk: hiline periood
Ajastu žanride kõrgaeg.
- afektiõpetuse süstematiseerimine muusikateoreetikute (nt Kircher, Werckmeister, Mattheson) kirjutistes
- duur-moll tonaalsuse ja kaasaegse aktsenttakti (=IV) kinnistumine
- Opera seria, Concerto ja Concerto grosso välja kujunemine
- https://vara.e-koolikott.ee/node/379 Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show)
ASK
[muuda]Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 1)
[muuda]Lohista sõna õigesse kasti
Barokiks nimetatakse ajajärku vahemikus 1600-1750, mil õukonnaelu oli priiskav ja kunst nö *ebakorrapärane*. Muusikas valitses *pingestatud* dünaamika, äärmuslik tundelisus ja *efektne* teatraalsus. Suured muutused toimusid kompositsioonitehnikas ning valitsema hakkasid *duur*- ja *moll*-helilaadid. Varasemas muusikas valitses *polüfoonia*, nüüd tõusis esile *monoodia*.
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 2)
[muuda]Teostes puudusid virtuossed soolod.
- True False
Basso continuo kirjaviisi kohaselt märgitakse bassihääle noodi alla number/numbrid, mis tähistab akordikuju.
- True False
Mängides basso continuo't tuleb jälgida vaid konkreetse akordi kuju ning mängija ei tohi lisaks improviseerida.
- True False
Harmooniapill oli tavaliselt orel, lauto või klavessiin.
- True False
Selleks, et esitada instrumentaalteost oli tarvis vähemalt 4 muusikainstrumenti.
- True False
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 3)
[muuda]Vali õige väide.
Muusika oli seltskonna- ja õukonnapidustuste lahutamatu osa. Põhirõhk oli vaimulikul muusikal.
Esile tõuseb instrumentaal- ja vokaalmuusika, kus tähtsal kohal olid virtuoossed soolod. Muusika oli kaunistustevaba ja tagasihoidlik.
Muusika esitamiseks ehitati spetsialseid ooperi-ja teatrimaju. Muusika kõlas põhiliselt ainult kirikus.
Heliloojad hakkasid looma enam ilmalikku muusikat. Heliloojad hakkasid looma enam vaimulikku muusikat.
Linnakodanikul oli võimalus tutvuda muusikaga, sest see kõlas ka parkides ja kohvikutes. Linnakodanikul ei olnud võimalus tutvuda muusikaga, kuna seda avalikult ei mängitud.
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 4)
[muuda]Milliseks liigitatakse barokiajastul muusikat?
- Musica speculativa
- Vihje ja tagasiside: speculativa tähendab "spekulatiivne", ladina ...
- Musica theorica (theoretica)
- Vihje ja tagasiside: theorica (theoretica), kreeka keeles tähendab...
- Musica conceptualis
- Vihje ja tagasiside: conceptualis tähendab kontseptuaalne e kontse...
- Musica practica
- Vihje ja tagasiside: practica on seotud millegi tegelemisega
- Musica poetica
- Vihje ja tagasiside: poetica on seotud kirjandusega, seeläbi keelega
- Musica alternativa
- Vihje ja tagasiside: alternativa tähendab mh "vahelduv"
- Musica popularis
- Vihje ja tagasiside: populis tähendab inimesed ("rahvas").
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 4.1)
[muuda]Märgi hiirega kõik sõnad, mis tähistavad barokkmuusika iseloomu, muusikatermineid ja pillinimesid!
Barokkmuusikale oli iseloomulik priiskav õukonnaelu ning *ebakorraline* *muusika*. Muusikas valitses *pingestatud* *dünaamika*, *äärmuslik* *tundelisus* ja *efektne* *teatraalsus*. Suured muutused toimusid *kompositsioonitehnikas*, valitsema hakkasid *duur-* ja *moll-* *helilaadid*. Varasemalt valitses muusikas *polüfoonia*, siis nüüd hakkas valitsema *monoodia*. Teoseid loodi *basso* *continuo* baasil. Hakatakse enam looma *instrumentaal-* ning *vokaalmuusikat*, kus tähtsal kohal on ka *virtuoossed* *soolod*.
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell + ask 5)
[muuda]SLIDE 1
1570 — 1630
Barokk: varajane periood
Uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine.
- kromatism, dissonants, tonaalsus, monoodia, retsitatiiv
- madrigal endiselt tähtis
- ooperi ja oratooriumi sünd
- afekti- ehk tundeseisundiõpetuse väljakujunemine muusikateoorias (põhinedes Kreeka ja Ladina retoorika ehk kõnekunsti printsiipidel) kuulajale mõju avaldamiseks
SLIDE 2
Baroki varajases perioodis tekkis oratoorium ja ooper, muusikas oli tähtsal kohal kromatism, dissonants, tonaalsus, monoodia.
True False
SLIDE 3
1630 — 1680
Barokk: keskmine periood
Piirkonniti erinevate stiilide välja kujunemine.
- ühtlane (homogeenne) stiil Itaalias
- enamik heliloojaid kasutasid oma teoste loomisel konkreetseid muusikalisi võtteid (afekte) esilekutsumaks vastav tundeseisund
- alates 17. sajandi keskpaigast väheneb ülepingutatud deklamatoorika ja afektilisus sõna ja muusika, instrumentaalse ja vokaalmuusika tasakaalu kasuks
- suurenev ühtlustamine (tonaalsus, rütm, meetrum)
- da capo aaria ja triosonaadi sünd
SLIDE 4
Baroki keskmine periood:
Heliloojad kasutasid teostes konkreetseid tundeseisundeid (afekte) esilekutsuvaid muusikalisi võtteid.
Da capo aaria ja triosonaadi tähtsus hakkab kahanema.
SLIDE 5
1680 — 1740
Barokk: hiline periood
Ajastu žanride kõrgaeg.
- afektiõpetuse süstematiseerimine muusikateoreetikute (nt Kircher, Werckmeister, Mattheson) kirjutistes
- duur-moll tonaalsuse ja kaasaegse aktsenttakti (=IV) kinnistumine
- Opera seria, Concerto ja Concerto grosso välja kujunemine
SLIDE 6
Täida lüngad
Opera , Concerto ja Concerto välja kujunemine
- tonaalsuse ja kaasaegse aktsenttakt kinnistumine
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 6)
[muuda]Kujuta end ette barokiajastu heliloojana, kes...
Eelistan vana kirjaviisi ja stiili
Prima pratica: motettiline, polüfooniline faktuur, neutraalne sõnatõlgendus, regulaarne dissonantside käsitlus, alla-breve-notatsioon, harmooniline, laadide paljusus
Eelistan uut kirjaviisi ja stiili
Seconda pratica: madrigaalne, raamhäältele tuginev faktuur, afektilised sõnatõlgendused, vabam dissonantside käsitlus, standardnotatsioon kaasaarvatud lühemad noodivältused, meloodiline, valitsevad duur ja moll
Miks sa eelistaksid barokiajastu heliloojana luua motetti või madrigali?
Polüfooniline motett on heliloojale suurem väljakutse kui pms raamhältel tuginev madrigal.
Eelistan vana kirjaviisi ja stiili
Madrigalis saan paremini ilmalikke teemasid (armastus, loodus) väljendada.
Eelistan uut kirjaviisi ja stiili
Mulle meeldivad keerulised ja kindlates reeglites korrastatud struktuurid muusikas.
Eelistan vana kirjaviisi ja stiili
Mulle meeldivad arusaadavamad muusikalised struktuurid, kus vanu reegleid ei pea enam nii kindlalt järgima.
Eelistan uut kirjaviisi ja stiili
Miks sulle meeldiks barokiajastu heliloojana kasutada rohkem vana või uue stiili kirjaviisi?
Vanas stiilis (kirjaviisis) on tekstitõlgendus neutraalne, saan keskenduda muusikalistele väljendusvahenditele.
Eelistan uut kirjaviisi ja stiili
Uues stiilis (kirjaviisis) on sõnatõlgendus emotsionaalsem (afektilisem), saan tundeid väljendada muusikas täpsemalt.
Eelistan uut kirjaviisi ja stiili
Eelistan uuemat notatsiooniviisi lühemate vältustega, mis võimaldab luua peenestatumaid meloodiaid.
Eelistan uut kirjaviisi ja stiili
Eelistan vanemat notatsiooniviisi pikemate vältustega, mis võimaldab luua vaheldusrikkamat polüfoonilist muusikat.
Eelistan vana kirjaviisi ja stiili
Miks sulle meeldib laadide paljusus?
Vanad kirikulaadid on vanaaegse hõnguga ja väljendavad väärikust.
Eelistan vana kirjaviisi ja stiili
Duur-moll võimaldab selgemalt eristada teose üldist iseloomu (rõõmus-kurb).
Eelistan uut kirjaviisi ja stiili
Duur-moll on liiga lihtne vastandus, soovin luua kõlaliselt huvitavamat muusikat.
Eelistan vana kirjaviisi ja stiili
Mulle meeldib mängida just duur-moll vastandamistega ja luua moodsamat kõlapilti.
Eelistan uut kirjaviisi ja stiili
Alusta
DO UUS. LAHE ÜLESANNE, KUID SELLISENA TAVAKOOLI TASEMEL TEOSTAMATU (las see nii olla, printsiip on oluline, mitte täpne analüüs) VALMIS (GL)
[muuda]Baroki ajastu mõtlemine heliloojana (analüüsiülesanne*)
Eesmärk: mõista barokiajastu heliloojat ja tema kompositsioonilisi valikuid läbi isikliku kuulamis- ja analüüsikogemuse.
Rühmatöö, 2–3 õpilast kehastuvad nö üheks heliloojaks (ühendavad oma mõtted üheks seisukohaks), teised rühmaliikmed jagunevad võrdselt prima pratica stiili (vana kirjaviis) ja seconda pratica stiili (uus kirjaviis) pooldajateks (lihtkuulaja, asjaarmastaja, muusik, helilooja, teoreetik).
1. Moodustage 5–7 liikmelised rühmad, igas rühmas 2–3 õpilast kehastuvad heliloojaks (edaspidi: Helilooja), teised valivad teise rolli: lihtkuulaja, asjaarmastaja, muusik, teoreetik (edaspidi: Teised)
2. Õpetaja annab ette või sa valid ise üht prima pratica stiilis motett (noot ja helisalvestus, antud peatükis käsitletud heliloojate seast) ja üht seconda pratica stiilis madrigal (noot ja helisalvestus) ja leia mõlemal 3–5 kõige olulisemat aspekti, mis neid stiilile vastavalt iseloomustab.
2.1 Helilooja: Loe uuesti üle stiilide kompositsioonilised erinevused
Vana stiili ehk esimest praktikat iseloomustas:
- polüfooniline faktuur (peatükk faktuur, peatükk kontrapunkt),
- teksti neutraalne tõlgendus,
- dissonantside reeglipärane käsitlus (peatükk helikõrgus),
- brevisel põhinev helivältuste süsteem (peatükk helivältus),
- harmoonia, mis tekib meloodiate koosluses (polüfoonia kaudu, peatükk faktuur, peatükk kontrapunkt),
- kirikulaadide süsteem (peatükk ühehäälsus ja noodikirja teke)
Uut stiili ehk teist praktikat iseloomustas:
- raamhäältele tuginev homofooniline faktuur (peatükk faktuur),
- teksti afektiline tõlgendus,
- dissonantside vabam käsitlus (peatükk helikõrgus),
- muusika noteerimine lühemates helivältustes (peatükk helivältus),
- ühehäälse meloodia valitsev roll (peatükk faktuur)
- duur-moll-süsteem (peatükk harmoonia)
3. Helilooja: Laula ette või mängi instrumendil, mida sa valdad, või vali digiklaveril vastav instrument (või lõika helitöötlusprogrammi abil fragmendid [1–2 takti, võib olla meloodiakatkend või 2–3 akordi järgnevus] salvestusena ette mängimise eesmärgil valmis) lühikesi fragmente nendest kahest teosest, mis illustreerivad need enne valitud 3–5 stiilile iseloomulikku aspekti.
3.1 Helilooja: Iga ette kantud fragmendi järel küsi Teistelt arvamust, millisele pratica'le e stiilile (vana või uus kirjaviis) nemad seda fragmenti kuuluvaks peaksid.
3.1.1 Teised: Iga vastus ja arvamus peab olema põhjendatud.
3.1.2 Helilooja: Kinnita nö õiget vastust või esita selgitusi või põhjendusi, miks sulle vastus ei sobi (ei sobi stiili iseloomudega kokku).
4. Rollis ja stiilides orienteerumine
4.1 Helilooja: sa pead orienteeruma mõlemas stiilis, kuid saad pooldada selgelt üht.
4.2 Teised: mõistad stiilide põhilisi erinevusi, kuid võtad selge hoiaku ja positsiooni (pooldat) üht neist. Küsi Heliloojalt sobivat lisainformatsiooni, kui sul on midagi ebaselge.
5. Mängu lõpetuseks mängige mõlemad teosed tervikuna salvestuselt tervele rühmale ette, et Teistel tekiks tervikpilt teosest.
6. Arutage pärast mängu läbimist kuidas see õnnestus ja mis oli keeruline.
6.1 Helilooja: kui sobivaid fragmente sa valisid ja kui hästi sa suutsid neid selgitada ja lisaküsimustele vastata.
6.2 Teised: Kui hästi (kindlalt) suutsid nad esindada oma rolli ja kui sobivalt/efektiivselt nad suutsid lisaküsmusi esitada.
7. Kokkuvõte: Kas põhilised stiilijooned said selgeks? Milline on tunne esindada konkreetset stiili või kirjaviisi?
- Ülesannet saaks läbi viia ka kompositsiooni ülesandena: Helilooja loob stiilile vastavaid fragmente ise, kuid see on keerulisem ülesanne!
Ülesannet saab sooritada ka lihtsustatud kujul: väidelda erinevates rollides vana ja uue stiili eelistuste üle abstraktsemalt ülesande punktis 2.1 toodud iseloomustuste põhjal. Oluline on sealjuures uue ja vana stiili printsiipide väitlemisel, mis on üldisem printsiip.
DO VANA
[muuda]Baroki ajastu mõtlemine heliloojana (analüüsiülesanne*)
Eesmärk: mõista barokiajastu heliloojat ja tema kompositsioonilisi valikuid läbi isikliku kuulamis- ja analüüsikogemuse (=IV)
Rühmatöö, 2-3 õpilast kehastuvad nö üheks heliloojaks (ühendavad oma mõtted üheks seisukohaks), teised rühmaliikmed jagunevad võrdselt prima pratica stiili (vana kirjaviis) ja seconda pratica stiili (uus kirjaviis) pooldajateks (lihtkuulaja, asjaarmastaja, muusik, helilooja, teoreetik).
1. Moodustage 5-7 liikmelised rühmad, igas rühmas 2-3 õpilast kehastuvad heliloojaks (edaspidi: Helilooja), teised valivad teise rolli: lihtkuulaja, asjaarmastaja, muusik, teoreetik (edaspidi: Teised)
2. Õpetaja annab ette või sa valid ise üht prima pratica stiilis motett (noot ja helisalvestus, antud peatükis käsitletud heliloojate seast) ja üht seconda pratica stiilis madrigal (noot ja helisalvestus) ja leia mõlemal 3-5 kõige olulisemat aspekti, mis neid stiilile vastavalt iseloomustab.
2.1 Helilooja: Kasuta IV kursuse materjale selleks, et stiilides detailsemalt orienteeruda ja olulised iseloomujooned paremini üles leida teostest.
3. Helilooja: Laula ette või mängi instrumendil, mida sa valdad, või vali digiklaveril vastav instrument (või lõika helitöötlusprogrammi abil fragmendid [1-2 takti, võib olla meloodiakatkend või 2-3 akordi järgnevus] salvestusena ette mängimise eesmärgil valmis) lühikesi fragmente nendest kahest teosest, mis illustreerivad need enne valitud 3-5 stiilile iseloomulikku aspekti.
3.1 Helilooja: Iga ette kantud fragmendi järel küsi Teistelt arvamust, millisele pratica'le e stiilile (vana või uus kirjaviis) nemad seda fragmenti kuuluvaks peaksid.
3.1.1 Teised: Iga vastus ja arvamus peab olema põhjendatud.
3.1.2 Helilooja: Kinnita nö õiget vastust või esita selgitusi või põhjendusi, miks sulle vastus ei sobi (ei sobi stiili iseloomudega kokku).
4. Rollis ja stiilides orienteerumine
4.1 Helilooja: sa pead orienteeruma mõlemas stiilis, kuid saad pooldada selgelt üht.
4.2 Teised: mõistad stiilide põhilisi erinevusi, kuid võtad selge hoiaku ja positsiooni (pooldat) üht neist. Küsi Heliloojalt sobivat lisainformatsiooni, kui sul on midagi ebaselge.
5. Mängu lõpetuseks mängige mõlemad teosed tervikuna salvestuselt tervele rühmale ette, et Teistel tekiks tervikpilt teosest.
6. Arutage pärast mängu läbimist kuidas see õnnestus ja mis oli keeruline.
6.1 Helilooja: kui sobivaid fragmente sa valisid ja kui hästi sa suutsid neid selgitada ja lisaküsimustele vastata.
6.2 Teised: Kui hästi (kindlalt) suutsid nad esindada oma rolli ja kui sobivalt/efektiivselt nad suutsid lisaküsmusi esitada.
7. Kokkuvõte: Kas põhilised stiilijooned said selgeks? Milline on tunne esindada konkreetset stiili või kirjaviisi?
- Ülesannet saaks läbi viia ka kompositsiooni ülesandena: Helilooja loob stiilile vastavaid fragmente ise, kuid see on keerulisem ülesanne!
- https://vara.e-koolikott.ee/node/1641 Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (do)
17) Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (korrektuuridest tagasi)
[muuda]MÕISTED
[muuda]- kontsertstiil
- vokaalmuusika
- Claudio Monteverdi (1567-1643)
- ooper
- Barokiajastu
- instrumentaalsaade
- soololaul
- sõnade rõhk
- rütm
- antiikaeg
- aaria
- lauto
- Laulu vorm
- varieeruv
- tantsurütmis
- salmilaul
- soolomadrigal
- da-capo-aaria. See koosnes kolmest lõigust ABA vormis (=IV), kus esimesed kaks osa olid teineteisest erineva karakteri ja helistikuga ning kolmas osa kordas esimest. Kordavas lõigus lauljad tihti improviseerisid, et näidata enda tehnilisi ja vokaalseid võimeid. 17. sajandil sai antud vorm itaalia muusikas vokaalžanrite hulgas ainuvalitsejaks ning hiljem oli see populaarne ka Saksamaal ja Inglismaal.
- Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes välja deklamatsioonist ehk ilulugemisest. Võrreldes aariaga on retsitatiivis rohkem teksti ning see on kooskõlas kõne loogikaga. Retsitatiivi meloodia järgib alati kõnerütmi ning sageli on meloodia monotoonne.
- basso continuo, Retsitatiivi saadab üldjuhul harvade akordidega ning antud lauluviisi nimetatakse
- secco-retsetatiiv (secco it. k. kuiv), siin on lauljal suurem vabadus teksti rütmiliselt esitada.
- accompagnato-retsitatiiv ehk saatega retsetatiiv on dramaatilisem, lisatakse ansambel või orkester, on tegemist , kuid siin on laulja rütmiliselt rohkem seotud orkestriga.
- ABA vorm
- kantaat cantare tähendab it. k. laulma, sealt on arenenud välja ka barokiajastu vokaalmuusika žanr kantaat. Algselt 1620. aasta paiku tähistas kantaat lihtsalt vokaalteost. 17. sajandi teisel poolel oli toimunud areng ning kantaadi ülesehitus muutus mahukamaks. Viimane sisaldas endas 2-3 retsitatiivi ning 2-3 aariat, antud kooslus hakkas sarnanema väikese ooperistseeniga (--> ooper). Kantaat oli loodud ühele solistile, keda saatis kammeransambel või basso continuo.
- ooperistseen
- oratoorium (ld. k. tähendab oratorio palvesaali, kabelisarnane ruum jesuiitide paleedes) Tähtis žanr barokiaegses vokaalmuusikas on ka. Tegu on ulatusliku kontsertteosega, mis on loodud solistidele, koorile ja orkestrile. Sisu on ooperlikult dramaatiline, räägib Kristuse kannatustest, kuid esituses puudub lavastus, edastus toimub ainult muusikaliste vahenditega. Vaatamata sellele, et oratooriumi sisu on Kristuse kannatused (passioonid) ning on selgelt vaimuliku sisuga, ei ole tegu kirikumuusikaga. Oratooriumite esitlused toimusid tavaliselt paleedes, mitte kirikutes. Oratoorium kujunes välja koos ooperiga (--> ooper), esimest ka oratooriumiks nimetatud teost esitati Roomas. Tavaliselt kirjutasid oratooriume ja oopereid samad heliloojad. Kõige populaarsem aeg oratooriumi esitamiseks oli kevad, mil ei toimunud seoses paastuajaga ooperietendusi ning seetõttu oli ooperitrupp vaba ning sai tegeleda selle žanriga.
- passioon
- paastuaeg
TELL UUS. TOIMETAMATA
[muuda]Kontsertstiil. KAS KONTSERTSTIILIST ON KA PLAANIS KUSAGIL KIRJUTADA?
[muuda]Kontsertstiili tulek kirikusse algas Veneetsias 16.–17. sajandi vahetusel.
Uued žanrid
[muuda]Ooper
[muuda]Vokaalmuusika eestvedajaks antud perioodil peetakse Claudio Monteverdit (1567-1643), kes on ühtlasi andnud suure panuse ka ooperimuusika rajamisel (=IV ooper).
Instrumentaalsaatega soololaul MILLEGA TÄPSEMALT ON TEGU: KAS MUUSIKAŽANRI VÕI MUUSIKASTIILIGA?
[muuda]Barokiajastul tekkis vajadus instrumentaalsaatega soololaulu järele. Nimelt tunnistasid mitmed luuletajad ja muusikud, et muusika ja luule on sattunud vastuollu, kus sõnade rõhk moondub rütmi järgi valesti ning tekib sõnade kordus. Läbi uuenduse pidi luule (#kirjandus) ja muusika muutuma ideaalseks koosluseks nagu antiikajal, kus vastavad kunstid olid omavahel tasakaalus.
Aaria
[muuda]17. sajandi algul tõusis esile aaria, mida lauldi üksikpilli (lauto) või väiksema ansambli saatel. Laulu vorm oli varieeruv, tantsurütmis, salmilaul, soolomadrigal. Samuti tuli antud sajandil Itaalias kasutusele ka da-capo-aaria. See koosnes kolmest lõigust ABA vormis, kus esimesed kaks osa olid teineteisest erineva karakteri ja helistikuga ning kolmas osa kordas esimest. Kordavas lõigus lauljad tihti improviseerisid, et näidata enda tehnilisi ja vokaalseid võimeid. 17. sajandil sai antud vorm itaalia muusikas vokaalžanrite hulgas ainuvalitsejaks ning hiljem oli see populaarne ka Saksamaal ja Inglismaal.
Monteverdi aariad - (kuulamine) (show)
Retsitatiiv
[muuda]Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes välja deklamatsioonist ehk ilulugemisest. Võrreldes aariaga on retsitatiivis rohkem teksti ning see on kooskõlas kõne loogikaga. Retsitatiivi meloodia järgib alati kõnerütmi ning sageli on meloodia monotoonne. Retsitatiivi saadab üldjuhul basso continuo, harvade akordidega ning antud lauluviisi nimetatakse secco-retsetatiiviks (secco it. k. kuiv), siin on lauljal suurem vabadus teksti rütmiliselt esitada. Juhul kui retsetatiiv on dramaatilisem, lisatakse ansambel või orkester, on tegemist saatega ehk accompagnato-retsitatiiviga, kuid siin on laulja rütmiliselt rohkem seotud orkestriga.
(helinäited + partituurinäited võrdlemiseks)
Kantaat
[muuda]Sõna cantare tähendab it. k. laulma, sealt on arenenud välja ka barokiajastu vokaalmuusika žanr kantaat. Algselt 1620. aasta paiku tähistas kantaat lihtsalt vokaalteost. 17. sajandi teisel poolel oli toimunud areng ning kantaadi ülesehitus muutus mahukamaks. Viimane sisaldas endas 2-3 retsitatiivi ning 2-3 aariat, antud kooslus hakkas sarnanema väikese ooperistseeniga (--> ooper). Kantaat oli loodud ühele solistile, keda saatis kammeransambel või basso continuo.
(helinäide)
Oratoorium
[muuda]Tähtis žanr barokiaegses vokaalmuusikas on ka oratoorium (ld. k. tähendab oratorio palvesaali, kabelisarnane ruum jesuiitide paleedes) (#kunst) Tegu on ulatusliku kontsertteosega, mis on loodud solistidele, koorile ja orkestrile. Sisu on ooperlikult dramaatiline, räägib Kristuse kannatustest, kuid esituses puudub lavastus, edastus toimub ainult muusikaliste vahenditega. Vaatamata sellele, et oratooriumi sisu on Kristuse kannatused (passioonid) ning on selgelt vaimuliku sisuga, ei ole tegu kirikumuusikaga. Oratooriumite esitlused toimusid tavaliselt paleedes, mitte kirikutes. Oratoorium kujunes välja koos ooperiga (--> ooper), esimest ka oratooriumiks nimetatud teost esitati Roomas. Tavaliselt kirjutasid oratooriume ja oopereid samad heliloojad. Kõige populaarsem aeg oratooriumi esitamiseks oli kevad, mil ei toimunud seoses paastuajaga ooperietendusi ning seetõttu oli ooperitrupp vaba ning sai tegeleda selle žanriga.
TELL
[muuda]Uued žanrid Kontsertstiili tulek kirikusse algas Veneetsias 16.-17. sajandi vahetusel. Vokaalmuusika eestvedajaks antud perioodil peetakse Claudio Monteverdit (1567-1643), kes on ühtlasi andnud suure panuse ka ooperimuusika rajamisel (=IV ooper). Barokiajastul tekkis vajadus instrumentaalsaatega soololaulu järele. Nimelt tunnistasid mitmed luuletajad ja muusikud, et muusika ja luule on sattunud vastuollu, kus sõnade rõhk moondub rütmi järgi valesti ning tekib sõnade kordus. Läbi uuenduse pidi luule (#kirjandus) ja muusika muutuma ideaalseks koosluseks nagu antiikajal, kus vastavad kunstid olid omavahel tasakaalus.
17. sajandi algul tõusis esile aaria, mida lauldi üksikpilli (lauto) või väiksema ansambli saatel. Laulu vorm oli varieeruv, tantsurütmis, salmilaul, soolomadrigal. Samuti tuli antud sajandil Itaalias kasutusele ka da-capo-aaria. See koosnes kolmest lõigust ABA vormis (=IV), kus esimesed kaks osa olid teineteisest erineva karakteri ja helistikuga ning kolmas osa kordas esimest. Kordavas lõigus lauljad tihti improviseerisid, et näidata enda tehnilisi ja vokaalseid võimeid. 17. sajandil sai antud vorm itaalia muusikas vokaalžanrite hulgas ainuvalitsejaks ning hiljem oli see populaarne ka Saksamaal ja Inglismaal.
Monteverdi aariad - (kuulamine) (show)
Retsitatiiv (=IV) on kõnelähedane laul, mis arenes välja deklamatsioonist ehk ilulugemisest (#kirjandus). Võrreldes aariaga on retsitatiivis rohkem teksti ning see on kooskõlas kõne loogikaga. Retsitatiivi meloodia järgib alati kõnerütmi ning sageli on meloodia monotoonne. Retsitatiivi saadab üldjuhul basso continuo, harvade akordidega ning antud lauluviisi nimetatakse secco-retsetatiiviks (secco it. k. kuiv), siin on lauljal suurem vabadus teksti rütmiliselt esitada. Juhul kui retsetatiiv on dramaatilisem, lisatakse ansambel või orkester, on tegemist saatega ehk accompagnato-retsitatiiviga, kuid siin on laulja rütmiliselt rohkem seotud orkestriga.
(helinäited + partituurinäited võrdlemiseks)
Sõna cantare tähendab it. k. laulma, sealt on arenenud välja ka barokiajastu vokaalmuusika žanr kantaat. Algselt 1620. aasta paiku tähistas kantaat lihtsalt vokaalteost. 17. sajandi teisel poolel oli toimunud areng ning kantaadi ülesehitus muutus mahukamaks. Viimane sisaldas endas 2-3 retsitatiivi ning 2-3 aariat, antud kooslus hakkas sarnanema väikese ooperistseeniga (--> ooper). Kantaat oli loodud ühele solistile, keda saatis kammeransambel või basso continuo.
(helinäide)
Tähtis žanr barokiaegses vokaalmuusikas on ka oratoorium (ld. k. tähendab oratorio palvesaali, kabelisarnane ruum jesuiitide paleedes) (#kunst) Tegu on ulatusliku kontsertteosega, mis on loodud solistidele, koorile ja orkestrile. Sisu on ooperlikult dramaatiline, räägib Kristuse kannatustest, kuid esituses puudub lavastus, edastus toimub ainult muusikaliste vahenditega. Vaatamata sellele, et oratooriumi sisu on Kristuse kannatused (passioonid) ning on selgelt vaimuliku sisuga, ei ole tegu kirikumuusikaga. Oratooriumite esitlused toimusid tavaliselt paleedes, mitte kirikutes. Oratoorium kujunes välja koos ooperiga (--> ooper), esimest ka oratooriumiks nimetatud teost esitati Roomas. Tavaliselt kirjutasid oratooriume ja oopereid samad heliloojad. Kõige populaarsem aeg oratooriumi esitamiseks oli kevad, mil ei toimunud seoses paastuajaga ooperietendusi ning seetõttu oli ooperitrupp vaba ning sai tegeleda selle žanriga.
- https://vara.e-koolikott.ee/node/387 Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (tell)
SHOW
[muuda]- Show - on töös
ASK
[muuda]Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 1)
[muuda]Lohista hiirega sovivad sõnad õigetesse kastidesse!
Kontsertstiili tulek kirikusse sai alguse *Veneetsia*s. Vokaalmuusika eestvedajaks peetakse *Claudio* *Monteverdi*t. 17. sajandi algul tõusis esile *aaria*, mida esitati tihti lauto saatel. Samuti oli kasutusel ka da-capo-aaria, kus esitajad võisid viimases lõigus kasutada *improvisatsioon*i. *Retsitatiiv* on kõnelähedane laul, mis arenes välja ilulugemisest. *Kantaat* on barokiaegne vokaalmuusikažanr, mis läbis 17. sajandi teisel poolel suure arengu. Nimelt sisaldas see endas 2-3 *retsitatiiv*i ning 2-3 *aaria*t. *Oratoorium* on kontsertteos solistidele, *koor*ile ja orkestrile. Sisu on dramaatiline ja räägib Kristuse kannatustest. Antud žanr kujunes välja koos *ooper*iga.
Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 2)
[muuda]Milline vokaalmuusikažanr meeldib sulle kõige enam
Aaria
Aaria tõusis esile 17. sajandi algul ning seda esitati üksikpilli või ansambli saatel. Lauluvorm oli varieeruv, tantsurütmis, salmilaul, soolomadrgial. Itaalias oli kasutusel ka da-capo-aaria, mis koosnes kolmest lõigust ABA, kus viimases lõigus sai laulja improviseerida.
Retsitatiiv
Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes välja ilulugemisest. Retsitatiivis on rohkem teksti ning see on kooskõlas kõneloogikaga. Meloodia on sageli monotoonne ning järgib alati kõnerütmi. Üldjuhul saadab retsitatiivi basso continuo harvade akordidega.
Kantaat
Kantaat arenes barokiajastul ning läbis 17. sajandi teisel poolel suure arengu. Ülesehitus muutus mahukamaks ning sisaldas endas 2-3 retsetatiivi ning 2-3 aariat (sarnanedes väikese ooperistsenaariumiga). Kantaat on loodud solistile, keda saatis kammeransambel või basso continuo.
Oratoorium
Oratoorium on vokaalmuusikažanr, mille sisuks on Kristuse kannatused, vaatamata sisule ei ole tegu kirikumuusikaga. Teoses puudub igasugune lavategevus ning muusikat edastatakse ainult lauldes. Kõige populaarsem aeg oratooriumite esitamiseks oli kevad, mil toimus paastumine.
Millises koosseisus eelistad laulda?
Eelistan laulda üksinda ning üksikpilli või väiksema koosseisu saatel.
Aaria, Retsitatiiv
Eelistan laulda kõnelähedast laulu, kus esinejat saadab ansambel hõreda saatega.
Retsitatiiv
Eelistan laulda solistina ning saate osas on kammeransambel ja instrumentaalansambel.
Kantaat, Aaria, Retsitatiiv
Eelistan laulda suures koosseisus, kus on solistid, koor ja orkester.
Oratoorium
Millise sisuga laulu eelistad?
Eelistan varieeruvat vormi, kus saab ka improviseerida.
Aaria
Eelistan kõnelähedast laulu.
Retsitatiiv
Eelistan ooperistseeniga sarnase sisuga vormi.
Kantaat
Eelistan laulda Kristuse kannatustest.
Oratoorium
Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 3)
[muuda]Märgi hiireklõpsuga sõnad, mis iseloomustavad vokaal-instrumentaalmuusika žanri liike.
Vokaalmuusika eestvedajaks barokiajastul peetakse Claudio Monteverdit, kes on ühtlasi andnud suure panuse ka *ooperimuusika* rajamisel. Barokiajastul tekkis vajadus *soololaulu* järgi, kuna sõnade rõhk moodus rütmi järgi valesti. 17. sajandil tõusis esile *aaria*, mida esitati üksikpilli või ansambli saatel. Itaalias oli kasutusel ka *da-capo-aaria*, mis koosnes kolmest lõigust, kus viimases sai laulja improviseerida. Deklamatsioonist ehk ilulugemisest arenes välja *retsitatiiv*, mis oli rohkem kooskõlas kõne loogikaga ning sisaldas rohkem teksti. Meloodia järgis alati kõnerütmi, mistõttu oli meloodia sageli ka monotoonne. Itaalia keelsest sõnast cantare, mis tähendab laulma, arenes välja *kantaat*. 17. sajandi teisel poolel läbis see muutuse ning seoses sellega muutus ka ulatuslikumaks teoseks. Koos *ooperiga* arenes ka *oratoorium*, mille sisuks oli Kristuse kannatused. *Oratoorium* on loodud suuremale koosseisule ning esitluses puudub lavaline tegevus. Esitlus toimus tavaliselt paleedes mitte kirikus. Nii *ooperit* kui ka *oratooriumi* kirjutas tihtipeale sama helilooja.
Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 4)
[muuda]SLIDE 1
Kontsertstiili tulek kirikusse sai alguse Veneetsias. Antud perioodi eestvedajaks peetakse Claudio Monteverdit (1567-1643), kus on ühtlasi andnud suure panuse ka ooperimuusika rajamisele. Kuna teostes võis sattuda muusika ja luule vastuollu, tekkis vajadus ka soololaulu järele.
SLIDE 2
17. sajandil tõusis esile aaria, mida lauldi üksikpilli või väiksema ansambli saatel. Samuti oli Itaalias kasutusel da-capo-aaria vorm. 17. sajandil sai antud vorm muusikas vokaalžanrite hulgas ainuvalitsejaks.
Claudio Monteverdit peetakse da-capo-aaria rajajaks.
- True False
Kontsertstiil sai alguse Veneetsias.
- True False
SLIDE 3
Retsitatiiv arenes välja deklamatsioonist. Antud žanris on rohkem teksti, meloodia on monotoonne ning kooskõlas kõne loogikaga. Üldjuhul saadab retsitatiivi basso continuo harvade akordidega.
17. sajandil tõusis esile
- aaria .
- soololaul .
- retsitatiiv .
Itaalia muusikas sai 17. sajandil da-capo-aaria ........... ainuvalitsejaks
- ainult ooperi žanri .
- vokaal-instrumentaalmuusika žanrite .
- instrumentaalmuusika žanrite .
SLIDE 4
Kantaat läbis tohutu arengu 17. sajandi teisel poolel ning tema ülesehitus muutus mahukamaks. Üldjuhul sisaldas ta endas 2-3 retsitatiivi ning 2-3 aariat (sarnanedes väikese ooperistenaariumiga). Kantaat on loodud ühele solistile, keda saatis kammeransambel või basso continuo.
Täienda puuduvad sõnad!
Retsitatiiv arenes välja ist. Teose meloodia on ning kooskõlas tekstist tuleneva loogikaga. Retsitatiivi saadab tavaliselt harvade ega.
SLIDE 5
Kantaat on loodud ühele solistile, koorile ja orkestrile
True False
Oratooriumi sisuks on Kristuse kannatused
True False
Oratoorium on ulatuslik kontsertteos, mille sisuks on Kristuse kannatused. Teos on loodud solistile, koorile ja orkestrile. Edastus toimub ainult muusikaliste vahenditega, puudub lavaline süžee.
Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 5)
[muuda]Täida lüngad!
- Oratooriumi* sisuks on Kristuse kannatused. Antud žanr kujunes välja koos *ooper*iga. Vaatamata vaimulikule sisule ei ole tegu *kirikumuusika*ga. Tavaliselt esitati oratooriume *kevad*el, kui toimus paastumine.
- Kantaat* on saanud oma nimetuse itaalia keelse sõna cantare järgi, mis tähendab it. k. *laulma*. Antud teos sisaldab endas 2-3 *retsitatiiv*i ning 2-3 *aaria*t.
- Retsitatiiv* on kõnelähedane laul, mis arenes välja ilulugemisest ehk *deklamatsioon*ist. Antud teose meloodia on *monotoonne* ning järgib alati *kõnerütm*i.
- Aaria* on teos, mida esitatakse soolopilli või väiksema ansambli saatel. Laulu vorm on varieeruv. Itaalias kasutati *da-capo*-aariat, mis koosnes kolmest lõigust *ABA* vormis, kus viimases lõigus sai laulja *improviseerida*.
DO UUS. SEE ÜLESANNE ON LIIGA MAHUKAS, SEST KATKENDI JÄRGI EI OLE TIHTI VÕIMALIK MUUSIKAŽANRIT MÄÄRATA. ÜLESANDE FOOKUST TULEKS TÄPSUSTADA JA ÜLESANNE VASTAVALT ÜMBER DISAINIDA
[muuda]Tutvuge põhjalikult vokaal-instrumentaalmuusika žanritega (vt peatüki selgitusi).
Valige üks žanr välja ning uuri selle kohta lähemalt interneti vahendusel.
Leidke teos, mis on loodud antud žanris, tutvu sellega ning hiljem tutvusta seda ka klassikaaslastele.
1. Moodustage rühmad 3-5 õpilast
1.1 Valige 3-5 olulisemat aspekti, mis liigitavat teost selleks või selleks žanriks.
1.2 Mängige klassikaaslastele ette 5-7 katkendit ja lase neil arvata, mis žanris teos on.
1.2.1 Iga õpilane leiab 1-2 teost antud žanris
1.3 Lase neil küsimusi esiada ja selgita arusaamatusi, põhjenda.
2. Mängige teost või teose osa klassikaaslastele ette ja arutage teost veelkord.
2.1 Samuti arutage, milliseid küsimusi oleks sellisele teosele veel.
Ülesande sooritamine võib olla osaliselt jaotatud ka kodutööks
DO VANA
[muuda]Tutvuge põhjalikult vokaal-instrumentaalmuusika žanritega (vt peatüki selgitusi).
Valige üks žanr välja ning uuri selle kohta lähemalt interneti vahendusel.
Leidke teos, mis on loodud antud žanris, tutvu sellega ning hiljem tutvusta seda ka klassikaaslastele.
1. Moodustage rühmad 3-5 õpilast
1.1 Valige 3-5 olulisemat aspekti, mis liigitavat teost selleks või selleks žanriks.
1.2 Mängige klassikaaslastele ette 5-7 katkendit ja lase neil arvata, mis žanris teos on.
1.2.1 Iga õpilane leiab 1-2 teost antud žanris
1.3 Lase neil küsimusi esiada ja selgita arusaamatusi, põhjenda.
2. Mängige teost või teose osa klassikaaslastele ette ja arutage teost veelkord.
2.1 Samuti arutage, milliseid küsimusi oleks sellisele teosele veel.
Ülesande sooritamine võib olla osaliselt jaotatud ka kodutööks
- https://vara.e-koolikott.ee/node/1124 Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (do)
18) Barokk. Instrumentaalmuusika (korrektuuridest tagasi)
[muuda][Muusikainstrumendid ja instrumentaalmuusika vormid ning žanrid]
MÕISTED
[muuda]- Barokktrio. Tegu on pilliansambliga, mille koosseisuks kaks meloodiapilli ja basso continuo. Antud koosseisul sõna "trio" tähistab partiide, mitte mängijate arvu. Seega saame järeldada, et antud koosseisus peab koosnema kolmest erinevast partiist, milleks on kaks meloodiapilli (tavaliselt viiulid või plokkflööt) ja basso continuo, mida esitab harmooniapill (nt klavessiin, orel, lauto), viimasele aga lisandus ka mõni bassi meloodiapill (nt tšello, viola da gamba, fagott). Antud ansambel oli aluseks suurematele ansamblitele ja orkestritele.
- koosseis
- meloodiapill
- basso continuo
- trio
- partii
- viiul
- plokkflööt
- harmooniapill
- klavessiin
- orel
- lauto
- bassi meloodiapill
- tšello
- viola da gamba
- fagott
- Itaalia orkester. Antud koosseis kujunes välja barokktriost, siia kuuluvad järgmised partiid: kaks meloodiapilli (viiulid või puhkpillid), harmooniapill (lauto, klavessiin) ja saateks basso continuo. Antud koosseis levis 18. sajandil üle kogu Euroopa pannes aluse tänapäeva klassikalisele orkestrile. Kõige populaarsemad kohad, kus võis orkestreid kohata olid õukonnad, teatrid, ballid, lossikirikud, õukonnateatrid, ooperimajad.
- Sonaat. Barokiajastu mitmeosaline ja pilliansamblile loodud instrumentaalteos. Kuulus barokiaegsete keelpillisonaatide looja on Roomas tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Arcangelo Corelli (1653-1713). Algselt koosnes sonaat mitmest erineva karakteriga lõigust ning kujunenud oli kaks sonaaditüüpi: kirikusonaat (sonata da chiesa) ja kammersonaat (sonata da camera).
- keelpillisonaat
- Arcangelo Corelli (1653-1713) Roomas tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja
- karakter
- sonaaditüüp
- kirikusonaat (sonata da chiesa)
- kammersonaat (sonata da camera)
- Kontsert. Kontsert on sonaadi paralleelvorm, virtuoosne teos on loodud suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Kontserdi liigid on järgmised: concerto grosso (barokktriole on lisatud suurem ansambel) ja soolokontsert (teost esitavad üks või mitu artisti, kes eristuvad virtuoossete soololõikudega orkestrist või ansamblist. Kõige enam soolokontserte on loonud Veneetsias tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Antonio Vivaldi (1678-1741) ning kõige kuulsam instrument, millele antud teoseid on sel ajastul loodud, ongi viiul.
- paralleelvorm, virtuoosne teos on loodud suuremale ansamblile või barokkorkestrile.
- Kontserdi liigid
- concerto grosso (barokktriole on lisatud suurem ansambel
- soolokontsert (teost esitavad üks või mitu artisti, kes eristuvad virtuoossete soololõikudega orkestrist või ansamblist. Kõige enam soolokontserte on loonud
- Antonio Vivaldi (1678-1741) Veneetsias tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja
- Süit (pr. k. järgnevus, korrapärane rida) on barokkmuusikas tähtsuselt nö kolmandal kohal (peale sonaati ja kontserti). Teoses on eri karakteriga tantsud või instrumentaalpalad. Süite kirjutasid meelsasti just saksa heliloojad. 17. sajandil levis Saksamaal prantsuse õukonnatantsude mood ning süidil kujunes välja kindel süsteem. Ühes süiditsükklis oli neli erikarakteriga õukonna päritoluga tantsu.
- karakter
- tants
- instrumentaalpala
- saksa heliloojad
- prantsuse õukonnatantsud
- süiditsükkel
- Allemande - 4-osalises taktimõõdus rahulik saksa sammutants.
- Courante - 3-osalises taktimõõdus kiire prantsuse hüppetants.
- Sarabande - aeglases 3-osalises taktimõõdus pidulik hispaania tants.
- Gigue - šoti hüppetants, süidi kiireim osa.
- Klaviirimuusika. Barokiajastu klaviirimuusikat loodi järgmistele pillidele: klavessiin, klavikord, positiivorel. Kõige mitmekülgsem roll oli klavessiinil, mis oli nii soolo- kui ka harmooniapill. Kodudes oli kõige enam levinud klavikord ja positiivorel. 17. sajandi teisel poolel kogus hoogu orelite ehitus ja täiendus. Kui varasemalt kasutati orelit kui saatepilli kooridele, siis nüüd oli orelist saanud sooloinstrument. Orelimuusika oli tähtsal kohal eelkõige protestantlikus jumalateenistuses. Orelile loodi erinevaid teoseid, levinumad vormid on tokaata, fuuga, fantaasia. Kõige väljapaistvam orelimuusika looja enne J.S. Bachi olid taani päritolu organist ja helilooja Dietrich Buxtehude (1707-1637), kes sai tuntuks tegutsedes Lübeckis, ta on Põhja-Saksa orelikooli kuulsami esindaja.
- klavessiin
- klavikord
- positiivorel
- sooloinstrument
- protestantism
- jumalateenistus
- tokaata
- fuuga
- fantaasia
- J.S. Bach
- Dietrich Buxtehude (1707-1637), taani päritolu organist ja helilooja kes sai tuntuks tegutsedes Lübeckis, ta on Põhja-Saksa orelikooli kuulsami esindaja.
- Põhja-Saksa orelikool
- Cremona
- viiulimeister
- Cremona pillimeistrite koolkond
- Andrea Amati (1505-1577), kelle järglased tegelesid sama valdkonnaga ning täiendasid muusikainstrumente kui ka õpetasid välja kuulsaid pillimeistreid. Siiani ei ole teadlased suutnud paljastada pikaajaliste uuringutega pilli ainulaadse kõla saladuse. On ainult mitmeid oletusi, milles võib peituda antud pilli võlu: laki koostis, puidu kvaliteet, muud materjalid. Tänapäeval kõige kuulsamad viiulid on valminud pillimeistri
- Antonio Stradivari (1644-1737) käe all, kes oli
- Nicolo Amati (Andrea Amati pojapoeg) õpilane ning on valmistanud lisaks viiulitele ka tšellosid, vioolasid, kitarre ja harfe. Kokku on hetkel säilinud umbes 650 muusikainstrumenti ning arvati, et valminud oli neid 1100. Antud pillid on olnud müügis erinevate hindadega, kus kõige kallim viiul maksis 3,5 miljonit US dollarit ning keskmine hind oksjonitel on olnud 1-2 miljonit US dollarit.
TELL UUS. TOIMETAMATA
[muuda]Barokkajastu instrumentaalmuusikažanrid
[muuda]Sonaat
[muuda]Barokiajastu mitmeosaline ja pilliansamblile loodud instrumentaalteos. Kuulus barokiaegsete keelpillisonaatide looja on Roomas tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Arcangelo Corelli (1653–1713). Algselt koosnes sonaat mitmest erineva karakteriga lõigust ning kujunenud oli kaks sonaaditüüpi: kirikusonaat (sonata da chiesa) ja kammersonaat (sonata da camera).
Kontsert
[muuda]Kontsert on sonaadi paralleelvorm, virtuoosne teos on loodud suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Kontserdi liigid on järgmised: concerto grosso (barokktriole on lisatud suurem ansambel) ja soolokontsert (teost esitavad üks või mitu artisti, kes eristuvad virtuoossete soololõikudega orkestrist või ansamblist. Kõige enam soolokontserte on loonud Veneetsias tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Antonio Vivaldi (1678–1741) ning kõige kuulsam instrument, millele antud teoseid on sel ajastul loodud, ongi viiul.
Süit
[muuda]Süit (pr. k. järgnevus, korrapärane rida) on barokkmuusikas tähtsuselt nö kolmandal kohal (peale sonaati ja kontserti). Teoses on eri karakteriga tantsud või instrumentaalpalad. Süite kirjutasid meelsasti just saksa heliloojad. 17. sajandil levis Saksamaal prantsuse õukonnatantsude mood ning süidil kujunes välja kindel süsteem. Ühes süiditsükklis oli neli erikarakteriga õukonna päritoluga tantsu.
Allemande: 4-osalises taktimõõdus rahulik saksa sammutants.
Courante: 3-osalises taktimõõdus kiire prantsuse hüppetants.
Sarabande: aeglases 3-osalises taktimõõdus pidulik hispaania tants.
Gigue: šoti hüppetants, süidi kiireim osa.
Baroki instrumentaalkoosseisud
[muuda]Barokktrio
[muuda]Tegu on pilliansambliga, mille koosseisuks kaks meloodiapilli ja basso continuo. Antud koosseisul sõna "trio" tähistab partiide, mitte mängijate arvu. Seega saame järeldada, et antud koosseisus peab koosnema kolmest erinevast partiist, milleks on kaks meloodiapilli (tavaliselt viiulid või plokkflööt) ja basso continuo, mida esitab harmooniapill (nt klavessiin, orel, lauto), viimasele aga lisandus ka mõni bassi meloodiapill (nt tšello, viola da gamba, fagott). Antud ansambel oli aluseks suurematele ansamblitele ja orkestritele.
Itaalia orkester
[muuda]Antud koosseis kujunes välja barokktriost, siia kuuluvad järgmised partiid: kaks meloodiapilli (viiulid või puhkpillid), harmooniapill (lauto, klavessiin) ja saateks basso continuo. Antud koosseis levis 18. sajandil üle kogu Euroopa pannes aluse tänapäeva klassikalisele orkestrile. Kõige populaarsemad kohad, kus võis orkestreid kohata olid õukonnad, teatrid, ballid, lossikirikud, õukonnateatrid, ooperimajad.
Klahvpillimuusika baroki ajal
[muuda]Barokiajastu klaviirimuusikat loodi järgmistele pillidele: klavessiin, klavikord, positiivorel. Kõige mitmekülgsem roll oli klavessiinil, mis oli nii soolo- kui ka harmooniapill. Kodudes oli kõige enam levinud klavikord ja positiivorel. 17. sajandi teisel poolel kogus hoogu orelite ehitus ja täiendus. Kui varasemalt kasutati orelit kui saatepilli kooridele, siis nüüd oli orelist saanud sooloinstrument. Orelimuusika oli tähtsal kohal eelkõige protestantlikus jumalateenistuses. Orelile loodi erinevaid teoseid, levinumad vormid on tokaata, fuuga, fantaasia. Kõige väljapaistvam orelimuusika looja enne J.S. Bachi olid taani päritolu organist ja helilooja Dietrich Buxtehude (1707-1637), kes sai tuntuks tegutsedes Lübeckis, ta on Põhja-Saksa orelikooli kuulsami esindaja.
Cremona keelpillimeistritest VALMIS VALMIS (GL)
[muuda]Cremona keelpillimeistrite koolkonna (Vikipeedia) rajajaks oli Andrea Amati (1505–1577), kelle pojapoja Nicolò Amati juures õppisid arvatavasti ka Antonio Stradivari ja Andrea Guarneri.
Antonio Stradivarit (1644–1737) peetakse tänapäevani kõigi aegade kuulsaimaks viiulimeistriks. Lisaks viiulitele on ta valmistanud ka tšellosid, vioolasid, kitarre ja harfe. Stradivarilt on teadaolevalt säilunud umbes 650 muusikainstrumenti. Arvatakse, et kokku on neid valminud umbes 1100. Stradivari pillid on olnud oksjonitel müügil keskmise hinnaga poolteist miljonit USA dollarit. Kõige kallim Stradivari viiul on müüdud 3,5 miljoni USA dollari eest.
Teadlased on püüdnud pikaajaliste uuringute käigus välja selgitada Cremona keelpillimeistrite pillide ainulaadse kõla saladusi. Siiski on ainult mitmeid oletusi, millest võib olla tingitud nende pillide haruldane kõla. Põhjuseks võib olla pilli katva laki eriline koostis, puidu või muude materjalide kvaliteet.
Cremona keelpillimeistrite koolkonna tegevus viis tänapäevase viiuli kujunemiseni.
TELL VANA
[muuda]Barokktrio
Tegu on pilliansambliga, mille koosseisuks kaks meloodiapilli ja basso continuo. Antud koosseisul sõna "trio" tähistab partiide, mitte mängijate arvu. Seega saame järeldada, et antud koosseisus peab koosnema kolmest erinevast partiist, milleks on kaks meloodiapilli (tavaliselt viiulid või plokkflööt) ja basso continuo, mida esitab harmooniapill (nt klavessiin, orel, lauto), viimasele aga lisandus ka mõni bassi meloodiapill (nt tšello, viola da gamba, fagott). Antud ansambel oli aluseks suurematele ansamblitele ja orkestritele.
Itaalia orkester
Antud koosseis kujunes välja barokktriost, siia kuuluvad järgmised partiid: kaks meloodiapilli (viiulid või puhkpillid), harmooniapill (lauto, klavessiin) ja saateks basso continuo. Antud koosseis levis 18. sajandil üle kogu Euroopa pannes aluse tänapäeva klassikalisele orkestrile.
Kõige populaarsemad kohad, kus võis orkestreid kohata olid õukonnad, teatrid, ballid, lossikirikud, õukonnateatrid, ooperimajad.
Sonaat
Barokiajastu mitmeosaline ja pilliansamblile loodud instrumentaalteos. Kuulus barokiaegsete keelpillisonaatide looja on Roomas tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Arcangelo Corelli (1653-1713). Algselt koosnes sonaat mitmest erineva karakteriga lõigust ning kujunenud oli kaks sonaaditüüpi: kirikusonaat (sonata da chiesa) ja kammersonaat (sonata da camera).
Kontsert
Kontsert on sonaadi paralleelvorm, virtuoosne teos on loodud suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Kontserdi liigid on järgmised: concerto grosso (barokktriole on lisatud suurem ansambel) ja soolokontsert (teost esitavad üks või mitu artisti, kes eristuvad virtuoossete soololõikudega orkestrist või ansamblist. Kõige enam soolokontserte on loonud Veneetsias tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Antonio Vivaldi (1678-1741) ning kõige kuulsam instrument, millele antud teoseid on sel ajastul loodud, ongi viiul.
Süit
Süit (pr. k. järgnevus, korrapärane rida) on barokkmuusikas tähtsuselt nö kolmandal kohal (peale sonaati ja kontserti). Teoses on eri karakteriga tantsud või instrumentaalpalad. Süite kirjutasid meelsasti just saksa heliloojad. 17. sajandil levis Saksamaal prantsuse õukonnatantsude mood ning süidil kujunes välja kindel süsteem. Ühes süiditsükklis oli neli erikarakteriga õukonna päritoluga tantsu.
Allemande - 4-osalises taktimõõdus rahulik saksa sammutants.
Courante - 3-osalises taktimõõdus kiire prantsuse hüppetants.
Sarabande - aeglases 3-osalises taktimõõdus pidulik hispaania tants.
Gigue - šoti hüppetants, süidi kiireim osa.
Klaviirimuusika
Barokiajastu klaviirimuusikat loodi järgmistele pillidele: klavessiin, klavikord, positiivorel. Kõige mitmekülgsem roll oli klavessiinil, mis oli nii soolo- kui ka harmooniapill. Kodudes oli kõige enam levinud klavikord ja positiivorel. 17. sajandi teisel poolel kogus hoogu orelite ehitus ja täiendus. Kui varasemalt kasutati orelit kui saatepilli kooridele, siis nüüd oli orelist saanud sooloinstrument. Orelimuusika oli tähtsal kohal eelkõige protestantlikus jumalateenistuses. Orelile loodi erinevaid teoseid, levinumad vormid on tokaata, fuuga, fantaasia. Kõige väljapaistvam orelimuusika looja enne J.S. Bachi olid taani päritolu organist ja helilooja Dietrich Buxtehude (1707-1637), kes sai tuntuks tegutsedes Lübeckis, ta on Põhja-Saksa orelikooli kuulsami esindaja.
Cremona viiulimeistrid
Cremona pillimeistrite koolkonna rajajaks oli Andrea Amati (1505-1577), kelle järglased tegelesid sama valdkonnaga ning täiendasid muusikainstrumente kui ka õpetasid välja kuulsaid pillimeistreid. Siiani ei ole teadlased suutnud paljastada pikaajaliste uuringutega pilli ainulaadse kõla saladuse. On ainult mitmeid oletusi, milles võib peituda antud pilli võlu: laki koostis, puidu kvaliteet, muud materjalid. Tänapäeval kõige kuulsamad viiulid on valminud pillimeistri Antonio Stradivari (1644-1737) käe all, kes oli Nicolo Amati (Andrea Amati pojapoeg) õpilane ning on valmistanud lisaks viiulitele ka tšellosid, vioolasid, kitarre ja harfe. Kokku on hetkel säilinud umbes 650 muusikainstrumenti ning arvati, et valminud oli neid 1100. Antud pillid on olnud müügis erinevate hindadega, kus kõige kallim viiul maksis 3,5 miljonit US dollarit ning keskmine hind oksjonitel on olnud 1-2 miljonit US dollarit.
- https://vara.e-koolikott.ee/node/449 Barokk. Instrumentaalmuusika (tell)
SHOW
[muuda]- Show - on töös
ASK
[muuda]Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 1)
[muuda]Lohista hiirega mõiste õige seletuse ette!
- Barokktrio* - pilliansambel, mille koosseisuks on kaks meloodiapilli ja basso continuo. Sõna trio tähistab partiide arvu, mitte mängijate arvu.
- Itaalia* *orkester* - antud koosseis kujunes välja barokktriost, koosseisu kuuluvad kaks meloodiapilli, harmooniapill ning basso continuo.
- Sonaat* - barokiajastu mitmeosaline ja pilliansamblile loodud instrumentaalteos.
- Kontsert* - antud vorm on sonaadi paralleelvorm. Selle ajastu kõige kuulsam soolokontsertide looja oli Antonio Vivaldi.
- Süit* - koosneb eri karakteriga tantsudest või instrumentaalpaladest, ühes tsükklis on neli erikarakteriga tantsupala.
- Klaviirimuusika* - antud muusikat loodi järgmistele pillidele: klavessiin, klavikord, positiivorel.
Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 2)
[muuda]- 1. card: BAROKKTRIO
- 2. card: ITAALIA ORKESTER
- 3. card: SONAAT
- 4. card: KONTSERT
- 5. card: SÜIT
Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 3)
[muuda]Barokktrios ei tohtinud olla rohkem kui kolm erinevat pilli/muusikut.
- True False
Barokktrios oli 2 meloodiapilli ning basso continuo't pilli(d).
- True False
Itaalia orkester kujunes välja barokktriost.
- True False
Antud koosseis pani aluse tänapäeva klassikalisele orkestrile
- True False
Sonaat oli vokaalansamblile loodud instrumentaalteos.
- True False
Parimaid keelpillisonaate on loonud Roomas tegutsenud Arcangelo Corelli.
- True False
Kontsert on loodud suuremale ansamblile või barokktriole.
- True False
Süit koosnes neljast samasuguse karakteriga tantsust.
- True False
Klaviirimuusikat loodi kõige enam klavessiinile ja orelile.
- True False
Kõige kuulsamad viiulid on valminud meister Antonio Stradivari käe all.
- True False
Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 4)
[muuda]:Jälgi pillimeistrite eludaatumid ja kes kelle juures on õppinud.
- Cremona pillimeistrite koolkonna rajajaks peetakse Andrea Amati'd.
- Cremona pillimeistrite koolkonna rajajaks peetakse Antonio Stradivari't.
- Kõige kallim Stradivari valmistatud viiul maksis 3,5 miljonit dollarit.
- Stradivari viiuleid kokku on maailmas jäänud ainult 10 tükki.
:Jälgi, millise pilli roll muutus.
- Barokiajastul sai orelist sooloinstrument.0
- Kõige mitmekülgsem roll oli orelil.
:Mõtle pillide suuruse peale.
- Kõige levinum pill kodus oli klavikord ja positiivorel.
- Kõige levinum pill kodus oli klavessiin ja orel.
:Arva ära, mis on huvitavam kuulata.
- Süit koosnes nelja erineva karakteriga tantsust.
- Süit koosnes nelja sama karakteriga tantsust.
:Mõtle, milline muusika oli Itaalias sel ajal populaarne.
- 17. sajandil levis Saksamaal prantsuse õukonnatantsude mood.
- 17. sajandil levis Itaalias prantsuse õukonnatantsude mood.
:Mõtle, millise žanri paralleelvorm kontsert on.
- Kontsert on virtuoosne teos, mis on loodud suuremale ansamblile või barokkorkestrile.
- Kontsert on vokaalteos, mis on loodud lauljatele ja orkestrile.
:Tuleta meelde, millisest koosseisust see žanr arenes.
- Kontserdi eri liigid on: concerto grosso ja soolokontsert.
- Kontserdil on ainult üks liik.
:Barokiajastu sonaat ei ole sama klassitsimisajastu sonaadiga.
- Sonaat on mitmeosaline ja pilliansamblile loodud teos.
- Sonaat on üheosaline ühele soolopillile loodud teos.
:Barokiajastu sonaat ei ole sama klassitsimisajastu sonaadiga.
- Algselt koosnes sonaat mitmest erineva karakteriga lõigust.
- Sonaadi liike on barokiajastul vaid üks.
:Mõtle kronoloogiliselt.
- Itaalia orkester oli aluseks tänapäeva klassikalisele orkestrile.
- Itaalia orkester kujunes välja klassikalisest tänapäeva orkestrist.
:Mõtle, kui palju partiidest juba barokktrio koosnes.
- Itaalia orkester kujunes välja barokktriost.
- Itaalia orkester sisaldas endas ainult kahte partiid.
:Arvesta, et partiid võisid mängida ka mitmed mängijad koos.
- Barokktrio koosnes kolmest erinevast partiist.
- Barokktrios tohtis mängida ainult kolm mängijat.
:Mõtle koosseisu muutuse puhul loogilise arengu peale.
- Barokktrio koosseis oli aluseks suurematele ansamblitele ja orkestritele.
- Barokktrio kujunes välja suurematest ansamblitest ja orkestritest.
::http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1131
Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 5)
[muuda]Kirjuta kastidesse puuduvad mõisted!
- Barokktrio* - oli pilliansambel, mille koosseisuks oli kaks meloodiapilli ja basso continuo.
- Cremona* *viiulimeistrid* - pillimeistrid, kes on loonud ainulaadse kõlaga keelpillid, mis on tänapäevalgi väga hinnalised.
- Itaalia* *orkester* - koosseis, mis kujunes välja barokktriost ning oli aluseks tänapäeva klassikalisele orkestrile.
- Klaviirimuusika* - loodi põhiliselt järgnevatele pillidele: klavessiin, positiivorel, klavikord.
- Sonaat* - barokiajastu mitmeosaline ja pilliansamblile loodud instrumentaalteos.
- Süit* - teoses on kasutatud eri karakteriga tantse ja instrumentaalpalad. 17. sajandil sai see kindla vormi ja ülesehituse, kus hakatigi kasutama nelja erineva karakteriga tantsu.
- Kontsert* - Virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile, ka solistiga.
DO UUS. ÜLESANNE ON ARUSAAMATU - miks? See on esituste võrdlemine --> selle meeldimise põhjendamine (see on küllatki lihtsakoeline lähenemine, mitte erialaline analüüs) + pillide äratundmine (seega žanrist ja koosseisust aru saamine) + lisainfo otsimine veebi kaudu (kes on rohkem huviline)...
[muuda]1. Otsi (YouTube'ist või Spotify'st) vähemalt kahe erineva koosseisuga ja žanris barokiajastu instrumentaalteost (nt barokktrio ja sonaat või sonaat ja kontsert).
1.1 Samalt autorilt
või
1.2 Erinevatelt autoritelt
1.1 Leia iga teose kohta vähemalt 2 interpretatsiooni.
1.2 Vali välja, milline interpretatsioon meeldib sulle rohkem/vähem – põhjenda, miks.
2. Analüüsi antud teost/esitust:
2.1 Millised muusikainstrumendid seda esitavad
2.2 Mis on kolm kõige silmapaistvamad iseloomujooned, mis teevad igat teost eriliseks.
3. Uuri internetis lisainformatsiooni:
3.1 Helilooja eluolude kohta teost kirjutatud ajal.
3.2 Teoste loomise kohta.
4. Fikseeri leitud info ja omad põhjendused kirjalikult (lühidalt koos viidetega, veebilehed).
4.1 Tutvusta selle põhjal kõiki kolme teost oma kaasõpilastele (nt koosta Powerpoint kuvastikku 3–5 kuvaga) kaasates ka kuulamislingid (YouTube'ist või Spotify'st).
4.2 Küsi kuvastiku selguse ja huvitavuse kohta tagasisidet oma kaasõpilastelt.
DO VANA
[muuda]1. Otsi (YouTube'ist või Spotify'st) vähemalt kahe erineva koosseisuga ja žanris barokiajastu instrumentaalteost (nt barokktrio ja sonaat või sonaat ja kontsert).
1.1 Samalt autorilt
või
1.2 Erinevatelt autoritelt
1.1 Leia iga teose kohta vähemalt 2 interpretatsiooni.
1.2 Vali välja, milline interpretatsioon meeldib sulle rohkem/vähem - põhjenda, miks.
2. Analüüsi antud teost:
2.1 Millised muusikainstrumendid seda esitavad
2.2 Mis on kolm kõige silmapaistvamad iseloomujooned, mis teevad igat teost eriliseks.
3. Uuri internetis lisainformatsiooni:
3.1 Helilooja eluolude kohta teost kirjutatud ajal.
3.2 Teoste loomise kohta.
4. Fikseeri leitud info ja omad põhjendused kirjalikult (lühidalt koos viidetega, veebilehed).
4.1 Tutvusta selle põhjal kõiki kolme teost oma kaasõpilastele (nt koosta Powerpoint kuvastikku 3-5 kuvaga) kaasates ka kuulamislingid (YouTube'ist või Spotify'st).
4.2 Küsi kuvastiku selguse ja huvitavuse kohta tagasisidet oma kaasõpilastelt.
- https://vara.e-koolikott.ee/node/1133 Barokk. Instrumentaalmuusika (do)
19) Barokk-ooper (korrektuuridest tagasi)
[muuda]MÕISTED
[muuda]- Ooper
- ooperižanr kujunes 1600. aasta paiku Itaalias, Firenze (ing. k. Florence) linnas ning mõjutas sellega kogu sajandi muusikat. Vaatamata sellele, et ooperi žanr mõjus uuena, võib siiski täheldada, et juba
- vanakreeka muusika
- tragöödia
- koor
- soololaulja
- "Daphne" (1598)
- Jacopo Peri (1561-1633) on Firenze helilooja
- "Eurydice" (1600)
- Claudio Monteverdi (1567-1643) esimene suur ooperihelilooja
- "Orpheus" (1609) peetakse esimeseks tõeliselt terviklikuks ooperiteoseks.
- kõlavärv
- tegelane
- karakter
- tegevuspaik
- Teatro San Castiano 1637. a. avati Veneetsias ooperimaja , seoses millega sai Veneetsiast 17. sajandi Euroopa ooperikeskus. Varasemalt esitati oopereid aadlipaleedes.
- virtuoossus
- soolo
- lavadekoratsioon
- mütoloogia
- Napoli ooperikoolkond, Napoli ooper 17. sajandi lõpul kujunes
- bel canto (it. k. kaunis laul). Laulja pidi laulma kaunilt, väljendusrikkalt, ilusa tooniga, emotsionaalselt. Ooperis tõusid esile nais- ja meespeaosa täitjad ehk
- prima donna naispeaosatäitja
- primo uomo meespeaosatäitja
- süžee
- tõsine ooper (opera seria)
- koomiline ooper (opera buffa)
- vahemäng (intermedium), mida etendati tõsise ooperi vaatuste vahel.
- kastraadid (kõrge hääleulatusega meeshääl). Itaalia ooperis mängis meespeaosa alati kastraat, , sest ilma kastraadita peeti ooperit läbikukkunuks.
- Farinelli (Carlo Maria Michelangelo Nicola Broschi, 1705-1782) kellest üks kuulsamaid oli
- Alessandro Moreschi suri 1922. a, Viimane teadaolev kastraat kuid siiski oli ta jõudnud salvestada ka esimesed plaadid.
- ballettooper kujunes välja Prantsusmaal ning on prantsuse heroline ballett, mis koosnes tantsustseenidest, aariatest ja kooridest.
TELL UUS. TOIMETAMATA
[muuda]Ooperižanri tekkimine ja areng baroki ajal
[muuda]Ooperižanr kujunes 1600. aasta paiku Itaalias, Firenze (ing. k. Florence) linnas ning mõjutas sellega kogu sajandi muusikat. Vaatamata sellele, et ooperi žanr mõjus uuena, võib siiski täheldada, et juba vanakreeka muusikast teame nn tragöödiaid, kus laulsid koorid ning esinesid ka soololauljad.
Ajaga hakkas ooper arenema ning peagi võis märgata ooperis esimesi muudatusi. Heliloojad hakkasid looma aina virtuoossemaid soolosid, pandi enam rõhku lavadekoratsioonile, süžee oli endiselt ajaloolise või mütoloogilise taustaga. 17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond. Järjekordselt toimus ooperižanris areng, kus soolod muutusid veel enam virtuoossemaks, hinnati nn bel canto (it. k. kaunis laul). Laulja pidi laulma kaunilt, väljendusrikkalt, ilusa tooniga, emotsionaalselt. Ooperis tõusid esile nais- ja meespeaosa täitjad ehk prima donna ja primo uomo. Napoli ooperis oli süžee tagaplaanil ning samuti lavaline tegevus oli napp, ometi kompenseeris seda rikkalik lavaline dekoratsioon. Antud perioodil loodi kõige enam tõsist ooperit (opera seria) ja koomilist ooperit (opera buffa), samuti olid populaarsed ka vahemängud (intermedium), mida etendati tõsise ooperi vaatuste vahel.
Ballettooper kujunes välja Prantsusmaal ning on prantsuse heroline ballett, mis koosnes tantsustseenidest, aariatest ja kooridest.
Esimesed ooperiheliloojad
[muuda]Esimese teadaoleva ooperi "Daphne" (1598) on loonud Firenze helilooja Jacopo Peri (1561–1633). Paraku on see teos hävinenud, kuid säilinud on sama autori teine teos "Eurydice" (1600).
Ajalukku on läinud esimese suure ooperiheliloojana Claudio Monteverdi (1567–1643), kelle loodud ooperit "Orpheus" (1609) peetakse esimeseks tõeliselt terviklikuks ooperiteoseks. Monteverdi kasutas oma loomingus mitmeid huvitavaid võtteid, mida ka hilisemalt on teised heliloojad rakendanud, nt olid orkestri kõlavärvid seotud tegelaste karakteri ja tegevuspaigaga.
Barokkooperi esitajad
[muuda]Ajaloost on teada mõningaid tõendeid, et juba esimestes ooperites olid osatäitjateks ka kastraadid (kõrge hääleulatusega meeshääl). Itaalia ooperis mängis meespeaosa alati kastraat, kellest üks kuulsamaid oli Farinelli (Carlo Maria Michelangelo Nicola Broschi, 1705–1782), sest ilma kastraadita peeti ooperit läbikukkunuks. Viimane teadaolev kastraat Alessandro Moreschi suri 1922. a, kuid siiski oli ta jõudnud salvestada ka esimesed plaadid.
Esimesed ooperimajad
[muuda]1637. a. avati Veneetsias ooperimaja Teatro San Castiano, seoses millega sai Veneetsiast 17. sajandi Euroopa ooperikeskus. Varasemalt esitati oopereid aadlipaleedes.
SHOW
[muuda]- Show - on töös
ASK
[muuda]Barokk. Lavamuusika (ask 1)
[muuda]Lohista hiirega sõnad õigetesse kastidesse!
Ooperi žanr kujunes välja *Itaalias* 1600. aasta paiku. Esimese teadaoleva ooperi "*Daphne*" on loonud Jacopo Peri, paraku on see teos hävinenud ning säilinud tema teine teos "*Eurydice*". Esimese suure ooperiheliloojana on muusikaajalukku läinud Claudio *Monteverdi*, kelle ooperit "*Orpheus*" peetakse esimeseks terviklikuks ooperiteoseks. 1637. aastal avati *Veneetsias* ooperimaja, selle läbi muutus linn Euroopa ooperikeskuseks. Ajala oli ooper läbinud suured muudatused, heliloojad hakkasid looma *virtuoossemaid* soolosid, rõhku pandi *lavadekoratsioonidele*, *süžee* oli *ajaloolise/mütoloogilise* või *ajaloolise/mütoloogilise* taustaga. On teada, et juba esimestes ooperites olid osatäitjateks *kastraadid*, kes mängisid meespeaosa, kuulsaim nendest oli *Farinelli*.
Barokk. Lavamuusika (ask 2)
[muuda]Märgi hiirega kõik sõnad, mis on käändes või sisaldavad sõnaosana "ooper"!
Ajaga hakkas *ooper* arenema ning peagi võis märgata *ooperis* esimesi muudatusi. Heliloojad hakkasid looma aina virtuoossemaid soolosid, pandi enam rõhku lavadekoratsioonile, süžee oli endiselt ajaloolise või mütoloogilise taustaga. 17. sajandi lõpul kujunes Napoli *ooperikoolkond*. Jäjekordselt toimus *ooperižanris* areng, kus soolod muutusid veel enam virtuoossemaks, hinnati nn. bel canto (it. k. kaunis laul). Laulja pidi laulma kaunilt, väljendusrikkalt, ilusa tooniga, emotsionaalselt. *Ooperis* tõusid esile nais- ja meespeaosa täitjad ehk prima donna ja primo uomo. Napoli *ooperis* oli süžee tagaplaanil ning samuti lavaline tegevus oli napp, ometi kompenseeris seda rikkalik lavaline dekoratsioon. Antud perioodil loodi kõige enam tõsist *ooperit* ja koomilist *ooperit* , samuti olid populaarsed ka vahemängud (intermedium), mida etendati tõsise *ooperi* vaatuste vahel.
Barokk. Lavamuusika (ask 3)
[muuda]Ooper kujunes 1600. aasta paiku Itaalias.
- True False
Esimeseks ooperiks peetakse Jacopo Peri teost "Eurydice".
- True False
Esimese suure ooperiheliloojana on läinud ajalukku Claudio Monteverdi.
- True False
Monteverdi teost "Orpheus" peetakse esimeseks terviklikuks ooperiteoseks.
- True False
1637. a avati Bolognas kuulsat ooperimaja, seoses millega muutus linn Euroopa ooperikeskuseks.
- True False
Ooper läbis ajaga väga suure arengu.
- True False
Heliloojad hakkasid looma kergemaid soolosid ega pannud rõhku lavadekoratsioonidele.
- True False
Ooperite süžee oli seotud ainult igapäeva eluga.
- True False
17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, kes hakkasid looma nn tõsist ja koomilist ooperit.
- True False
Ooperites tõusid esile nais- ja meespeaosa täitjad.
- True False
Barokk. Lavamuusika (ask 4)
[muuda]Täida lüngad!
Ooperižanr kujunes *1600*. aasta paiku *Itaalias*. Ajaga läbis ooper suure arengu ja toimusid mitmed muudatused. Heliloojad hakkasid looma aina virtuoossemaid *soolosid* ning panid aina enam rõhku *lavadekoratsioonile*. Süzee oli endiselt *ajaloolise* või *mütoloogilise* sisuga. 17. sajandi lõpul kujunes *Napoli* ooperikoolkond. Ooper muutus veelgi virtuoossemaks ning hakati hindama bel canto laulu. Laulja pidi laulma väga kaunilt, emotsionaalselt ja ilusa *tooniga*. Ooperis tõusis esile naispeaosatäitja ehk prima *donna* ning meespeaosatäitja ehk prima *uomo*. Napoli ooperis oli *süžee* tagaplaanil, kuid seda komponseeris rikkalik lavaline dekoratsioon. Antud perioodil loodi kõige enam *tõsist* ooperit (opera seria) ja *koomilist* ooperit (opera buffa). Tõsise ooperi vaatuste vahel etendati ka *vahemänge* (intermedium).
Samal ajal Prantsusmaal kujunes välja *ballettooper*, mis koosnes tantsustseenidest, aariatest ja koorist.
Barokk. Lavamuusika (ask 5)
[muuda]Vali õige väide.
- Ballettooper kujunes välja Prantsusmaal.
- Ballettooper kujunes välja Itaalias.
- 17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, kes hakkasid oma loomingus kasutama veel virtuoossemaid soolosid.
- 17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, kes hakkasid oma loomingus kasutama väga lihtsaid lauluviise.
- Napoli ooperikoolkonna heliloojad lõid kõige enam nn tõsist ja koomilist ooperit.
- Napoli ooperikoolkonna heliloojad ei loonud koomilisi oopereid.
- Nn tõsise ooperi vaatuste vahel etendati ka vahemänge.
- Nn koomilise ooperi vaatuste vahel etendati ka vahemänge.
- 1637. aastal avati Veneetsias ooperimaja Teatro San Castino.
- 1637. aastal avati Firences ooperimaja Teatro San Castino.
- Muusikaajaloos on suure ooperiheliloojana ajalukku läinud Claudio Monteverdi.
- Muusikaajaloos on suurima ooperiheliloojana ajalukku läinud Jacopo Peri.
- Jacopo Peri esimene teos "Daphne" hävines täielikult.
- Jacopo Peri esimene teos "Eurydice" hävines täielikult.
- Ooperižanr hakkas kujunema 1600. aastal Itaalias, Firenze linnas.
- Ooperižanr hakkas kujunema 1600. aastal Itaalias, Veneetsia linnas.
- Ooperižanr mõjus uuena, kuid siiski on juba vanakreeka muusikast teada tragöödia koori ja soololauljatega.
- Ooperižanr ei mõjunud uuena, kuna juba vanakreeka muusikast teati tragöödiat, kus laulsid koor ja soololauljad.
- Enne ooperimajade avamist esitati oopereid aadlipaleedes.
- Enne ooperimajade avamist esitati oopereid kirikutes.
DO UUS. ÜLESANNE ON PÕHIMÕTTELISELT LAHE, KUID ÕPILASELE, KES EI JOONISTA VÕI KELLEL PUUDUB KIRJANDUSLIK ANNE, KAS ÜLE JÕU VÕI LIIGA MAHUKAS. KESKKOOLIS EI LÄHE PEALE ASJAD, MIS PÕHIKOOLIS VÕIVAD VEEL TOIMIDA. KESKOOLIÕPILANE TAHAB TEHA ASJU HÄSTI - Nad on siiski alles 10. klass. See on siiski kenasti lõimiv ülesanne, loominguline jne...
[muuda]Eesmärk: Koge ooperižanriga kaasnevat seost kirjanduse ja teiste kunstidega (kava, dekoratsioon).
Vali üks järgmistest ülesannetest:
1) Kirjuta ning kaunista kutse. Antud kutse peab olema kirjutatud barokkistiilis (#ajalugu, #kirjandus, #ühiskond) ning kaunistused peavad olema ka vastavad. Kutse peab sisaldama ooperiteatri nime, ooperi pealkirja ning helilooja ja libretisti nime. Samuti tuleb lühidalt tutvustada ka esitatava ooperi sisu.
2) Kirjuta süžee ooperile. Tutvu eelnevalt ka teiste barokkooperitega. Ooper peab sisaldama mees- ja naispeaosatäitjat. Samuti mõtle välja huvitav pealkiri ning tegelasnimed.
3) Joonista lavaline dekoratsioon ning räägi lühidalt aluseks oleva ooperi sisust. Ooperis on tavaliselt kasutusel mitu erinevat lavadekoratsiooni, tutvu barokkooperitega ning pane ka enda loodud ooperile pealkiri.
Tutvusta oma ülesande tulemusi oma kaasõpilastele ja kogu nende tagasisidet ja soovitusi.
DO VANA
[muuda]Vali üks järgmistest ülesannetest:
1) Kirjuta ning kaunista kutse. Antud kutse peab olema kirjutatud barokkistiilis (#ajalugu, #kirjandus, #ühiskond) ning kaunistused peavad olema ka vastavad. Kutse peab sisaldama ooperiteatri nime, ooperi pealkirja ning helilooja ja libretisti nime. Samuti tuleb lühidalt tutvustada ka esitatava ooperi sisu.
2) Kirjuta süžee ooperile. Tutvu eelnevalt ka teiste barokkooperitega. Ooper peab sisaldama mees- ja naispeaosatäitjat. Samuti mõtle välja huvitav pealkiri ning tegelasnimed.
3) Joonista lavaline dekoratsioon ning räägi lühidalt aluseks oleva ooperi sisust. Ooperis on tavaliselt kasutusel mitu erinevat lavadekoratsiooni, tutvu barokkooperitega ning pane ka enda loodud ooperile pealkiri.
Tutvusta oma ülesande tulemusi oma kaasõpilastele ja kogu nende tagasisidet ja soovitusi.
Eesmärk: Koge ooperižanriga kaasnevat seost kirjanduse ja teiste kunstidega (kava, dekoratsioon).
- https://vara.e-koolikott.ee/node/1152 Barokk. Lavamuusika (do)
Klassitsism
[muuda]20) Klassitsismi kultuurilooline taust (korrektuuridest tagasi)
[muuda][lõiming üldajalooga]
- Klassitsism*
- Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell + show1)
<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/774> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3668> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 2.1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3823> *
- Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 7)**
<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2078> *
- Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask6)***
<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3825> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2079> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3821> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3820> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask2)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3818> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3817> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuuriline taust) (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2082>
MÕISTED
[muuda]- Klassitsism (lad. k. esmaklassiline, suurepärane, näidislik ehk eeskujulik) on epohh, mis iseloomustab antiikkultuurist eeskujusid otsiv ning lihtsust, selgust, vormitäiuslikkust rõhutav suunda kunstis ja kirjanduses (17. saj. kuni 19. saj. keskpaik). Selle esinemist muusikas paigutatakse ajaliselt ajavahemikku 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi alguseni. Ajalooline „klassitsismi" mõiste tekib alles 1836. a. Haydni, Mozarti ja Beethoveni muusika arvustamisega. Klassitsism on suund, mille taotlus oli lihtsus, harmoonilisus ja tasakaalukus (#kunst, #ajalugu). Klassitsistliku stiili kõrgaega paigutatakse aastavahemikku 1780–1810, sellele eelnes nn
- varaklassitsism (1760–1780) (nt
- Mannheimi koolkond u 1750– u 1780) ja nn
- eelklassitsism (1720–1760), mida on nimetatud ka ülemineku ajaks barokkstiili ja klassitsismi vahel. 60 aastat üleminekuaega on ebatavaliselt pikk, kuid erinevused sellele eelnenud barokkstiili suhtes on märgatavad. Selle sisse mahuvad veel erinevad vähem tuntud stiilid nagu
- galantne stiil ja
- tundlik stiil (loe edasi 18. sajand: teel klassitsismi poole), mis valmistavad ette selle sajandi
- Viini klassikud Haydni, Mozarti, Beethoveni tipploomingut. Seevastu on üleminek klassitsismist järgnevale periooodile,
- romantism (muusika) (19. sajandil), suhteliselt sujuv (hägune). Seetõttu käsitletakse mõlemad perioodid sageli ka ühise nimetaja alla
- klassikalis-romantiline periood.
- rangest stiilist (polüfooniast) teadlik eemaldumine
- motiivika poole
- faktuur (vähem hääli)
- harmoonilise rütmi aeglustumine
- formaalsed kadentsid
- kontserdid kontserdielu
- renessansiajastu
- barokiajastu
- Georg Friedrich Händel
- hilisbarokk
- noodikirjastamine
- Klassitsismi ajastu muusika
- väljenduslaad
- meloodia
- homofooniline saatefaktuur
- heliredel
- arpedžo
- meloodia harmoniseerimisskeem
- vormid: sümfoonia, keelpillikvartett ja klaverisonaat
- instrumentaalmuusika
- sümfoonia
- keelpillikvartett
- klaverisonaat
- koosseis
- klassikaline orkester
- pill
- viiul
- oboe
- trompet
- timpanid
- Puupuhkpillid
- sõrmeaukude süsteem
- klappsüsteem
- Viini klassikud
- Joseph Haydn (1732–1809)
- Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)
- Ludwig van Beethoven (1770–1827)
TELL UUS VALMIS VALMIS (GL)
[muuda]Klassitsism on muusikastiil, mida iseloomustab klassitsismi (Vikipeedia) ideaalide – lihtsuse, selguse ja vormilise tasakaalustatuse – avaldumine muusikas.
Klassitsismist kui muusikastiilist hakati rääkima alles 1830ndatel seoses Joseph Haydni (1732–1809) (Vikipeedia), Wolfgang Amadeus Mozarti (1756–1791) (Vikipeedia) ja Ludwig van Beethoveniga (1770–1827) (Vikipeedia), keda koos hakati nimetama Viini klassikaliseks koolkonnaks (Vikipeedia).
Klassitsistliku muusikastiili kirjeldus
[muuda]1720ndatel algas klassitsismi eemaldumine barokist. Selle protsessi käigus toimus
- teadlik loobumine polüfooniast ja homofoonia eelistamine
- loobumine baroki paatosest ja selle asendamine loomuliku ja sundimatu väljendusega
- meloodias lühikeste ja lihtsate motiivide eelistamine
- korduste kasutamine meloodia lihtsustamiseks
- vähemate häältega hõredama faktuuri eelistamine
- harmoonia rütmi aeglustumine
- kadentside formaliseerumine
1760ndateks välja kujunenud klassitsistliku muusika
- väljenduslaad on selge ja lihtne
- domineeriv väljendusvahend on meloodia
- faktuur on üldjuhul homofooniline
- muusikalise materjalina kasutatakse tihti standardseid elemente nagu heliredelid ja arpedžod
- harmoonia on enamasti lihtne ja standardne
- meloodia harmoniseerimise skeem on enamasti selge
- põhilised muusikažanrid on sümfoonia, keelpillikvartett ja klaverisonaat.
- põhilisse instrumentaalkoosseisu, sümfooniaorkestrisse, kuuluvad järgmised pillid: flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarved, trompetid, timpanid, viiulid, vioolad, tšellod ja kontrabassid
- muutunud vajadused kutsusid esile puhkpillide suure tehnilise arengu, näiteks sõrmeaukude süsteemi asemel hakati kasutama klappsüsteemi.
Klassitsismi perioodid
[muuda]Klassitsismi puhul räägitakse muusikas järgmistest perioodidest:
- klassitsism sai alguse 18. sajandi alguses toimunud muudatustest itaalia ja prantsuse barokkmuusikas.
- eelklassitsismi (umbes 1720–1760) peetakse baroki ja klassitsismi üleminekustiiliks, mille hulka kuuluvad galantne stiil ja tundlik stiil
- varaklassitsismi (umbes 1750–1780) hulka loetakse ka näiteks Mannheimi koolkond (umbes 1750 – umbes 1780)
- kõrgklassitsismi (umbes 1780–1810) perioodil on kirjutatud põhiline osa Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingust
- üleminek klassitsismist romantismi toimus sujuvalt, sest romantismi tunnuseid võib muusikas leida juba 18. sajandi keskel. Seetõttu käsitletakse klassitsismi ja romantismi sageli ka ühe klassikalis-romantilise muusikastiilina
18. sajandi muusikaelu
[muuda]18. sajandil hakkasid tekkima muusikaühingud, mis tellisid heliloojatelt teoseid ning korraldasid avalikke kontserte. Kui renessansi- ja barokiajastul oli kirikul või õukonnal tavaks hoida heliloojaid palgal, siis nüüdsest muutus helilooja järjest enam vabakutseliseks loovisikuks, kelle sissetulek sõltus tema loomingu avalikust esitamisest. Senise praktika muutumist võis märgata juba Georg Friedrich Händeli puhul Londonis hilisbaroki ajal.
18. sajandil laienes ka noodikirjastamine ning anti välja mitmeid olulisi muusikaõpikuid.
TELL UUS VALMIS
[muuda]Klassitsism on muusikastiil, mida iseloomustab klassitsismi ideaalide - lihtsuse, selguse ja vormilise tasakaalustatuse - avaldumine muusikas.
Klassitsismist kui muusikastiilist hakati rääkima alles 1830ndatel seoses Joseph Haydni (1732–1809), Wolfgang Amadeus Mozarti (1756–1791) ja Ludwig van Beethoveniga (1770–1827), keda koos hakati nimetama Viini klassikaliseks koolkonnaks.
Klassitsistliku muusikastiili kirjeldus
[muuda]1720ndatel algas klassitsismi eemaldumine barokist. Selle protsessi käigus toimus
- teadlik loobumine polüfooniast ja homofoonia eelistamine
- loobumine baroki paatosest ja selle asendamine loomuliku ja sundimatu väljendusega
- meloodias lühikeste ja lihtsate motiivide eelistamine
- korduste kasutamine meloodia lihtsustamiseks
- vähemate häältega hõredama faktuuri eelistamine
- harmoonia rütmi aeglustumine
- kadentside formaliseerumine
1760ndateks välja kujunenud klassitsistliku muusika
- väljenduslaad on selge ja lihtne
- domineeriv väljendusvahend on meloodia
- faktuur on üldjuhul homofooniline
- muusikalise materjalina kasutatakse tihti standardseid elemente nagu heliredelid ja arpedžod
- harmoonia on enamasti lihtne ja standardne
- meloodia harmoniseerimise skeem on enamasti selge
- põhilised muusikažanrid on sümfoonia, keelpillikvartett ja klaverisonaat.
- põhilisse instrumentaalkoosseisu, sümfooniaorkestrisse, kuuluvad järgmised pillid: flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarved, trompetid, timpanid, viiulid, vioolad, tšellod ja kontrabassid
- muutunud vajadused kutsusid esile puhkpillide suure tehnilise arengu, näiteks sõrmeaukude süsteemi asemel hakati kasutama klappsüsteemi.
Klassitsismi perioodid
[muuda]Klassitsismi puhul räägitakse muusikas järgmistest perioodidest:
- klassitsism sai alguse 18. sajandi alguses toimunud muudatustest itaalia ja prantsuse barokkmuusikas.
- eelklassitsismi (umbes 1720–1760) peetakse baroki ja klassitsismi üleminekustiiliks, mille hulka kuuluvad galantne stiil ja tundlik stiil
- varaklassitsismi (umbes 1750–1780) hulka loetakse ka näiteks Mannheimi koolkond (umbes 1750 – umbes 1780)
- kõrgklassitsismi (umbes 1780–1810) perioodil on kirjutatud põhiline osa Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingust
- üleminek klassitsismist romantismi toimus sujuvalt, sest romantismi tunnuseid võib muusikas leida juba 18. sajandi keskel. Seetõttu käsitletakse klassitsismi ja romantismi sageli ka ühe klassikalis-romantilise muusikastiilina
Huvitavat lisalugemist 18. sajandi muusikaelu korralduse kohta
[muuda]18. sajandil hakkasid tekkima muusikaühingud, mis tellisid heliloojatelt teoseid ning korraldasid avalikke kontserte. Kui renessansi- ja barokiajastul oli kirikul või õukonnal tavaks hoida heliloojaid palgal, siis nüüdsest muutus helilooja järjest enam vabakutseliseks loovisikuks, kelle sissetulek sõltus tema loomingu avalikust esitamisest. Senise praktika muutumist võis märgata juba Georg Friedrich Händeli puhul Londonis hilisbaroki ajal.
18. sajandil laienes ka noodikirjastamine ning anti välja mitmeid olulisi muusikaõpikuid.
TELL
[muuda]Klassitsism (lad. k. esmaklassiline, suurepärane, näidislik ehk eeskujulik) on epohh, mis iseloomustab antiikkultuurist eeskujusid otsiv ning lihtsust, selgust, vormitäiuslikkust rõhutav suunda kunstis ja kirjanduses (17. saj. kuni 19. saj. keskpaik) (#kunst).
Selle esinemist muusikas paigutatakse ajaliselt ajavahemikku 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi alguseni. Ajalooline „klassitsismi" mõiste tekib alles 1836. a. Haydni, Mozarti ja Beethoveni muusika arvustamisega. Klassitsism on suund, mille taotlus oli lihtsus, harmoonilisus ja tasakaalukus (#kunst, #ajalugu). Klassitsistliku stiili kõrgaega paigutatakse aastavahemikku 1780–1810, sellele eelnes nn varaklassitsism (1760–1780) (nt Mannheimi koolkond u 1750– u 1780) ja nn eelklassitsism (1720–1760), mida on nimetatud ka ülemineku ajaks barokkstiili ja klassitsismi vahel. 60 aastat üleminekuaega on ebatavaliselt pikk, kuid erinevused sellele eelnenud barokkstiili suhtes on märgatavad. Selle sisse mahuvad veel erinevad vähem tuntud stiilid nagu galantne stiil ja tundlik stiil (loe edasi 18. sajand: teel klassitsismi poole), mis valmistavad ette selle sajandi Viini klassikute Haydni, Mozarti, Beethoveni tipploomingut. Seevastu on üleminek klassitsismist järgnevale periooodile, muusikalisele romantismile (19. sajandil), suhteliselt sujuv (hägune). Seetõttu käsitletakse mõlemad perioodid sageli ka ühise nimetaja alla klassikalis-romantiline periood.
Alates 1720./30. a. toimuvad järgmised arengud: ◦teadlik eemaldumine rangest stiilist (polüfooniast) ◦baroki paatosest loobumine ja selle asendamine loomuliku ja sundimatu väljenduskeelega ◦kaldumine lühikeste ja lihtsamini mõistetava (kordusi sisalduva) motiivika poole ◦hõredam faktuur (vähem hääli), harmoonilise rütmi aeglustumine, formaalsed kadentsid
18. sajandil hakkasid tekkima muusikaühingud, heliloojatelt telliti suurteoseid, toimusid avalikud kontserdid. Kui renessansi- ja barokiajastul oli tavaks kirikul või õukonnal hoida heliloojaid palgal, siis nüüdsest sõltus helilooja sissetulek tema loomingu avalikust esitamisest. Antud trendi võis juba märgata Georg Friedrich Händeli tegevuses Londonis hilisbaroki ajal. 18. sajandil laienes noodikirjastamine, toimus suurtes kogustes muusikaõpikute kirjutamine.
Klassitsismi ajastu muusika on väljenduslaadilt ja meloodialt selge ja lihtne ning domineerib homofooniline saatefaktuur (=IV). Teostes on kasutatud rohkelt heliredeleid ja arpedžosid ning meloodiate harmoniseerimisskeem on enamasti selge. Domineerima hakkasid uued vormid: sümfoonia, keelpillikvartett ja klaverisonaat. (vt instrumentaalmuusika ja sümfoonia) Samuti toimusid muutused ansambli- ja orkestrikoosseisudes (klassikalise orkestri koosseisu kuuluvad järgmised pillid: viiul, oboe, trompet, timpanid) ning toimus tohutu pillide areng. Puupuhkpillid hakkasid sõrmeaukude süsteemi asemel kasutama klappsüsteemi.
Antud perioodil tegutsesid mitmed heliloojad, ometi eristusid kõigist heliloojatest Viini klassikud: ◦Joseph Haydn (1732–1809) ◦Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791) ◦Ludwig van Beethoven (1770–1827)
- https://vara.e-koolikott.ee/node/774 Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell + show 1)
SHOW
[muuda]Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 2)
[muuda]Slide 1 of 13: Teel klassitsimi poole - ülevaade
18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993)
18. sajand: teel klassitsismi poole
Kultuurilooline ülevaade
1. 1720.-1730. aastate muutuste aeg
2. Probleemid baroki ja klassitsimi ülemineku määramisel
3. 1720–1760 ülemineku aeg, eelklassitsism
4. 1760–1780 Varaklassitsism
5. 1780–1810 Klassitsistliku stiili kõrgaeg
6. Olulised stiilid klassitsismi kõrval 1790. aastate paiku
7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel
Slide 2 of 13: 1. 1720.-1730. aastate muutuste aeg.
18. sajand: teel klassitsismi poole
„Hilisbaroklik“ keeruline, harmooniliselt mitmeplaaniline ja kontrapunktiliselt rikastatud kirjaviis muutub lihtsamaks.
◦homofoonne tekstuur (polüfoonia asemel) ◦meloodia valitseb bassi üle ◦väikestest motiividest koosnev meloodika – sümmeetria (kahe-osaline taktimõõt) ◦harmoonilise rütmi aeglustamine (nt harmooniad ei vahetu iga akordi ega taktiga)
1. 1720.-1730. aastate muutuste aeg
◦klassitsistlik stiil sündis 1730. a. paiku Itaalia ja prantsuse hilisbaroki uute voolude kaudu
Slide 3 of 13: 2. Probleemid baroki ja klassitsimi ülemineku määramisel.
18. sajand: teel klassitsismi poole
J. S. Bachi Leipzigi aja muusikat peale a. 1723 nimetatakse „stiiliajalooliseks liiasuseks“.
◦Bachi hilist loomingut on nimetatud „esoteeriliseks“: „helilooja sulgus teadlikult maailma ees“ (Carl Dahlhaus). ◦Bachi surmaaastat ei pea ajaloolased murdepunktiks (tsesuur, lad. k. caesura) ◦Seniajani puuduvad terminid nimetamaks muusikat ajavahemikul 1720./30. ja 1780. a. (Viini klassitsismi algus) ühise nimetajaga.
2. Probleemid baroki ja klassitsimi ülemineku määramisel
Bach (1685-1750) kujundab Weimaris ja Köthenis kompositsiooniajaloo, kuid muutub Leipzigis eraklikuks.
Euroopas oli mõjuv ja stiili kujundav rahvusvahelise institutsioonina itaalia õukondlik ooper.
Slide 4 of 13: 3. Ülemineku aeg, eelklassitsism 1.
Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 4: 3. Ülemineku aeg, eelklassitsism 1 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993)
18. sajand: teel klassitsismi poole
Tekkisid uued vormid ja žanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestrikoosseisud.
3. 1720–1760 ülemineku aeg, eelklassitsism 1
muutused muusikaelus: uued publikukihid ja muusikaline maitse ei õukond ega kirik ei olnud enam määraval kohal valgustusajastu Euroopas
haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülalpidama orkestreid, tellima heliloojatelt teoseid
suurtes tiraažides anti välja muusikaõpikuid ja nooditrükk kasvas, kasvav osa kodusel ja salongimusitseerimisel
Slide 5 of 13: 3. Ülemineku aeg, eelklassitsism 2.
Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 5: 3. Ülemineku aeg, eelklassitsism 2 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993)
18. sajand: teel klassitsismi poole
André Campra "L'Europe Galante" (1697/98) partituurikatkend 3. 1720–1760 ülemineku aeg, eelklassitsism 2
Muusikalised stiilid, mis valmistavad ette klassitsismi muusikas
Galantne stiil (Euroopas ja rahvusvaheliselt)
kõigepealt ühiskondlik-esteetiline mõiste, hiljem kompositsioonilis-stilistiline mõiste termin esineb alates 17. saj lõpust ka teoste pealkirjas, nt André Campra (1660-1744) ballett-ooper "L'Europe galante" (1697) - kuula, vaata partituuri tiitellehte, noodikatkendeid ja kostüüme (tiitelleht ka paremal) C. Ph. E. Bach (1753) eelistas galantset stiili õpetatud stiilile (range polüfoonia) (loe järgnevatel kuvadel) galantse stiili esindaja nt Ridolfo Luigi Boccherini (loe ja kuula järgnevatel kuvadel). galant homme (pr. k.): inimene kes nö oskab käituda ja orienteeruda ühiskonnas (ka moes) - veel tähendused: rüütellik, vapper, vankumatu Ideaalid: selgus, meeldivus, loomulikkus
Slide 6 of 13: 3. Ülemineku aeg, eelklassitsism 3.
Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 6: 3. Ülemineku aeg, eelklassitsism 3 Muusikalised stiilid, mis valmistavad ette klassitsismi muusikas
3. 1720–1760 ülemineku aeg, eelklassitsism 3
18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993)
18. sajand: teel klassitsismi poole
Tundlik stiil (sks. k. empfindsamer Stil)
võimendab galantset stiili Põhja-Saksamaal 1740–1765 tundlikkus ja tunded on valgustusajastu märksõnad hingest sündinud muusika helilooja ja interpreet "kõnelevad" nootide kaudu nt C. Ph. E. Bachi klaverisonaadid Kuula C. Ph. E. Bachi klaverisonaadid:
Preisi sonaadid 1742 Wq 48 - pianist Bob van Asperen klavessiinil*
Württembergi Sonaadid 1744 Wq 49 - pianist Bob van Asperen klavessiinil*
- Klavessiinimeister Rainer Schütze (1969) after J. D. Dulcken (1745)
Haydni-taoline Sonaat in A-duur, Wq 55 nr. 4** - pianist Marc-André Hamelin, partituuriga
- 1779–1787 "Kenner und Liebhaber" ("Asjatundjate ja asjaarmastajae") sonaadid, Wq. 55–59, 61
Slide 7 of 13: 3. Ülemineku aeg, eelklassitsism 4.
Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 7: 3. Ülemineku aeg, eelklassitsism 4 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993)
18. sajand: teel klassitsismi poole
3. 1720–1760 ülemineku aeg, eelklassitsism 4
Maali autor Franz Conrad Löhr
Carl Philipp Emanuel Bachi portree, maali autor Franz Conrad LöhrC. Ph. E. Bachi Versuch... Tiitelleht, väljaanne 1759 (Deutsches Textarchiv) Carl Philipp Emanuel Bach (1714–1788) J. S. Bachi (teine ellu jäänud) poeg (abielust Maria Barbaraga)
Pildil vasakul C. Ph. E. Bachi traktaat "Versuch über die wahre Art das Clavier zu spielen" (Katse, mil moel mängida klaverit õigesti), esimene osa 1753, teine osa 1762.
Loe originaaltraktaati intermetis Saksa tekstiarhiivis.
Loe autori eessõna eestikeelses tõlkes.
Eeskuju paljudele järgnevatele heliloojatele!.
Slide 8 of 13: 4. 1760–1780 Varaklassitsism.
Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 8: 4. 1760–1780 Varaklassitsism 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993)
18. sajand: teel klassitsismi poole
4. 1760–1780 Varaklassitsism
Sajandi keskel sündinud uued vormid ja žanrid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni.
Alates a. 1750./1760. areneb lihtsakoelisem meelelahutuslik orkestriteos (sarnane oma eelkäijate divertismendi (lad. k. divertire, e. k. lõbustama, meelt lahutama) ja serenaadiga väiksemale kooseisule) välja ulatuslikuks ja sisuliselt kaalukaks kontsertteoseks, nt sümfooniad ja soolokontsertided (suure sümfooniaorkestri koosseisuga).
Vaata ka peatüki Mannheimi koolkond
Siia aega jääb ka Haydni ja Mozarti (klassikalise stiili peamiste kujundajate) varajane looming.
Ridolfo Luigi Boccherini (1743–1805)
Itaalia 18. saj helilooja, kirjutas pms galantses stiilis.
Kuula: Divertismendid (kokku 6, 1773, täpsem info Yves Gérard'i veebikataloogist)
Kuula: Sümfoonia nr. 6 (kokku 20 (21), 1771-1792), täpsem info Yves Gérard'i veebikataloogist)
Slide 9 of 13: 5. 1780–1810 Klassitsistliku stiili kõrgaeg.
Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 9: 5. 1780–1810 Klassitsistliku stiili kõrgaeg 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993)
Maali autor Thomas Hardy
Maali autor Joseph Neesen
Beethoven 1786 (1788) - 16. (18.) a
Haydn (1791) - 59. a
18. sajand: teel klassitsismi poole
Joonistuse autor Doris Stock
Mozart (1789) - 33. a
Joseph Haydni portree, maali autor Thomas Hardy, 1791Wolfgang Amadeus Mozarti portree Dresdenis (Doris Stock) 1789Ludwig van Beethoveni portree, maali autor Joseph Neesen, 1786 (1788) Viini klassikud: loe edasi siin
J. Haydn (1732–1809), W. A. Mozart (1756–1791), L. van Beethoven (1770–1827)
5. 1780–1810 klassitsistliku stiili kõrgaeg
Kuula erinevaid Haydni, Mozarti ja Beethoveni teoseid.
Slide 10 of 13: 6. Olulised stiilid klassitsismi kõrval.
Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 10: 6. Olulised stiilid klassitsismi kõrval 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993)
18. sajand: teel klassitsismi poole
Pariisi ooper 1794-1820 (vaade u 1790. a), tundmatu autor, trükitud raamatus "Histoire des salles de l'Opéra de Paris" (Jean Gourret, ilmunud 1985). 6. Olulised stiilid klassitsismi kõrval 1790. aastate paiku
1. kosmopoliitne Pariisi ooper (opéra)
2. virtuoosne klaverimuusika Londonis (vt ja kuula siin)
3. Haydni kujundatud nn "populaarne stiil", kus ta kasutab rahvaviise või kirjutas ise rahvaviisisarnaseid meloodiad: "Populaarses stiilis" on Haydn kirjutanud hilised teosed, nt 12 Londoni sümfooniat, hilised keelpillikvartetid ja klaveritriod ning oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad", loe edasi Haydni Vikipeediartiklit (e. k.).
Pildil Pariisi ooper Théâtre de l'Opéra, Académie Royale de Musique peahoone 1794-1820 (vaade u 1790. a), tundmatu autor, trükitud raamatus "Histoire des salles de l'Opéra de Paris" (Jean Gourret, ilmunud 1985).
Slide 11 of 13: 7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel 1.
Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 11: 7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel 1 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993)
18. sajand: teel klassitsismi poole
Suur Prantsuse revolutsioon (1789–1794)
Prantsuse valgustusfilosoofia sotsiaalsed ideed: poliitiline manifest „Inimese ja kodanuliku õiguste deklaratsioon“ (1789)
nö Vana Euroopa lõpp Napoleoni sõjad (1799–1814), Viini kongress (1814): muutub Euroopa riiklik jaotus, said alguse 19. sajandi rahvuslikud liikumised 7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel 1
Slide 12 of 13: 7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel 2.
Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 12: 7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel 2 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993)
18. sajand: teel klassitsismi poole
7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel 2
18. saj. lõppu saab määrata kolmel viisil:
Poliitiliselt:
Ancien Régime'i (revolutsioonieelse abolutistliku riigivalitsemisstiili) lõpp: 1789 (prantsuse revolutsioon) (Georg Knepler) Viini Kongress (Euroopa muutub poliitiliselt): 1814 (Carl Dahlhaus) Stiiliajalooliselt:
Viini klassikalise stiili küsimuse alla seadmine Beethoveni poolt peale 1812 (Guido Adler)
Slide 13 of 13: 7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel 3.
Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 13: 7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel 3 Euroopa Prantsuse revolutsiooni eel.Euroopa peale Viini kongressi 1815. Euroopa enne Prantsuse revolutsiooni 1790.
Euroopa peale Viini kongressi 1815.
Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 2.1)
[muuda]SLIDE 1
C. Ph. E. Bachi traktaat
"Versuch über die wahre Art das Clavier zu spielen" esimene osa 1753, teine osa 1762.
(Katse, mil moel mängida klaverit õigesti)
Näidetega ja 18 harjutuspalaga kuues sonaadis.
Loe originaaltraktaati intermetis Saksa tekstiarhiivis.
Loe järgmistel kuvadel autori eessõna eestikeelses tõlkes (G. Lock).
SLIDE 2
Eessõna lk 1
C. Ph. E. Bachi Versuch... Eessõna esimene leht, väljaanne 1759 (Deutsches Textarchiv) (originaal lk 1)
Eessõna.
Hoolimata klaveri eelistest on sellel ka palju raskusi, millest sõltutakse. Klaveri täiuslikkust oleks kerge tõestada, kui seda oleks tarvis, sest see ühendab endas need iseloomujooned, mida teistel instrumentidel on vaid individuaalselt; sest saab korraga luua terviklikku harmooniat, milleks muidu oleks tarvis kolm, neli ja enamat instrumenti, ja see ongi eelis.
SLIDE 3
Eessõna lk 2
(originaal lk 2)
Kuid samas, kas ei ole teada, kui palju nõudmisi klaverile on esitatud; kuidas ei rahuldata sellega, mida nö tavaline mängija (Clavierspieler) oskab võrreldes sellega, mida õigustatult oodatakse nö professionaalselt mängijalt (Instrumentist), on see suutlikus sellele pillile seatud teost esitada hea esituse reeglite kohaselt? Nõutakse lisaks, et nö tavaline mängija peaks tegema igat moodi fantaseerimisi; et ta oskaks ette antud häältejärgnevusi (Satz) harmoonia ja meloodia rangete reeglite kohaselt spontaanselt läbi töötada kasutades võrdselt kergesti kõiki helisid, ühest helist teise liikuda hetkes ja vigadeta ([häälejutumisreeglite kohaselt - tõlkija], suudaks kõike seinast seina lehest mängida, olgu see klaverile seatud või mitte; et ta valitseks nummerdatud bassi teadust täielikult, erineval moel, pikendades, kord paljude, kord vähemate häältega, kord rangete harmooniareeglitega, kord galantselt, kord väheselt või ülemääraselt, kord puudulikult või valesti määratud nummeratsiooni järgi; et ta suudaks nummerdatud bassi mõnikord lugeda partituuri paljudest häältest kohati numereerimata, kohati pausis bassihäälte puhul, tuletades nimelt
SLIDE 4
Slide 4: Eessõna lk 3
(originaal lk 3)
teistelt häältelt harmoonia bassi ja seeläbi võimendada kooskõla, ning mida kõike veel? Seda sama peaks oskama veel võõral pillil ja ei arvestata pilli seisundit, sealjuures ükski vabandus ei kehti. Vastupidiselt on fantaasiarikkus tavaline nõue ilma hoolimata, kas pianist (Claverist) on sel hetkel sobivas meeleolus või mitte, ning ilma, et talle oleks pakkuda sobivaid tingimusi kas hankides heas seisus klaverit või sälitades olemasoleva pilli seisundit [nt enne esinemist seda häälestades - tõlkija].
Vaatamata neile nõudmistele on klaver alati ja õigustatult leidnud neid, kes seda armastavad. Ei lasta ennast heidutada neist raskustest õppida sellist instrumenti, mis oma suurepäraste eeliste tõttu tasub nähtud vaeva täiesti ära. Kuid mitte iga asjaarmastaja ei pea täitma kõiki nõudmisi. Ta võib neist rakendada neid, mida ta soovib ja mida tema andekus lubab.
SLIDE 5
Slide 5: Eessõna lk 4
(originaal lk 4)
Nüüd oleks soovitav, et selle instrumendi õpetus oleks aegajalt veidi parendatud ja tõeliselt head aspektid, mis muusikal üldse on, mida eriti klaveri puhul ei ole veel väga paljudel kohata, ja seeläbi saaks [see õpetus - tõlkija] üldistatud. Suurepäraseid meistreid, kellelt saaks õppida [ära kuulamise teel - tõlkija] midagi head, ei ole veel nii palju, hoolimata teisiti arvajatest. Ära kuulamine, nö lubatud vargus, on muusikas veelgi enam vajalik, sest isegi, kui inimesed oleksid lahkemad, puututakse kokku paljude asjadega, mida vaevalt nimetada ja üldse mitte kirja ei saa panna, mida seega peab õppima pelgalt kuulamise teel.
Kui ma käesolevaga maailmaale üle annan sellise klaveriõpetuse, ei ole minu eesmärk üldse kõiki eelnevalt nimetatud nõudmisi järjest läbi käia näitamaks, kuidas neid rahuldavalt järgida. Siin ei ole seletatud ei fantaseerimise viisi ega nummerdatud bassi. Neid on osaliselt varem lahti seletatud paljudes heades raamatutes. Mina soovin siin näidata viisi, kuidas
SLIDE 6
Slide 6: Eessõna lk 5
(originaal lk 5)
mängida käeliselt [käelised oskused - tõlkija] nõnda, et see leiab asjalike asjatundjate heakskiitu. Kes aga on olnud selles tubli, on juba palju teinud klaveril ja on võimeline ka ülejäänud ülesandeid mugavalt sooritama. Nõudmised, mida teiste instrumentide poolt on esitatud klaverile, näitavad selle täiuslikkust ja laiahaardelisust. Ning muusikaloos saab täheldada, et need, kes on teinud endale muusikamaailmas nime, on enamasti osanud seda instrumenti suurepäraselt mängida.
Seejuures suunan oma õpetust peamiselt neile õpetajatele, kes omi õpilasi ei ole seni õpetanud tõeliste kunstipõhimõttete alusel. Asjaarmastajad, kes on jäänud valedesse ettekirjutustesse kinni, saavad ennast ka ise aidata minu õpetuse järgi, kui nad on varem mänginud palju muusikat; algajad aga saavad olema võimelised õpetuse põhjal jõudma lühikese aja jooksul erilise kergusega sinnamaani, kuhu nad poleks uskunud jõuda.
Need aga eksivad, kes on oodanud minult laiaulatuslikku õpetussüsteemi (Lehrgebäude);
SLIDE 7
Slide 7: Eessõna lk 6
(originaal lk 6)
usun, et mulle võib olla tänulik, kui olen suutnud üsna rasket klaveriõppimist teha lühikeste õpetuslausete nii palju kui võimalik lihtsamaks ja meeldivamaks.
Sellega vabandan, et olin sunnitud mainima erinevaid tõekspidamisi enam kui üks kord, osaliselt sisuliste, osaliselt praktiliste põhjuste tõttu vältimaks [edasi-tagasi - tõlkija] lehitsemist, osaliselt ka seetõttu, kuna ma usun, et teatud põhilised õpetused ei saa liiga palju korrata. Ma loodan, et minu lugejad seda vabandavad ja ei solvu isiklikult, ilma et ma oleksin seda üldse soovinud.
Kui käesolev teos asjalike asjatundjate hulgas peaks kiitust leidma, oleksin motiveeritud seda õpetust aja jooksul täiendama.
ASK
[muuda]Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 1)
[muuda]Lohista sõnad õigesse lünka!
„Hilisbaroklik“ *keeruline*, harmooniliselt *mitmeplaaniline* ja *kontrapunktiliselt* rikastatud kirjaviis muutub *lihtsamaks*. Sageneb *homofoonne* tekstuur *polüfoonilise* tekstuuri asemel. Meloodia *valitseb* bassi üle. Areneb välja *väikestest motiividest* koosnev meloodika ja kasutatakse sageli *sümmeetriat*, nt kahe-osalist taktimõõtu. Harmooniline rütm *aeglustub*. Tekkisid uued *vormid* ja *žanrid*, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestrikoosseisud. Muusikalised stiilid, mis valmistavad ette klassitsismi muusikas, on *galantne stiil* ja *tundlik stiil*. Sajandi keskel sündinud uued vormid ja žanrid jõudsid *küpse kunstilise väljenduseni*. Nt areneb lihtsakoelisem *meelelahutuslik orkestriteos* (sarnane oma eelkäijate divertismendi (lad. k. divertire, e. k. lõbustama, meelt lahutama) ja serenaadiga) välja *ulatuslikuks* ja *sisuliselt kaalukaks* *kontsertteoseks*, nt sümfooniad ja soolokontsertid.
Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 2)
[muuda]Millised probleemid esinevad baroki ja klassitsimi ülemineku määramisel? Mitmed väited on õiged.
- J. S. Bachi Leipzigi aja muusikat peale a. 1723 nimetatakse „stiiliajalooliseks liiasuseks“.
- J. S. Bach kujundab Weimaris ja Köthenis kompositsiooniajaloo, kuid muutub Leipzigis eraklikuks.
- J. S. Bachi surmaaastat (1750) peetakse oluliseks murdepunktiks stiiliajalooks.
- Klassitsismi terminiga tähistatakse tervet 18. sajand muusikat.
- Seniajani puuduvad terminid nimetamaks muusikat ajavahemikul 1720./30. ja 1780. a. (Viini klassitsismi algus) ühise nimetajaga.
- Euroopas oli mõjuv ja stiili kujundav rahvusvahelise institutsioonina itaalia õukondlik ooper.
Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 3)
[muuda]18. sajand: teel klassitsismi poole - üleminekuaeg, eelklassitsism ja varaklassitsism
Täida lünki õigete aastaarvudega või sõnadega.
18. saj. muutuste kronoloogiline ülevaade:
--> Täida lüngad õigete aastaarvude vahemikega:
Ülemineku aeg
Eelklassitsism: *1720-1760*
Varaklassitsism: *1760-1780*
Klassitsistliku stiili kõrgaeg: *1780–1810*
Muutused ühiskonnakorralduses, muusikaelus ja muusika levikul:
--> Täida lüngad õigete sõnadega:
Arenevad uued *publikukihid* ja muusikaline *maitse*.
Ei *õukond* ega *kirik* ei olnud enam määraval kohal valgustusajastu Euroopas.
Haritud *kõrgkodanlus* rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes *ühinguid*, mis hakkasid korraldama *avalikke kontserte*, ülalpidama *orkestreid*, tellima *heliloojatelt teoseid*.
Suurtes tiraažides anti välja *muusikaõpikuid* ja *nooditrükk* kasvas, kasvav osa *kodusel* ja *salongi*musitseerimisel.
Muusikalised muutused:
--> Täida lüngad õigete sõnadega:
Tekkisid uued *vormid* ja *žanrid*, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestri*koosseisud*.
Sajandi keskel sündinud uued vormid ja žanrid jõudsid *küpse kunstilise väljenduseni*.
Alates a. 1750./1760. areneb *lihtsakoelisem meelelahutuslik orkestriteos* (sarnane oma eelkäijate divertismendi ja serenaadiga väiksemale kooseisule) välja *ulatuslikuks ja sisuliselt kaalukaks kontsertteoseks*, nt sümfooniad ja soolokontsertided (suure sümfooniaorkestri koosseisuga).
Siia aega jääb ka Haydni ja Mozarti (klassikalise stiili peamiste kujundajate) *varajane looming*.
Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 4)
[muuda]1. Non-editable question
Galantne stiil esines Euroopas ja rahvusvaheliselt, tundlik stiil peamiselt Põhja-Saksamaal.
- True False
2. Milline on termin "galantne stiil" päritolu, kasutusala ja iseloomustus? Mitmed väited on õiged. Oli kasutusel ainult muusikas.
- Kõigepealt ühiskondlik-esteetiline mõiste, hiljem kompositsioonilis-stilistiline mõiste.
- Esines ka muusikateoste pealkirjades.
Ei eristu rangest stiilist.
- Eristub rangest stiilist, sest on loomulikum.
- On seotud inimkäitumisega\: inimene kes nö oskab käituda ja orienteeruda ühiskonnas (ka moes)
Galantne inimene käitus ebaviisakalt, oli tähelepanematu, ei kasutanud viisakat keelt jms. Teoste pealkirjades ei ilmunud kunagi sõna "galantne".
- Galantse stiili ideaalid olid selgus, meeldivus, loomulikus.
3. Non-editable question
Täida lüngad õigete sõnade ja aastavahemikega.
Tundlik stiil (sks. k. empfindsamer Stil) võimendas galantset stiili *Põhja-Saksamaal* ajavahemikul *1740-1765*. Teda iseloomustavad märksõnad *tundlikus/tunded* ja *tunded/tundlikus* on *valgustusajastu* märksõnad. See oli *hingest sündinud muusika*. Helilooja ja interpreet nö *kõnelesid* nootide kaudu.
4. Millised neist heliloojateist peetakse galantse (ja tundliku) stiili esindajateks?
Olivier Messiaen
- Carl Philipp Emanuel Bach
Giovanni Gabrieli
- André Campra
Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel Claudio Monteverdi
- Ridolfo Luigi Boccherini
Ludwig van Beethoven Arnold Schönberg Guillaume de Machaut
Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 5)
[muuda]Vali õige väide.
- Klassitsismi perioodil toimus tohutu pillide areng
- Klassitsismi perioodiks olid pillid juba suuremas osas välja arenenud
- Klassitsismi perioodil ei toimunud pillidel mingit arengut
- Puupuhkpillid hakkasid sõrmeaukude süsteemi asemel kasutama klappsüsteemi
- Puupuhkpillid hakkasid klappsüsteemi asemel kasutama sõrmeaukude süsteemi
- Puupuhkpillid hakkasid üheaegselt nii klappsüsteemi kui ka sõrmeaukude süsteemi kasutama
- Arvuliselt on kõige enam sümfooniaid loonud J.Haydn
- Arvuliselt on kõige enam sümfooniaid loonud W.A.Mozart
- Arvuliselt on kõige enam sümfooniaid loonud L.van Beethoven
- W.A.Mozartit on läbi aegade nimetatud imelapseks
- L. van Beethovenit on läbi aegade nimetatud imelapseks
- J. Haydnit on läbi aegade nimetatud imelapseks
- L. van Beethovenit vaevas elu lõpupoole kurtus
- W. A. Moartit vaevas elu lõpupoole kurtus
- J. Haydnit vaevas elu lõpupoole kurtus
- Klassitsismi perioodiks nimetatakse ajavahemikku 18. sajandi teine pool ja 19. sajandi algus
- Klassitsismi perioodiks nimetatakse ajavahemikku 17. sajandi teine pool ja 18. sajandi algus
- Klassitsismi perioodiks nimetatakse ajavahemikku 17. sajandi teine pool ja 19. sajandi algus
- Klassitsismi suuna taotlus oli lihtsus, harmoonilisus ja tasakaal
- Klassitsismi suuna taotlus oli modernsus, uuenduslikkus ja erilisus
- Klassitsismi suuna taotlus oli ebakorrapärasus, konkreetsus, keerulisus
- Klassitsismi perioodil hakati heliloojatelt tellima teoseid ja toimusid avalikud kontserdid
- Klassitsismi perioodil teenisid heliloojad elatist ainult õukonnas teenides, avalikud kontserdid olid keelatud
- Klassitsismi perioodil esitati muusikat ainult kirikus
- Domineerima hakkasid uued vormid: sümfoonia, keelpillikvartett ja klaverisonaat
- Domineerima hakkasid uued vormid: fuuga, missa, oratoorium
- Domineerima hakkasid uued vormid: ooper, ballett, sümfooniline poeem
- Klassikalise orkestri koosseisu kuuluvad järgmised pillid: viiul, oboe, trompet, timpanid
- Klassikalise orkestri koosseisu kuuluvad järgmised pillid: vioola, saksofon, metsasarv, triangel
- Klassikalise orkestri koosseisu kuuluvad järgmised pillid: orel, klarnet, tuuba, taldrikud
Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 6)
[muuda]C. Ph. E. Bachi traktaat
"Versuch über die wahre Art das Clavier zu spielen" esimene osa 1753, teine osa 1762.
(Katse, mil moel mängida klaverit õigesti)
UUS SÕNASTUS: Ülesanne: Markeeri allasuvas tekstis hiirega kõik nimi-, tegu- ja omadussõnad, mis väljendvad nii eeliseid kui ka nõudmisi ja raskuseid, mida Bach on toonud klaverimängu kohta. Sageli võivad need esineda fraasides, mille sõnad tuleb lauses järjest valida. Side- ja täiendsõnu nagu „ja“, „või“, „sest“, „kohati“, „kord“, „puhul“, „järgi“, „kohaselt“, „moel“ jms, ei ole tarvis valida. Tegusõnu nagu „olema“ või „suutma“, s„aama“ või „oskama“, või „lugema“ ei pea samuti valima. Ülesanne on pigem eksperimentaalne katsetus: ei ole eeldatav, et kõik sõnad leitakse üles esimesel ja mitte ka mitmekordsel katsel. Kokku saab hiirega markeerida 90 sõna (terve tekst koosneb 268 sõnast). Vastavalt soovile võib pärast esimest katset edasi proovida, kui täpselt jõuda maksimumini. Kuid ka lahenduse vaatamine annab õppimisefekti nähes, millised sõnad ja fraasid on näidatud lahendusena.
Eessõna.
Hoolimata klaveri *eelistest* on sellel ka palju *raskusi*, millest *sõltutakse*. Klaveri *täiuslikkust* oleks kerge tõestada, kui seda oleks tarvis, sest see *ühendab* *endas* *need* *iseloomujooned*, *mida* *teistel* *instrumentidel* on *vaid* *individuaalselt*; sest saab *korraga* *luua* *terviklikku* *harmooniat*, milleks muidu oleks tarvis kolm, neli ja enamat instrumenti, ja see ongi *eelis*. Kuid samas, kas ei ole teada, kui palju nõudmisi klaverile on esitatud; kuidas ei rahuldata sellega, mida nö tavaline mängija (Clavierspieler) oskab võrreldes sellega, mida õigustatult oodatakse nö professionaalselt mängijalt (Instrumentist), on see suutlikus sellele pillile seatud teost esitada *hea* *esituse* *reeglite* kohaselt? Nõutakse lisaks, et nö tavaline mängija peaks tegema igat moodi *fantaseerimisi*; et ta oskaks ette antud häältejärgnevusi (Satz) *harmoonia* ja *meloodia* *rangete* *reeglite* *kohaselt* *spontaanselt* *läbi* *töötada* kasutades võrdselt kergesti kõiki helisid, *ühest* *helist* *teise* *liikuda* *hetkes* ja *vigadeta* ([häälejutumisreeglite kohaselt - tõlkija], suudaks kõike seinast seina *lehest* *mängida*, olgu see klaverile seatud või mitte; et ta *valitseks* *nummerdatud* *bassi* *teadust* *täielikult*, erineval moel, *pikendades*, kord *paljude*, kord *vähemate* *häältega*, kord *rangete* *harmooniareeglitega*, kord *galantselt*, kord *väheselt* või *ülemääraselt*, kord *puudulikult* või *valesti* *määratud* *nummeratsiooni* järgi; et ta suudaks *nummerdatud* *bassi* mõnikord lugeda *partituuri* *paljudest* *häältest* kohati *numereerimata*, kohati *pausis* *bassihäälte* puhul, *tuletades* nimelt *teistelt* *häältelt* *harmoonia* *bassi* ja seeläbi *võimendada* *kooskõla*, ning mida kõike veel? Seda sama peaks oskama veel *võõral* *pillil* ja ei arvestata *pilli* *seisundit*, sealjuures ükski *vabandus* ei *kehti*. Vastupidiselt on *fantaasiarikkus* *tavaline* *nõue* ilma hoolimata, kas pianist (Claverist) on sel hetkel *sobivas* *meeleolus* või mitte, ning ilma, et talle oleks pakkuda sobivaid tingimusi kas hankides *heas* *seisus* *klaverit* või *sälitades* *olemasoleva* *pilli* *seisundit* [nt enne esinemist seda häälestades - tõlkija].
Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 7)
[muuda]Vali, kas väide on tõene või väär. Klassitsism tähendab ladina keeles esmaklassilist.
- True False
Klassitsism jääb ajavahemikku 18. sajandi teine pool kuni 19. sajandi algus.
- True False
Klassitsism on suund, mille taotlus oli sünge, tundeline ja raske muusika.
- True False
Klassitsistlikud teosed on hõreda faktuuriga.
- True False
18. sajandil puudus täielikult noodikirjastamine
- True False
Klassitsismi ajal hakkasid domineerima uued vormid: fuuga, ooper, ballett
- True False
Kõik viini klassikud on kirjutanud sümfooniaid
- True False
Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 8)
[muuda]Tuvasta liigiti kokku kuuluvaid instrumente. Lohista sõna hiirega õigesse kasti!
- Orkester*
- Keelpill*: *viiul*, *vioola*, tšello, *kontrabass*
- Puupuhkpill*: *flööt*, *oboe*, *klarnet*, fagott
- Vaskpuhkpill*: *trompet*, metsasarv, *tromboon*, *tuuba*
- Löökpill*: taldrikud, *kellamäng*, timpanid, *triangel*
DO UUS
[muuda]Oskaritega auhinnatud filmi "Amadeus" (1984) vaatamine.
Juhul, kui filmi kätte ei saa, võib kuulata ka Peter Shafferi näidendit (raadiodraama) “Amadeus” (1983, ingl. k.) Mozarti viimaste eluaastaste kohta.
Variant 1.
Vastata küsimustele (õpetaja võib ka omalt poolt küsimusi juurde lisada)
1. Milliseid heliloojad ja muud ajaloolised tegelased figureerisid antud filmis/näidendis?
2. Millised kuulsad heliteosed kõlasid filmis/näidendis?
3. Iseloomusta teoste koosseisu (millised instrumendid kõlasid) ja helikeelt?
4. Milliseid muusikainstrumente nägid filmis?
5. Mida uut õppisid W. A. Mozarti kohta?
Variant 2.
Kirjuta essee, vali üks järgnevatest teemadest või mõtle ise:
1. Missugune oli W. A. Mozart läbi lavastaja Miloš Formani silmade?
2. Antonio Salieri suhe W. A. Mozartiga
3. W. A. Mozart lihtsalt andekas laps või lapsgeenius?
4. Seos W. A. Mozarti heliloomingu jakäitumise, elluusuhtumise vahel?
DO VANA
[muuda]Filmi "Amadeus" vaatamine.
Vastata küsimustele (õpetaja võib ka omalt poolt küsimusi juurde lisada)
1. Milliseid heliloojad figureerisid antud filmis?
2. Millised kuulsad heliteosed kõlasid filmis?
3. Iseloomusta teoste helikeelt?
4. Milliseid muusikainstrumente nägid filmis?
5. Mida uut õppisid W. A. Mozarti kohta?
- https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2082 Klassitsism. Sissejuhatus (kultuuriline taust) (do)
21) Mannheimi koolkond (korrektuuridest tagasi)
[muuda]- Klassitsism. Mannheimi koolkond
(tell + show1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/807> Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1310> Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 3) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1244> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1252> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1271> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1184> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 2)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1183> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1182> Klassitsism. Mannheimi koolkond (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3884= >
MÕISTED
[muuda]- Mannheimi koolkond (saks. k. Mannheimer Schule) (u 1750– u 1780) kujunes välja 18. sajandi keskel Mannheimi linnas Pfalzi õukonna Kuurvürst Karl Theodor (1742–1799, alates 1778 resideerus Münchenis) õukonnakapelli orkestristiilist. Mannheimi koolkonna uuendustel on itaalia eeskujud, kuid need arenevad välja iseloomulikeks. Silmatorkav on musitseerimise loomulikus ja hoogsus ning sentimentaalsus, osa sellest stiilist peetakse omal kaasajalgi moeks ja lahjenevad nö tühjadeks maneerideks.
- Christian Friedrich Daniel Schubart Saksa poeet, publitsist ja helilooja kirjutas 1775: "Mannheim - suurepärane koolkond esitamisel, kuid mitte leiutamisel. Maitses valitseb ühekülgsus".
- Charles Burney tol ajal oma Euroopa reisid päevikutena avaldanud inglise muusikaajaloolane
- Leopold Mozart Wolfgang Amadeus Mozarti isa
- Mannheimi õukonnakapell
- orkester
- stiilivõte
- forte on kui kõu,
- crescendo on nagu katarakt [läätsekae],
- diminuendo meenutab kaugustesse voolavat kristallset jõge.
- meloodia valitseb
- nummerdatud bass puudub
- paarisarvulised meetrumid (2, 4, 8),
- tantsulisus,
- rahvalikus
- variatiivsed
- teemad
- sonaadivorm
- sümfoonia esimene osa variatiivsete teemade ja
- motiividega, elava iseloomuga
- barokk
- afekt
- kontrast (sonaadivormile iseloomulikud emotsionaalselt vastandlikud teemad)
- sümfoonia kolmanda osana lisandub menuett
- menuett
- trepidünaamika
- crescendo efekte
- püsiv harmoonia
- figuratsioon
- f
- p
- muusikaline dramaturgia
- puhkpillirühm
- Esitusstiil
- dünaamiline kontrast,
- crescendo sh järgjärgult kasvavad dünaamilised muutused ehk
- diminuendo ning järg-järgult kahanevad dünaamilised muutused ehk
- Jan Stamic, Jan Václav Stamic (Johann Stamitz) (1717-1757) õukonnakapelli (orkestri) asutaja, helilooja, dirigent ja viiuldaja . Stamitz komponeeris mh 58 sümfooniat ja 10 orkestritriot (mida saab nimetada ka keelpillide sümfooniateks).
- Carl Stamitz (1745–1801, ka viiulimängija,
- Anton Stamitz (1750–1798 või 1809, ka viiulimängija)
- Christian Cannabich (1731–1798, ka viiuliimängija, dirigent),
- Franz Xaver Richter (1709-1789),
- Anton Filtz (Fils) (1725–1760, ka tšellomängija),
- Ignaz Holzbauer (1711-1783, dirigent, helilooja)
- Johann Baptist Wendling (flöödimängija),
- Alexander Lebrun (oboe mängija),
- Innocenz Danzi (tšellomängija),
- Karl Josef Toeschi (viiulimängija),
- Johannes Toeschi (viiulimängija)
- Orkestri koosseis
- keelpillid
- puhkpillid
- partii
- flööt
- oboe
- klarnet
- fagott
- trompet
- metsasarve
- timpanid.
- Mannheimi sümfoonia
- allegro,
- presto
- andante
- menuett
- finaal
- prestissimo) (=IV)
- karakter
- fanfaarid
- trompet
- aaria
- ooper
- tema = teema
- transicion = üleminek (järgmisele teemale)
- grupo final = lõpetav lõik
- retransicion = üleminek tagasi
- desarrollo = areng
- pedal = ketramine ühel motiivil
- SC = poolkadents, mis lõpeb dominandil e viiendal astmel
- CP = täiskadents, mis lõpeb toonikal e esimesel astmel.
- Hugo Riemann
- stiililisi võtteid ja käsitluslaade (maneerid)
- "Mannheimer Walze" (Mannheimi rull),
- "Mannheimer Rakete" (Mannheimi rakett),
- "Mannheimer Seufzer" (Mannheimi ohe).
- "Mannheimer Funke" (Mannheimi säde)
- "Mannheimer Schleifer" (Mannheimi keerutus)
- "Mannheimer Bebungen" (Mannheimi värinad)
- "Mannheimer Vögelchen" (Mannheimi linnukesed)
- dünaamika,
- motiivika,
- faktuur
- register
- tempog
- maneerism
TELL + SHOW 1 UUS VALMIS VALMIS - täiendatud tingimustel, et praegused Vikipeedia otselingid muudame lõplikus versioonis ümber vastavalt minu nõudmistele (mul ei ole aega neid praegu käsitsi muuta) (GL)
[muuda]Mannheimi koolkond on muusikute kooslus ja muusikastiil, mis iseloomustab 1750.–1780. aastate paiku Mannheimis tegutsenud Pfalzi kuurvürsti Karl Theodori õukonnakapellile loodud muusikat ning orkestrit ennast. Mannheimi koolkonna eeskujuks on 18. sajandi itaalia muusika.
Mannheimi koolkonda iseloomustab ühest küljest musitseerimise loomulikus ja hoogsus ning teisest küljest sentimentaalsus. Siiski juba kaasajal peeti mannheimi koolkonda pigem moenähtuseks ja tühjaks maneeriks. Saksa poeet, publitsist ja helilooja Christian Friedrich Daniel Schubart kirjutas 1775. aastal: "Mannheim – suurepärane koolkond esitamisel, kuid mitte leiutamisel. Maitses valitseb ühekülgsus".
Nii Schubart, oma Euroopa reiside päevikud avaldanud inglise muusikaajaloolane Charles Burney kui ka Wolfgang Amadeus Mozarti isa Leopold Mozart iseloomustavad Mannheimi õukonnakapelli kui tolle aja parimat orkestrit. Schubart ja Burney kirjeldavad kujundlikult Mannheimi orkestri mängule omaseid tunnuseid: forte on kui kõuekõmin, crescendo on kui katarakt (läätsekae), diminuendo meenutab kaugusesse voolavat kristalset jõge.
Mannheimi koolkonna stiilimudel
[muuda]Mannheimi koolkonnale on iseloomulikud järgmised tunnused:
- meloodia valitsev roll
- harmoonia ei põhine enam generaalbassil
- meetrumi paarisarvulisus (jaotumine kaheks, neljaks, kaheksaks)
- karakteri tantsulisus, rahvalikkus
- teemad on lühikesed ja neid varieeritakse julgelt
- sümfoonia esimene osa on tavaliselt sonaadivormis ja kiires tempos
- baroki afektide asemel kasutatakse kontrasti, mis võimaldab näiteks sonaadivormile iseloomulikku teemade emotsionaalset vastandamist
- sümfooniasse lisandub kolmanda osana menuett, mis täiendab sonaaditsüklit tantsulise karakteriga
- baroki treppdünaamika asemel rakendatakse sama harmoonia ja figuratsiooni pinnal crescendo-diminuendo-efekte
- forte ja piano vaheldumine võib sõltuvalt muusikalisest dramaturgiast toimuda väga kiiresti
- orkestripille hakatakse käsitlema w:pillirühmadena ning puhkpillid iseseisvuvad
Saksa muusikateadlane Hugo Riemann (1849–1919) on 1902. a ilmunud kataloogi jaoks põhjalikult uurinud mannheimi koolkonna muusikat ja andnud tabavaid nimetusi muusika dünaamikat, motiivide kasutust, faktuuri, registrite valikut ja tempot puudutavatele maneeridele, mida selle koolkonnaga seotud heliloojaid oma sümfooniates kasutavad, näiteks:
- mannheimi rull (Mannheimer Walze)
- mannheimi rakett (Mannheimer Rakete)
- mannheimi ohe (Mannheimer Seufzer)
- mannheimi säde (Mannheimer Funke)
- mannheimi keerutus (Mannheimer Schleifer)
- mannheimi värinad (Mannheimer Bebungen)
- mannheimi linnukesed (Mannheimer Vögelchen)
Mitte kõik mannheimi koolkonna vahendid ei ole siiski loodud Mannheimis tegutsenud heliloojate poolt, vaid nende alged leiduvad juba itaalia muusikas. Hoolimata sellest, et neid vahendeid juba mannheimi koolkonna kaasajal nimetati halvustavalt maneerideks, kasutasid neid nii Wolfgang Amadeus Mozart kui ka Ludwig van Beethoven.
Mannheimi sümfoonia
[muuda]Mannheimi koolkonna heliloojate poolt loodud sümfooniad olid varasemate kolmeosaliste sümfooniatega võrreldes tihti neljaosalised:
- esimene osa oli enamasti kiire (allegro või presto),
- teine osa oli rahulik (andante),
- lisandunud kolmas osa, menuett, oli tantsuline ning
- finaal oli taas kiire (prestissimo).
Igal osal oli iseloomulik karakter, näiteks:
- esimene osa algas tavaliselt hoogsalt ja võidukalt ning meenutas fanfaarset trompetisignaali,
- teine osa sisaldas lüürilisi meloodiad, mis imiteerisid ooperiaariaid.
Mannheimi koolkonna muusikud
[muuda]Mannheimi koolkond on nii muusikastiil kui ka muusika esitusstiil, mis sai võimalikuks tänu Mannheimis tegutsenud andekatele heliloojatele ja interpreetidele.
Mannheimi koolkonna tekkes oli oluline panus tšehhi (böömi) muusikutel, kellest tuntuim on õukonnakapelli asutaja, helilooja, dirigent ja viiuldaja Johann Stamitz (Jan Stamic, 1717–1757). Stamitzi loomingu hulka kuulub 58 sümfooniat ja 10 orkestritriot, mida võib nimetada ka sümfooniateks keelpillide. Isa tööd viisid edasi ka Stamitzi pojad, heliloojad ja viiuldajad Carl Stamitz (1745–1801) ning Anton Stamitz (1750–1798 või 1809).
Mannheimi õukonnaorkestrisse kuulus umbes 30 mängijat, mis oli tolle aja kohta väga suur arv. Lisaks keelpillidele olid orkestri kooseisus ka 2 flööti, 2 oboed, klarnet, 2 fagotti, 2 trompetit, 4 metsasarve ja timpanid.
Orkestriga olid seotud helilooja, viiuldaja ja dirigent Christian Cannabich (1731–1798), helilooja Franz Xaver Richter (1709–1789), helilooja ja tšellist Anton Filtz (Fils, 1725–1760) ning dirigent ja helilooja Ignaz Holzbauer (1711–1783).
Orkestrisse kuulusid ka näiteks flötist Johann Baptist Wendling, oboemängija Alexander Lebrun, tšellist Innocenz Danzi ning viiuldajad Karl Josef Toeschi ja Johannes Toeschi. Mannheimi orkester on kuulus ka oma väga heade böömi metsasarvemängijate poolest.
TELL
[muuda]Mannheimi koolkond (saks. k. Mannheimer Schule) (u 1750– u 1780) kujunes välja 18. sajandi keskel Mannheimi linnas Pfalzi õukonna Kuurvürst Karl Theodor (1742–1799, alates 1778 resideerus Münchenis) õukonnakapelli orkestristiilist. Mannheimi koolkonna uuendustel on itaalia eeskujud, kuid need arenevad välja iseloomulikeks. Silmatorkav on musitseerimise loomulikus ja hoogsus ning sentimentaalsus, osa sellest stiilist peetakse omal kaasajalgi moeks ja lahjenevad nö tühjadeks maneerideks.
Saksa poeet, publitsist ja helilooja Christian Friedrich Daniel Schubart kirjutas 1775: "Mannheim - suurepärane koolkond esitamisel, kuid mitte leiutamisel. Maitses valitseb ühekülgsus".
Schubart, tol ajal oma Euroopa reisid päevikutena avaldanud inglise muusikaajaloolane Charles Burney ja ka Wolfgang Amadeus Mozarti isa Leopold Mozart iseloomustavad Mannheimi õukonnakapelli parimaks tolle aja orkestriks. Schubart ja Burney kirjeldavad Mannheimi orkestri järgmised iseloomlikud stiilivõtted illustreerivalt: forte on kui kõu, crescendo on nagu katarakt [läätsekae], diminuendo meenutab kaugustesse voolavat kristallset jõge.
Tähtsamad uuendused: (=IV) - meloodia valitseb (nummerdatud bass puudub) - paarisarvulised meetrumid (2, 4, 8), tantsulisus, rahvalikus - lühemad ja variatiivsed teemad - sonaadivormi/sümfoonia esimene osa variatiivsete teemade ja motiividega, elava iseloomuga - baroki afekti asemel rakendatakse kontraste (tekivad sonaadivormile iseloomulikud emotsionaalselt vastandlikud teemad) - sonaadivormi/sümfoonia kolmanda osana lisandub menuett (toob sisse tantsulisust kui inimeste loomulik liikumisvorm) - baroki trepidünaamika asemel rakendatakse crescendo efekte püsiva harmoonia ja figuratsiooni juures, f ja p vahetus lühiajaliselt vastavalt muusikalisele dramaturgiale - puhkpillirühmad orkestris iseseisvuvad
Esitusstiil - Mannheimis tegutsesid eelkõige andekad viiuldajad, tšellomängijad ja heliloojad, selleks, et luua instrumentaalmuusikat. Antud muusikale olid iseloomulikud suured dünaamilised kontrastid, sh järgjärgult kasvavad dünaamilised muutused ehk crescendo (=IV) ning järg-järgult kahanevad dünaamilised muutused ehk diminuendo (=IV).
Esindajad - Oluline panus oli tšehhi (böömi) muusikutel, kuna paljud mängijad olid just sealt pärit, samuti ka õukonnakapelli (orkestri) asutaja, helilooja, dirigent ja viiuldaja Jan Stamic (Johann Stamitz) (1717-1757) (vt pildil all). Stamitz komponeeris mh 58 sümfooniat ja 10 orkestritriot (mida saab nimetada ka keelpillide sümfooniateks).
KUULAMISNÄIDE 1: Jan Václav Stamic (Johann Stamitz) - Sümfoonia D-duur "Melodia Germanica" (saksa meloodia)
KUULAMISNÄIDE 2: Jan Václav Stamic (Johann Stamitz) - 6 orkestritriot op. 1
Jan Václav Stamic
Valik koolkonna esindajaid veel - heliloojad, dirigendid, muusikud
Heliloojad: Johann Stamitzi pojad Carl Stamitz (1745–1801, ka viiulimängija, Anton Stamitz (1750–1798 või 1809, ka viiulimängija)
Christian Cannabich (1731–1798, ka viiuliimängija, dirigent), Franz Xaver Richter (1709-1789), Anton Filtz (Fils) (1725–1760, ka tšellomängija), Ignaz Holzbauer (1711-1783, dirigent, helilooja)
Muusikud (valik): Johann Baptist Wendling (flöödimängija), Alexander Lebrun (oboe mängija), terve rida häid tšehhi/böömi metsasarve mängijaid, Innocenz Danzi (tšellomängija), Karl Josef Toeschi (viiulimängija), Johannes Toeschi (viiulimängija) jt
Orkestri koosseis - 18. sajandi keskpaigal oli Mannheimi koolkonna orkester kujunenud üsna suureks, kokku umbes 30 mängijat. Tavaliselt olid koosseisus lisaks keelpillidele järgmised puhkpillipartiid: 2 flööti, 2 oboet, klarnet, 2 fagotti, 2 trompetit, 4 metsasarve, ning esindatud olid ka timpanid.
Mannheimi sümfoonia - osa Mannheimi koolkonna heliloojate loodud sümfooniaid olid juba neljaosalised. Esimene osa oli enamasti kiire (allegro, presto), teine osa rahulik (andante ehk jalutades), kolmas (uus tantsuline) osa menuett ning neljas osa finaal taas kiire (prestissimo) (=IV). Igal osal oli temale iseloomulik karakter. Esimene osa algas nt hoogsalt ja võidukalt ning meenutas fanfaaride (trompeti) signaali, järgmises osas kasutati rohkesti lüürilisi meloodiad, mis imiteerisid aariaid (seosed ooperimuusikaga).
KUULAMISNÄIDE 3:
Vaata Rafael Fernández de Larrinoa videoanalüüsi (2016) Johann Stamitzi Sümfooniast Es-Duur op. 4 nr 4 (esimene osa Allegro) (1750) - analüüsitud partituur ilmus Amsterdamis 1769.
Analüüsis kasutatud terminid eesti keeles: tema = teema, transicion = üleminek (järgmisele teemale); grupo final = lõpetav lõik; retransicion = üleminek tagasi; desarrollo = areng; pedal = ketramine ühel motiivil; SC = poolkadents, mis lõpeb dominandil e viiendal astmel; CP = täiskadents, mis lõpeb toonikal e esimesel astmel.
Mannheimi maneerid - Saksa muusikateadlane Hugo Riemann uuris põhjalikult Mannheimi koolkonna heliloojaid ja nende sümfooniaid (1902) ja leidis erinevaid iseloomulikke ja korduvaid stiililisi võtteid ja käsitluslaade (maneerid), millele ta andis huvitavaid illustratiivseid nimesid, nt "Mannheimer Walze" (Mannheimi rull), "Mannheimer Rakete" (Mannheimi rakett), "Mannheimer Seufzer" (Mannheimi ohe). Ei "Mannheimer Funke" (Mannheimi säde) ega "Mannheimer Schleifer" (Mannheimi keerutus) ei ole seotud tehniliste nähtustega ning ei "Mannheimer Bebungen" (Mannheimi värinad) ega "Mannheimer Vögelchen" (Mannheimi linnukesed) ei ole seostu loodunähtuste või lindudega. Selliste mõistetega iseloomustatakse muusikalisi stiilivõtteid, mis on seotud muusika dünaamika, motiivika, faktuuri, registri ja tempoga. (=IV) Osa nn Mannheimi maneerid ei ole siiski loodud Mannheimis tegutsenud heliloojate poolt, nende alged on leitavad Itaalia muusikast. Sellised võtted muutusid aga moeks nii Mannheimis kui ka Viini klassikute hulgas (nt Mozart ja Beethoven) ja neid tuleb nimetada maneerismideks.
- https://htk.tlu.ee/oppevara/node/807 Klassitsism. Mannheimi koolkond (tell+show 1)
SHOW
[muuda]Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 1) UUS
[muuda]KUULAMISNÄIDE 1: Jan Václav Stamic (Johann Stamitz) - Sümfoonia D-duur "Melodia Germanica"
[muuda]KUULAMISNÄIDE 1: Jan Václav Stamic (Johann Stamitz) - Sümfoonia D-duur "Melodia Germanica" (saksa meloodia) https://www.youtube.com/watch?v=G88jvEdmE3A
KUULAMISNÄIDE 2: Jan Václav Stamic (Johann Stamitz) - 6 orkestritriot op. 1
[muuda]KUULAMISNÄIDE 2: Jan Václav Stamic (Johann Stamitz) - 6 orkestritriot op. 1 https://www.youtube.com/watch?v=mWbp92iLQgc
KUULAMISNÄIDE 3: Vaata Rafael Fernández de Larrinoa videoanalüüsi (2016) Johann Stamitzi Sümfooniast Es-Duur op. 4 nr 4 (esimene osa Allegro) (1750)
[muuda]KUULAMISNÄIDE 3: Vaata Rafael Fernández de Larrinoa videoanalüüsi (2016) Johann Stamitzi Sümfooniast Es-Duur op. 4 nr 4 (esimene osa Allegro) (1750). Analüüsitud partituur ilmus Amsterdamis 1769. aastal. https://www.youtube.com/watch?v=GXINt6w1H74
Analüüsis kasutatud terminid eesti keeles:
- tema = teema
- transicion = üleminek (järgmisele teemale)
- grupo final = lõpetav lõik
- retransicion = üleminek tagasi
- desarrollo = areng
- pedal = ketramine ühel motiivil
- SC = poolkadents, mis lõpeb dominandil ehk viiendal astmel
- CP = täiskadents, mis lõpeb toonikal eeh esimesel astmel
Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 2)
[muuda]"Teater" ja "muusika" (fassaadikujud)
Mannheimi lossi fassadil on kujutatud allegooriatena (mõistukujudena) teater (vasakul) ja muusika (paremal). Kujur Johann Matthus van den Branden (* 1716 Heidelberg; † 1788 Mannheim).
Mannheimi loss
Euroopa suurim baroki stiilis loss.
1720. a andis kuurvürst Karl Philipp käsku ehitada uut residentsi. Ta soovis kolida Heidelbergist Mannheimi. 1760. a lõpetati lossiehitust kuurvürst Karl Theodori valitsemisajal.
Arhitektid: Johann Kaspar Herwarthel (baseerudes Louis Remy de la Fosse’ plaanidel), Herwartheli surma järel 1720. a jätkas Johann Clemens Froimon, alates 1726. a jätkas Guillaume d’Hauberat.
1737. a alustas Alessandro Galli da Bibiena lossi juurde kuuluva ooperimaja ehitamisega, mida 1742. a. pühitseti sisse Karl Theodori abiellumise puhuks.
1760. paiku esitati ooperis "Teutsches Comödienhaus" (saksa komöödia maja; hiljem rahvusteater) Friedrich Schilleri näidendi "Die Räuber" (röövlid).
1760. a paiku kogunes Mannheimi lossi Pfalzi Teaduste akadeemia.
Alates 1950ndatest aastatest kolis Mannheimi ülikool lossi.
Pedaalideta jalgratta-taoline Mannheimis
1817. a sõitis saksa insener Karl Drais Mannheimis esmakordselt pedaalideta jalgratta-taolise kaherattalise sõidukiga (Laufrad), teda peetakse inimeste individuaalse mobiilsuse isaks.
Pildil Mannheimi lossiaed pedaalita kaherattalisega (nn Draisine), pildi autoriks J. P. Karg (1819).
Luisen park
Mannheimi Luisen pargis (alustatud 1886. a) asuvad alates 1958. a-st ka publikule avatud linnupuurid ja akvaariumid, sellest on tänaseks kujunenud loomaaed.
Ettevaatust: "Mannheimi linnukesed" ei viita Luisen pargi linnupuuridele (loomaajale), vaid Mannheimi koolkonna muusikastiili võtetele.
Mannheimi muusika
Johann Stamitz'i Sümfoonia Op. 3 nr. 1 (G-duur, Sinfonia a 8).
Esimese osa algul (taktid 1-3) asub "Mannheimi rakett": konkreetse tipuhelini tõusvad kolmkõlad (esimestes viiulites, puhkpillid toetavad seda liikumist).
Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 3)
[muuda]Mannheimi maneerid - Saksa muusikateadlane Hugo Riemann uuris põhjalikult Mannheimi koolkonna heliloojaid ja nende sümfooniaid (1902) ja leidis erinevaid iseloomulikke ja korduvaid stiililisi võtteid ja käsitluslaade (maneerid), millele ta andis huvitavaid illustratiivseid nimesid. Mannheimi Kuurpfalzi kammerorchester (KKO) pakub oma veebilehel kolme kuulamisnäidet tasuta allalaadimiseks mobiilihelinateks:
"Mannheimer Walze" (Mannheimi rull)
Anton Fils: Sinfonie A-duur, 1. osa (Allegro) algus: KUULAMISNÄIDE
Pikk crescendo areneb korduva, sekventsiliselt tõusva ja faktuuriliselt tiheneva motiiviga. (=IV)
"Mannheimer Rakete" (Mannheimi rakett)
Wolfgang Amadeus Mozart: Sinfonie g-moll KV 550, 4. osa (Allegro assai) algus: KUULAMISNÄIDE
Tõusvad ja korduvad kolmkõlafiguurid (p) koos korduva kiire keerutusmotiiviga (f). (=IV)
"Mannheimer Seufzer" (Mannheimi ohe)
Franz Ignaz Beck: kõrvalteema avamängust "La mort d’Orphee" (Orpheuse surm): KUULAMISNÄIDE
Ohkamismotiivid (pided) (vrd baroki afektid #barokk) ülevalt ja alt. (=IV)
Kurpfälzisches Kammerorchester e.V. Ludwigshafen-Mannheim (impressum)
Mannheimi maneerid - noodinäiteid leiab kahest saksakeelsest allikast
1) Gabrielle Schmidt. Mozarts Aufenthalt in Mannheim. Mediaculture online.
See artikkel sisaldab käsikirjalisi noodinäiteid Mannheimi heliloojate muusikast.
2) Ulli (kasutajanimi) (2013). Mannheimerismen. Eroica Klassikforum
Autor pakkub noodinäiteid Mozarti muusikast (mitte aga tema Mannheimi ajast), mis näitavad mannheimerisme, muusikalisi motiive, mida saab just Mozarti muusikas interpreteerida maneerideks.
ASK
[muuda]Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 1)*
[muuda]Lohista sõnad õigetesse kastidesse
- esitusstiil*: iseloomulikud on suured dünaamilised kontrastid, musitseerimine oli loomulik ja hoogne ning sentimentaalne. *mood* ja *maneer*: selliseks hiljem lahjenevad Mannheimi koolkonna uuendused. *koosseis*: Mannheimi koolkonna orkester kujunenud 30 mängijaga üsna suureks. *Mannheimi* *sümfoonia*: IV osaline, lisandus kolmanda osana *menuett*.
Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 2)*
[muuda]Märgi hiireklõpsuga kõik lauses mainitud muusikainstrumendid!
Koosseis: 18. sajandi keskpaigal oli Mannheimi koolkonna orkester kujunenud üsna suureks, kokku umbes 30 mängijat. Tavaliselt olid koosseisus keelpillide kõrval järgmised puhkpilli partiid: 2 *flööti*, 2 *oboet*, *klarnet*, 2 *fagotti*, 2 *trompetit*, 4 *metsasarve*. Esindatud oli ka *timpanid*.
Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 3)*
[muuda]Vali Mannheimi koolkonnaga seotud tähtsamate uuenduste kohta käivad väited.
- Meloodia valitseb (nummerdatud bass puudub).
- Nummerdatud bass endiselt valitseb.
- Meloodia ja nummerdatud bass konkureerivad.
- Paarisarvulised meetrumid (2, 4, 8), tantsulisus, rahvalikus.
- Paaritud meetrumid (3, 5, 7), tantsulisus, rahvalikus.
- Paarisarvulised meetrumid (2, 4, 8), marsilikus, elitaarne.
- Lühemad ja variatiivsed teemad.
- Pikemad ja igavad teemad.
- Lühemad ja ühekülgsed teemad.
- Sonaadivormi/sümfoonia esimene osa variatiivsete teemade ja motiividega, elava iseloomuga.
- Sonaadivormi/sümfoonia esimene osa ühekülgsete teemade ja motiividega, elava iseloomuga.
- Sonaadivormi/sümfoonia esimene osa variatiivsete teemade ja motiividega, igava iseloomuga.
- Baroki afekti asemel rakendatakse kontraste (tekivad sonaadivormile iseloomulikud emotsionaalselt vastandlikud teemad)
- Baroki afekti asemel rakendatakse kontraste (kui ei teki sonaadivormile iseloomulikud emotsionaalselt vastandlikud teemad)
- Baroki afekt jääb edasi valitsema.
- Sonaadivormi/sümfoonia kolmanda osana lisandub menuett (toob sisse tantsulisust kui inimeste loomulik liikumisvorm)
- Sonaadivormi/sümfoonia kolmanda osana lisandub rondo (toob sisse tantsulisust kui inimeste loomulik liikumisvorm)
- Sonaadivormi/sümfoonia kolmanda osana lisandub foxtrott (toob sisse tantsulisust kui inimeste loomulik liikumisvorm)
- Baroki trepidünaamika asemel rakendatakse crescendo efekte püsiva harmoonia ja figuratsiooni juures, f ja p vahetus lühiajaliselt vastavalt muusikalisele dramaturgiale.
- Baroki trepidünaamika asemel rakendatakse crescendo efekte ebapüsiva harmoonia ja puuduva figuratsiooni juures.
- Baroki trepidünaamika jääb valitsema.
- Puhkpillirühmad orkestris iseseisvuvad.
- Puhkpillirühmad orkestris ei iseseisvu.
- Puhkpillirühmad orkestrist kaovad.
Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 4)*
[muuda]Täida lüngad õigete tähistustega!
Carl Stamitz ja Anton Stamitz olid *Johann Stamitz*i *pojad*, mõlemad olid nii *heliloojad* kui ka *viiulimängijad*.
Heliloojad, dirigendid, muusikud: Christian Cannabich oli *helilooja* ja ka *viiulimängija*, *dirigent*; Franz Xaver Richter oli *helilooja*, Anton Filtz (Fils) oli *helilooja* ja ka *tšellomängija*; Ignaz Holzbauer oli *helilooja* ja *dirigent*
Muusikud: Johann Baptist Wendling (*flöödimängija*), Alexander Lebrun (*oboe mängija*), terve rida häid tšehhi/böömi *metsasarve mängijaid*, Innocenz Danzi (*tšellomängija*), Karl Josef Toeschi (*viiulimängija*), Johannes Toeschi (*viiulimängija*) jt
Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 5)*
[muuda]Mannheimi kultuur, tehnika, loodus ja muusika
Optional: Image: Mannheim, Theater, Fassade, Allegorien des Sc...
Tehnikahuviline
Huvitun kõigest mis sõidab, ujub ja lendab ja millega midagi ehitada.
Optional: Image: Mannheimi lossiaed pedaalita kaherattalisega ...
Muusikahuviline
Huvitun kõigest, mis teeb heli ja mida saab helidega kirjeldada.
Optional: Image: Johann Stamitz Sinfonie Op 3 Nr 1 Anfang Riem...
Haridushuviline
Huvitun kõigest, mis on seotud inimeste emotsioonide ja neist arusaamisega, ning õppimisega laiemalt.
Loodushuviline
Huvitun loodusest ja loodusnähtustest, loomadest, taimedest jms.
Kultuurihuviline
Huvitun kultuurist üldisemalt, ka vanadest majadest, nende ajaloost ja funktsioonist.
Mil määral Mannheim on seotud tehnika, kultuuri, hariduse ja muusika arenguga?
Mannheimis ja Ludwigshafenis on keemiatehased (keemilised ühendused on komponendid mh rakettides).
Tehnikahuviline
Mannheimi kaksiklinnas Ludwigshafenis asub 50. aastase traditsiooniga teedeehitus masinate (sh teerullid) firma.
Tehnikahuviline
Mannheimi õukonnaorkester mängis 18. sajandil sellist muusikat, mida on iseloomustatud ülekantud tähenduses (metafoorselt) mh rakettide, rullide, värinatena, sädemetega: "Mannheimi rakett", "Mannheimi rull", "Mannheimi värinad", "Mannheimi säde".
Muusikahuviline, tehnikahuviline
Mannheimis ehitati 20. sajandi esimesel poolel ka veoautosid (Union Werke Mannheim).
Tehnikahuviline
Mannheimi lossi fassadil on kujutatud allegooriatena (mõistukujudena) teater ja muusika (kujur Johann Matthus van den Branden)
Kultuurihuviline, muusikahuviline
Kas Mannheim on oluline hariduses, teaduses ja kultuuris (nt muusikas ja teatris)?
Mannheimi ülikool on tänapäeval üks psühholoogia tippkeskusi Saksamaal.
Haridushuviline
Alates 1950ndatest aastatest kolis Mannheimi ülikool kuurvürst Karl Philipp all 1720 alustatud ja kuurvürst Karl Theodori all 1760 lõpetatud üle-euroopaliselt kuulsust kogunud baroki stiilis lossi.
Kultuurihuviline, tehnikahuviline
1760 paiku kogunes Mannheimi lossi Pfalzi Teaduste akadeemia.
Haridushuviline
1760 paiku esitati lossiga seotud teatrimajas "Teutsches Comödienhaus" (saksa komöödia maja; hiljem rahvusteater) Friedrich Schilleri näidendi "Die Räuber" (röövlid).
Kultuurihuviline, Tehnikahuviline
"Mannheimi ohe" on Mannheimi koolkonna heliloojate stiililine võte, mida seostati sentimentaalsusega (kurbus, psühholoogiline seisund).
Muusikahuviline
"Mannheimi säde" ja "Mannheimi lihvija" ei ole seotud tehniliste nähtustega. Need on muusikalised stiilivõtted (maneerid).
Muusikahuviline
Kas Mannheimis on erilisi loodusnähtusi jms?
Mannheimi ja Ludwigshafeni vahel voolab lai Rheini jõgi.
Loodushuviline
Mannheim asub Rheini kaeviku kergete maavärinate alal (tsoon 1).
Loodushuviline
Mannheimi Luisen pargis (alustatud 1886 a.) asuvad alates 1958. a-st ka publikule avatud linnupuurid ja akvaariumid, sellest on tänaseks kujunenud loomaaed.
Loodushuviline
"Mannheimi värinad" ei viita maavärinatele ega tehnilistest masinatest tekitatud värinatele, vaid Mannheimi koolkonna muusikastiili võtetele.
Muusikahuviline, loodusehuviline, tehnikahuviline
"Mannheimi linnukesed" ei viita Luisen pargi linnupuuridele (loomaajale), vaid Mannheimi koolkonna muusikastiili võtetele.
Muusikahuviline, loodusehuviline
1817. a. sõitis Karl Drais Mannheimis esmakordselt pedaalideta jalgratta-taolise kaherattalise sõidukiga (Laufrad), teda peetakse inimeste individuaalse mobiilsuse isaks.
Tehnikahuviline
DO UUS
[muuda]1. projektülesanne. Kuulamispartituuri visandamine. IDEE ISEENESEST ON SUUREPÄRANE, KUID TEOSTUSKÄIK ON PRAEGU LIIGA RAAMIDESSESURUV - viimasest ma ei saa aru, on ruumi küll loomingulisusele, Kuue elemendi süsteem lihtsalt annab ühist põhja ja seob joonistatu muusikapartituuri süsteemiga kokku. Muidugi saab seda veel lihtsamalt teostada ka! (GL)
[muuda]Praktiline ülesanne - Mannheimi maneeride kuulamis- ja visandpartituuri loomine ja esitamine
Põhiülesanne
1. Kuula helisalvestusi Mannheimi koolkonna kolmest tuntumast maneerist (ülevaade siin):
Kuula: Mannheimi rull, Mannheimi rakett, Mannheimi ohe
2. Joonista iga näite kuulamisajal omaette tühjale paberilehele (A4).
2.1 Vabade assotsiatsioonide põhjal joonistuse (graafiliselt ühevärviliselt või värvidega).
2.1.1 Mannheimi rull (vaba joonis)
2.1.2 Mannheimi rakett (vaba joonis)
2.1.3 Mannheimi ohe (vaba joonis)
2.1.4 Põhjenda iga joonistuse puhul oma valikuid (kujundeid, mustreid, värve ja nende asetsemist paberil).
2.2 Võta aluseks kompositsiooniõpetuse materjalid, täpsemalt partituuri peatükist kahe-teljelist diagrammsüsteemi (visandpartituuri) loomaks kolme visandpartituuri, mis on siin kuulamispartituuri funktsioonis (kirjeldav partituur). Täpsemad nõuded: vertikaali kanna sisse üksteise suhtes suhtelised helikõrgused kas mummudena (lühike üksikheli), pikema joonena (kestev üksikheli), vertikaalse joonena (lühike kooskõla e akord) või vertikaalse nelinurgana (kestev kooskõla e akord); horisontaalis jookseb suhteline aeg, st arvesta sellega, et samas läheduses või kauguses asuvad kujundid kõlavadki sama kiirelt üksteise järel või kestavad sama kaua jne. Kasuta selle ülesande põhjalikumaks teostamiseks G. Locki Kuue elemendi süsteemi. Sealt leiduvaid elemente saab juurde luua enda meelest vajalike kujunditega!
PS: Ülesanne ei eelda absoluutset kuulmist ega helistiku ära tundmist. Eesmärk on võimaldada õpilastel graafiliselt (visualiseerida) muusikahelide suhted nö aegruumiliselt ilma nõudmata absoluutset täpsust.
2.2.1 Mannheimi rull (kuulamispartituur)
2.2.2 Mannheimi rakett (kuulamispartituur)
2.2.3 Mannheimi ohe (kuulamispartituur)
2.2.4 Põhjenda iga kuulamispartituuri puhul oma valikuid (kujundite valik ja nende asetsemist paberil).
2.2.4.1 Analüüsi, millised on need põhiaspektid (nt helikõrguste liikumine üles-alla, rütmiliselt lühikeselt-kestvalt, dünaamika ehk helitugevus piano-forte, crescendo, decrescendo jms), mis Sulle kõige rohkem kõrva jäid ja mida Sa pidasid kõige olulisemaks tagamaks antud maneeri olemust.
2.2.5 Kes teostab ülesande Kuue elemendi süsteemis arvutigraafikas (nt vabavaralises OpenOffice Draw joonistusprogrammis), saab selle panna kõlama programmis Coagula Light (vaba tarkvara, ainult Microsoft platvormile) - täpsemad juhised Kuue elemendi süsteemi juhendis.
2.3 Näita vaba joonise ja kuulamispartituuri tulemusi õpetajale ja koolikaaslastele:
2.3.1 Vaadake vabu jooniseid paaris või üheskoos koos vastava helinäite kuulamisega - arutage, kes millise lahenduse mis põhjendusega kasutas. Kuidas Mannheimi maneeride kujundid kajastuvad joonistes?
2.3.2 Vaadake kuulamispartituure paaris või üheskoos koos vastava helinäite kuulamisega - arutage, kui täpselt üks või teine tulemus muusikanäitega kokku läheb. Arutage, kas selle järgi (ette kirjutava partituurina) saaks sarnast tulemust luua muusikainstrumentidega?
Edasijõudnud 1
2.3.3 Proovige need kuulamispartituurid (enda ja vastastikult kaaslaste loodud) taasesitada hääle ja/või kehapilli ja/või stomp'i e mõne ruumis leitud objektiga (nt tool, mapp vms).
2.4 Valige instrumendid (klassikalised, Orffi pillid, leitud objektid), millega saab kolme helinäite eeskujul ise luua sarnaseid kõlakujundeid e helidejärgnevusi: teostage neid kas üksinda, paaris või rühmiti.
2.4.1 Mannheimi rull (ise loodud kõlakujundid)
2.4.2 Mannheimi rakett (ise loodud kõlakujundid)
2.4.3 Mannheimi ohe (ise loodud kõlakujundid)
2.4.4 Esitage neid teineteisele ja arutage, kui täpselt üks või teine tulemus muusikanäitega kokku läheb. Arutage, kas nendele instrumentidele saaks luua ka partituuri nende maneeride nö omaversiooni loomiseks ja taasesitamiseks?
Edasijõudnud 2
2.5 Looge igale ülal toodud Mannheimi maneerile enda valitud instrumentidele partituuri kasutades selleks G. Locki Kuue elemendi süsteemi.
2.5.1 Mannheimi rull (ise loodud partituur)
2.5.2 Mannheimi rakett (ise loodud partituur)
2.5.3 Mannheimi ohe (ise loodud partituuri)
2.5.4 Esitage neid teineteisele ja arutage, miks millist instrumendivalikut ning kui täpselt üks või teine tulemus antud maneeri väljendab. Arutage, kui oluline on esitamisviis (veenev, logisev jms)?
2.5.5 Kes teostab ülesande Kuue elemendi süsteemis arvutigraafikas (nt vabavaralises OpenOffice Draw joonistusprogrammis), saab selle panna kõlama programmis Coagula Light (vaba tarkvara, ainult Microsoft platvormile) - täpsemad juhised Kuue elemendi süsteemi juhendis.
Edasijõudnud 3
2.6 Vali mõne teise Mannheimi maneeri ja teosta sama ülesanne eelmiste (vastavalt ajale ja sisulistele eelistustele) punktide põhjal:
"Mannheimer Funke" (Mannheimi säde), "Mannheimer Schleifer" (Mannheimi keerutus), "Mannheimer Bebungen" (Mannheimi värinad), "Mannheimer Vögelchen" (Mannheimi linnukesed)
Loe üle selgitusi Mannheimi maneeride kohta siin.
Leia partituurimaterjalist internetist noodinäiteid (vaata lingid siin).
2.6.1 Kes teostab ülesande Kuue elemendi süsteemis arvutigraafikas (nt vabavaralises OpenOffice Draw joonistusprogrammis), saab selle panna kõlama programmis Coagula Light (vaba tarkvara, ainult Microsoft platvormile) - täpsemad juhised Kuue elemendi süsteemi juhendis.
DO VANA
[muuda]Praktiline ülesanne - Mannheimi maneeride kuulamis- ja visandpartituuri loomine ja esitamine
Põhiülesanne
1. Kuula helisalvestusi Mannheimi koolkonna kolmest tuntumast maneerist (ülevaade siin):
Kuula: Mannheimi rull, Mannheimi rakett, Mannheimi ohe
2. Joonista iga näite kuulamisajal omaette tühjale paberilehele (A4).
2.1 Vabade assotsiatsioonide põhjal joonistuse (graafiliselt ühevärviliselt või värvidega).
2.1.1 Mannheimi rull (vaba joonis)
2.1.2 Mannheimi rakett (vaba joonis)
2.1.3 Mannheimi ohe (vaba joonis)
2.1.4 Põhjenda iga joonistuse puhul oma valikuid (kujundeid, mustreid, värve ja nende asetsemist paberil).
2.2 Võta aluseks siin asuvat (=IV DÕVi kompositsiooniõpetuse materjalid) kahe-teljelist diagrammsüsteemi loomaks kolme visandpartituuri =IV, mis on siin kuulamispartituuri funktsioonis (kirjeldav partituur). Täpsemad nõuded: vertikaali kanna sisse üksteise suhtes suhtelised helikõrgused kas mummudena (lühike üksikheli), pikema joonena (kestev üksikheli), vertikaalse joonena (lühike kooskõla e akord) või vertikaalse nelinurgana (kestev kooskõla e akord); horisontaalis jookseb suhteline aeg, st arvesta sellega, et samas läheduses või kauguses asuvad kujundid kõlavadki sama kiirelt üksteise järel või kestavad sama kaua jne. Kasuta selle ülesande põhjalikumaks teostamiseks G. Locki Kuue elemendi süsteemi. Sealt leiduvaid elemente saab juurde luua enda meelest vajalike kujunditega!
PS: Ülesanne ei eelda absoluutset kuulmist ega helistiku ära tundmist. Eesmärk on võimaldada õpilastel graafiliselt (visualiseerida) muusikahelide suhted nö aegruumiliselt ilma nõudmata absoluutset täpsust.
2.2.1 Mannheimi rull (kuulamispartituur)
2.2.2 Mannheimi rakett (kuulamispartituur)
2.2.3 Mannheimi ohe (kuulamispartituur)
2.2.4 Põhjenda iga kuulamispartituuri puhul oma valikuid (kujundite valik ja nende asetsemist paberil).
2.2.4.1 Analüüsi, millised on need põhiaspektid (nt helikõrguste liikumine üles-alla, rütmiliselt lühikeselt-kestvalt, dünaamika ehk helitugevus piano-forte, crescendo, decrescendo jms), mis Sulle kõige rohkem kõrva jäid ja mida Sa pidasid kõige olulisemaks tagamaks antud maneeri olemust.
2.2.5 Kes teostab ülesande Kuue elemendi süsteemis arvutigraafikas (nt vabavaralises OpenOffice Draw joonistusprogrammis), saab selle panna kõlama programmis Coagula Light (vaba tarkvara, ainult Microsoft platvormile) - täpsemad juhised Kuue elemendi süsteemi juhendis.
2.3 Näita vaba joonise ja kuulamispartituuri tulemusi õpetajale ja koolikaaslastele:
2.3.1 Vaadake vabu jooniseid paaris või üheskoos koos vastava helinäite kuulamisega - arutage, kes millise lahenduse mis põhjendusega kasutas. Kuidas Mannheimi maneeride kujundid kajastuvad joonistes?
2.3.2 Vaadake kuulamispartituure paaris või üheskoos koos vastava helinäite kuulamisega - arutage, kui täpselt üks või teine tulemus muusikanäitega kokku läheb. Arutage, kas selle järgi (ette kirjutava partituurina) saaks sarnast tulemust luua muusikainstrumentidega?
Edasijõudnud 1 (=IV)
2.3.3 Proovige need kuulamispartituurid (enda ja vastastikult kaaslaste loodud) taasesitada hääle ja/või kehapilli ja/või stomp'i e mõne ruumis leitud objektiga (nt tool, mapp vms).
2.4 Valige instrumendid (klassikalised, Orffi pillid, leitud objektid), millega saab kolme helinäite eeskujul ise luua sarnaseid kõlakujundeid e helidejärgnevusi: teostage neid kas üksinda, paaris või rühmiti.
2.4.1 Mannheimi rull (ise loodud kõlakujundid)
2.4.2 Mannheimi rakett (ise loodud kõlakujundid)
2.4.3 Mannheimi ohe (ise loodud kõlakujundid)
2.4.4 Esitage neid teineteisele ja arutage, kui täpselt üks või teine tulemus muusikanäitega kokku läheb. Arutage, kas nendele instrumentidele saaks luua ka partituuri nende maneeride nö omaversiooni loomiseks ja taasesitamiseks?
Edasijõudnud 2 (=IV)
2.5 Looge igale ülal toodud Mannheimi maneerile enda valitud instrumentidele partituuri kasutades selleks G. Locki Kuue elemendi süsteemi.
2.5.1 Mannheimi rull (ise loodud partituur)
2.5.2 Mannheimi rakett (ise loodud partituur)
2.5.3 Mannheimi ohe (ise loodud partituuri)
2.5.4 Esitage neid teineteisele ja arutage, miks millist instrumendivalikut ning kui täpselt üks või teine tulemus antud maneeri väljendab. Arutage, kui oluline on esitamisviis (veenev, logisev jms)?
2.5.5 Kes teostab ülesande Kuue elemendi süsteemis arvutigraafikas (nt vabavaralises OpenOffice Draw joonistusprogrammis), saab selle panna kõlama programmis Coagula Light (vaba tarkvara, ainult Microsoft platvormile) - täpsemad juhised Kuue elemendi süsteemi juhendis.
Edasijõudnud 3 (=IV)
2.6 Vali mõne teise Mannheimi maneeri ja teosta sama ülesanne eelmiste (vastavalt ajale ja sisulistele eelistustele) punktide põhjal:
"Mannheimer Funke" (Mannheimi säde), "Mannheimer Schleifer" (Mannheimi keerutus), "Mannheimer Bebungen" (Mannheimi värinad), "Mannheimer Vögelchen" (Mannheimi linnukesed)
Loe üle selgitusi Mannheimi maneeride kohta siin.
Leia partituurimaterjalist internetist noodinäiteid (vaata lingid siin).
2.6.1 Kes teostab ülesande Kuue elemendi süsteemis arvutigraafikas (nt vabavaralises OpenOffice Draw joonistusprogrammis), saab selle panna kõlama programmis Coagula Light (vaba tarkvara, ainult Microsoft platvormile) - täpsemad juhised Kuue elemendi süsteemi juhendis.
- https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3884 Klassitsism. Mannheimi koolkond (do)
22) Klassitsistlik ooper (korrektuuridest tagasi)
[muuda]Klassitsism. Ooper (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/814>
- Klassitsism. Ooper (ask 5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4469>*
Klassitsism. Ooper (ask 4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1180> Klassitsism. Ooper (ask 3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1179> Klassitsism. Ooper (ask 2)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1178> Klassitsism. Ooper (ask 1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1177> Klassitsism. Ooper (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1181>
MÕISTED
[muuda]- muusikažanr
- teatrižanr
- Georg Friedrich Händel (1685–1759). Vaatamata sellele, et Händel oli väga andekas helilooja, sattus 1728. a. tema juhtud ooperiteater pankrotti.
- koomiline ooper (opera buffa).
- meloodiad
- armukolmnurk
- Giovanni Battista Pergolesi (1710–1736)
- intermeedium naljakas ja põhiooperit parodeeriv vahemäng
- "Teenija-käskjanna" (La serva padrona, 1733) esimene koomiline ooper
- laulumäng (sks. k. Singspiel) sündis 18. sajandi keskel ning sai mõjutusi inglise ja prantsuse laulumängudelt, mis jõudsid Saksamaale rändtruppide kaudu.
- opera seria (nn tõsine ooper; Dramma per musica, it. k. muusikaline draama) läbis samuti uuenduse läbi
- Böömimaa aladelt (täna Saksamaal)
- Christoph Willibald Glucki (1714–1787)
- lavamuusika
- draama
- muusikaline stseen
- etteaste
- da-capo-aaria
- retsitatiiv
- kõnelaul
- dramaatilisus
- koor
- ballett
- avamäng
- ooperi draama
- ooperihelilooja
- Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)
- "Figaro pulm" (1786)
- "Don Giovanni" (1787)
- Võluflööt" (1791)
- "Xerxes" (1738 London) Ooper ise kukkus läbi Londonis, seda mängiti vaid mõned korrad. 19. sajandil taasavastati seda aariat ja sellest kujunes Händeli üks maailma tuntumaid teoseid.
- kastraat
- kontra-tenor (meeshääl)
- kontra-alt
- mezzo-sopran (naishääled)
- "Orfeus ja Euridice" (Gluck) (1762 Viin / 1774 Pariis)
- reformooper, helilooja püüdis lihtsustada senise tõsise ooperi keerulisi libretosidi (tekst ja lugu) ja muusikat.
- "Armida“ (Haydn) (1784 Esterházy loss, Eisenstadt, Austria)
- esiettekanne
- aaria (it. k. air, mitmus arie) itaalia ja prantsuse ooperi kontekst 18. saj
- Alessandro Scarlatti (1660–1725)
- da capo (it. k. algusest peale) (A–B–A) versioonis
- ritornello'ga (instrumentaalse osaga), mis sõna otseses mõttes tähendas aaria motiivide "väikest tagasitulekut"
- peategelane
- lava
- tants
- ooperiaaria
- MIDI
- 18. sajandi ooper
- kostüüm
- libreto
- partituur
- tiitelleht
- illustratsioon
- ooperiajalugu
- 18. sajandi itaalia ooper Naapolis
TELL UUS (Andrus) TOIMETATUD linke tuleb käsitsi juurde tagasi panna, samuti mõned Tina parandused, mida Drupalis tegin viimati (GL)
[muuda]18. sajandi muusikateatrižanre
[muuda]Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas mitmeid kunstiliike: kirjandus, näitekunst, kujutav kunst, tants, muusika. Ooperi eelkäijaid on leitavad juba vanast ajast, siiski muutus see žanr populaarseks 17. sajandil – barokkooper. Klassitsismisajandil (18. saj.) oli esikohal nn tõsine ja koomiline ooper.
Tõsine ooper ehk opera seria
[muuda]Veel 18. sajandi alguses valitses Euroopas opera seria (nn tõsine ooper; dramma per musica, it. k. muusikaline draama), mille juhtivaks heliloojaks oli barokk-helilooja Georg Friedrich Händel (1685–1759). Opera seria (nn tõsine ooper) läbis samuti uuenduse läbi Böömimaa aladelt (täna Saksamaal) pärit, kuid edukalt Viinis ja Pariisis tegutsenud helilooja Christoph Willibald Glucki (1714–1787) käe all. Tema eesmärk oli seada lavamuusika draama teenistusse, seega ta lõi ulatuslikke muusikalisi stseene üksikute etteastete asemel; loobus vanast da-capo-aariast ning püüdis orkestri saatel ühendada retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks; koor ja ballett oli aktiivselt kaasatud; ooperi avamäng oli seotud ooperi draamaga.
Koomiline ooper ehk opéra comique ehk opera buffa
[muuda]Esimeseks koomiliseks ooperiks peetakse Giovanni Battista Pergolesi (1710–1736) intermeediumi (naljakas ja põhiooperit parodeeriv vahemäng) "Teenija-käskjanna" (La serva padrona, 1733, kuulamisnäide YT, 45:51). Vaata pilte 1966. a. esietendusest Estonias arhiivis AIRE. Koomiline ooper on huvitav ja vastuvõetav lihtrahvale. Sužee oli seotud igapäeva probleemide, sündmuste ja rahva eluga. Peategelasteks olid lihtrahva seas levinud ametid näiteks: teener, sõdur, talumees. Võrreldes tõsise ooperiga, olid koomilise ooperi aariad kerged, mitte nii virtuoossed ning tehniliselt kerged.
Laulumäng ehk Singspiel
[muuda]Nn Laulumäng (sks. k. Singspiel) tekkis 18. sajandi keskel ning sai mõjutusi inglise ja prantsuse laulumängudelt, mis jõudsid Saksamaale rändtruppide kaudu. Laulumängus oli nii instrumentaal-kui laulumuusikat (ballaadid, aariad, laulud, tantsud), mida ühendasid kõnedialoogid. Süžee oli sageli seotud talupoja- ning kosjateemadega. Erinevalt ooperist puudub laulumängub retsitatiiv (sõnalise teksti lauldes jäljendamine), selle asemel on tavaline dialoog. Laulumängu peetakse saksa ooperi eelkäijaks.
Muusikažanrid 18. sajandi ooperis
[muuda]18. sajandi ooperis võivad olla esindatud järgmised muusikažanrid:
- - avamäng
- - aaria
- - duett
- - tertsett
- - kvartett
- - kvintett
- - sekstett
- - retsitatiiv
- - vahemäng
- - kõnedialoog (laulumängu puhul)
Aaria (it. k. air, mitmus arie) itaalia ja prantsuse ooperi kontekstis kujunes 18. sajandi algul mh tänu Alessandro Scarlattile (1660–1725) tüüpiliseks ooperi elemendiks, eriti da capo (it. k. algusest peale) (A–B–A) versioonis koos nn ritornello'ga (instrumentaalse osaga), mis sõna otseses mõttes tähendas aaria motiivide "väikest tagasitulekut" võimaldades peategelastel selle saatel lavale astuda või tantsijatel aariat illustreerida. Loe edasi ingliskeelses Vikipeedias.
Ooperiteater kui majandusüksus
[muuda]Ooper on alati olnud kõige kallim nii muusika- kui ka teatrižanr. Ooperiteater on asutus, kus toimuvad eelkõige ooperite ja balletide esitused. Ooperiteater koosneb lavast, orkestriavast ja saalist, mis on tihipeale mitme tasandiline ning külgedel asuvad ka loožid. Esimene ooperiteater ehitati 17. sajandil Veneetsias ning seejärel teistes Itaalia linnades. Nendes teatrites veetsid oma aega eelkõige aristokraadid. Ooperiteateris on esindatud erinevaid ametid: solistid, koor, orkester, dirigent, balletitrupp, kunstiline juht, direktor, lavastajad. Kui seda teemat üldse tahta käsitleda, siis siia tuleks infot lisada.Lisatud
18. sajandi ooperiheliloojad
[muuda]18. sajandi mõjukaimaks ooperiheliloojaks võib pidada Wolfgang Amadeus Mozartit (1756–1791), helinäiteid tema kolme tuntuma ooperi "Figaro pulm" (1786), "Don Giovanni" (1787) ja "Võluflööt" (1791) aariatest saab kuulata siin (YT, 55:05). Chrisoph Willibald Gluck (1714-1787) Gioachhino Rossini (1792-1868)
Uuri edasi ooperi heliloojaid ja nende aariaid (koos YT kuulamislinkidega) läbi ooperiajaloo interneti portaalides Opera Arias ja otsi ooperiaariaid (tekstide ja MIDI helifailidena) The Aria Database (mõlemad ingl. k.).
18. sajandi ooperi muusikanäited
[muuda]18. saj ooperite ja ooperiaariate näiteid:
Händel - "Xerxes" (1738 London) (YT 02:51:10)
Xerxese aaria „Ombra mai fu“ (Kunagi ei olnud varju) (YT 03:23) Aaria oli loodud algul kastraadi (mees)häälele, kaasaegsetes ettekannetes aga laulab seda kontra-tenor (meeshääl), kontra-alt või mezzo-sopran (naishääled). Ooper ise kukkus läbi Londonis, seda mängiti vaid mõned korrad. 19. sajandil taasavastati seda aariat ja sellest kujunes Händeli üks maailma tuntumaid teoseid.
Gluck - "Orfeus ja Euridice" (1762 Viin / 1774 Pariis) (YT 01:15:00)
Amori aaria „Gli sguardi trattieni“ (Hoidke oma pilke) (YT 02:38) Esimene nn reformooper, helilooja püüdis lihtsustada senise tõsise ooperi keerulisi libretosidi (tekst ja lugu) ja muusikat.
Haydn - "Armida“ (1784 Esterházy loss, Eisenstadt, Austria) (YT 02:09:07)
Armida aaria „Se pietade avete, o Numi“ (Kui teil on kaastunne, jumalad) (YT 06:59) Helilooja pidas seda oma parimaks ooperiks ja rakendab Glucki reformiooperi põhimõtteid, sh võtab avamäng ooperi loo juba muusikaliselt kokku. Ooperit mängiti 1784–1788 jooksul peale esiettekannet üle 50 korra, kuid hiljem kadus see lavadelt. 20. sajandi 60. aastatel taasavastati seda.
Mozart - "Võluflööt" (1791 Viin) (YT 02:39:06)
Öökuninganna* aaria „Der Hölle Rache kocht in meinem Herzen“ (Põrgu kättemaks pulbitseb mu südames) (YT 03:12) See on nn laulumäng kus lauldakse, kuid esineb ka kõneldud dialooge saksa keeles. See on Mozarti viimane ja ühtlasi üks tuntumaid ja enim esitatud oopereid maailmas. Loe "Võluflöödi" süžee eesti keeles.
LISAMATERJAL
Uuri edasi ooperi heliloojaid ja nende aariaid (koos YT kuulamislinkidega) läbi ooperiajaloo interneti portaalides Opera Arias ja otsi ooperiaariaid (tekstide ja MIDI helifailidena) The Aria Database (mõlemad ingl. k.).
Uuri edasi 18. sajandi ooperi arengut (koos kostüümide, librettode ja partituuri tiitellehtede illustratsioonidega) internetiportaalis Victoria and Albert Museum (ingl. k.).
Loe lühikest ooperiajalugu mitmes keeles portaalis Opera Europa.
TELL
[muuda]Kuni 18. sajandi alguseni peeti ooperit kõige kallimaks muusika- ja teatrižanriks. Veel 18. sajandi alguses valitses Euroopas opera seria (nn tõsine ooper; dramma per musica, it. k. muusikaline draama), mille juhtivaks heliloojaks ja esimeseks nö ettevõtjaks oli Georg Friedrich Händel (1685–1759). Vaatamata sellele, et Händel oli väga andekas helilooja, sattus 1728. a. tema juhtud ooperiteater pankrotti.
18. sajandi keskel kerkisid esile nn laulumäng ja koomiline ooper (opera buffa). Aariate meloodiad olid lihtsad ja selged, sisu oli igapäevaprobleemidest rääkiv. Mängijad olid tihti madalast seisust, ooperis valitses tihti armukolmnurk.
Esimeseks koomiliseks ooperiks peetakse Giovanni Battista Pergolesi (1710–1736) intermeediumi (naljakas ja põhiooperit parodeeriv vahemäng) "Teenija-käskjanna" (La serva padrona, 1733, kuulamisnäide YT, 45:51). Vaata pilte 1966. a. esietendusest Estonias arhiivis AIRE.
Nn Laulumäng (sks. k. Singspiel) sündis 18. sajandi keskel ning sai mõjutusi inglise ja prantsuse laulumängudelt, mis jõudsid Saksamaale rändtruppide kaudu.
Opera seria (nn tõsine ooper) läbis samuti uuenduse läbi Böömimaa aladelt (täna Saksamaal) pärit, kuid edukalt Viinis ja Pariisis tegutsenud helilooja Christoph Willibald Glucki (1714–1787) käe. Tema eesmärk oli seada lavamuusika draama teenistusse, seega ta lõi ulatuslikke muusikalisi stseene üksikute etteastete asemel; loobus vanast da-capo-aariast ning püüdis orkestri saatel ühendada retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks; koor ja ballett oli aktiivselt kaasatud; ooperi avamäng oli seotud ooperi draamaga.
18. sajandi mõjukaimaks ooperiheliloojaks võib pidada Wolfgang Amadeus Mozartit (1756–1791), helinäiteid tema kolme tuntuma ooperi "Figaro pulm" (1786), "Don Giovanni" (1787) ja "Võluflööt" (1791) aariatest saab kuulata siin (YT, 55:05).
18. saj ooperite ja ooperiaariate näiteid:
Händel - "Xerxes" (1738 London) (YT 02:51:10)
Xerxese aaria „Ombra mai fu“ (Kunagi ei olnud varju) (YT 03:23) Aaria oli loodud algul kastraadi (mees)häälele, kaasaegsetes ettekannetes aga laulab seda kontra-tenor (meeshääl), kontra-alt või mezzo-sopran (naishääled). Ooper ise kukkus läbi Londonis, seda mängiti vaid mõned korrad. 19. sajandil taasavastati seda aariat ja sellest kujunes Händeli üks maailma tuntumaid teoseid.
Gluck - "Orfeus ja Euridice" (1762 Viin / 1774 Pariis) (YT 01:15:00)
Amori aaria „Gli sguardi trattieni“ (Hoidke oma pilke) (YT 02:38) Esimene nn reformooper, helilooja püüdis lihtsustada senise tõsise ooperi keerulisi libretosidi (tekst ja lugu) ja muusikat.
Haydn - "Armida“ (1784 Esterházy loss, Eisenstadt, Austria) (YT 02:09:07)
Armida aaria „Se pietade avete, o Numi“ (Kui teil on kaastunne, jumalad) (YT 06:59) Helilooja pidas seda oma parimaks ooperiks ja rakendab Glucki reformiooperi põhimõtteid, sh võtab avamäng ooperi loo juba muusikaliselt kokku. Ooperit mängiti 1784–1788 jooksul peale esiettekannet üle 50 korra, kuid hiljem kadus see lavadelt. 20. sajandi 60. aastatel taasavastati seda.
Mozart - "Võluflööt" (1791 Viin) (YT 02:39:06)
Öökuninganna* aaria „Der Hölle Rache kocht in meinem Herzen“ (Põrgu kättemaks pulbitseb mu südames) (YT 03:12) See on nn laulumäng kus lauldakse, kuid esineb ka kõneldud dialooge saksa keeles. See on Mozarti viimane ja ühtlasi üks tuntumaid ja enim esitatud oopereid maailmas. Loe "Võluflöödi" süžee eesti keeles.
Ooper komponendid:
Avamäng (overtüür), aariad (soolo, duett, ansamblid), retsitatiivid, orkestrivahemängud, kõneldud dialoogid (laulumängu puhul)
Aaria (it. k. air, mitmus arie) itaalia ja prantsuse ooperi kontekstis kujunes 18. sajandi algul mh tänu Alessandro Scarlattile (1660–1725) tüüpiliseks ooperi elemendiks, eriti da capo (it. k. algusest peale) (A–B–A) versioonis koos nn ritornello'ga (instrumentaalse osaga), mis sõna otseses mõttes tähendas aaria motiivide "väikest tagasitulekut" võimaldades peategelastel selle saatel lavale astuda või tantsijatel aariat illustreerida. Loe edasi ingliskeelses Vikipeedias.
Uuri edasi ooperi heliloojaid ja nende aariaid (koos YT kuulamislinkidega) läbi ooperiajaloo interneti portaalides Opera Arias ja otsi ooperiaariaid (tekstide ja MIDI helifailidena) The Aria Database (mõlemad ingl. k.).
Uuri edasi 18. sajandi ooperi arengut (koos kostüümide, librettode ja partituuri tiitellehtede illustratsioonidega) internetiportaalis Victoria and Albert Museum (ingl. k.).
Loe lühikest ooperiajalugu mitmes keeles portaalis Opera Europa.
- https://vara.e-koolikott.ee/node/814 Klassitsism. Ooper (tell+show)
SHOW
[muuda]NB! MUUDETUD/TÄIENDATUD DRUPALIS!
- https://vara.e-koolikott.ee/node/814 Klassitsism. Ooper (tell+show)
- Hiljem seostame seda 4K videonäidetega
- https://vara.e-koolikott.ee/node/814 Klassitsism. Ooper (tell+show)
ASK
[muuda]Klassitsism. Ooper (ask 1)*
[muuda]Veel 18. sajandi algul valitses Euroopas *tõsine* ooper, mille juhitavaks heliloojaks oli G. F. *Händel*.
Kuid juba varsti hakkas see asenduma ning esile kerkisid nn *laulumäng* ning *koomiline* ooper. Ooperi sisu oli lihtne ja selge, ooperis valitses tihti *armukolmnurk*, *aariate* meloodiad olid selged ja lihtsad. Esimeseks koomiliseks ooperiks peetakse G. B. *Pergolesi* *intermeediumi* (naljakas ja põhiooperit parodeeriv *vahemäng*) "Teenija-käskjanna" (1733)
Ka tõsiseid oopereid kirjutati jätkuvalt, kuid see ooperistiil läbis uuenduse C. W. *Gluck*i käe all.
Klassitsism. Ooper (ask 2)***
[muuda]NB! MUUDETUD/TÄIENDATUD DRUPALIS!
Kuula järgnevate aariate katkendeid ning märgi, millise ooperi aariaga on tegu.
Händel - "Rinaldo" HELIKATKEND 1
Mozart - "Võluflööt" HELIKATKEND 2
Händel - "Xerxes" HELIKATKEND 3
Rossini - "Sevilla habemeajaja" HELIKATKEND 4
HELIKATKEND 5
HELIKATKEND 6
Lohista õige sõna
Händel - "Rinaldo" - Rinaldo aaria "Lascia ch´io *pianga*"
- Mozart* - "Võluflööt" - "*Öökuninganna* aaria"
Händel - "Xerxes" - Xerxese aaria "*Ombra* mai fu"
Rossini - "Sevilla *habemeajaja*" - "*Figaro* aaria"
Klassitsism. Ooper (ask 3)**
[muuda]Kuni 18. sajandi alguseni, peeti ooperit kõige kallimaks muusika- ja teatrižanriks.
- True False
18. sajandi alguses oli tõsise ooperi juhtiv helilooja J. S. Bach.
- True False
18. sajandil keskel kerkisid esile nn laulumäng ja koomiline ooper.
- True False
Koomilise ooperi sisu oli seotud igapäevaprobleemidega.
- True False
Koomilise ooperi (opera buffa) aariate meloodiad olid keerulised ja kaunistusterikkad.
- True False
Esimeseks koomilise ooperi loojaks peetakse G. B. Pergolesi intermediumit "Teenija-käskjanna".
- True False
Ka nn tõsist ooperit jätkuvalt kirjutati, ometi läbis see C.W.Glucki käe all tõsiseid muudatusi.
- True False
Klassitsism. Ooper (ask 4)***
[muuda]- C. W. Gluck viis tõsise ooperi struktuuris läbi olulisi uuendusi.
- C. W. Gluck viis koomilise ooperi struktuuris läbi olulisi uuendusi.
- C. W. Gluck loobus vanast da-capo-aariast.
- C. W. Gluck kasutas edasi da-capo-aaria põhimõtet.
- C. W. Gluck oli aktiivselt kaasanud nii koori kui ka balletti.
- C. W. Gluck kaasas ainult koori ja soliste.
- Nn Laulumäng sündis 18. sajandi keskel ning jõudis Saksamaale rändtruppide kaudu.
- Nn Laulumäng sündis 18. sajandi keskel Saksamaal.
- Nn Laulumäng sai suuri mõjutusi Inglismaa ja Prantsusmaa laulumängudelt.
- Nn Laulumäng sai suuri mõjutusi Saksamaa laulumängudelt.
- Intermeedium on naljakas ja põhiooperit parodeeriv stseen.
- Intermeedium on ooperi üks osadest, mida etendatakse ooperi keskel.
- 18. sajandi keskel kerkisid esile nn laulumäng ja koomiline ooper.
- 18. sajandi keskel hääbusid nn tõsine ooper ja laulumäng.
- Nn koomilise ooperi aariad olid lihtsa ja selged.
- Nn koomilise ooperi aariad olid kaunistusterikkad ja väga virtuoossed.
- Nn koomilise ooperi sisuks oli igapäevaeluga seotud probleemid.
- Nn koomilise ooperi sisuks oli vana-kreeka tragöödia töödeldud mütoloogiad.
- Nn koomilise ooperi mängijad olid tihtipeale madalast seisust.
- Nn koomilise ooperi mängijad olid alati kõrgseisust.
Klassitsism. Ooper (ask 5)***
[muuda]UUS!
DO UUS
[muuda]Õpilased tutvustavad enda valitud ooperit
Õpilased tutvustavad enda valitud ooperit
1. Iga õpilane sooritab ülesande individuaalselt (õpetaja valib, kas tulemus on kirjalik või suuline - soovituslik kasutada essee vormi)
1.2 Õpilane on hiljuti külastanud ooperit või plaanib lähiajal külastada
1.2.1 Õpilane kirjutab kontserdiarvustuse
1.3 Õpilane ei soovi/ei oma võimalust külastada ooperit
1.3.1 Õpilane vaatab ooperit läbi youtube.com, mezzo või muu kanali
1.3.2 Õpilane kirjutab kontserdiarvustuse
Näiteks:
Händel - "Xerxes" (1738 London) (YT 02:51:10)
Gluck - "Orfeus ja Euridice" (1762 Viin / 1774 Pariis) (YT 01:15:00)
Haydn - "Armida“ (1784 Esterházy loss, Eisenstadt, Austria) (YT 02:09:07)
Mozart - "Võluflööt" (1791 Viin) (YT 02:39:06)
Kontserdiarvustuse juhendmaterjal (autor Hanna Rentner)
Kontserdiarvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osa võtta, kuid pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslikult kirjutatud retsensiooni oleks kindlasti kasulik lugeda ka esinejatel endil.
Valitud kontserdi retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte:
Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3.
1. Kontserdi toimumise aeg ja koht;
2. Esineja(te) nimi(ed);
3. Mõnda esinejate tutvustamiseks - väga lühidalt, iga punkti kohta kõige rohkem 2-3 lauset! a) näiteks kui on soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; b) kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus jne;
4. Kontserdi kava – nii paberiruumi kokku hoidvalt kui võimalik! NB! Kontserdil esitatud heliloojate elulugusid pole vaja kirjutada! Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 2/3. KÕIK ARVAMUSED PEAVAD OLEMA PÕHJENDATUD!
5. Kava ehk esitatud teoste sisuline iseloomustus – a) näiteks millises žanris teoseid esitati, millisest ajastust; b) kas kava oli oma üleehituselt huvitav, juhul kui oli ühes ajastus, kas siis vastas sellele jne;
6. Kontserdi ettekande analüüs – a) esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus; b) lauljate puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, üldine kontserdi meeleolu jne;
7. Eelmainitut arvestades paremini-halvemini õnnestunud teosed - näiteks instrumentaalpalad, laulud jne;
8. Kontserdi üldine õnnestumine;
9. Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine;
10. Omapoolsed soovid, soovitused, ettepanekud tulevikuks; Retsensiooni tuleks püüda kirjutada nii, et retsensioon kutsuks lugema, oleks esseistlikult huvitav ja põnev. Vältida tuleks ankeetlikust ehk nn „telegrammistiili”, kuid samas ei tohiks kaotada akadeemilisust.
DO VANA
[muuda]Õpilased tutvustavad enda valitud ooperit
1. Iga õpilane sooritab ülesande individuaalselt (õpetaja valib, kas tulemus on kirjalik või suuline - soovituslik kasutada essee vormi)
1.2 Õpilane on varasemalt külastanud ooperit
1.2.1 Tuletab meelde, millist ooperit ta külastas, tutvub põhjalikumalt teose süžeega ning lauljatega, kes antud esitlusel oma rolli mängisid
1.3 Õpilane ei ole varasemalt külastanud ooperit
1.3.1 Õpilane põhjendab, miks ta valis just selle ooperi
1.3.2 Õpilane räägib ooperi sisust ja osalenud lauljatest
1.4 Õpilane ei soovi/ei oma võimalust külastada ooperit
1.4.1 Õpilane vaatab ooperit läbi youtube.com, mezzo või muu kanali
Näiteks:
Händel - "Xerxes" (1738 London) (YT 02:51:10) https://www.youtube.com/watch?v=H1ojkqXSgIM
Gluck - "Orfeus ja Euridice" (1762 Viin / 1774 Pariis) (YT 01:15:00) https://www.youtube.com/watch?v=5mTydAUQyYg
Haydn - "Armida“ (1784 Esterházy loss, Eisenstadt, Austria) (YT 02:09:07) https://www.youtube.com/watch?v=0MaheGfOnLw
Mozart - "Võluflööt" (1791 Viin) (YT 02:39:06) https://www.youtube.com/watch?v=t5hqh5VxEOU
1.4.2 Räägib ooperi sisust ning osalenud lauljatest
2. Õpilane tutvustab lühidalt ka antud ooperi heliloojat ja tutvub tema muu loominguga
- https://vara.e-koolikott.ee/node/1181 Klassitsism. Ooper (do)
23) Klassitsistlik instrumentaalmuusika (korrektuuridest tagasi)
[muuda]Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (tell) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/816> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3619> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (show2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4089> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 7)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4351> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 6)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1348> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1166> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1164> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1157> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 2)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1156> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1155> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1167>
MÕISTED
[muuda]- instrumentaalmuusika
- sonaadivorm ehk sonaat-allegro Klassikaline sonaadivorm
- ekspositsioon (eksponeerimine tähendab e. k. esitlema) - selles osas saab teineteist selgesti eristada peateemat (peapartii) ja sellele vastanduvat kõrvalteemat, neid kahte osa ühendab sidepartii ning osa lõpus on toonikahelistikku kinnitav lõpupartii.
- töötlus - selles osas vahelduvad helistikud ning arendatakse (varieeritakse, muudetakse, fragmenteeritakse e võetakse osadeks) ekspositsioonis esitletud teemasid, lõpu poole on enamasti kulminatsioon ehk teose peamine kõrgpunkt.
- repriis - selles osas kordub sama muusikaline materjali, mis algul ekspositsioonis tutvustatud, kuid muutunud on helistikud: ka teine teema (kõrvalpartii) on nüüd toonikahelistikus.
- helistik
- toonika ehk põhihelistik
- dominanthelistik
- peateema
- klassikaline tüüpvorm
- vormiskeem
- sonaaditsükkel. Sonaaditsükkleid on nii kolmeosalisi (kiire-aeglane-kiire) kui ka neljaosalisi (kiire-aeglane-menuett-kiire). Kolmeosalist tsüklit leiab tavaliselt teostes kammeransamblitele (erinevatele instrumentaalkoosseisudele) ning neljaosaline tsükkel on kasutusel põhiliselt sümfooniates ja keelpillikvartettides. Näiteks Joseph Haydni sümfooniad on neljaosalised alates sümfooniast nr 28 (1765) (kokku 104), loe tema sümfooniate Vikipeediaartiklit (ing. k.).
- sümfoonia
- keelpillikvartett
- Joseph Haydn
- instrumentaalkoosseis
- klahvpill
- klavessiin
- klaver
- kammeransambli koosseis
- klaveriduo (klahvpill + meloodiapill)
- klaveritrio (klahvpill + viiul + tšello).
- Klassikaline sümfooniaorkester kujunes välja 18. sajandi keskel ning oluline roll oli selle kujunemisel Mannheimi õukonnaorkestril (vt Mannheimi koolkond). Keelpillirühmale, kuhu kuulusid I ja II viiulid, vioolad ja tšellod ning kontrabassid, liidetakse puupilliderühm järgmiste pillidega: flööt, oboe, klarnet (Wolfgang Amadeus Mozarti poolt) ja fagott. Vaskpillidest olid esindatud ainult trompetid ja metsasarved, hiljem liitis Ludwig van Beethoven antud koosseisu ka tromboonid.
- Wolfgang Amadeus Mozart
- Mannheimi koolkond Mannheimi õukonnaorkester
- keelpillirühm I ja II viiulid, vioolad ja tšellod ning kontrabassid
- viiul
- vioola
- tšello
- kontrabass
- puupilliderühm: flööt, oboe, klarnet (Wolfgang Amadeus Mozarti poolt) ja fagott.
- flööt
- oboe
- klarnet
- fagott
- vaskpillid trompet ja metsasarv hiljem liitis Ludwig van Beethoven antud koosseisu ka tromboonid
- trompet
- metsasarv
- tromboon
TELL UUS VALMIS
[muuda]Orkestripillide areng klassitsismi perioodil
[muuda]Tänu klassitsismi perioodi muusika muutunud nõudmistele toimusid 18. sajandi teisel poolel suured muudatused nii muusikainstrumentide mängutehnikas kui ka ehituses:
- keelpillidest muutus valitsevaks viiuli perekond: viiul, vioola, tšello ja kontrabass. Barokiajastu valitsev viola da gamba perekond praktiliselt kadus
- puupuhkpillide puhul mindi varasemalt sõrmeaukude süsteemilt üle klappide süsteemile, mis võimaldas mängida kiireid käike ning ja tagas stabiilsema häälestuse
- flöödi konstruktsiooniline täiustus - liikuv huulik - hõlbustas oluliselt flöödi häälestamist
- oboe korpus muudeti kitsamaks, mis tagas ülemises registris pehmema tooni ja püsivama häälestuse
- Mozarti ja Rameau teostega ilmus orkestrisse uus leiutatud instrument: klarnet
- fagoti heliulatus suurenes
- oluliselt muutus metsasarve mängutehnika
Klaveri tähtsuse tõus klassitsismi perioodil
[muuda]Klassitsismi perioodil tõrjus barokiajal valitsenud klavessiini järk-järgult välja uus muusikainstrument: klaver. Lisaks suurele hulgale uuele sooloklaverimuusikale tekkisid ka uued kammekoosseisud
- klaveriduo: klaver koos meloodiapilliga
- klaveritrio: klaver, viiul ja tšello
Sümfooniaorkestri kujunemine
[muuda]Tänaseni kasutusel olev klassikaline sümfooniaorkester kujunes välja 18. sajandi keskel. Selle oluliseks eeskujuks oli Mannheimi õukonnaorkester.
Keelpillirühmaga, millesse kuulusid esimene ja teine viiul, vioola, tšello ning kontrabass, liitus puupuhkpillide rühm, mille koosseisus olid flööt, oboe, klarnet ja fagott. Klarnetist tegi orkestripilli Mozart. Vaskpillidest olid klassikalises sümfooniaorkrestris alguses esindatud ainult trompet ja metsasarv. Hiljem liitis Beethoven vaskpillide koosseisuga ka trombooni. Löökpillidest olid orkesteris esindatud timpanid, millega võisid liituda triangel, taldrikud ja suur trumm.
Klassikalises sümfooniaorkestris oli kuni 20. saj alguseni valitsev nn saksa ehk euroopa paigutus: esimesed viiulid paiknesid kuulaja suhtes vasakul ja teised viiulid paremal. Tänapäeval on tihti kasutusel ka keelpillide nn tänapäevane ehk ameerika paigutus, kus teised viiulid paiknevad vasakul esimeste viiulite taga.
Sonaadivorm ehk sonaat-allegro
[muuda]Olulisemaks uueks instrumentaalmuusika vormiks kujunes sonaadivorm. Sonaadivorm ehk sonaat-allegro on muusikavorm, mis koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist:
- ekspositsioonis toimub teose teemade esitlemine: sonaadil on tavaliselt aktiivse karakteriga peateema ja sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalteemat ühendab sidepartii ning ekspositsioon võib lõppeda toonikat kinnitava lõpupartiiga. Ekspositsioon võib korduda.
- töötluses helistikud vahelduvad ning arendatakse ekspositsioonis esitletud teemasid. Töötluse lõpus on tavaliselt teose kulminatsioon ehk peamine dünaamiline kõrgpunkt.
- repriisis kordub ekspositsiooni muusikaline materjal, kuid muutunud on teemade läbiviimise helistikud: nüüd on toonikahelistikus ka kõrvalteema.
Sonaadivormi ekspositsioonile võib eelneda sissejuhatus ja repriisile võib järgneda kooda.
Sonaadivormis peateema ülesehitus
[muuda]Sonaadivormis peateema on tavaliselt üles ehitatud klassikalise tüüpskeemi põhjal ja selle koostisosad on
- motiiv https://vara.e-koolikott.ee/node/1551#overlay-context=node/1550
- fraas https://vara.e-koolikott.ee/node/3793
- lause https://vara.e-koolikott.ee/node/3794
- periood https://vara.e-koolikott.ee/node/3795
Sonaadivorm osana sonaaditsüklist
[muuda]Sonaaditsükkel ehk sonaat-sümfooniline tsükkel on mitmeosaline muusikavorm, milles vähemalt üks osa (tavaliselt esimene) on sonaadivormis:
- sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile on sümfoonia.
- sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile on instrumentaalkontsert, mis saab nime soolopilli järgi, näiteks klaverikontsert või trompetikontsert).
- sonaaditsükkel sooloklaverile või meloodiapillile klaverisaatega või ilma on sonaat.
- sonaaditsükkel kammeransamblile saab nimetuse esinejate arvu järgi:
Väljakujunenud klassikaline sümfoonia ja keelpillikvartett on tavaliselt neljaosalised:
- osa on kiires tempos, tavaliselt sonaadivormis
- osa on aeglane, tihti variatsioonivormis
- osa on enamasti tantsuline menuett või skertso
- osa on kiire finaal, mis on kas rondovormis või rondosonaadi vormis
Varased klassikalised sümfooniad võisid olla ka kolmeosalised. Näiteks Joseph Haydni sümfooniad on neljaosalised alles alates sümfooniast nr. 28 (1765).
Sonaat ja instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosalised:
- osa on kiire, sonaadivormis
- osa on aeglane
- osa on kiire, tavaliselt rondovormis
TELL VANA
[muuda]Instrumentaalmuusika 18. sajandil
Olulisemaks uueks instrumentaalmuusika vormiks kujunes sonaadivorm.
Klassikaline sonaadivorm koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Samuti kasutati sonaadivormis kahte helistikku (põhihelistikku e toonikat ja dominanthelistikku. (=IV).
Ekspositsioon (eksponeerimine tähendab e. k. esitlema) - selles osas saab teineteist selgesti eristada peateemat (peapartii) ja sellele vastanduvat kõrvalteemat, neid kahte osa ühendab sidepartii ning osa lõpus on toonikahelistikku kinnitav lõpupartii.
Töötlus - selles osas vahelduvad helistikud ning arendatakse (varieeritakse, muudetakse, fragmenteeritakse e võetakse osadeks) ekspositsioonis esitletud teemasid, lõpu poole on enamasti kulminatsioon ehk teose peamine kõrgpunkt.
Repriis - selles osas kordub sama muusikaline materjali, mis algul ekspositsioonis tutvustatud, kuid muutunud on helistikud: ka teine teema (kõrvalpartii) on nüüd toonikahelistikus.
Sonaadivormi peateemad on enamasti üles ehitatud klassikaliste tüüpvormide skeemil.
Sonaadivormi leiab ka sonaaditsüklist, kus vähemalt ühes osas on kasutatud sonaadivormi (nn sonaat-allegro). Sonaaditsükkleid on nii kolmeosalisi (kiire-aeglane-kiire) kui ka neljaosalisi (kiire-aeglane-menuett-kiire). Kolmeosalist tsüklit leiab tavaliselt teostes kammeransamblitele (erinevatele instrumentaalkoosseisudele) ning neljaosaline tsükkel on kasutusel põhiliselt sümfooniates ja keelpillikvartettides. Näiteks Joseph Haydni sümfooniad on neljaosalised alates sümfooniast nr 28 (1765) (kokku 104), loe tema sümfooniate Vikipeediaartiklit (ing. k.).
Koosseisud 18. sajandil
18. sajandil toimus muudatus ka instrumentaalkoosseisudes. Esile tõusis klahvpillina klavessiin, hiljem klaver, tüüpiline kammeransambli koosseis oli klaveriduo (klahvpill + meloodiapill), samuti ka klaveritrio (klahvpill + viiul + tšello).
Klassikaline sümfooniaorkester kujunes välja 18. sajandi keskel ning oluline roll oli selle kujunemisel Mannheimi õukonnaorkestril (vt Mannheimi koolkond). Keelpillirühmale, kuhu kuulusid I ja II viiulid, vioolad ja tšellod ning kontrabassid, liidetakse puupilliderühm järgmiste pillidega: flööt, oboe, klarnet (Wolfgang Amadeus Mozarti poolt) ja fagott. Vaskpillidest olid esindatud ainult trompetid ja metsasarved, hiljem liitis Ludwig van Beethoven antud koosseisu ka tromboonid.
- https://htk.tlu.ee/oppevara/node/816 Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (tell)
SHOW
[muuda]Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (show 1)
[muuda]Rotterdami filharmoonia orkester San Sebastiánis (Hispaanias) 2011
Orkestripillide kuni 20. saj alguseni valitsev nn saksa või euroopa paigutus
Orkestripillide tänapäevane nn ameerika paigutus
Klassikaline orkester
Klassitsismi perioodil toimus tohutu pillide areng, mis oli seotud uuendustega pilliehituses ja mängutehnikas. Suurend muudatused toimusid igas pillirühmas. Keelpillidest tõusid esile viiulid, vioolad, tšellod ja kontrbassid, nende eelkäijad viola da gambad olid praktiliselt välja surnud. Puupuhkpillidest toimus muudatus flöödil, kus täna liikuvale huulikule oli kergendatud flöödi häälestamine. Oboe korpus muudeti kitsamaks, mis tagas ülemises registris pehmema tooni ja püsivama häälestuse. Klarnet ilmus orkestrisse alles Mozarti ja Rameau teostega. Ka fagoti heliulatus suurenes ning kõik puupuhkpillid läksid üle varasema sõrmeaukude süsteemi asemel klappide kasutusele, mis võimaldas mängida kiireid käike ning paremat häälestust. Vaskpuhkpillidest läbis olulise muudatuse metsasarve mängutehnika muutus, kus laiendati käevõtte kasutamist.
Vaata klassikalist orkestrit esimesel pildid üleval: Rotterdami filharmoonia orkester San Sebastiánis (Hispaanias) 2011.
Vaata üleval ka orkestripillide paigutuse jooniseid:
1. ajaloolist, kuni 20. saj alguseni valitsenud nn saksa või euroopa paigutust
2. tänapäevast nn ameerika paigutust
Keelpillid
Tutvustused Philharmonia Orchestra (London, Suurbritannia) muusikutelt (YT).
Viiul
Vioola
Tšello
Kontrabass
Puupuhkpillid
Tutvustused Philharmonia Orchestra (London, Suurbritannia) muusikutelt (YT).
Flööt, pikoloflööt
Oboe
Klarnet, bassklarnet
Fagott
Vaskpuhkpillid
Tutvustused Philharmonia Orchestra (London, Suurbritannia) muusikutelt (YT).
Trompet
Metsasarv
Tromboon
Tuuba
Löökpillid
Tutvustused Philharmonia Orchestra (London, Suurbritannia) muusikutelt (YT).
Timpanid
Löökpillid:
Taldrikud
Suur trumm
Väike trumm
Triangel
Kellamäng
Ksülofon
Marimbafon
Muud instrumendid
Tutvustus Steinway & Sons firma esindaja John Steinway poolt.
Klaver
Tutvustused Philharmonia Orchestra (London, Suurbritannia) muusikutelt (YT).
Harf
Tšelesta
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (show 2)
[muuda]Slide 1
Klassitsism
Klassikalised tüüpvormid
Periood
muusikaliste elementide hieraarhia ja grupeerimise struktuur (grouping structure, William E. Caplin) William E. Caplin (1998). Classical Form (A Theory of Formal Functions for the Instrumantal Music of Haydn, Mozart, and Beethoven), Oxford: Oxford University Press.
Tasandid, mida tuleb analüüsida ja mille kohta tuleb esitada KÜSIMUSI, kuidas nad on organiseeritud ja suhestuvad teineteisega:
- Meetrum (sümmeetrilisus, tasakaal)
- Motiivistik (motiivid, rütm, helikõrguste liikumine e horisontaal)
- Harmoonia (vertikaal, helide kooskõlad)
- Suur lause
Slide 2
Klassitsism
Klassikalised tüüpvormid
Periood (sks. k. Periode, ingl. k. period)
Periood
Slide 3
Klassitsism
Klassikalised tüüpvormid
Meetrumil, motiivistikul ja harmoonial on perioodis oluline, tasakaalustav koosmõju:
- taktirühmade meetrumiline korrespondents (vastavus)
- eel- ja järellause motiiviline vastavus
- pool- ka täiskadents täiendavad teineteist
Teemat moodustav tüüp:
- standardpikkus: 8 takti = 4+4, 2 poollauset jagunevad jällegi 2+2
- kahekordne pikkus: 16 takti = 8+8, 2 poollauset jagunevad jällegi 4+4
Periood
Slide 4
Klassitsism
Klassikalised tüüpvormid
Suur lause
Suur lause (sks. k. Satz, ingl. k. sentence)
Slide 5
Klassitsism
Klassikalised tüüpvormid
Suur lause
Teemat moodustav tüüp:
- standardpikkus: 8 takti = 2+2+4 (1+1+2), tuumikfraas 2 takti
- kahekordne pikkus: 16 takti = 4+4+8 (2+2+4), tuumikfraas 4 takti
Kui suure lause tüüp sisaldab eellause motiiviliselt sarnaseid või samu elemente (motiive), siis perioodi tüübi puhul vastanduvad eellauses teistsugused ja kontrastsed elemendid (motiivid).
Kui suure lause tüübi puhul valitseb järellauses edasitunglevus ja jätkamine, siis perioodi tüübi järellauset iseloomustav joon on olla täiendus ja vastavus eellausele ja luua tasakaal lauseosade vahel.
Clemens Kühn (1987). Formenlehre der Musik [Muusika vormiõpetus], Kassel: Bärenreiter, 61.
Slide 6
Klassitsism
Klassikalised tüüpvormid
Wolfgang Amadeus Mozart Klaverisonaat nr 14, KV 457 1. osa peateema eellause Periood - näide
Wolfgang Amadeus Mozart - Klaverisonaat nr 14, KV 457 1. osa peateema (1784) 8 takti standardpikkus
Partituur ja salvestused internetis MUSOPEN portaalist (Max Norman).
Wolfgang Amadeus Mozart Klaverisonaat nr 14, KV 457 1. osa peateema järellause
Slide 7
Klassitsism
Klassikalised tüüpvormid
Suur lause - näide
Ludwig van Beethoven Klaverisonaat nr 1 f-moll, op. 2 nr 1 eellause
Ludwig van Beethoven Klaverisonaat nr 1 f-moll, op. 2 nr 1 järellause
Ludwig van Beethoven - Klaverisonaat nr 1 f-moll, op. 2 nr 1 (1795, püh. J. Haydn'ile) 8 takti standardpikkus
Partituur ja salvestused internetis MUSOPEN portaalist (Paul Pitman).
ASK
[muuda]Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (ask 1)*
[muuda]Lohista sobivad sõnad õigesse lünka!
- Sonaadivorm* - kujunes oluliseimaks uueks instrumentaalmuusikavormiks. *Ekspositsioon* - sonaadivormi osa, kus on selgelt eristatav peateema ning sellele vastanduv kõrvalteema, kaks osa on ühendatud omavahel sidepartiiga ning lõpus on toonikahelistiku kinnitav lõpupartii. *Töötlus* - vahelduvate helistikega ning areneb ekspositsioonis esitletud teemadest. *Repriis* - antud osas on sama materjal, mis ekspositsioonis, kuid muutunud on kõrvalteema helistik.
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (ask 2)**
[muuda]Klassikaline orkester kujunes välja 18. sajandi keskel.
- True False
Klassikalise orkestri kujunemisel mängis suurt rolli Mannheimi õukonnaorkester.
- True False
Tänapäeval koosneb klassikaline orkester kolmest pillirühmast.
- True False
18. sajandil tõusis klahvpillidest esile klaver.
- True False
Sonaaditsükklid on nii kolmeosalised kui ka neljaosalised.
- True False
Kolmeosaline sonaaditsükkel on kasutusel tavaliselt kammeransambli teostes (erinevate instrumentaalkooseisudega).
- True False
Sümfooniate ja keelpillikvartettide puhul ei esinenud kunagi neljaosalist sonaaditsükli vormi.
- True False
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (ask 3)**
[muuda]Märgi hiirega kõik muusikainstrumendid (märkima ei pea rühma termineid nagu keelpillirühm, puupillirühm, vaskpillid)!
Sümfoonia kujunes välja 18. sajandi keskel. Keelpillirühma kuulusid *viiulid*, *vioolad*, *tšellod* ja *kontrabassid*. Puupuhkpillirühma kuulusid *flööt*, *oboe*, *klarnet* ja *fagott*. Vaskpillidest olid esindatud *trompetid*, *metsasarved* ning hiljem ka *tromboonid*.
Suured muutused toimusid ka instrumentaalmuusikas, kus esile tõusis *klavessiin*, ning tekkisid klaveriduod - *klahvpill* + *meloodiapill*, samuti ka klaveritrio - *klahvpill* + *viiul* + *tšello*.
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (ask 4)***
[muuda]- Oluliseks uueks instrumentaalvormiks kujunes sonaadivorm.
- Oluliseks uueks instrumentaalvormiks kujunes ooper.
- Klassikaline sonaadivorm koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist.
- Klassikaline sonaaditsükkel koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist.
- Sonaadivormi on kasutatud ka sonaaditsükklis, kus vähemalt üks osa on sonaadivormis.
- Sonaaditsükklit on kasutatud ka sonaadivormis, kus vähemalt üks osa on sonaaditsükklis.
- Kolmeosaline sonaaditsükkel esineb tavaliselt kammeransambli (erinevad instrumentaalkoosseisud) teostes.
- Neljaosaline sonaaditsükkel esineb tavaliselt kammeransambli (erinevad instrumentaalkoosseisud) teostes.
- Neljaosalist sonaaditsükklit kasutati tavaliselt sümfoonias või keelpillikvartetis.
- Neljaosalist sonaaditsükklit kasutati tavaliselt ooperis või kantaadis.
- 18. sajandil tõusis esile klahvpillidest klavessiin, hiljem klaver.
- Esile tõusis klahvpillidest ainult orel.
- Kammeransambli koosseisus loodi palju teoseid klaveriduole ja klaveritriole.
- Kammeransambli koosseisus loodi palju teoseid klaverikvartettile ja klaverikvintettile.
- Klassikaline sümfooniorkester kujunes välja 18. sajandil.
- Klassikaline sümfooniorkester kujunes välja 17. sajandil.
- Oluline roll klassikalise orkestri kujunemisel oli Mannheimi õukonnaorkestril.
- Oluline roll Mannheimi õukonnaorkestri kujunemisel oli klassikalisel orkestril.
- Beethoven liitis orkestritega ka tromboonid.
- Mozart liitis orkestritega ka tromboonid.
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (ask 5)***
[muuda]Täida lüngad õigete mõistetega (võib, aga ei pea kirjutama suure algustähega).
- Sonaadivorm/sonaadivorm/Sonaat/sonaat* - see on oluline instrumentaalvorm, mis kujunes välja antud perioodil.
- Ekspositsioon/ekspositsioon* - see on sonaadivormi osa, kus esitletakse teineteisest selgelt eristuvat peateemat ja kõrvalteemat.
- Töötlus/töötlus* - see on vahelduvate helistikkega ning kasutab ekspositsioonis esitatud teemasid.
- Repriis/repriis* - siin tuleb taas sama muusikaline materjal, mis sai ekspositsioonis tutvustatud, kõrvalteema on nüüd aga samuti toonika-helistikus.
- Sonaaditsükkel/sonaaditsükkel* - see võib olla kolmeosaline ja neljaosaline, vähemalt üks osa on sonaadivormis.
- Sümfooniaorkester/sümfooniaorkester* - antud orkester kujunes välja 18. sajandil.
- Mannheim* - selles linnas asutatud õukonnaorkester mängis suurt rolli klassikalise sümfooniaorkestri kujunemisel.
- Klaveriduo/klaveriduo* - antud koosseisus on klahvpill + soolopill.
- Klaveritrio/klaveritrio* - antud koosseisus on klahvpill + viiul + tšello.
- Tromboon* - selle muusikainstrumendi lisas Ludwig van Beethoven klassikalise orkestri koosseisu.
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (ask 6)**
[muuda]Tuvasta liigiti kokku kuuluvaid instrumente. Lohista sõna hiirega õigesse kasti!
- Orkester*
- Keelpill*: *viiul*, *vioola*, tšello, *kontrabass*
- Puupuhkpill*: *flööt*, *oboe*, *klarnet*, fagott
- Vaskpuhkpill*: *trompet*, metsasarv, *tromboon*, *tuuba*
- Löökpill*: taldrikud, *kellamäng*, timpanid, *triangel*
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (ask 7)***
[muuda]Lohista sobivate instrumentide ja instrumendirühmade nimetused joonisel õigetesse kohtadesse. Otsusta, kas on tegemist saksa või ameerika paigutusega.
Lohista sobivate instrumentide ja instrumendirühmade nimetused joonisel õigetesse kohtadesse. Otsusta, kas on tegemist saksa või ameerika paigutusega.
DO UUS
[muuda]1. projektülesanne. Kahe esitluse helisalvestuse võrdlus
[muuda]1. Vali 18. sajandil tegutsenud heliloojate üks sonaat, keelpillikvartett või sümfoonia vähemalt kahes esituses (helisalvestus).
Näidislingid:
Haydni klaverisonaat D-duur Hob. XVI nr 37
1) Nadine André) (Youtube, pikkus 12.26, muusika algab 01:10 minutil)
2) Salvatore Nicolosi) (Youtube, pikkus 09:52)
3) Christoph Eschenbach) (Youtube, pikkus 10:16)
4) Jenö Jandó (Youtube, pikkus 10:24)
2. Kuula ning analüüsi neid kõrvaga:
2.1 Tuvasta, kas teos on kolme- või neljaosaline ning kui pikad need osad mõlema esituse puhul ajaliselt on.
2.2 Määra esimese osa sonaadivormi komponentide (ekspositsioon, töötlus, repriis) ajaline järjestus ja võrdle mõlema esituse puhul nende pikkused.
3. Arutle kaasõpilastega mõlema esituse interpretatsiooni ning mängijate (ja orkestri puhul ka dirigendi) panust mõlemasse esitusse, analüüsi I kursuse muusikaliste väljendusvahendite ülevaatest nt rütm, tempo, dünaamika, tämber, faktuur, meloodia jms) või loe täpsemalt sellekohaseid IV kursus materjale):
3.1 Miks on ühe või teise esituse puhul üks või teine osa ajaliselt pikem või lühem? Mis roll on aeglustustel ja kiirendustel?
3.2 Miks on nt ühe esituse puhul mingi sonaadivormi komponent ajaliselt pikem/lühem? Mis roll on aeglustustel ja kiirendustel?
3.3 Kui mõjukalt on ühe või teise interpretatsiooni puhul välja toodud dünaamikat, milline roll on siin faktuuril, instrumendil/instrumentidel?
3.4 Mil määral erinevad mõlemad esitused tämbriliselt, milline roll on siin faktuuril ja instrumentidel? Kas üks esitus on teostatud nt ajaloolis(t)el instrumendil/instrumentidel ja teine kaasaegse(te)l nstrumendil/instrumentidel või hoopis elektroonilisel digiklaveril?
3.5 Milline esitus mõjub rahulikum, kiiremana (kiirustav, rahutum), ilusam, muusikaliselt veenvam, kontrastirikkam jne
DO VANA
[muuda]Kahe esitluse helisalvestuse võrdlus
1. Vali 18. sajandil tegutsenud heliloojate üks sonaat, keelpillikvartett või sümfoonia vähemalt kahes esituses (helisalvestus).
Näidislingid:
Haydni klaverisonaat D-duur Hob. XVI nr 37
1) Nadine André) (Youtube, pikkus 12.26, muusika algab 01:10 minutil)
2) Salvatore Nicolosi) (Youtube, pikkus 09:52)
3) Christoph Eschenbach) (Youtube, pikkus 10:16)
4) Jenö Jandó (Youtube, pikkus 10:24)
2. Kuula ning analüüsi neid kõrvaga:
2.1 Tuvasta, kas teos on kolme- või neljaosaline ning kui pikad need osad mõlema esituse puhul ajaliselt on.
2.2 Määra esimese osa sonaadivormi komponentide (ekspositsioon, töötlus, repriis) ajaline järjestus ja võrdle mõlema esituse puhul nende pikkused.
3. Arutle kaasõpilastega mõlema esituse interpretatsiooni ning mängijate (ja orkestri puhul ka dirigendi) panust mõlemasse esitusse, analüüsi I kursuse muusikaliste väljendusvahendite ülevaatest nt rütm, tempo, dünaamika, tämber, faktuur, meloodia jms) või loe täpsemalt sellekohaseid IV kursus materjale):
3.1 Miks on ühe või teise esituse puhul üks või teine osa ajaliselt pikem või lühem? Mis roll on aeglustustel ja kiirendustel?
3.2 Miks on nt ühe esituse puhul mingi sonaadivormi komponent ajaliselt pikem/lühem? Mis roll on aeglustustel ja kiirendustel?
3.3 Kui mõjukalt on ühe või teise interpretatsiooni puhul välja toodud dünaamikat, milline roll on siin faktuuril, instrumendil/instrumentidel?
3.4 Mil määral erinevad mõlemad esitused tämbriliselt, milline roll on siin faktuuril ja instrumentidel? Kas üks esitus on teostatud nt ajaloolis(t)el instrumendil/instrumentidel ja teine kaasaegse(te)l nstrumendil/instrumentidel või hoopis elektroonilisel digiklaveril?
3.5 Milline esitus mõjub rahulikum, kiiremana (kiirustav, rahutum), ilusam, muusikaliselt veenvam, kontrastirikkam jne
- https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1167 Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (do)