Arutelu:Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/I kursus. Uusaegse helikeele kujunemine

Allikas: Vikiõpikud
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Üldine arutelu[muuda]

Tiina Selke kommentaarid Gerhard Locki vastustega. Sügis 2017[muuda]

Palju tänu, Tiina, põhjalike kommentaaride eest. Töötasime neid Olgaga nüüd sisse. TELL osades tegemine muutusi pms selles, et muutsime poolrasvaseks mõned signaalsõnad veel, mis lähevad tarvis ASK ülesannetes. ASKid samuti kohe muutsime Drupalis ja siia alla kommentaaridele lisame omad kommentaarid.

21. september 2017 15:43 kirjutas Tiina Selke: Tere, saadan siin valiku kommentaare. Üldiselt on huvitav ja pisut teistmoodi esitus kui T.Siitani raamatus. Mis on ka hea. Ülesanded ask on enamasti head. Do ülesanded on mõned keerulised kuid see ongi lisamaterjal.

Aitäh, et ASKid enamasti sobivad :) Jah, DO ülesanded töötame veel eraldi läbi ja vajadusel lihtsustame.

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel. Laadid: iooniat saab kuulata, teisi laade mitte. Ioonia heli kvaliteed on väga kehv.

Siia pani Olga esialgse ise tehtud kehva salvestuse, noodipilt + MIDI heli asendame noodistusprogrammis professionaaselt tehtuga (Indrek).

Muusika väljendusvahendid (ask) väga head ülesanded!

Aitäh :)

Ask 5 Kus sündis kristlus test – ei saa aru, toores. Kas see ikka haakub ajalooteadmistega?

Sisuliselt: on võetud Siitani raamatust, seega peaks sisuliselt OK olema. Kristluse sünd haakub üldse ajalooga, eksole... Antud ülesanne (nagu ka kõike meie ASKid) haakub vastava ptk TELL osaga, st laps peab olema lugenud TELLi ja seal on signaalsõnad / fraasid poolrasvased, neid siis pannakse lünkadesse jne (osaliselt ilma käänedeta). Muutsime vastused nominatiivseteks (st loobume käänetest, sidekriips eraldab nüüd küsimused keeleliselt selgemalt vastusest.

Ask 4 vastus instrumendid ei loeta õigeks vaid pillid. Ilmselt seda parandada ei saa.

Ülesandes on täpsustatud, et tohib valida vaid sõnad algustähega p ja k. See peaks olukorra selgitama.

„juutide lauluga tõendab uurimise käigus tuvastatud polüfooniline sarnasus“ - ei saa aru, sest polüfoonia mõistet on kasutatud mitmehäälsusega seoses, siin ilmub mõiste teises kontekstis.

OK, õige, parandasime seda selliseks: Varakristlik vaimulik laul oli sarnane juutide lauluga, sarnasusi esineb nt meloodia üleshehituses.

Jumalateenistuse ehk ....kristliku liturgia kord – kus on sõna „missa“. Seda ei ole üldse.

Antud ptk on varakristlik muusika, missa mõiste tuleb kasutusele alles läänekirikus (peale lõhet), keskaaja ptkis.

Minul näitab enne ask5 ja siis kahanevas järjekorras st enne on raskemad ülesanded, siis alla kerides on lihtsamad.

See on tehniline teema, läheb hiljem normaalseks.

Vana kreeka ja Vana-Rooma

Järgnevad kommentaarid on mõeldud siiski Loodusrahvaste peatükile, eksole...

„läbi seinamaalide“ võime aimata ??? sõnastus

OK, parandasime selliseks: Tänu seinamaalidelt leitud joonistele (#kunst, ajalugu) võime aimata

„otseflööt“ on pilt plokkflöödist, miks mitte seda kasutada

Antud pildid on endiselt asenduskehad, meieni ei ole veel jõudnud tellitud joonistused. Vabandame.

Kas otseflööt või pikuflööt?

Meie lähtume Siitani raamatust, plokkflööd areneb sellest alles hiljem, seega ka mõiste ilmeb hiljem.

Kas- küsimused: väidete ja vale-õige vastuste puhul ei ole vajalikud

Antud küsimused on õige-vale süsteemis, mille puhul jah-ei vastus on ainuke võimalus ja seega saabki ainult küsida Kas .... Küsimusi võib sõnastada loomulikult ka väidetena, kuid see sisuliselt ei muuda vastust...

Barokk. Seconda pratica ja prima pratica stiili nimetused – kas seda pole gümnaasiumi jaoks palju? Nagunii on võõrkeelseid termineid tohutult palju.

Võõrkelseid termineid on kasutusel pms TELLis silmaringi laiendamiseks ja taustaks, pealgi on prima ja seconda pratica kergesti tõlgitav kui esimene ja teine kirjaviis (ja eestikeelsed vasted on nüüd ette toodud). ASK ülesannetes on kasutusel põhiliselt õpikute faktid. Ainuke võõrkeelseid termineid sisaldav ülesanne on koos selgitavate vihjetega. Seda võib liigitada ka SHOW osaks. See ülesanne peaks olema siiski tehtav.

Klassitsism. Võiks olla Franz Joseph Haydn, miks Joseph Haydn. Kusagil tekstis on viga – Hayden.

Levinud (sh leksikonnides otsingusõnana) ja ka Siitani raamatus on vaid Joseph Haydn. Nt Grove Music Online teeb nii: Haydn, (Franz) Joseph Muidu peaks ka Mozarti puhul lisama Johannes Chrysostomus Wolfgangus Theophilus .... Või Schubert oleks Franz Peter Need lisanimed ajavad ehk segadusse...

Haydni nimi on nüüd parandatud, vabandust ;)

Mida tähendab sulgudes (=IV) selle selgitust ei leidnud.

See tähendab lõimimiskohta IV kursusega!

Ajatelg Haydni juures on väga hea. See võiks kajastada juba varasemaid perioode, heliloojaid ja sündmusi.

Aitäh :) Ajatelg on meil kasutusel mõnedes teistes ptkides.

Palun täpsustada, kas soovid seda just Klassitsismi kohta või ka teistes ptkides? See vahend on ka omamoodi kitsendav, sest joonudb ainult esimese toodud aastaarvu järgi, ka kujundus jääb standartseks...


Tiina Selke kommentaarid 5.3.2018[muuda]

Tere, alustasin uuesti vaatamist. Üldiselt on tekstid küllalt põhjalikud, suur ja põhjalik töö on tehtud. Kohati annab tunda saksa kultuuri mõju. Võiks olla ka anglo-ameerika seisukohti.

Kommentaare: 1.klassitsism, ooper, tell-show - Italian opera from 18.century link avaneb väga aeglaselt ja teksti arusaadavus ilma tõlketa on kehv. Võibolla peaks alla tõlke panema?

2. teine näide Mozarti katkenditega vajab täpseid pealkirju näit. 1. Avamäng oop Figaro Pulm jne Praegu on nimekirjas kolm, näiteid on aga rohkem

3.Võluflöödi süžee peaks tekstiliselt olema lühem ja ilma sulgudes paralleelsete tähendusteta. Kui on vaja võrrelda, võibolla ei peaks siis teist vaatust üldse nii pikalt kirjeldama. Võluflöödi süžee on lühidalt ja heas eesti keeles toodud ka I. Kulli ooperisüžeede kogumikus. Võibolla tasuks kopeerida sealt koos viitega

4.Võibolla tasuks pildiviidetele AIRis lisada ka mingi ülesanne näit (Pergolesi puhul) Leidke viis detaili lavakujunduses, mis viitavad barokile. Või midagi taolist. Miks peaks muidu üldse neid pilte vaatama.

5. kas ei peaks klassitsismi perioodi iseloomustuses/loetelus viitama ka tekkiva kodanluse ja sellega seotud lihtrahva ja ülikute muusikaliste žanrite lähenemisele???? ka temaatika muutumisele (antiik- teenijanna-käskijanna jmt) lause algab nii: Alates 1720./30. a. toimuvad järgmised arengud:

6. Kuue elemendi süsteem on väga sarnane varasema Norra helilooja A.Mellnässi avangardistliku "graafilise notatsiooniga" (vt näit Aglepta partituur). Ehk on liig suurejooneline seda nimetada Locki süsteemiks? Võibolla nimetada kuidagi lihtsamalt G.Locki kohandatud graafilise muusika visualiseeerimise/analüüsi võte vmt.

7. Klassitsism. Mannheimi koolkond (do) -. ülesanded väga head, eriti need, mis eeldavad improvisatsiooni muude esemetega(stomp)

8.vabade assotsiatsioonide põhjal - ettekujutuse põhjal (oleks võibolla parem sõnastus)

9.C. Ph. E. Bachi traktaadi tõlge on kohmakas ja vajab redigeerimist eesti keelde. Kohati on raske aru saada teksti mõttest ja seetõttu ka ülesannet lahendada. Ülesande mõte on HEA!!!! kuid vajab parandamist. Esimene lause on juba segane, nimi-, tegu- ja omadussõnad, mis väljendvad nii eeliseid kui ka nõudmisi ja raskuseid/raskusi. - no ei saa aru mida nõutakse? Kas on mõeldud klaverimängu kohta käivaid nõudmisi, raskusi? klaveri kui instrumendi eeliseid teiste pillide ees? Ei julge ise parandada, sest ei saa aru, mida autor mõtleb. Ülesande lahendamisel ja kontrollimisel ilmneb, et ka ülesande tekstis on punasega viga "nimi"

10.

Kommentaare:

1. Millised probleemid esinevad baroki ja klassitsimi ülemineku määramisel? Mitmed väited on õiged õiged ja valed vastused on kontrollimisel tagurpidi

2.klassitsism ask 5 - väga hea, loogiline, !

3.Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (tell) sonaadivormi leiab ka sonaaditsüklist... nn sonaat-allegro - võiks lisada, et enamasti on sonaadivormi kasutatud kiiretempolistes osades, seepärast ka nimetus sonaat-allegro

4.Mannheimi koolkonna tekstis 1 lõigu 2 pool on arusaamatu: osa sellest stiilist peetakse omal kaasajalgi moeks ja lahjenevad nö tühjadeks maneerideks.

5.kas "Mannheimi rull" on eesti keeles varem kasutusel olnud? Kõlab väga võõralt. Walze võiks ka teisiti tõlkida (keeris, pööris vmt), kui et taha viidataa tantsule. Osa parandusi tegin teksti ja märkisin osa ka värviga

Lumi Kristini kommentaarid[muuda]

LUMI KRISTIN: selle teemaploki all õpiobjekt: http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1136 kuulub teise teemaplokki, vt barokk.

http://htk.tlu.ee/oppevara/node/339 http://htk.tlu.ee/oppevara/node/286 http://htk.tlu.ee/oppevara/node/244

Ühtse stiili nimel lüüa lahku väiksemateks õpiobkjektideks? Ülejäänud materjal koosneb pigem pusletükkidest.

SHOW puudu: Vana-Kreeka ja Vana-Rooma, Varakristlik muusikakultuur. --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:28 (EEST)

OLGA: Vana-Kreeka ja Vana-Rooma shows on soov näidata laade nii visuaalselt kui ka lisada helifailid, tegin näidise hetkel kuidas see võiks välja näha, siiski leian, et tuleks kasutada professionaalsemat noodigraafikat ning ka lindistamistehnikat
LUMI KRISTIN: Puuduvate osade kohta võib lisada märke, nt plaanitud helinäidis X ja Y või stsenaariumi (kui ei ole võimalik veel Drupalis teostada) --84.50.130.236 12. september 2017, kell 00:39 (EEST)

Peatükid[muuda]

Muusika kuulamine ja muusikalugu. Helilooja ning tema kaasaeg[muuda]

1) Muusika teke ja olemus[muuda]

TELL[muuda]

Muusika teke ja olemus (tell). http://htk.tlu.ee/oppevara/node/73

Muusika tekkimise algust ei ole võimalik täpselt paika panna, kuid võib oletada, et see oli olemas juba kümneid tuhandeid aastaid eKr. Siin tekib küsimus "mis on muusika?". Kui läheneda lihtsalt, et muusika on helide tekitamise ja kuulamisega seotud väljamõeldis, siis on muusika ilmselt niisama vana kui inimliik. Nii et oleksin nende "kümnete tuhandetega" ettevaatlik.--Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:00 (EEST)
GERHARD: Nõus. Kahtlemata võib seda lauset selliselt lihtsustada (aastaarvud jms võivadki rohkem küsimusi tekitada ja jäävadki alati kahtlasteks): Muusika on oletatavasti niisama vana kui inimliik. --83.178.3.166 30. august 2017, kell 10:45 (EEST)
Küsimus ei ole niivõrd sõnastuses. Küsimus on pigem selles, millisest ajalooperioodist me õieti räägime.--Andrus Kallastu (arutelu) 30. august 2017, kell 17:45 (EEST)

Kõige vanimaks "muusikainstrumendiks" peetakse inimhäält. Miks on inimhääl kui muusikainstrument jutumärkides? Inimhääl ongi ju üks muusikainstrumente. --Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:00 (EEST)

OLGA: jutumärgid eemaldatud
GERHARD: olgu, nõus
GERHARD: mõiste 'instrument' seostub kõigepealt mingi seadme ja aparaadiga, millegagi, mis asub väljaspoolt inimkeha ja on pigem tehnilist laadi (EKSS, VSL). Kahtlemata peetakse ka inimhäält instrumendiks, pilliks, sest vaadeldes selle koostisosi ja funktsiooniviisi, on see helitekitaja nagu ka kehavälised instrumendid. Juttumärgid jäid esialgu selleks, et viidata sellele, et see ei ole kehaväline nö lisaseade. Kuid minugi poolest: juttumärkidest võib ka loobuda.--83.178.3.166 30. august 2017, kell 10:47 (EEST)
Ma arvan, et siin ei ole vastuolu, kuna ka näiteks lauljad räägivad oma häälest kui muusikainstrumendist, st justkui millestki oma kehast eraldiseisvast. --Andrus Kallastu (arutelu) 30. august 2017, kell 17:45 (EEST)
GERHARD: Olgu, nõus.
GERHARD: minu suurem küsimus siinkohal ja edaspidi DÕVi raames: millist sõna eelistada: instrument, muusikainstrument, pill - või kasutada neid rööbiti? Võib nt ETY alusel eelistada eestikeelset sõna 'pill', sellega vältida sõna 'instrument' tehnilist peatähendust ja sassiminekut teisevaldkonna tähendusega. Mul on tundunud, et sõna 'pill' on kohati kõnekeelse ja pisendava lisatähendusega, 'instrument'/'muusikainstrument' neutraalsem, aga see ei pruugi nii olla. --83.178.3.166 30. august 2017, kell 10:45 (EEST)
Võib-olla see on maitseküsimus, kuid mina eelistaksin sõna 'muusikainstrument', vt ka Vikipeedia artiklit w:Muusikainstrument ja selle arutelu.--Andrus Kallastu (arutelu) 30. august 2017, kell 17:45 (EEST)
GERHARD: Lugesime Olgaga seda Vikipeedia artikli arutelu... ei ole lihtne otsustada. Kuid Siitan kasutab läbivalt sõna pill ja sellest tulenevad komposiitsõnu. Ma ise ka eelistan 'muusikainstrument', see on neutraalsem.
Võiks võtta sellise joone, et teoreetilise suunaga tekstis kasutaks pigem 'muusikainstrument', kuid praktilises jutus, näiteks DO-ülesannete kirjeldustes võiks olla ka vähemakadeemilisem 'pill'. Sama on minu meelest ka sõnadega 'teos' või 'lugu'. Aga veelkord, kuna tegu on täieliku sünonüümiaga, siis on see pigem maitseküsimus.--Andrus Kallastu (arutelu) 18. veebruar 2018, kell 09:39 (EET)

Rütmi tehti kasutades käteplakse või jalamatse (tänapäevases muusikapedagoogikas nimetatakse seda kehapilliks) ning samuti kasutades käepäraseid esemeid näiteks kive või luusid (tänapäevases muusikapedagoogikaski lähenetakse sarnaselt). Kellele on õppevahend suunatud? Õpilane ei pea teadma, kuidas asjad muusikapedagoogikas käivad: "kehapill" on teoreetiline konstruktsioon kõigi inimkeha poolt tekitatavate helide tähistamiseks. Rangelt võttes ei ole ühte sellist "pilli" olemas ja inimhääl on ka üks osa teoreetilisest konstruktsioonist nimega "kehapill". Kehapilliga seonduva võiks selgeks arutleda Vikipeedia artiklis Kehapill. --Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:13 (EEST)

GERHARD: Nõustun, et sõna 'kehapill' on konstruktsioon ja seda just tuleks nüüd panna juttumärkidesse. Õppevahendi publik on ju selge ja õpilased on ju osalised muusikapedagoogikaprotsessis, sõna 'kehapill' nad peaksid teadma juba algkoolist alates. Püüdsime sulgudes lisainfoga eristada (ja differentseerida terminit - mitte differentseerimatult kasutada seda konstruktsiooni "kehapill", mis vaab kahtlemata defineerimist) ja samal aja luua seos ürgselt rakendatud mängiviiside ja tänapäeva muusikapedagoogilise mõtteviisiga. HARist sellist sissekannet kusjuures (veel) ei leia. Õigustatud on ka hääle liigitamine "kehapilliks", see viib meid tagasi eelmise kommentaaride teemale... --83.178.3.166 30. august 2017, kell 10:45 (EEST)
GERHARD: Arutasime seda veelkord Olgaga ja leiame, et see termin on lastel teada muusikaõpetusest, see on kasutusel praktikas, kuid ei ole veel leidnud teed sõnaraamatutesse, see aga ei tähenda, et see ei oleks olemas. Juttumärke me ka ei pane siiski, see võib tekitada imestust lastel ja vajaks siis joonealust selgitust, milleks ruumi (ega vajadust) ei ole...

Sellest tekib küsimus, mis on muusika? Kas linnulaul, loomade häälitsused, inimhäälitsused, väikelapse nutt on muusika? Tuues paralleele ladina keelega, kus sõna canto tähendab uues ladina keeles "laulan", siis varasemalt tähendas see hoopis "loitsun", "nõiun", "võlun". Samuti ka eesti keeles toimus vanaajal laulude "ütlemine".''

1. Definitsioonid peaks olema selged ja ühesed: näiteks Vikipeedia artiklis muusika on antud päris selge muusika määratlus: "Muusika ehk helikunst (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid." --Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:00 (EEST)
GERHARD JA OLGA: Kahtlemata võib siis tuua ka täpsem definitsioon, kuid leiame, et see on just IV kursuse teema. Siin on sellel lausel (küsimusel) pigem sissejuhatav ja häälestav funktsioon--Gerhard Lock (arutelu) 21. september 2017, kell 17:56 (EEST)
Mis mõttes on täpsed definitsioonid ainult IV kursuse teema? Minu meelest meil peaks muusika õppevahendi jaoks olema ühine, kõiki kursusi kattev nö muusika mõistete leksikon, et sama asi oleks nii muusikaajaloo kui ka muusika kompositsiooniõpetuse kursuse materjalides defineeritud samade sõnadega. Miks ma kirjutasin muusika enda mõistest siin, on see, et meil Indrekuga ei ole plaanis defineerida seda IV kursuse raames.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. september 2017, kell 11:15 (EEST)
Meil ei ole vaja seda leksikoni ka välja mõelda. Vikipeedias on olemas loend Muusika mõisteid: kasutagem seda ühise baasina mõistete defineerimisel. Kuna Vikipeedia platvorm on avatud, siis juhul, kui seal on viletsam definitsioon kui meil, siis keegi ei keela meil sealset definitsiooni enda omaga asendada.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. september 2017, kell 12:45 (EEST)
GERHARD: Võime seda definitsiooni juurde panna. --83.180.16.158 30. august 2017, kell 13:22 (EEST)
2.Kust on pärit info sõna canto varasema tähenduse kohta?--Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:00 (EEST)
GERHARD: Siitani õpikust.--83.180.16.158 30. august 2017, kell 13:27 (EEST)
Oleksin sellise kategoorilise väite sõna canto päritolu kohta suhtes ettevaatlik, vrd näiteks https://ia800301.us.archive.org/23/items/Lateinisches-etymologisches-woerterbuch/Walde-LateinischesEtymologischesWrterbuch.pdf lk 123-124.
GERHARD JA OLGA: Jah, uurisime seda sõnaraamatut ja ka teisi definitsioone veebist, sellel on hästi palju tähendusi, üks neist ka singing (inglise keeles), aga me ei ole ka leidnud otsetõlget canto = mina laulan. Ootame Tiina kommentaari veel, ta on tegelenud laulmise terminoloogiaga.--Gerhard Lock (arutelu) 21. september 2017, kell 18:23 (EEST)

Muusika teke ja olemus (show) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/966> --> vajab veel illustratsioone

Pildil 1 minu meelest need tüübid küll koopas ei istu: pildil on näha klassikalised sambad ja pillid, mida mängitakse, on ka päris arenenud: eriti keskmise käes olev posiitiivoreli laadne asi. Pakuksin pildi joonistamise ajaks Vana-Kreekat või -Roomat.--Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:20 (EEST)
GERHARD: Nagu mainitud sai, on õiged illustratsioonid töös, nendega asendatakse praegused. --83.180.16.158 30. august 2017, kell 13:27 (EEST)
LUMI KRISTIN: segaduste vältimiseks pildimaterjaliga soovitan pildi allkirja juurde märkida nt: foto/joonis kuulub asendamisele. --84.50.130.236 4. september 2017, kell 01:05 (EEST)
GERHARD JA OLGA: Hea mõte. See show ongi pooleli, ootame joonistusi...

Muusika teke ja olemus (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1053>

Algselt kasutati rütmi tegemisel [kehapill]i. Minu meelest tuleks läbi mõelda, kuidas sellest kehapillist rääkida. Praegusest jutust jääb muidu mulje, et selline pill on tegelikult ka olemas. --Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:26 (EEST)
GERHARD: Lepime siis "kehapilli" termini/mõiste kasutamises ühiselt kokku. --83.180.16.158 30. august 2017, kell 13:27 (EEST)
Ausalt öeldes ma ei kasutaks seda mõistet ajaloolises kontekstis üldse, sest see mõjub lihtsalt eksitavana. Kas ürginimeste puhul ei saaks lihtsalt rääkida käte plaksutamisest, häälitsemist, ühe toika vastu teise tagumisest jne. Jäägu mõiste 'kehapill' sinna, kuhu see kuulub: muusikapedagoogikasse.--Andrus Kallastu (arutelu) 30. august 2017, kell 22:09 (EEST)
OLGA JA GERHARD: Loomulikult ei ole see ajalooline termin, kuid viidata sellele siiski on kasulik, sest sisuliselt on need samad tegevused. Õpilased võiksid siiski kohe õppida seostama ajaloolisi nähtusi sellega, mida neile muusika tunnis õpetatakse. Sulgudes selgitus on meie meelest piisav.--Gerhard Lock (arutelu) 21. september 2017, kell 17:52 (EEST)

Kokkuvõtteks: ootaksin ja eeldaksin, et meie õppevahend pakuks ka tõepoolest uut kvaliteeti. Praegune Muusikaajaloo peatükk 1) Muusika teke ja olemus TELL on nii sisuliselt kui ka sõnastuslikult väga udune, sisaldades ka kaheldavaid väiteid . Rangelt võttes ei jää sellest midagi selget pihku ja nii ei tohiks olla. Praegu ma ei oska seda teksti isegi toimetama hakata. Keskkooliõpilalasele, kes teeb juba võimalikke elukutsevalikuid jne, tuleks minu meelest refereerida algusest peale õigeid asju, mitte ajada ebamäärast umbluud. Et oleks arusaadav, mida ma silmas pean, saadan meiliga Groove artikli Archaeomusicology (Muusikaarheoloogia, https://doi.org/10.1093/gmo/9781561592630.article.47381), mis käsitleb antud peatüki teemasid selgetel teaduslikel alustel. Üks võimalus võikski olla näiteks seda artiklit refereerida, et anda ülevaade eelajaloolise muusika uurimismeetoditest. --Andrus Kallastu (arutelu) 6. märts 2018, kell 01:21 (EET)

Ettepanek: vormida täiesti uus tekst.

Allikad:

LUMI KRISTIN: Andrus ei pea siin ilmselt silmas kogu olemasoleva TELL-teksti üle parda heitmist, pigem täiendamist ja kohati ümber sõnastamist/kirjutamist. Vikiartikli link muusika päritolu kohta tundus päris hea! Ps! Olemasoleva TELL-teksti kohta on olemas päris põhjalik arutelu (vt Vikilehe arutelu alt).
GERHARD: variant 1 - tõepoolest teha täiesti uus tekst Andruse viidatud New Grove artikli põhjal, kuid see minu meelest ületab DÕVi peatüki nõudmisi ja ei tundu mulle olema vajalik:
1. Selliselt põhjalikult muusika (termini, päritlolu jne) definitsioonidesse ja muusika ja keele algupärasusse sukeldumine ma ei jõua teha ülikooliski oma tudengitega, kuidas me siis pakkume keskkoolis sellist materjali, mis on veel ka ülikooliski liiga keeruline?
2. See, mida arvasin, et see New Grove tekst pakuks (Andrus ehk samuti arvas oletatavasti), et kui vana on muusika ja mis on muusika (üldistatult), ei olegi seal pakutud:
2.1 Kui vana on muusika: jääb sama hägusaks, nagu see on paratamatult ka senises tekstis ja Siitanil (mis on meie eestikeelne põhiallikas), sest ME endiselt EI TEA seda!

- pakutakse erinevaid pärismaalaste müüte ja tsiteeritakse piiblit: neisse ma ei soovi sukelduda, sest see on väga keeruline teema, mida ühe peatükiga ära ei lahenda! - 40 000 aastat enne Kristust leitud esimesed luudest tehtud flöödid: ma ei näe vajadust siin ühe konkreetse arvuga tulla, mis ka üldse ei ole kindel. Aga olgugi saame sellist aastaarvu täpsustada ja tuua pillid nähtavale Shows - nii nagu see on algusest peale olnud planeeritud: need on endiselt Drupalise panemata ehk Show osa on endiselt tegemata, aga illustratsioonid on nüüd vaikselt tekkinud ja seda osa saab seega täita. Vaikimisi eeldan, et sellega tegeleb Olga, sest minul on teised ülesanded veel vaja teha...

SUUR KÜSIMUS: MILLISEL KUJUL ANDRUS KOOSTAKS SELLIST TEKSTI? Ma ei pea senist teksti nii halvaks: "Muusika teke ja olemus TELL on nii sisuliselt kui ka sõnastuslikult väga udune, sisaldades ka kaheldavaid väiteid. Rangelt võttes ei jää sellest midagi selget pihku ja nii ei tohiks olla."
Kui me midagi ei tea, siis seda uduseks ei ole kena nimetada, sest me ei saagi muud öelda, kui seda, mida seni teatakse. Millised on need kaheldavad väited? Lisaks sellele ei ole ka mõtet seda peatüki ülekeerulistada, panna sinna midagi, millega isegi ülikooliski ei jõuta tegelda!
GERHARD: variant 2 - ma toimetan seda nüüd veidi ümber - ainult Vikis, mitte Drupalis, kuid tõesti mitte põhjalikult!
PS: Kuna Vikipeedia on hetkel (ehk 5. juulini) maas, siis ma ei saa sellele Andruse tõlkele hetkel toetuda. Seda saab lisada hiljem.
PPS: Me ei kasuta Drupalis ülanumbite viitamist!
PPPS: Meie põhiallikas on Siitan, mis räägib selle vastu seda kasutada? Kuna need esimesed peatükid jäid piloteerimisest välja ega saanud veel uuesti lihvi, siis ma palun siiralt sellega arvestada, et need on teatud osas veel lõpetamata! Igasugused ettepanekud muuta midagi, on teretulnud, kuid mitte stiilis, et see, mis seni tehti, ei kõlba üldse, tehke ümber, kuid ei ole meie jaoks arusaadav, kuidas see võiks konkreetselt välja näha.
LUMI KRISTIN: Olgaga arutasime. Siin tuleb arvestada, et peatükk on mõeldud 10. klassile ja see on nende esimene muusikatund gümnaasiumis, mistõttu ei saa tegu olla liiga keeruka või mahuka materjaliga, pigem sissejuhatav, pigem napp.

Olga: Neid võisid mängida nii nüüdisinimene homo sapiens kui ka neandertallased. Kas antud lause on siiski vajalik? Eeldame, et gümnaasiumi õpilane teab, kes on homo sapiens ja neandertaallane, kuid siiski on ehk liigne? Olga: samuti sõna muusikažanrid on õpilasele võõrusa, tuleks lahti seletada või lihtsustada.sõnavara üksikute muusikažanrite jaoks

ASK[muuda]
LUMI KRISTIN: ASK 1: TELL tekstis kirjas, et kehapill on vanim muusikainstrument, ülesanne loeb õigeks inimhääle. Lause alguses suur täht! Seega lünk lause keskele, mitte algusesse! A la: Kõige vanem muusikainstrument on [...] ps! Kehapilli mõistet uues TELLis ei ole--84.50.65.230 12. juuli 2018, kell 14:38 (EEST)

Muusika teke ja olemus (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1054>

Mida soovitakse sellise lünkteksti lahendamisega saavutada? Tegin testi "Kirjuta lünka sobiv sõna" ja sain tulemuseks 2 punkti 7-st. Kas õpilane peaks need sõnad "õiges" keelelises vormis pähe õppima? Minu meelest kõlbab lünktekst ülesandetüübina ainult juhul, kui lünka kirjutatav on ühene (näiteks õige number matemaatilises tehtes, õige sõnalõpp grammatikas vms.). --Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:33 (EEST)
GERHARD JA OLGA: Kõik laused on pärist TELL osast, kõik sõnad, mida palume lisada on tehtud seal poolrasvaselt, sellest me lähtume. Paraku Eesti keeles ei ole alati võimalik käänest loobuda lausestuses ja seega on ka ülesannete esitamine raskendatud, eriti, kui soovime ülesande jätta lauselisse vormi. Nagunii on etteantud ülesande tüübid H5Ps piiratud ja me ei ole alati õnnelikud selle üle. Väga divergentseks seda kujundada ei saa selliste ülesannetega. Kui õpilane näeb lause ja tunneb seda ära TELList, siis peaks olema võmalik küsida ka käändeid. Kahtlemata võib see lõppeda "päheõppimisega", me ei ole ka päris rahul sellega, aga parata ilmselt ei saa.--Gerhard Lock (arutelu) 21. september 2017, kell 18:16 (EEST)
LUMI KRISTIN: ASK 2: nõiun/loitsun sünonüümid (kasutada ühte ainult ja nii, et süsteem loeb mõlemad õigeks). Lünkade juurde saab lisada õpilasele vihjeid, nt tekitasin ühe lünga juurde näidiseks, mis võivad aidata leevendada tekkinud probleemi, et lünkades ei küsita alati muusikaalaseid mõisteid--84.50.65.230 12. juuli 2018, kell 14:53 (EEST)

Muusika teke ja olemus (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1055>

Vanaaja muusikat tehes kasutati palju kehapilli ja inimhäält. 1. Mida peetakse silmas mõiste all "vanaaeg"? Näiteks vikipeedia artiklis vanaaeg on öeldud: "Vanaaeg on ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega." Koopajoonised jms on pigem ürgaja teema. 2. "Kehapill" on teoreetiline konstruktsioon. Praegusest esitlusest jääb mulje, nagu eksisteeriks ka tegelikult selline pill nagu kehapill. --Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:45 (EEST)
GERHARD JA OLGA: Nõus, sõna kehapill on siis vales kohas, võtsime selle välja, asendasime käteplaksute ja jalamatsudega. Sõna 'vanaaeg' sai samuti kustutatud, see tõesti tekitas segadust.--Gerhard Lock (arutelu) 21. september 2017, kell 18:20 (EEST)
LUMI KRISTIN: kasutaksin "emotsionaalse rahulduse" asemel "emotsionaalset rahulolu", seda ka teiste ülesannete juures (ja tekstis)--84.50.65.230 12. juuli 2018, kell 14:59 (EEST)

Muusika teke ja olemus (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1057>

See ülesandetüüp eeldab, et õigeid vastuseid on ainult 1. Praegu nii ei ole.--Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:38 (EEST)
GERHARD JA OLGA: Muutsime mõned vastusevariandid ümber, nii, et tõesti vaid üks vastus on korrektne.

Muusika teke ja olemus (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1058>

Taas mitmetähenduslikkus. See ülesandetüüp ei sobi selleks.--Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:57 (EEST)
GERHARD JA OLGA: Vaatasime nüüd vastusevariandid üle ja parandasime mõned neist ära, et ei tekkiks segadusi.

Muusika teke ja olemus (do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1052>

Võimalusel sooritada ülesanne õues!
Õpilased:
1. jagunevad rühmadesse (4-5 õpilast);
2. kasutavad heli tekitamiseks kehapilli ning vahendeid, mis leiduvad loodusest, samuti on lubatud häälitseda (aga mitte laulda!);
2.1 avastavad/eksperimenteerivad valitud helitekitamisvahendite kõlavõimalustega (kasutades improviseerimisvõtteid);
2.2 püüavad leida kooskõlasid läbi kuulamise;
2.3 lepivad kokku sündmuses, mida tähistatakse (pühitsetakse) (nt vihmaloitsumine, saagiõnne palumine), jagavad omavahel rollid ära (nt šamaan, pillimängijad, tantsijad);
3. esinevad valminud etteastega kaasõpilastele, prognoosiv pikkus vähemalt 3 min;
3.1 salvestavad etteastet nutitelefoniga (heli ja video)
4. reflekteerivad (etteastes osalenud) ja annavad tagasisidet (publik) toimunu ning enda tunnete, kogemuste ja tähelepanekute kohta (rühmavestlus ja kirjalikud märkmed)
4.1 refleksioon toimub ka salvestuse põhjal (heli ja video)
4.2 refleksiooni (rühmavestlust) tuleb salvestada
5. laevad kõik salvestused üles (nt pilveteenustesse nagu G-Drive, Dropbox)
Ülesande eesmärk: kogeda vanaaja kultuuri olemust läbi helide ja rituaalide.
Püüdsin seda ülesannet ette kujutada nii, et seda sooritavad keskkooliõpilased:
1. Ülesande eesmärk "kogeda vanaaja kultuuri olemust läbi helide ja rituaalide" tundub antud kontekstis hägune. Kui tegu oleks lasteaialaste või nooremate kooliastmetega, võiks seda veel kuidagi mõista. Keskkooliõpilane vajab minu meelest palju selgemat fookust: "miks see ülesanne on vajalik?"
2. Ülesandes on koos päris palju tegevusi (+ võimalik õueminek): kui palju peaks ülesande sooritamine arvestuslikult aega võtma?
3. Mis asi on antud kontekstis "improviseerimisvõtted"?--Andrus Kallastu (arutelu) 28. august 2017, kell 10:18 (EEST)
OLGA JA GERHARD: Olga on sellist ülesannet oma kümnenda klassi õpilastega teinud, osa oli vaimustatud, aga leidus ka neid, kes pidasid seda liiga igavaks. Õpetajal on ülesanne motiveerida õpilasi leidma võimalikult erinevaid lahendusi. Õpilastel on erinevad rollid. Seeläbi see kindlasti liiga lihtne ei ole. Õueminek on üks võimalusi, kuidas õplasi arvutist kaugenale viia. Ülesande fookus selles plaanis on meie jaoks ikkagi selge: avastada pillide ja muude helitekitajate kõlavõimalusi, seejärel lepivad kokku sündmuses, mida kujutada (jagunedes rollidesse), ja siis kogeda. Seejärel reflekteerida. Mis Sa pakud "improviseerimisvõtted" asemele? Päris improvisatsiooniks seda nimetada ei saa, need on igal pillil erinevad võtted, mida nad avastavad... Me need DO ülesanded peame kindlasti veel üle käima, kui ulatuslikud nad on jne, lihtsustama jne --Gerhard Lock (arutelu) 21. september 2017, kell 18:43 (EEST)
2.1 avastavad/eksperimenteerivad valitud helitekitamisvahendite kõlavõimalustega (kasutades improviseerimisvõtteid) Ma jätaks sealt selle "(kasutades improviseerimisvõtteid)" üldse välja. Lihtsalt need "võtted" on liiga pretensioonikas sõna, sest mis "võtetega" siis õieti tegu on?--Andrus Kallastu (arutelu) 22. september 2017, kell 00:08 (EEST)
DO[muuda]

Olga: Soovin täpsustada soorituse kestust - 3-4 millist tundi? akadeemilist? samuti kui võtta suur klass ca 30 õpilast kokku tuleb 5-6 rühma, esitlused 1-3 minutit ehk kokku esitluste peale 20-25 minutit, lisaks enne seda ettevalmistus - häälestus ca 15-20 minutit. Teoreetiliselt saaks 1 akadeemilise tunniga hakkama, seejärel kuluks järgmine tund siis arutluse peale?

Andrus: Ülesandele peale vaadates näib, et kaks tundi on nö puhas kestus. Kui arvestada sinna juurde ka loodusesse minek, objektide kokkuotsimise, paratamatu segadus ülesande kokkuleppimisel, õpilaste teatud inertsus, siis lisandub sellele päris palju aega. Ajakulu sõltub loomulikult ka sellest, kui suur on õpetaja poolt tehtud eeltöö ning õpilaste motivatsioon.

2) Muusika väljendusvahendid [lõiming IV kursusega, nö lühisissejuhatus IV kursuse teemadesse][muuda]

TELL[muuda]

Muusika väljendusvahendid (tell, show, ask, do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/244>

Mõte süstemaatilisest lõimimisest muusika kompositsiooniõpetusega on õige, kuna sama õppevahendi piires peaks samal mõistel olema sama definitsioon.
Kui tahta anda sellele teemale muusikaajaloo kontekstis juurde mingi uus rakurss, siis võiks siin rääkida mõne konkreetse termini (näiteks "kontrapunkt") ajaloost, st selle mõiste sisu ajaloolisest muutumisest (vt näiteks http://vifamusik.de/id/hmt/hmt2bsb00070510f163t200/ft/bsb00070510f163t200?page=163&c=solrSearchHmT). Seda lihtsalt illustreerimaks, et muusika ajaloos ei ole mõisted ja nende määratlused konstandid.--Andrus Kallastu (arutelu) 28. august 2017, kell 10:46 (EEST)

Kommentaarid GERHARD 28.07.2018: soovitan vähendada Vikipeediale viivad lingid! Muusikalised objektid on kahtlemata Andruse termin, mis on üsna uus ja mulle tundub, et Carpenteri kolme liiki ei tee seda gümnaasiumiõpilasele sugugi lihtsamaks. Saan aru, et Andrus on terminit V kursusel kasutanud. Siin see minu meelest tekitab segadust. Kui seda siiski mainida (minugi poolest), siis kindlasti viitega IV kursusele, kus seda on täpsemalt kasutatud, eksole... Tegelikult võib ka küsida, kas muusika väljendusvahendid on muusikas rakendatud muusikalised objektid või kas ei ole hoopis vastupidi, et muusika väljendusvahenditega luuakse muusikalised objektid? Igatahes näib see mulle hetkesõnastuses õpilastele pigem raskusi tekitavana kahjuks. Palun mitte kasutada linkimiseks sellised #overlay jne linke, Drupali objektidele peaks linkima puhaste linkidega, nt: https://vara.e-koolikott.ee/node/1565#overlay-context=node/1564 asemel https://vara.e-koolikott.ee/node/1565


ASK[muuda]

Muusika väljendusvahendid (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/359#overlay-context=node/1052>

LUMI KRISTIN: Uusaegse helikeele kujunemine » Muusika kuulamine ja muusikalugu -> Muusikalised väljendusvahendid (ask 5) Seda ülesannet arutasime eelmisel kohtumisel, et tuleb lahku lüüa või muuta, et kogu ülesanne mahuks tervikuna arvutiekraanile. Hetkel on väga ebamugav lahendada.
GERHARD: arutasime seda Olgaga ja hetkel on selles mängus kõik võimalikud kombinatsioonid olemas, mis teeb seda mõttekaks, vähematega ei ole sellel sisuliselt enam suurt mõtet. Kas ei saaks need kaardid lasta teha väiksemaks? Need on minu hinnangul liiga suured, eriti kui mõelda nutitelefonides kasutamise peale, kus ei mahu isegi 6 kaarti mitte ära...
Proovisin mälumängu mängida. Ma ei saa antud konteksis aru osade sõnapaaride loogilisest seosest. Probleemiks on tihti mitmetähenduslikkus või ka lihtsalt paikapidamatus. Näiteks
FAKTUUR - AKORDILINE: saan aru, et siin on mõeldud homofooniat, kuid ka polüfooniline või heterfooniline faktuur võib olla lisaks ka akordiline, st akordilisus või selle puudumine ei ole faktuuri iseloomustav tunnus;
HARMOONIA - PÜSIV: teatud piires konstantne võib olla mistahes muusikalise parameetri väärtus, st püsivus ei ole ainult harmooniat iseloomustav tunnus;
MELOODIA - ASTMELINE: astmelisus ei ole võimalik ainult helikõrguse puhul, astmelist muutumist võib esineda mistahes muusikalise parameetri väärtuste puhul;
TÄMBER - VÕLUV: väga ebamäärane
VORM - FUUGA: fuuga ei ole vorm

Saaksin sellest mängust aru, kui see oleks esitatud loogiliste paaridena stiilis 'MUUSIKALINE PARAMEETER - muusikalise parameetri väärtus' (nagu praegu näiteks on TEMPO - KIIRE). --Andrus Kallastu (arutelu) 28. august 2017, kell 11:16 (EEST)

OLGA: lisasime ka täiendava seletuse, kõik sõnapaarid on võetud show osast ning erinevate sõnapaaride loomisel on kasutatud muusikaõpetuse GTR I osa. Tõepoolest on hetkel pildid liiga suured, mis kohati muudavad ülesande sooritamise raske, aga suur tähtsus on ka sellel, millist arvutiekraani kasutatakse ülesande sooritamiseks, kui me Gerhardiga sooritasime seda kooliarvutil, kus ekraan on suur tundus ülesanne loogiline, samas mõistan, et raskusi tuleb ette tahvelarvuti või telefoniga.
LUMI KRISTIN: Puudu töökäsk ASK 5. Praegu ei saa üldse aru, mida ühendama peab--84.50.65.230 2. august 2018, kell 20:32 (EEST)
LUMI KRISTIN: Kus on ASK 2?--84.50.65.230 2. august 2018, kell 20:36 (EEST)
SHOW[muuda]
LUMI KRISTIN: Ma ei näe hetkel SHOW osa (?)
Soovitan ASK ülesanded lahku lüüa, siis see sobib meie tingimusega, et õpetaja saab valida endale sobiva hulga ja raskusastmetega ülesandeid kasutamiseks (nt kui loob e-Koolikotis oma kausta õppematerjalidega).
DO ülesande võib märkida kolme tärniga (kui see vastab kolmele tärnile). Hetkel on kolmas raskusaste puudu.--85.29.241.70 5. detsember 2017, kell 19:52 (EET)
LUMI KRISTIN: ASK 1: keeleliselt suure tähega mõiste lause algusesse, lause sees väikese tähega, vt nt „Tämber“. Teha ümber nii, et ka tämber on lause alguses (ja kõik vastusevariandid saavad jääda suurte tähtetega)--84.50.65.230 13. juuli 2018, kell 10:29 (EEST)
LUMI KRISTIN: ASK 5: Miks on mälumäng lingi all, mitte osa õpiobjektist?--84.50.65.230 13. juuli 2018, kell 10:29 (EEST)
LUMI KRISTIN: DO ülesandes kestus puudu--84.50.65.230 13. juuli 2018, kell 10:19 (EEST)-

3) Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #1 Loodusrahvaste muusika; Mesopotaamia/Sumer, Palestiina, Egiptus[muuda]

TELL[muuda]

Uue teksti vormistamiseks palun refereerida:

Miks? Sest praegune variant ei sisalda ühtegi selget fakti, mitte ühtegi aastaarvu. Nii ebamäärasest tekstist ei ole õpilasel võimalik midagi õppida või meelde jätta.


Mesopotaamia pillidest:

Egiptuse pillidest: http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000008621?rskey=eLCVKO&result=4#omo-9781561592630-e-0000008621-div2-0000008621.1.3

Mesopotaamia (sumeri), egiptuse ja palestiina muusika roll[muuda]

AK:

1. Kas neid rahvaid saab niimoodi ühte patta panna?
2. Mida selles osas on tegelikult plaanis kirjutada? Võiks rääkida näiteks astronoomia ja muusika seostest Mesopotaamias, kuid sel juhul on materjali puudu.

Täpsustaksin siiski antud alapealkirja, eesmärk ei ole rääkida nende rahvaste muusikast põhjalikult, vaid tutvustada erinevaid pille, mis tol ajal olid ning seostada neid siis rahvaga, et õpilasele jääks paremini meelde.

GL:

1. Lähtusime Hanna Renteri õppeplaanist, selle põhjal need maad/kultuurid said ritta pandud.
2. Ega rohkem kui pillidest kirjutada ei saagi, täpsustus pealkirjas on igati põhjendatud, olen nõus, nt ära jätta sõna roll! Mesopotaamia (sumeri), egiptuse ja palestiina muusikainstrumendid

Grove allikaid:

Mesopotaamia muusikaelust: http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000018485#omo-9781561592630-e-0000018485-div1-0000018485.7

Mesopotaamia muusikateooria ja -praktika: http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000018485#omo-9781561592630-e-0000018485-div1-0000018485.8

Egiptuse muusikaikonograafiast: http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000008621?rskey=eLCVKO&result=4#omo-9781561592630-e-0000008621-div2-0000008621.1.2

GL: enam ei täienda (GL)


=Mesopotaamia (sumeri), egiptuse ja palestiina muusikainstrumendid.[muuda]

Harfist: http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000045738#omo-9781561592630-e-0000045738-div1-0000045738.2

AK: PILLIDE KIRJELDUSED TULEKS TEHA TÄPSEMAKS

GL:me enam ei täienda seda, jäägu see nagu on (GL)
ASK[muuda]
LUMI KRISTIN: https://vara.e-koolikott.ee/node/5518

Puudu pildiallkirjad, s.t lisada „Text“ mall ja kirjutada välja, millega piltidel tegu. Puudu copyright andmed!--84.50.65.230 13. juuli 2018, kell 10:34 (EEST)

LUMI KRISTIN: ASK 4: sama suurte ja väikeste algustähtede probleem. Teha ülesanne ümber nii, et väike täht jääb lause sisse, suur algusesse. Kaks viimast lauset käändes, palun ümber teha nii, nii et käändeid ei teki--84.50.65.230 13. juuli 2018, kell 10:34 (EEST)
LUMI KRISTIN: ASK 5: https://vara.e-koolikott.ee/node/5410, väited esitada väidete, mitte küsimustena--84.50.65.230 13. juuli 2018, kell 10:53 (EEST)
Täpsustamine[muuda]

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #1 (Loodusrahvad, Mesopotaamia (sumerid), Egiptus, Palestiina) (tell, show, ask, do)<http://htk.tlu.ee/oppevara/node/286> --> illustratsioonid on tellitud ja asendavad siis senised pildid

1. Kuna pealkiri "Loodusrahvaste ja Vana Maailma muusika" hõlmab võib-olla isegi sadu tuhandeid aastaid, oleks otstarbekas täpsustada, millisest ajast on täpsemalt jutt. Muidu on õpilase peaks lõpuks pudru ja kapsad stiilis "koopajoonised Vana-Roomast".
2. Vikipeedias on olemas paljude mõistete (ajastud, kultuurid, pillid jms) kohta päris põhjalikud artiklid. Miks mitte neile linkida ja innustada õpilasi ka seal artikelid täiendama ja täpsustama?
3. Siiamaani ei ole teada, kus ja kuidas pilliõpetust ja noodiõpetust omandati, sest ühtegi materjali selle kohta pole siiani leitud. Oleksin ettevaatlik sõnaga 'noodiõpetus'. Kas siin on mõeldud noodikirja või midagi muud? On ju suhteliselt hästi teada, et näiteks Vana-Kreekas ei tähendanud muusika üldse pillimängu.
--Andrus Kallastu (arutelu) 28. august 2017, kell 11:39 (EEST)
LUMI KRISTIN: Soovitan ülesanded lahku lüüa, ikka toetades tingimust, et õpetaja saab teha n-ö pusletükkidest omale sobiva valiku. DO kolmas raskusaste? --85.29.241.70 5. detsember 2017, kell 19:55 (EET)
Loodusrahvas?[muuda]

Mõiste "loodusrahvas" on antud kontekstis arusaamatu. Kas mõeldud on ürgaja inimesi või inimesi, kes tänapäeval elavad näiteks džunglis?--Andrus Kallastu (arutelu) 8. juuli 2018, kell 15:06 (EEST)

LUMI KRISTIN: TELL + SHOW: pildi allkirjad, joonistel copyright andmed + allkiri--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 17:36 (EEST)

4) Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikakultuur[muuda]

TELL[muuda]

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (tell, show, ask 1-3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/339> --> illustratsioonid on tellitud ja asendavad siis senised pildid

Kontrollülesannetes peaks valitsema loogika, st need ei tohi sisaldada kategooriaviga. Näiteks siin on teises ülesandes "Märgi kõik muusikainstrumendid" lause "Kreekas olid kõige enam levinud näppepillid." ning eeldatakse, et sõna 'näppepillid' on muusikainstrument. Ei ole, kuna tegu on üldmõiste, klassi, mitte konkreetse pilliga.--Andrus Kallastu (arutelu) 28. august 2017, kell 12:25 (EEST)
OLGA: parandus sisse viidud, jäetud on ainult muusikainstrumendid

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1064>

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1060>

Arhailisel ajajärgul kujunes mõiste nomose, mis tähendas reeglite kogumit, mida järgima esitades kitara saatel kultuslikku laulu. Lause vajab keelelist kõpitsemist.--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 11:43 (EEST)
Hellenismi ja Rooma ajajärgul oli noodikiri arenenud, mis võimaldas märkida nii pooltoone kui ka täistoone. kas see seisukoht ei ole veidi kitsas, kuna ilmselt ka praktilises kasutuses olid ka veerandtoonid (vrd enharmooniline tetrakord)?--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 11:43 (EEST)
Hilisest ajajärgust on pärit esimene muusikaline näide. Lauset tuleks täpsustada: ilmselt on mõeldud muusika notatsiooni näidet.--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 11:43 (EEST)
Luule ja muusika olid lahutamatus osas. Kas mitte "lahutamatus seoses"?--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 11:43 (EEST)

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1065>

Vali üks järgmistest kirikulaadidest: joonia, lüüdia, miksolüüdia, dooria, eolia, früügia ning koosta ilma rütmita oma teos, lisa ka pealkiri. Millise sügavuseni keskkooli muusikaajaloos selle teemaga üldiselt minnakse? Kui see on oluline asi, võiks sellest lähtudes loomulikult ehitada ka mõne kompositsiooniõpetuse mooduli. --Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 12:16 (EEST)

Noodiõpetus. Kreeka helisüsteemis jaguneb oktav mitte viieks (pentatoonika - täistoon helirida) vaid seitsmeks astmeks. Sellest lähtub ka tänapäeval Euroopas kasutusel olev helisüsteem. Kasutusel olid järgmised kolm põhihelilaadi: Dooria (Aristotelese järgi mehelik, julge ja meelekindel), Früügia (metsik, kirglik, ekstaatiline), Lüüdia (kaeblik õrn ja intiimne). Kokku helilaade oli seitse, mažoorsed: joonia (do- noodist), lüüdia (fa- noodist), miksolüüdia (sol-noodist); minoorsed: eolia (la-noodist) dooria (re- noodist) früügia (mi- noodist); lokria (si- noodist). See jutt on praegu paras puder: 1. me ei saa rääkida "oktavi jagunemisest astmeteks", sest aste on lihtsalt laadiga määratud heli järjekorranumber, mitte jaotusühik; 2. täistoonhelireas on kuus heli; 3. minu teada kreeka helisüsteem üldse ei ole oktavi, vaid tetrakordipõhine, ning tetrakordid olid diatooniline, kromaatiline ja enharmooniline. 4. Sellest lähtub ka tänapäeval Euroopas kasutusel olev helisüsteem. Kas jutt on diatoonikast?; 5: diatoonilisi laade ei saa jaotada "mažoorseteks" ja "minoorseteks". Tegu on kategooriaveaga.--Andrus Kallastu (arutelu) 6. märts 2018, kell 16:16 (EET)

Vana-Kreeka[muuda]

Olga: Huvitav materjal, kuid kahjuks usun, et võib jääda õpilastele liiga segaseks, sisaldades liiga palju võõraid nimesid ja niigi üsna keerulist juttu. Samuti sõna "melos" ei ole meil varasemalt kasutuses olnud, tuleks sedagi lahti seletada.

Tõstsin sõna "muusika" etümoloogia huvitava lisalugemise alla. Jah, sõna melos ei ole vaja. --Andrus Kallastu (arutelu) 14. juuli 2018, kell 16:54 (EEST)

Kas need Vana-Kreeka ajajärkude kirjeldused ei ole mitte liiga detailsed?, vt https://et.wikibooks.org/wiki/Muusikaajalugu/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM/I_kursus._Uusaegse_helikeele_kujunemine#Vana-Kreeka_muusika_kronoloogia Minu meelest on seal suhtes muude peatükkidega liiga palju infot. Selle võiks ka paigutada nö huvitava lisaligemise alla. --Andrus Kallastu (arutelu) 14. juuli 2018, kell 17:12 (EEST)

Vana tekst on praegu liiga üldsõnaline: tuleks lisada konkreetsemaid ja täpsusemaid sõnastusi. Neid leiab näiteks Grove artiklist http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000011694#omo-9781561592630-e-0000011694-div1-0000011694.1

Vana-Rooma[muuda]

Peatüki nimetuses sisaldub lubadus rääkida ka Vana-Roomast. Praegu sellest juttu pole. Kas korrigeerida pealkirja või tuleks materjali lisada? --Andrus Kallastu (arutelu) 7. juuli 2018, kell 23:58 (EEST)

ASK[muuda]

LUMI KRISTIN: Soovitan õppevara osad eraldi lahku lüüa. Praegu on ASK osas raskusastmed mitte kasvava astmega (lihtsamast raskemateni), vaid segamini. DO vajab täpsustamist.--85.29.241.70 5. detsember 2017, kell 20:01 (EET)

LUMI KRISTIN:
ASK3: käänded! Lausestus üle vaadata! Samuti on praegu oluline, et õpilane paneb täpselt õiges järjekorras need vastused! Seda ei tohi olla, palun märkida siis mitu õiget ühes lüngas!
DO: täpsustada
TELL & SHOW: allkirjad ajajoonele ja kaartidele--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 17:33 (EEST)

5) Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusikakultuur[muuda]

TELL[muuda]

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusika (tell) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/341>

See jutt on keeleliselt kuidagi kange.
Mida on peetud silmas "polüfooniliste sanasuste" all lauses "seda tõendab ka uurimise käigus tuvastatud polüfoonilised sarnasused."?
Lause "Läänekristluses oli kasutusel ladina keel, kuid siiski jäi see nõrgemale kohale." on arusaamatu.
--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 14:29 (EEST)

See tekst on praegu katkendlik, ilma selge fookuseta ja kohati ebatäpne==== Täpsemat infot leiab: http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000005705 Aitäh, tegelen

AK: Kahjuks väga palju paremaks see tekst ei läinud.
GERHARD: Minu meelest on praegune tekst OK, palju täpsemaks ei jõua seda ju ajada. Oluline on olemas. Allikad, mida mina olen kasutanud on järgmised:

Dowley, T. (2011). Before The Church: The Jewish Musical Tradition (Chapter 1) [Enne kirikut: Juudi muusikatarditsioon]. Christian Music: A Global History [Kristik muusika: Globalne ajalugu]. Minneapolis: Augsburg Fortress, 11-25. Rebling, J. (2014). Tehillim in Jewish, Christian, and Islamic Usage. Tehillim - Journal of Synagogue Music, Vol. 39, no. 1, 4-16. Jakobson, J. R. (2014). Cantillation of the Psalms. Tehillim - Journal of Synagogue Music, Vol. 39, no. 1, 17-34.

AK: Varakristliku muusika žanrite kirjeldused peaks olema täpsemad.

Kommentaar GL: Ei ole vaja asja liiga keeruliseks ajada!
SHOW[muuda]

Show - tuleb luua, ootame illustratsioonid ja kaardid

LUMI KRISTIN: palun esitada kaartide kohta täpsed tellimused kunstnikule. Hea, kui leiate sobiva litsentsiga kaardipõhja, mida kunstnik saaks kasutada + lisage juurde selged juhised, mida soovite kaardil kujutada. Praegusel juhul on juba selge, et meil tuleb kaardid ise teha. --84.50.130.236 4. september 2017, kell 01:15 (EEST)

Kas sellel ptk on ka SHOW osa, kas planeeritud kaardid ainult? Aga DO-ülesanne?--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 17:29 (EEST)


ASK[muuda]

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusika (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1075>

Lause "Kristlus sündis Palestiinas" tõde-väär valikute skaalal tundub liiga kategooriline, st see on ilmselt ebatäpne. Kui me räägime algkristlusest, siis "Algkristlus on kristluse ajaloo esimese ajalõigu nimetus, alates 30. aastast pKr kuni 150. aastani pKr. See oli aeg esimeste koguduste moodustumisest Juuda ja Galilea maakondades kuni koguduste levimiseni üle Rooma impeeriumi idaosa ja Iraani (Partia) impeeriumi lääneosa suurematesse linnadesse. Sellel ajal valmisid olulised tekstid, mis hiljem Uue Testamendi koosseisu arvati, ja tähtsamad kirjad, mis leiti Nag Hammadist.", mis asub hoopis Egiptuses. Mingis mõttes on kaks eraldi asja, kas millestki räägitakse kirjeldavas jutustuses või see asi pannakse kategoorilise väitena ülesandesse. Nii et see Palestiina-asi tuleks läbi mõelda.--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 18:18 (EEST)
Lause "Varakristlik vaimulik laul erines juutide laulust." (tõene-väär) taas sellises kategoorilisuses ei pruugi olla õige. Varakristlik vaimulik laul võis saada alguse juutide laulust, kuid ajapikku tekkisid ka selles erinevused. Niisuguses stiilis kategooriline lähenemine võib olla õigustatud alg- või põhikoolis, aga mitte gümnaasiumis, kus inimestes tuleks kasvatada allikakriitilisuse ja üldse kriitilise mõtlemise võimekust.--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 18:18 (EEST)
"Muusikaharidust ei olnud võimalik omandada." Isegi kui see on vale, tundub see lause kuidagi poolikuna. Teiseks, mida siin mõeldakse üldse sõna all "muusikaharidus"?--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 18:22 (EEST)

LUMI KRISTIN: ASK1 : puudu töökäsk


Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusika (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1076>

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusika (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1078>

"Muusikaharidus oli võimalik omandada kloostrites." Taas sellisel kujul liiga kategooriline. Haridust võis ka siis omandada väga paljudes kohtades, sealhulgas näiteks ülikute õukondades. Kõik sõltub ka sellest, mis ajast me täpselt räägime, sest olemas olid (veel) ka antiigist pärit koolid (näiteks Platoni Akadeemia suleti alles aastal 529). Loomulikult oli Rooma riigi lagunemise segadikus kloostritel suur roll, kuid need ei olnud siiski ainukesed kohad, kus (muusika)haridust anti.--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 18:30 (EEST)
"Kristlik liturgia ehk jumalateenistuse kord kujunes välja Süürias." Kas see väide sellises kategoorilisuses peab ikka paika? Minu arusaamist mööda on liturgia asi, mis on pidevas muutumises. Keskkooli õppevahend ei tohiks sellisel ebamäärasel tasandil olla.--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 18:39 (EEST)

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusika (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1080>

"mida tõendab uurimise käigus tuvastatud polüfooniline sarnasus." Taas, mida tahendab siin sõna "polüfooniline"?--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 18:44 (EEST)

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusika (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1082>

Lünktestid sobivad ainult ühte kindlat vastust eeldavate küsimuste jaoks, näiteks ajaloos aastaarv, matemaatikas tehtes õige märk või grammatikas õige sõnalõpp. Sellist ülesannet minu meelest ei tohiks olla arutlemisoskust eeladvates asjades, et vastused on tekstitundlikud ja eeldavad "täpsete" sõnade kasutamist. Inimesed ei pea selliseid asju sellisel kujul pähe õppima.--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 18:53 (EEST)
LUMI KRISTIN:
ASK5: fraasidega vastuste puhul tegu ei ole.


DO[muuda]
LUMI KRISTIN: puudu DO--85.29.241.70 5. detsember 2017, kell 20:05 (EET)

Keskaeg[muuda]

[Igas teemas võib tulla lõiming IV kursusega]

:6) Sissejuhatus (kultuurilooline taust) [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt][muuda]

TELL[muuda]

OLGA: Täpsustan, et üldiselt loetakse muusikaõpikutes keskajaks 5-13. sajandit. Keskaja alguseks peetakse erinevate allikate andmetel kas Rooma impeeriumi jagunemist 395. aastal. või 476. aastal Lääne-Rooma keisri kukutamist (mõlemad sündmused mainitakse ära). 14-16 sajadit käsitletakse kui renessansi ajastut (loomulikult võivad need aastad olla vastuolus teiste allikatega, aga üldiselt on õpilased juba põhikoolis selle teadmise omandanud)

AK: Jah, see võib nii olla üldajaloos, kuid muusikaajaloos võivad perioodid olla erinevad. Näiteks ars novat muusikalises mõttes ei loe renessanssnähtuseks ükski mulle kättesaadav muusikaajaloo allikas (näiteks Grove või Grout&Palisca). Samasugune perioodide kokkulangematus on ka näiteks baroki, klassitsismi ja romantismiga. Nende erinevuste selgitamine peaks olema ka antud õppevahendi üks eesmärke.--Andrus Kallastu (arutelu) 31. juuli 2018, kell 19:33 (EEST)


Keskaja muusikateooria[muuda]

Olga:Lisaksin antud lugemise lisainfosse, nimelt on filosoofia teema ja kõiksugused võõrad nimed ja ladinakeelsed nimetused õpilastele kindlasti keerulised ning hetkel jääb antud alapeatükk neile kindlasti arusaamatuks ja liiga keeruliseks, ometi lisainfos võiks see olemas olla nendele õpilastele, kes tunnevad huvi selle valdkonna vastu

Loomulikult.--Andrus Kallastu (arutelu) 31. juuli 2018, kell 19:31 (EEST)
SHOW[muuda]
SHOW3: ajajoone alla pealkiri, mida ajajoon kajastab
SHOW2: puudu video allkiri, millega tegu (autor, aasta, pealkiri, keel ja kestus)
SHOW1: lisada planeeritud pildid (kaart tegemisel)--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 16:31 (EEST)


ASK[muuda]
LUMI KRISTIN:
ASK 5: töökäsk puudu, väidete lõpust punktid


DO[muuda]

:7) Ühehäälsus ja noodikiri. Ühehäälsus, gregooriuse koraal ja missa; noodikirja kujunemine [lõiming IV kursusega][muuda]

TELL[muuda]
TELL: https://vara.e-koolikott.ee/node/3388, puudu piltide + video allkirjad--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 16:25 (EEST)
Missa[muuda]

AK: Kui ma loen Muusikaõpikus I olevat teksti, siis ma saan aru, millest käib jutt. Siin tekstis seevastu valitseb tohutu pealiskaudsus ja segadus. Esimene asi on fookus: kas me räägime missast kui muusikažanrist? Teine asi on see, kui palju peaks rääkima missast kui liturgiast, et see oleks arusaadav? Kas ka sellel jutul peaks olema ajalooline perspektiiv, sest ka missa on olnud kujunemises. Missa kui muusikažanri kohta on infot näiteks http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000045872

GERHARD: Allpool on minu meelest vajalikku öeldud. Ajaloolist perspektiivi ei jõua ju lahti kirjutada see peaks ettepoole viitama! See aga teeks seda ju siinkohal nö segasemaks. Missa kui muusikažanr on kusjuures täpsemalt käsitletud Renessanssi peatükis (nii palju, kui antud momendil vajalik). Siin on juttu ikkagi liturgiast, mille baasil missa kui muusika žnr hakkas arenema, eksole.
Olga: nõustun, et meie eesmärk on õpilastele võimalikult lihtsate sõnadega selgeks teha, mis on missa, sest eesmärk on siiski liturgia tutvustus, kuna õpikutes nagunii nad sellega kokku puutuvad, siis on hea kui ka siin me selle natuke teistmoodi seletusega esile toome. Võime lisada lisalugemist, kui õpilasele tõepoolest missa nii huvi pakub, kuid eeldan, et õpilane ise tahab näha siin võimalikult lihtsat seletust
SHOW[muuda]
SHOW: https://vara.e-koolikott.ee/node/4058, mida tähendab kommentaar, et tuleb ise järgi teha? Kui illustraatorile, siis KOHE teada anda!


ASK[muuda]
LUMI KRISTIN:
ASK 5: https://vara.e-koolikott.ee/node/5520, pildiallkiri puudu (video all: autor, pealkiri, keel ja kestus)
ASK 1: töökäsk puudu, komad väidete lõpust
DO[muuda]

:8) Ilmalik muusika. Ilmalik muusika, rüütlimuusika (luule) ja pillid (de Ventadorn, de la Halle, von der Vogelweide)[muuda]

LUMI KRISTIN:
ASK 5: lünkadele vihjed juurde
ASK 4: töökäsk puudu, punktid väidete lõpus puudu
ASK 3: lünkade juurde vihjed
Ask 2: https://vara.e-koolikott.ee/node/5493, viimane slaid vihjed juurde! Esimene slaid on kujunduslikult kannatada saanud, nt kas üks küsimus juurde teha või paigutada küsimused eri slaididele
SHOW: pealkirjad videote alla: autor, pealkiri, keel ja kestus!--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 16:18 (EEST)

:9) Mitmehäälsus. Mitmehäälsuse tekkimine (Leoninus, Perotinus) [lõiming IV kursusega][muuda]

LUMI KRISTIN: TELL + SHOW: piltide ja videote allkirjad liigutada piltide ja videote alla--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 16:10 (EEST)

:11) Ars Nova. De Vitry, de Machaut[muuda]

Miks on Muusikaajaloo I kursuses Ars Nova paigutatud keskaja asemel renessansi alla, vt https://et.wikibooks.org/wiki/Muusikaajalugu/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM/I_kursus._Uusaegse_helikeele_kujunemine#11)_Ars_Nova? Ma ei suuda leida ühtegi soliidset allikat, mis sellist liigitust toetaks, vrd näiteks Grove https://doi.org/10.1093/gmo/9781561592630.article.23192 --Andrus Kallastu (arutelu) 7. juuli 2018, kell 12:08 (EEST). Ars nova on selgelt keskaja muusikastiil ka näiteks ajajoonel Interactive Review of Medieval Music https://wmich.edu/musicgradexamprep/MedievalChart.htm --Andrus Kallastu (arutelu) 8. juuli 2018, kell 00:05 (EEST)

Tegin vastava ümbertõstmise. --Andrus Kallastu (arutelu) 7. juuli 2018, kell 12:14 (EEST)
TELL[muuda]

AK: Mensuraalnotatsioonist tuleks kirjutada eelkõige siin, mitte lihtsalt suunata viidetega mujale.

GERHARD: Ma ei tahtndu üle koormata õpilasi. See kõik on väga spetsiifiline, eksole, lisainfo kellele, keda see lähemalt huvitab1
AK: Artikkel ei saa koosneda viidetest ingliskeelsele materjalile.
Tekitasin uut materjali.--Andrus Kallastu (arutelu) 14. august 2018, kell 02:04 (EEST)


SHOW[muuda]
ASK[muuda]
DO[muuda]

Renessanss[muuda]

[Igas teemas võib tulla lõiming IV kursusega]

:10) Sissejuhatus (kultuurilooline taust) [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt], sh ka polüfoonia areng [lõiming IV kursusega][muuda]

TELL[muuda]

OLGA: Kuna on esimene tund, kus renessansi üldse tutvustatakse, siis on hea teha lõiming ka teiste valdkondadega, mis annavad õpilasele tulevikus rohkem aimu, millist muusikat loodi ning kuidas oli eluolu sel perioodil.

AK: Minu küsimus on lihtne: miks me peame muusika õppevahendi raames rääkima üldajaloost, kui sellele infole võiks pigem linkida? Siin võiks olla juttu renessanssmuusika üldistest tunnustest ja erinevusest näiteks keskajaga.--Andrus Kallastu (arutelu) 6. august 2018, kell 01:00 (EEST)

Seoses renessanssmuusika esimese, sissejuhatava peatükiga tekkisid mõned põhimõttelised küsimused:

1. nii antud juhul kui ka põhimõtteliselt, kas kultuuriloolise taustana mõeldud peatükid ei peaks siiski olems fookusega muusikal, st andma üldistava kokkuvõtte ajastu või stiili põhilistest muusikalistest tunnustest? Vanas variandis on igasugust muud juttu, aga renessanssmuusika kohta väga vähe infot. Minu meelest ei tähenda lõimimine seda, et me paigutame muusikaajaloo õppevahendisse materjali, mis kuulub üldajalukku ja peaks olema lihtsalt lisalugemisena viidatud.
2. kas on otstarbekas muusikažanrite erinevates kohtades korduv käsitlemine? Praegu ilmub näiteks missa nii varakeskajal, seoses ars novaga kui ka renessanssmuusika sissejuhatuses. Selline käsitlus võib anda õpilasele vale ettekujutuse, nagu oleks tegu mingite erinevate asjadega, mis seda tegelikult ju ei ole. Palju selgem oleks tekitada üks õpiobjekt, milles räägitakse korraga žanrist kogu tema arengus. --Andrus Kallastu (arutelu) 6. august 2018, kell 15:21 (EEST)

Tõstsin need jutud praegu siit välja, need võiks sobivas osas viia üle Vikipeedia artiklisse Renessanss:

  • Renessansi mõiste: Renessanssi perioodiks nimetatakse ajavahemikku 14.–16. sajand. Nimetus renessanss on tulnud prantsuskeelsest sõnast renaissance, mis tähendab (antiiksete ideaalide) taassündi. Seda terminit on kasutatud pms Itaalia 14.–16. saj kultuuri iseloomustamiseks.
  • Poliitiline taust: 14. sajandi jooksul Euroopa tegi läbi tugevaid muutusi, sh poliitiliselt: prantsuse kuningad tahtsid rohkem võimu ja viisid isegi paavsti residentsi mõnda aega Roomast Lõuna-Prantsumaa linna Avignoni. Algas varakapitalistliku ühiskonna kujunemine (rikkad Põhja-Itaalia linnad) ning hakati mõtlema vabast ja haritud inimesest, kujuneb välja humanistlik mõtlemine (inimesest lähtuv mõtlemine). 15./16. sajandi vahetusel algavad eurooplaste maade avastamised (1492 Kolumbus avastab Ameerikat)
  • Ilmalikustumine: Sel ajal sai alguse ka ilmalikustamine, katoliku kirik ei olnud enam inimeste kesktelg. (#ajalugu) Ilmalikustamist võis leida ka 14. sajandi kunstis, kirjanduses ja muusikas.
  • Õukonna ballidel ja pidusöökide taustaks kõlas kaunis muusika.
  • Tehniline areng: Leiutati trükikunsti (15. saj. keskel), ka nooditrüki tehnikat (Veneetsias).
  • Ehituskunst: Kiriku kõrval hakkasid kunstiteoseid tellima ka valitsejad ja rikkad kaupmehed. Rajati uhkeid losse, kus olid väärtuslikke kunstiteostega kanistatud saalid. Kõige selgemat renessanssi mõju on märgata ehituskunstis, vanade roomlaste eeskujul tehti kõrge kupliga ehitisi ja kasutati ka ümarkaari (#kunst, arhitektuur). Kui gooti katedraal kujutas taevast kirikut, siis renessansi kiriku väliskuju ülistab maapealset elu ja inimest.

--Andrus Kallastu (arutelu) 6. august 2018, kell 17:06 (EEST)

Muusikas ilmusid vaimulike žanrite kõrvale ka ilmalikud žanrid, mis olid peaaegu samavõrdsed kompositsiooni keerulisuse poolest. Vaimulikule muusikale jäi sellest peale konservatiivsuse, traditsioone alalhoidev roll. Tõstsin välja, sest sellisel kujul on arusaamatu, millest siin tegelikult käib jutt? --Andrus Kallastu (arutelu) 6. august 2018, kell 17:15 (EEST)

SHOW[muuda]

SHOW 2: CP pildiallkiri lisada--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 17:21 (EEST)


ASK[muuda]

LUMI KRISTIN:

ASK4: puudu pildiallkiri ja töökäsk
SHOW 2: puudu pildiallkiri
ASK 3: puudu töökäsk
ASK 1: Praegusel kujul kindlasti mitte 1 tärni ülesanne! Teha vähemasti kolmeks, kuna isegi laia ekraaniga sülearvutil ei ole võimalik kasutajasõbralikult lahendada!--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 17:21 (EEST)

11 ptk ARS NOVA:

ASK 3: puudu töökäsk
ASK 1: Praegusel kujul kindlasti mitte 1 tärni ülesanne! Teha vähemasti kolmeks, kuna isegi laia ekraaniga sülearvutil ei ole võimalik kasutajasõbralikult lahendada!

:12) Madalmaade koolkond. Uued žanrid 15.-16. sajandil; Madalmaade muusika ja Madalmaade koolkond (Dufay, Ockeghem, des Prez, di Lasso)[muuda]

ASK 3: vähemasti kolmas raskusaste! Alati ei pruugi õpilane sinna lünka kirjutada „paiku“ võib kasutada ka umbes või ca. Alati ei ole võimalik seda mõttekriipsu välja võluda, seega on vahemike täpne küsimini problemaatiline (tuleks lüüa lahku, s.t kaheks kastiks). Kas seda kõike on õpilastel tõesti vaja peast teada?
endiselt probleemne ülesanne, sõnastused ise annavad vastuse ette, lisaks on töökäsk kirj kõik numbrid rooma nr, kuid esimese lünga vastus, mille süsteem n-ö õigeks loeb, läheb töökäsuga vastuollu. Terve ülesanne vajab üle vaatamist, korrigeerimist.
ASK 1: juba kenasti olemas liigendus kolmeks ülesandeks! Lüüa lahku kolmeks ülesandeks!
SHOW 2: pildiallkiri + helinäidete kestused juurde märkida!!!
SHOW 1: CP pildiallkiri, milliseid teemasid presentatsioon tutvustab--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 17:21 (EEST)
LUMI K: ASK 1: ülesanne, kus tuleb võimaldada õpilasel kirjutada lünka geograafilised piirkonnad mistahes järjekorras! Õigeks peab lugema Belgia nii enne kui pärast P-Prantsusmaad ja vastupidi. Samuti vaadata üle sõnastused! Sellised märgid nt -> jäävad antud kontekstis arusaamatuks, asendada sõnadega.

:13) Ilmalik muusika. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika; muusikainstrumendid ja tantsud (Janequin, Sachs, Hassler, Taverner, Morley, Byrd, Dowland)[muuda]

ASK 5: Ma ei tea, kuidas tava on, kuid kas heliloojate puhul eesnimesid üldse juurde ei märgita?
ASK 3: puudu töökäsk ja video allkiri
SHOW: pealkirjad videote alla liigutada--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 17:21 (EEST)

:14) Reformatsioon. Reformatsioon ja muutused 16. sajandi muusikas (Luther, Bourgeois, Tallis)[muuda]

TELL[muuda]

Teen ettepaneku liigendada tekst nii, et tõsta kohe fookusesse reformatsiooniaegne muusika ning tekitada üldajalooliste, usundilooliste jms teemade jaoks kas jaotis "huvitavat lisalugemist" või viia see võimaluse korral üldse üle üldajaloo ossa. E-koolikotis peaks tekkima võimalus digikogumikke koostades õpiobkekte linkida, nii et meil pole mõtet toota dubleerivat materjali.--Andrus Kallastu (arutelu) 16. juuli 2018, kell 12:31 (EEST)

SAALE: Sobib. Kuigi ehk võiks see siiski jääda "lisalugemise" alla, niiviisi akordionina.

Lisalugemiseks võib selle panna ka lingina Vikipeedia artiklile. Tõstan selle materjali praegu siia ringi. Palun kontrolli, kas siin on midagi, mis puudub Vikipeedia artiklis Reformatsioon ja vajadusel lisa see sinna. --Andrus Kallastu (arutelu) 6. august 2018, kell 17:33 (EEST)

Reformatsioon (lad k reformatio - ümberkujundamine, muutmine) - usuline liikumine 16. sajandil, mille tulemusel katoliku kirikurst eraldusid nn reformitud harud - luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Kõigi eraldunud harude üldnimetuseks on protestantism. (vt lisaks Vikipeedia) Tähtsamad reformatsioonisuunad on: luterlus - levis peamiselt Põhja-Saksamaal ja selle mõjupiirkonda kuuluvatel aladel (sh Eestis) kalvinism - levis peamiselt Šveitsis, Prantsusmaal ja Madalmaades anglikaani kirik - levis peamiselt Inglismaal Tavaliselt seostatakse reformatsiooni algust aastaga 1517, mil liikumise üks olulisem eestvedaja Martin Luther riputas 95 kuulsat teesi Wittenbergi kiriku seinale.

Katoliku kiriku uuendamise varasemad katsed. Katoliku kirikut, mis ühendas Euroopa kultuuriruumi tervikuks, oldi juba keskajast aega üritatud reformida - püüelda tagasi algkristluse poole. Muutustemeelsete liikumiste eesmärgiks ei olnud siiski katoliku kirikust lahku lüüa, vaid seda sisemiselt reformida. Katoliku kirik kuulutas aga kõik sedasorti liikumised ketserluseks ning need ei pääsenud sisulises plaanis mõjule. Tähtsaimateks Lutheri reformatsiooni eelseteks (s.t 14. sajandi) uuendajateks olid Jan Hus ja John Whycliff (vt Vikipeedia ingl k). Sajand hiljemgi jätkasid Jan Husi pooldajad - hussiidid - oma tegevust.

Reformatsioon Saksamaal ning sellega kaasnevad muutused muusika(elu)s. 16. sajandi algul kujunes Saksamaa, eesotsas Martin Lutheriga (vt Vikipeedia) tähtsaimaks reformatsioonikeskuseks. 1517. aastal riputas ta 95 teesi Wittenbergi kiriku seinale, milles mõistis hukka indulgentside (patukustutuskirjade) müügi. Seda sündmust käsitletaksegi sümboolselt luteri reformatsiooni toimumisena, olgugi, et need teesid moodustasid vaid ühe osa Lutheri ulatuslikust tegevusest. Üldjoontes langesid tema püüdlused katoliku kiriku uuendamisega kokku varasemate uuendajate omadega - samuti, kui varem, oli ka Lutheri eesmärgiks algkristluse või tõelise kristluse taastamine. Luther oli veendunud, et lähtuda tuleb sellest, mida on kirjutatud (s.t piiblist), et lunastuseks piisab ainult usust (et see ei sõltu positiivsete ja negatiivsete tegude summast) ning, et lunastada saab ainult Jumal (mitte paavst, n-ö "ametnik"). Kuivõrd varased kiriku uuendamise katsed olid ebaõnnestunud, saatis Lutherit edu. Reformatsiooni laia ja kiiret levikut toetas trükimasina leiutamine (vt Vikipeedia).

Reformatsiooni põhjusi: vaimulikud elasid ilmalikku elu otsuseid tehti pigem poliitilistel ja majanduslikel, kui et usulistel põhjustel korruptsioon pühakute kultus indulgentside - patukustutuskirjade müük (mille algatajaks oli paavst Leo X ning mille eesmärgiks oli Püha Peetruse kiriku taastamine Vatikanis) Kuigi pole vist olemas elu valdkonda, mida luteri reformatsioon poleks mõjutanud, on muusika seisukohast vast olulisimad Lutheri ideedest tingitud muutused liturgias ja kirikukorralduses, aga ka haridussüsteemis.

SHOW[muuda]
SHOW3 ja 2: CP allkiri: milliseid teemasid presentatsioon tutvustab?--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 17:21 (EEST)


ASK[muuda]
ASK5: https://vara.e-koolikott.ee/node/5671, põhjenduse jaoks võib vastusekasti teha suuremaks (valikus ka nt 10 rida), video allkiri
ASK3: mulle pakub välja kohe õige kasti lohistamiseks, seega tuleb kastid ja nende seosed üle vaadata ja õigeks timmida! Samuti on segamini üsna eriilmelised märksõnad. Abiks orienteerumisel võiks olla nt see, kui ühes reas on nimed, teises tekkepõhjused jne.
ASK2: puudu töökäsk
ASK1: vihjed lünkade juurde (töölaual õige vastuse järel saab kooloniga juurde märkida!)


DO[muuda]

:15) Vastureformatsioon. Vastureformatsioon - Rooma koolkond (da Palestrina, G. Allegri) ja Veneetsia koolkond (Willaert, G. Gabrieli); Palestrina kui polüfoonia esimene kõrgaeg[muuda]

TELL[muuda]
SHOW[muuda]
SHOW 2 ja 1: CP allkiri, milliseid teemasid tutvustab--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 17:21 (EEST)


ASK[muuda]
ASK5: videote allkirjad videote alla liigutada. Juurde: autor, aasta, pealkiri, keel ja kestus!
ASK4: lahku lüüa või lühendada
ASK3: võib vaadata üle, kuidas märksõnu paigutada/esitada (vt reformatsioon ASK3 kommentaari)
ASK1: puudu töökäsk


DO[muuda]

Barokk[muuda]

16) Sissejuhatus (kultuurilooline taust) [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt][muuda]

GL: Tegelikult peaks muutma olulised sõnad veel poolrasvaseks, ma ei ole seda hetkel teinud läbivalt, seda tuleb teha Drupalis, kui tekst on tagasi keeletoimetusest...

TELL[muuda]

Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/380>

Stiilimuutust tajuti 1600. a. paiku selgelt ja püüti säilitada vana kirjaviis (stile antico e vana stiil, prima pratica e esimene komponeerimisviis), mida vastandati uuele kirjaviisile (stile moderno e modernne stiil, seconda pratica e teine komponeerimisviis). Prima pratica: motettiline (algselt vaimuliku sisuga vokaalteos), polüfooniline faktuur, neutraalne sõnatõlgendus, regulaarne dissonantside käsitlus, alla-breve-notatsioon, harmooniline, laadide paljusus (=IV). Seconda pratica: madrigaalne (pms ilmaliku sisuga vokaalteos), raamhäältele tuginev faktuur, afektilised sõnatõlgendused, vabam dissonantside käsitlus, standardnotatsioon kaasaarvatud lühemad noodivältused, meloodiline, valitsevad duur ja moll (=IV) Ma ei kujuta päris täpselt ette, milline peaks olema õpilase teoreetiline ettevalmistus, et sellest jutust tegelikult ka aru saada? Olen nõus, et põhimõtteliselt sellest võiks kujundada ühe muusikaajalugu ja kompositsiooniõpetust lõimiva stiilimooduli. Milline see peaks aga täpselt olema, ei oska küll praegu öelda. Sellisel kujul tundub nii see jutt kui ka teemaga haakub DO-ülesanne <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1641> lihtsalt ülejõukäiv.--Andrus Kallastu (arutelu) 30. august 2017, kell 22:26 (EEST)

Püüdsin seda teksti veidi selgemaks struktureerida, kuid sellegipoolest jääb arusaamatuks, kuidas õpetaja neid asju muusikateooriat mitte tundvatele õpilastele selgeks peaks tegema?--Andrus Kallastu (arutelu) 7. august 2018, kell 14:23 (EEST)
prima pratica: motettiline (algselt vaimuliku sisuga vokaalteos), seconda pratica: madrigaalne (pms ilmaliku sisuga vokaalteos) Mida on sellega jutuga öelda tahetud?--Andrus Kallastu (arutelu) 7. august 2018, kell 14:23 (EEST)
Barokkstiili kirjeldus[muuda]

OLGA: Kardan, et selline alapealkiri [kontseptuaalne kirjeldus] jääb õpilasele segaseks (kontseptuaalne), peaks muutma lihtsamaks.

Nõus.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. august 2018, kell 19:51 (EEST)

GL: vaatasin üle ja kiitsin heaks, täiendused on suurepärased. https://et.wikibooks.org/wiki/Muusikaajalugu/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM/I_kursus._Uusaegse_helikeele_kujunemine#Barokk

GL: Linkisin DÕV IV kursuse peatükid vajalike mõistete taha, selleks on lõimimine ette nähtud, ainult sildid ei piisa, sest osa mõisteid nagu polüfoonia ja kirikulaadid ei ole eraldi peatükis... Lisasin mõned täpsustused...

Linkimise süsteem muudele õpiobjektidele tuleks läbi mõelda. E-koolikotis puudub teksti see linkimise järgi vajadus, sest digikogumikus on võimalik vajalikud õpiobjektid kohe kokku koondada.--Andrus Kallastu (arutelu) 15. august 2018, kell 13:01 (EEST)
GL: minu jaoks on objektide vahel linkimine esimene materjali sisene tasand, minu jaoks siin küsimust ei olegi. Tõepoolest on aga tõsi, et e-koolikoti kontekstis ilmub selline otselink hoopis Drupali lingina, see on tobe. Samas, IV kursuse materjalidele linkisin hoopis Vikiraamatutesse, mis seda asja omamoodi toimivalt lahendab, eksole...

GL: Sellest lausest ma ei saa aru, Andrus, palun täpsusta seda: - erinevad muusikastiilid võivad koos eksisteerida väga erinevatel perioodidel, renessansi ajal võib-olla lihtsalt veidi vähem;

Võtsin lausejupi "renessansi ajal võib-olla lihtsalt veidi vähem;" maha, sest sellise pooliku vihjena tekitab ta segadust.--Andrus Kallastu (arutelu) 15. august 2018, kell 13:01 (EEST)
GL: väga hea, aitäh, ikka juhtub poolikuid lauseid...
Lihtsalt selgituseks: see info pärineb Grovest ja tegu ei ole pooliku lausega, vaid väga selge väitega vt http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000002097#omo-9781561592630-e-0000002097-div1-0000002097.3 3. Critique of the concept: "Diverse styles have co-existed in many periods, if perhaps less in the Renaissance." Selle lausega on ilmselt peetud silmas, et renessanssmuusika oli stiililiselt homogeensem kui näiteks barokk. Kui aga seda mõtet meie õppevahendis välja käia, tuleks seda lihtsalt rohkem selgitada (ja põhjalikumalt uurida, kas see väide tegelikult ka üldse tõele vastab või mida Grove autorid on üldse silmas pidanud). Nii et seetõttu on targem selline probleemne asi praegu pigem välja tõsta.--Andrus Kallastu (arutelu) 15. august 2018, kell 23:51 (EEST)

GL: Huvitavat lisalugemist barokkmuusika kompositsioonitehnikatest. Miks on pandud seda, mis tegelikult on keskne ja mida ka õpilased mõistava, lisalugemisse? Samuti on see sobiv koht lõimimiseks IV kursusega! Palun seda jätta selliseks: Barokkmuusika kompositsioonitehnikatest. See läheb siis akordioni alla ja on seega nagunii lisalugemise staatuses, eksole...

Sul on eesti tavakooli muusikatasemest liiga hea arvamus. --Andrus Kallastu (arutelu) 15. august 2018, kell 13:03 (EEST)
GL: Täiesti võimalik, kahtlemata ei ole tase kuigi kõrge. Aga me kindlasti pakkume seda, mida me peame õigeks ja vajalikuks. Õpetaja ise samuti otsustab, mida ta kasutab ja mida mitte... :)
Kirikukontsert[muuda]

ning kellegagi koos töötama, kokku saama, kokku leppima, korraldama. Võistlemine ja koostöö on seda žanrit iseloomustanud läbivalt kord rõhuga ühel, kord teisel tähendusel. Kus selline tähendus on esitatud?--Andrus Kallastu (arutelu) 7. august 2018, kell 19:27 (EEST)

GL: need on sõna kontsert tõlkevariandid, mis toetavad mõiste nii žanri kui ka ühiskondliku tähendust.

Vanas TELL-is on lause Tähtsal kohal olid kontsert ja kontsertstiil'. Kas kontsertstiilist on ka plaanis kirjutada? --Andrus Kallastu (arutelu) 8. august 2018, kell 00:26 (EEST)

GL: Ilmselt, jah, peab ühe lause juurde lisama selle kohta...

GL: Tõstsin kontserdi ladinakeelsed tähendused kontserdi üldpealkirja alla, sest need sisaldavad mõiste nii žanri kui ka sündmuse keelelist päritolu.

Muusikaelu korraldus baroki ajal[muuda]

AK: MATERJALI PUUDU. KUI SEDA TEEMAT ÜLDSE TAHTA SELETADA, SIIS TULEKS SEDA TEHA SELGEMALT. VÕIKS LIITA JUTUGA OOPERIMAJADEST

GL: Peatükk on sissejuhatus, midagi selle kohta peaks olema siin siiski mainitud. See on see, millest tasub õpilastele rääkida... Barokk-ooper on loomulikult eraldi peatükk, millele siin saab ka viidata...


Huvitavat lisalugemist[muuda]

Ajastu mõiste barokk (vt ka #kunstiajalugu, #arhitektuur) on tuletatud sõnast barroco, mis tähendab portugali keeles ebakorrapärase kujuga pärli. Omal ajal oli see hääbuva kunstistiili pilknimetus: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav. Alles 19./20. saj. vahetusel hakati seda kasutama hinnanguvaba epohhi (ajastu) nimetusena. Barokiks nimetatakse Euroopa kultuuris ajajärku 1600-1750 (#kunst, ajalugu, kirjandus). Antud perioodil oli priiskav õukonnaelu, üritati luua midagi teistsugust, ebakorralist. Erinevalt renessansi ajastust baroki ajastu kunstnik (#kunst, #ajalugu) mitte ei matki enam loodust, vaid kujundab seda (geniusena) ise tunnete ja ratsionaalsusega. See võis tähendada ka loodusega konflikti sattumist, nt arhitekt loob lossid geomeetrilis-matemaatilistel põhimõttetel kasvõi soo- või rabamaastikku (ebasobiv keskkond ehitamiseks, nt Peterburi on ehitatud sohu). Inimeste loodud vormid (sotsiaalsfääris, arhitektuuuris, muusikas) eristub loodusest ja võib mõjuda kunstlikuna: üliformaalsed õukondlikud kõnetamisstiilid, parukas, tseremooniad ja kastraadid (aldihäälega laulvad meeslauljad). Maailma on nagu teater näitlejate ja muusikaga. Selle jutu võiks sobivas osas liita Vikipeedia artiklisse Barokk. --Andrus Kallastu (arutelu) 8. august 2018, kell 00:34 (EEST)

GL: See Barokk Vikipeediaartikkel on (vabandust) segane: segamini on Eesti ja muu maailma kirjeldused... mõlemast peaks tegema eraldi artiklid... Ma ei soovita sellele viidata selliselt kujul, sest õpilane ei tea, mida ta sealt peaks saama teada. Ma tõstsin paraku tagasi Baroki üldiseloomustuse, sest see on see, mida õpilased peaksid taustaks teadma ikkagi, ja mitte otsima seda Vikipeediast taga! See asub nüüd baroki Tell alguses*


SHOW[muuda]
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/379>
Show v=C3=B5iks veel midagi lisada visuaalselt (nt Keppleri harmoonia mundi skeem vms), mida ma pole veel j=C3=B5udnud teha... Siin on ka koht l=C3=B5imimiseks =3DIV.


ASK[muuda]
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/859>
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/861>
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/862>
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1633>
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 4.1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1083>
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell + ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/864>
LUMI KRISTIN: See on puhas ASK. TELL eeldab lihtsalt teksti või mõistete definitsioone. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/864 --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:23 (EEST)
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 6) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1638>


LUMI KRISTIN:
ASK 6: puudu töökäsk
TELL + ASK 5 puudu CP pildiallkiri, millega tegu
ASK 2: puudu töökäsk
DO[muuda]
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1641>
Minu meelest on see ülesanne tavakeskkooli õpilastele liiga ebamäärane ja keeruline.--Andrus Kallastu (arutelu) 31. august 2017, kell 10:07 (EEST)
LUMI KRISTIN: Selle DO-ülesande puhul on tegu pigem projektülesandega, kuna hõlmab koostöist lähenemist. Õpilane ei saa seda ülesannet iseseisvalt lahendada. Variandid: 1) lihtsustada iseseisvaks ülesandeks, 2) teha kaks tööetappi, millest üks on iseseisev ülesanne, teine koostöine, 3) arendada projektülesandeks, sidudes tööprotsess erinevate valdkondade ja väljunditega, http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1641. --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:23 (EEST)

AK: DO UUS. LAHE ÜLESANNE, KUID SELLISENA TAVAKOOLI TASEMEL TEOSTAMATU

GL: Aitäh, et meeldib :) Kahtlemata seda ülesannet väga täpselt ei saa oodata sooritada, kui tõesti stiilirangelt analüüsida, kuid eesmärk ei ole siiski stiilitruu analüüs, vaid võimaldada õpilastel läbiarutada printsiibilt hoiakuid (väidelda) uue ja vana stiili (kompositsiooniviisi) teemal. 1. Kui õpetaja ei leia konkreetselt vana ja uue stiili teoseid ja on ise ebakindel selles, siis ta võib seda väitlust ka abstraktsemalt läbi viia kasutades ainult need Tellis antud baroki iseloomustused 2. Õppida kätte vana ja uue stiili teemal väitlema


TELL: värviliselt esiletõstetud tekstiosad lahendada
SHOW: ajajoone pildiallkiri lisada--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 16:53 (EEST)

:17) Vokaal-instrumentaalmuusika. Muusika üldiseloomustus; vokaalmuusika ning vokaalinstrumentaalsed suurvormid (A. Scarlatti, Schütz, Bach, Händel)[muuda]

Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (tell)
Kas see õpiobjekt on juba olemas? Kui jah, palun lisada siia link.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 12:11 (EEST)
Show: seda tuleb lisada, kui on teosed otsustatud! Siin on ka koht l=C3=B5imimiseks =3DIV.
LUMI KRISTIN puudu SHOW --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:23 (EEST)
Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1110>
Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1111>
Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1112>
Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1119>
Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1123>
Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1124>
1. Vali 3-5 olulisemat aspekti, mis liigitavat teost selleks või selleks žanriks.; 1.1 Mängi klassikaaslastele ette 5-7 katkendit ja lase neil arvata, mis žanris teos on.; 1.2 Lase neil küsimusi esiada ja selgita arusaamatusi, põhjenda.; 2. Mängi teost või teose osa klassikaaslastele ette ja arutage teost veelkord.; 2.1 Samuti arutage, milliseid küsimusi oleks sellisele teosele veel. Esiteks tundub see ülesanne tavalise keskkooliõpilase võimalikku kompetentsi arvestades liiga keeruline. Teiseks tuleks läbi mõelda, milline on selle ülesande sooritamiseks vajalik aeg. Juba näiteks punkti 1.1 teostamine võtab üksi aega pool tundi. Kas on mõeldud, et selliseid tutvustusi teeb klassis iga õpilane? --Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 12:18 (EEST)
OLGA: Ülesanne täiendatud, lisatud, et sooritamine toimub rühmatöös ning osaliselt võib ülesanne olla ka kodutöö osa
LUMI KRISTIN:
SHOW: korrigeeri ja tõlgi pealkirjad! Aastaarvud?
ASK 5: käänded!!! Lünkade juurde vihjed! Vaadata üle, kas tõesti on iga lünk vajalik. Küsime lünkades ainult neid teadmisi, mida tõesti on õpilasel vaja teada. Lünktekst on selle õppematerjali üks probleemsemaid ülesannete tüüpe.
ASK 4: slaid 5, venita küsimust suuremaks nii, et ei jää seda kerimisvõimalust
ASK 2: puudu töökäsk
ASK 1: käänded!!! palun lausestust muuta nii, et ei jää lisatähti vms lünkadest väljaspoole--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 16:49 (EEST)

:18) Instrumentaalmuusika. Muusikainstrumendid ja instrumentaalmuusika vormid ning žanrid (Corelli, Vivaldi, Couperin, Rameau, Bach, Händel); Rameaust Bachini kui polüfoonia teine kõrgaeg[muuda]

Barokk. Instrumentaalmuusika (tell) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/449>
Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid on loonud Roomas tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Arcangelo Corelli (1653-1713). Oleksin ettevaatlik sedalaadi hüüatustega "Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid...". Mis on ühe jaoks "parim", see teise jaoks "parim" ei ole. Minu meelest peaks üldine esitluse stiil olema pigem neutraalne, muidu jääb mulje mingi arvamuse pealesurumisest.--Andrus Kallastu (arutelu) 1. september 2017, kell 22:37 (EEST)
OLGA: Parandused sisse viidud, ära võetud parimad, asendatud teise lausega
Kontsert on sonaadi paralleelvorm. See lause on arusaamatu. 1. ei ole kontsert ja sonaat vormid selle sõna täpses tähenduses, 2. milles see paralleelsus õieti seisneb?--Andrus Kallastu (arutelu) 1. september 2017, kell 22:40 (EEST)
Show: seda tuleb lisada, kui on teosed otsustatud! Siin on ka koht l=C3=B5imimiseks =3DIV.
LUMI KRISTIN: puudu SHOW --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:23 (EEST)
Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1128>
Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1129>
Idee on lahe, aga minu meelest on see ülesanne pigem põhikoolitasemele.--Andrus Kallastu (arutelu) 1. september 2017, kell 22:48 (EEST)
LUMI KRISTIN: ASK 2 puudu tööjuhis. Võib-olla on mõistlikum lahendada ülesandetüübiga "ühenda paarid"? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1334
Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1130>
Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1131>
Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1132>
Barokk. Instrumentaalmuusika (do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1133>
LUMI KRISTIN:
SHOW: itaalia orkester, kirikusonaat, kammersonaat vastavate näideteta? Aastaarvud? Illustratsioon juurde?
ASK2: puudu töökäsk
TELL: Illustratsioone?--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 16:43 (EEST)

:19) Lavamuusika. Ooperi ja balleti sünd ning areng 17.-18. sajandi I pooleni (Peri, Monteverdi, Purcell, Händel, Lully)[muuda]

[Igas teemas võib tulla lõiming IV kursusega]

Barokk. Lavamuusika (tell) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/450>
Show: seda tuleb lisada, kui on teosed otsustatud! Showsse tuleks lisada ka ooperteatrite ehitusskeeme, dekoratsioone ja kuulutusi, kuna m=C3=B5lema viimast nt DO's k=C3=BCsime teha...
LUMI KRISTIN: puudu SHOW --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:23 (EEST)


Barokk. Lavamuusika (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1136>
Barokk. Lavamuusika (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1137>
Barokk. Lavamuusika (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1138>
LUMI KRISTIN: Uusaegse helikeele kujunemine » Barokk, Lavamuusika (ask 2). Siin tekib mul (ehk võhiklik) küsimus, millise oskuse või teadmise omandab õpilane lihtsalt "ooperi" sõnade väljanoppimisel tekstist?
GERHARD: kui olen jõudnud seda üle vaadata, saan seda kommenteerida.


Barokk. Lavamuusika (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1149>
Barokk. Lavamuusika (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1151>
Barokk. Lavamuusika (do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1152>
1) Kirjuta ning kaunista kutse. Antud kutse peab olema kirjutatud barokkistiilis (#ajalugu, #kirjandus, #ühiskond) ning kaunistused peavad olema ka vastavad. Kutse peab sisaldama ooperiteatri nime, ooperi pealkirja ning helilooja ja libretisti nime. Samuti tuleb lühidalt tutvustada ka esitatava ooperi sisu.; 2) Kirjuta süžee ooperile. Tutvu eelnevalt ka teiste barokkooperitega. Ooper peab sisaldama mees- ja naispeaosatäitjat. Samuti mõtle välja huvitav pealkiri ning tegelasnimed.; 3) Joonista lavaline dekoratsioon ning räägi lühidalt aluseks oleva ooperi sisust. Ooperis on tavaliselt kasutusel mitu erinevat lavadekoratsiooni, tutvu barokkooperitega ning pane ka enda loodud ooperile pealkiri. Millisele tasemele on see ülesanne mõeldud? Kui tahta sellist asja nö "päriselt" teha, siis see on väga ajamahukas. Kui seda tehakse nö "mängult", siis minu meelest oleks siin sihtrühm pigem algklassilapsed või põhikooli algus. Keskkooliõpilase ülesanne peaks olema nö "päris" asi. --Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 12:40 (EEST)
LUMI KRISTIN:
ASK 4: vihjed lünkade juurde
SHOW: aastaarvud? Mõni illustratsioon juurde?
ASK 3: töökäsk puudu
ASK 1: lüüa lahku kaheks ülesandeks (muidu nutiseadmes võimatu lahendada)--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 16:36 (EEST)

Klassitsism[muuda]

20) Sissejuhatus (kultuurilooline taust) [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt][muuda]

Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell + show) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/774>
Lause toimus suurtes kogustes muusikaõpikute kirjutamine. on sellisel kujul arusaamatu. --Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 12:44 (EEST)

Show: seda tuleb lisada, kui on teosed otsustatud! Siin on ka koht l=C3=B5imimiseks =3DIV.

Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1347>
Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1348>

LUMI KRISTIN: puudu ASK, DO-ülesanne. --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:10 (EEST)

KÕIK on nüüd olemas, palun vaata põhilehel...
LUMI KRISTIN:
ASK 6: https://vara.e-koolikott.ee/node/3825, miks saab ka töökäsus sõnu märkida? (töökäsk text mallis). Ülesanne algab töökäsuga. Pealkiri, millega tegu, liigutada õpiobjekti alla.
SHOW 2.1: presentatsiooni pealkiri alt puudu (text mall)
ASK 4: https://vara.e-koolikott.ee/node/3821, Tundlik stiil (sks. k. empfindsamer Stil) ​võimendas galantset stiili [ ] ajavahemikul . Teda iseloomustavad märksõnad [ ] ja [ ] on [ ] märksõnad. See oli [ ]. Helilooja ja interpreet nö [ ] nootide kaudu.
Lausestus peab võimaldama aimata, millist sõna lüngas näha soovitakse. See oli [ ]??? See võib olla tõesti ükskõik mis. Iseloomustavad märksõnad? Ka neid võib olla mitmesuguseid ja mitmes eri järjestuses. Kas seda ajavahemikku peab õpilane peast teadma?
Pakun välja nurksulgudega lüngad, uue lausestuse ja õigekirja --> Tundlik stiil (sks. k. empfindsamer Stil) ​võimendas [galantset] stiili [Põhja-Saksamaal, vihje: millises piirkonnas?] ajavahemikul 1740-1765. Teda SEDA iseloomustavad [valgustus]ajastule omased märksõnad *tundlikkus/tunded* ja *tunded/tundlikkus. See oli [hingest] sündinud muusika. Helilooja ja interpreet nö [kõnelesid, vihje: eneseväljendusviis] nootide kaudu.
ASK 3: Lahku lüüa, kolmeks ülesandeks. Pigem teha ümber, et õpilane saab lünkadesse lohistada etteantud sõnad! Üleminekuaeg võib olla lünkadega, kui see on faktiteadmine, mida iga õpilane peab teadma.
ASK 1: https://vara.e-koolikott.ee/node/3817, võimalusel teha sellest ümber kaks lühemat ülesannet.
SHOW 2: CP pealkiri puudu (text all)--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 16:02 (EEST)

21) Mannheimi koolkond[muuda]

Klassitsism. Mannheimi koolkond (tell) http://htk.tlu.ee/oppevara/node/807#overlay-context=node/807%3D
'Mannheimi koolkonna uuendustel on itaalia eeskujud, kuid need arenevad välja iseloomulikeks. Silmatorkav on musitseerimise loomulikus ja hoogsus ning sentimentaalsus, osa sellest stiilist peetakse omal kaasajalgi moeks ja lahjenevad nö tühjadeks maneerideks. Keeleliselt kohmakas ja kohati arusaamatu, mida on öelda tahetud.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 15:37 (EEST)
GERHARD: milline oleks muudatussoovitus? --Gerhard Lock (arutelu) 1. märts 2018, kell 18:25 (EET)
crescendo on nagu katarakt [läätsekae], on arusaamatu.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 15:37 (EEST)
GERHARD: see on Riemanni sõnastus: kas luubi alla minek oleks parem? --Gerhard Lock (arutelu) 1. märts 2018, kell 18:25 (EET)
GERHARD: lisasin: luubi alla minek --Gerhard Lock (arutelu) 5. märts 2018, kell 05:51 (EET)
Tähtsamad uuendused: (=IV) - meloodia valitseb (nummerdatud bass puudub), - paarisarvulised meetrumid (2, 4, 8), tantsulisus, rahvalikus, - lühemad ja variatiivsed teemad, - sonaadivormi/sümfoonia esimene osa variatiivsete teemade ja motiividega, elava iseloomuga, - baroki afekti asemel rakendatakse kontraste (tekivad sonaadivormile iseloomulikud emotsionaalselt vastandlikud teemad), - sonaadivormi/sümfoonia kolmanda osana lisandub menuett (toob sisse tantsulisust kui inimeste loomulik liikumisvorm), - baroki trepidünaamika asemel rakendatakse crescendo efekte püsiva harmoonia ja figuratsiooni juures, f ja p vahetus lühiajaliselt vastavalt muusikalisele dramaturgiale, - puhkpillirühmad orkestris iseseisvuvad jutt on sellisel kujul ilmselt tavalisele keskkooliõpilasele üle jõu. Siin tuleks selgitada 1. parameetreid, mille väärtusi me üldse võrdleme, 2. millise ajastuga võrreldakse. Kui barokiga, tuleks mingi sarnane võrdlusalus tekitada ka sealsetes punktides. Materjali praegune esitus võib tekitada õpilase peas paraja segaduse.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 15:37 (EEST)
Show 1 - planeerin maneeride kohta noodin=C3=A4iteid, kuid pole veel j=C3==B5udnud neid konkreetselt sisestada.
Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1310> Siin sisalduvat noodin=C3=A4idet tuleb taasnoodistada.
Miks on vajalik taasnoodistamine? Kas siin on autorikaitse alla kuuluvat materjali?--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 15:40 (EEST)
GERHARD: See näide on pärit Riemanni Stamitzi kogutud teoste väljaandest, millel kindlasti ei ole CC-BY litsents. https://archive.org/stream/RiemannDTB3thcatalog/Riemann-DTB3thcatalog#page/n33/mode/1up http://imslp.org/wiki/Category:Stamitz,_Johann --Gerhard Lock (arutelu) 1. märts 2018, kell 18:25 (EET)
Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1244> --> On m=C3=B6eldav lisada siinsete helin=C3=A4idetele vastavad noodikatkendid.
Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1182>
Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1183>
Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1184>
Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1271>
Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1252>

LUMI KRISTIN: Uusaegse helikeele kujunemine » Klassitsism, Mannheimi koolkond. Minul näitab, et osad showd ja askid on tühjad. Kui siia on midagi planeeritud, mida hetkel ei saa koostada/näidata, siis palun lisage juurde väike märge, nt show: tuleb foto sellest ja sellest vms

GERHARD: siin on tõepoolest mõned näited (noodinäited) puudu, mida ma peatselt lisan (dummy'dena), mida peaks siis noodistama.

LUMI KRISTIN: ASK 2 annab õpilasele sõnastusega vastuse ette ära: http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1183

GERHARD: Võib-olla küll... kuid pille peab siiski ära tundma... eks see ole ehk liiga lihtne ülesanne...--Gerhard Lock (arutelu) 1. märts 2018, kell 18:25 (EET)

puudu DO-ülesanne. --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:10 (EEST)

GERHARD: Nüüd lisatud--Gerhard Lock (arutelu) 1. märts 2018, kell 18:25 (EET)
Klassitsism. Mannheimi koolkond (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3884>
LUMI KRISTIN:
SHOW: https://vara.e-koolikott.ee/node/1310, puudu pildi pealkiri (lisada text malliga pildi alla)
ASK 4: https://vara.e-koolikott.ee/node/1271, tundub väga problmeene ülesanne. Esimeses lüngas kääne. Lünkade juurde märgiksin vihjed juurde (lisamiseks töölaual koolon õige vastuse järel). Frustratsiooni võib tekitada ka õpilase õige vastus „viiuldaja“ aga süsteem loeb õigeks „viiulimängija“. Vb drag and dropiga ülesanne uuesti üles ehitada, nt õpilane lohistab nimed õigetesse kastidesse.
ASK 5: Puudu töökäsk päises
SHOW 3: Ohe, rakett ja rull: puudu peakirjad, millega tegu.
ASK 2: https://vara.e-koolikott.ee/node/1182 nendes ülesannetes ei saa eirata õigekirja! Lause alguses suur täht!
TELL: punased, kollased märgised lahendada.--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 15:42 (EEST)

22) Ooper. Vokaalmuusika - uued suunad ooperis (Pergolesi, Gluck, Mozart)[muuda]

TELL[muuda]

See TELL on praegu teemast mööda, sest palju on juttu barokkooperist, kuid praktiliselt puudub info klassikalise ooperi kohta. Kas nii peabki olema? --Andrus Kallastu (arutelu) 20. juuli 2018, kell 01:20 (EEST) Olga: sissejuhatuses on tõepoolest õpilastele meeldetueltuse eesmärgil räägitud ka barokkooperist(hea on kui ka õpetaja tunnis mainib, et nad on ooperiga juba kokku puutunud ja toob mõne näite juba õpitud barokkooperist). Siiski ei leia ma, et seda juttu on liiga palju. On ära toodud põhilised mõisted, mida õpilane selles peatükis võiks õpida "koomiline ooper", "laulumäng", "intermeedium", samuti kolm põhilist heliloojad, kellega võiksid peatükis tutvuda.

Klassitsism. Ooper (tell) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/814>
SHOW[muuda]
Show - peab arutama, mida sinna panna
LUMI KRISTIN: puudu SHOW --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:10 (EEST)
GERHARD: sinna on planeeritud 4K videote näited, aga kuna nendega veel aega läheb, peame kõigepealt YT linke sinna panema näidetega...--Gerhard Lock (arutelu) 1. märts 2018, kell 18:25 (EET)


ASK[muuda]
Klassitsism. Ooper (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1177>
Klassitsism. Ooper (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1178> --> Seda tuleb veel t=C3=A4psustada/arendada.
Klassitsism. Ooper (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1179>
Klassitsism. Ooper (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1180>
Ask 5 - tuleb veel luua

LUMI KRISTIN: ASK 1: Võib olla täiesti ühe tekstiplokina (kompaktsem). Viimases lüngas kääne, lausestus ümber teha. Hea pikkusega ülesanne!--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 15:30 (EEST)

LUMI KRISTIN: ASK 2: https://vara.e-koolikott.ee/node/1178, lühendada ülesande pikkust (nutiseadmes lahendamiseks), nt lisainfo, milles pole lünki Accordionisse. Lünkadele vihjed juurde (saab töölaual märkida kooloniga lünkade juurde), kuna praegu ei ole üldse aru saada, kuhu on nõutud helilooja, kuhu teose pealkiri. Ps! Katkete juures on linkidena märgitud nii teosed kui katked, vb piisab ainult katkendite lingistamisest?

LUMI KRISTIN: ASK 5: töökäsk päisesse! See peab olema esimene asi, mida õpilane loeb! Video nimi ja kestus jms info text malliga video alla n-ö pealkirjana! https://vara.e-koolikott.ee/node/4469

DO[muuda]
Klassitsism. Ooper (do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1181>
1) Kui oled külastanud varasemalt ooperit, räägi enda kogemusest. 2) Tutvu Estonias kavas olevate ooperitega ning nende sisuga. Vali üks ooper külastamiseks ja räägi pärast oma kogemustest. !SEDA TULEB VEEL ARENDADA! Ma ei tea, kuhu on plaanis selle ülesandega jõuda, kuid praegune kirjeldus on suhteliselt udune. Keskkoolis üldiselt eeldatakase inimeselt kirjutamisoskust. Siin võiks olla tulemuseks mingi essee vms. Aga ka selle maht ja nõuded peaks olema selgelt doseeritud.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 17:02 (EEST)
OLGA: Täiendatud, lisatud punktid, essee vorm on väga sobilik antud ülesande puhul

23) Instrumentaalmuusika ja sümfonism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (Haydn, Mozart, Beethoven)[muuda]

TELL[muuda]

Ma viskaks sellest materjalist välja nii sonaadivormi tonaalse plaani kui ka töötluse arenguvõtted, mis on selgelt keskkooliõpilasele üle jõu. --Andrus Kallastu (arutelu) 19. juuli 2018, kell 16:52 (EEST) Olga: Siiski on gümnaasiumi õpikutes ilusti sonaadivormi seletatud ning samuti olemas ka noodinäited, mida koos õpetajaga uuritakse. Kui õpetajal on olemas hea kuulamisnäide juurde võtta, koos noodinäitega, siis visuaalseltki saavad õpilased näha erinevusi ja sarnansusi ja hetkel ütleksin, et üle jõu see neile just ei käi. Mainin, et ka põhikool õpivad juba selliseid mõisteid nagu ekspositsioon, töötlus ja repriis. Samuti õpivad nad selgeks ka mõiste sonaaditsükkel, sest neile on siis arusaadavam, et klassitsismis sümfooniad on IV osalised ja sonaadid III osalised (suureks abiks kuulamistöödel, mida gümaanisumiõpilased teevad).

Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfoonia (tell) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/816>
hiljem klaviir, Mis pill on klaviir? --Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 16:55 (EEST)
GERHARD: Parandatud! --Gerhard Lock (arutelu) 1. märts 2018, kell 18:25 (EET)
SHOW[muuda]
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (show1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3619>
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (show2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4089>
puudu SHOW --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:10 (EEST)
GERHARD: Show nüüd olemas, Show2 veel muutub selgemaks ja lisanudvad näited perioodi ja suure lause teemade kohta
LUMI KRISTIN: Soovitaksin märkida märksõnad slaidide päises ühe värviga, kuna siis ei teki muljet justkui oleks punane "periood" kuidagi rohelisest "suurest lausest" olulisem.
GERHARD: Siin jääme ilmselt vaidlema värvisemantika üle. Punane ei tähenda kindlasti, et midagi oleks tähtsam. Punane on pigem ohuvärv... kahtlemata on aga perioodivorm teravam oma selguses, lausevorm pehmem... tegelikuses esinevad sagei siiski lootvormid. Oleksin võinud valida teised värvid või jätta seda eristamata, kuid tabelikujul näited opereerivadki nende värvidega. Leian, et see hõlbustab õpilastel need kahte vormitüüpi eristada... Seda kõike muuta on totaalne nokitsemine, mille jaoks ma hetkel lihtsalt aega ei leia kahjuks...

LUMI KRISTIN: SHOW: https://vara.e-koolikott.ee/node/4089 CP + text mallis kirjeldus n-ö pildipealkiri, mida presentatsioonis käsitletakse

GERHARD: Need ei ole pildipealkirjad, need on tõõpvormide terminid.

Minu meelest on sonaadi peateema sellisel tasemel käsitlemine tavalise keskkooli õpilasele üle jõu. Showna võib ta kui lisamaterjal olla, kuid TELL-ist tuleks see niisugusel täpsusastmel välja visata. --Andrus Kallastu (arutelu) 19. juuli 2018, kell 16:52 (EEST)

GERHARD: Vt Olga ülemist kommentaari. Olen Olgaga igati nõus. DÕV on loomulikult lisamaterjal nagunii.
ASK[muuda]
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfoonia (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1155>
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfoonia (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1156>
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfoonia (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1157>
LUMI KRISTIN: ASK 3 annab õpilasele sõnastusega vastuse ette ära: http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1157
GERHARD: Nojah, see võib nii tunduda, kuid muu oleks liiga keeruline, nad peavad lihtsalt märkima kõik pillid, selleks tuleb neid teada ja tunda... Eks see on lihtne ja võib-olla liiga lihtne... saab võib-olla loobuda sellest...--Gerhard Lock (arutelu) 1. märts 2018, kell 18:25 (EET)
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfoonia (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1164>
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfoonia (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1166>
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfoonia (ask 6) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1348>
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfoonia (ask 7) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4351> UUS
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfoonia (do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1167>
1. Vali 18. sajandil tegutsenud heliloojate üks sonaat või sümfoonia vähemalt kahes esituses (helisalvestus).; 2. Kuula ning analüüsi kõrvaga; 2.1 milliseid sonaadivormi komponente helilooja kasutas, 2.2 samuti analüüsi erinevaid osasid, vastavalt kas teos on kaheosaline või kolmeosaline. 3. Hiljem arutle kaasõpilastega ka mängijate ja dirigendi panust antud esitusse ning nende tööülesandeid. !TULEB VEEL TÄPSUSTDA! Mis on selle ülesanede eesmärk?--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 16:57 (EEST)
GERHARD: See sai täpsustatud! --Gerhard Lock (arutelu) 1. märts 2018, kell 18:25 (EET)


ASK 3: https://vara.e-koolikott.ee/node/1157, püstitus lühendada, nt: Märgi hiirega kõik muusikainstrumendid (va pillirühmad). Raskusaste pigem 1 tärn. Mõttekriips pikk, plusside asemel sidesõna.
ASK 5: 1 küsimus: oluline instrumentaalvorm, mis kujunes välja antud perioodil. Antud asemel võiks olla täpselt kirjas, mis perioodil.
ASK 6: instrumentide rühmad võiksid olla ette antud (isegi, kui see tõmbab raskusastme alla), sest koolonid, komad jäävad kastide varju ja tekitavad segadust (nutiseadmes isegi raskemini märgatav). Mida teeb see üksik eksinud kast esimeses reas?--2001:7D0:88D2:C80:F147:9DA8:A393:457F 14. juuli 2018, kell 14:59 (EEST)-
LUMI KRISTIN: Filmi andmed puudu (režissöör, aasta, kestus, keel)--84.50.65.230 2. august 2018, kell 21:51 (EEST)