Arutelu:Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM

Allikas: Vikiõpikud

Taandrea tekitamiseks palun kasuta kooloni märki (:) rea ees:

esimene taandrida
teine taandrida
kolmas taandrida

Repliigile allkirja ja ajatempli lisamiseks kas klõpsa pliiatsiga märgil või tipi kaks kriipsu ja neli tildet --~~~~, näiteks --Andrus Kallastu (arutelu) 23. august 2017, kell 23:51 (EEST)

Sisukord

Üldised teemad[muuda]

Õpiku nimetus[muuda]

Täpsustasin igaks juhuks keeleabist http://keeleabi.eki.ee/?leht=1 üle: Lugupeetud Andrus Kallastu, [Kirjutasite meile: Tere, koostamisel on uus muusika ajalugu käsitlev õpik gümnaasiumile. Kas õpiku pealkiri peaks olema "Muusika ajalugu gümnaasiumile" või "Muusikaajalugu gümnaasiumile"?]. Kirjutaksin pigem kokku: "Muusikaajalugu gümnaasiumile". Tuuli Rehemaa, eesti keele instituut. --Andrus Kallastu (arutelu) 23. august 2017, kell 10:53 (EEST)

GERHARD: väga hea, et selle kohta on nüüd vastus olemas.

LUMI KRISTIN: organiseerida wiki arutelu nii, et aktuaalne / uus info / kommetaarid eristuksid aegunud infost / lahendatud küsimustest (nt heledam koloriit + tekst kursiivi või mõni muu sobiv tähistusviis). --84.50.130.236 4. september 2017, kell 01:05 (EEST)

Kui kasutada uue kommentaari lisamisel taandrida (tekib kooloni : märgiga repliigi ees), muutub tekst ka paremini hoomatavaks.--Andrus Kallastu (arutelu) 4. september 2017, kell 03:41 (EEST)

Üldised disainijuhendid[muuda]

DÕV üldised disainijuhendid http://htk.tlu.ee/oppevara/taxonomy/term/2905 viitavad minu meelest veidi teistsugusele õpiobjekti mahule ja struktuurile kui näiteks Mardi kevadisest jutust ja soovidest selgus. Sisuliselt on seal tegu kompleksse ja suletud raamatupeatüki kujundusega, samas kui näiteks Mart rääkis eelkõige õpiobjektist kui infokillust, mida on nii õpilasel kui ka õpetajal võimalik erineval moel kombineerida. Kumba lähenemist tuleks eelistada? Näiteks Muusika kompositsiooniõpetuse materjale drupalisse sisestades oleme meie Indrekuga lähenenud infokildude põhimõttest, st infokillud mõiste ja selle definitsioon (TELL), joonis (SHOW), kontrollülesanded & harjutused (ASK), väiksed projektülesanded (DO) on eraldi õpiobjektid. Loomulikult: kui materjal on koos, on minul plaan teha sellest ka .pdf-formaadis väljaprinditav arvuti näppimisest sõltumatu raamat, kuid kas see on DÕV-i teema?--Andrus Kallastu (arutelu) 24. august 2017, kell 12:10 (EEST)

Kas teil on konkreetseid ettepanekuid disainijuhiste osas? Või saate eraldi välja tuua, millised osad tunduvad liialdatud? On oluline, et ainevaldkonnad järgiksid ühtset stiiliraamatut, kuidas märkida üles võõrkeelsed mõisted, kuidas joonised (jms), seda ka juhul kui viide joonisele on ühes õpiobjektis, joonis teises.Olen selle poolt, et hoida kõik osad lahus, et õpetaja saaks nende hulgast teha oma valiku ja valitud materjal hõlpsasti eraldi alla laadida (phmt infokillud, nii nagu jutt oli). See, kuidas õpiobjektid on sisestatud, kas on iga tell, show, ask ja do osa löödud lahku või on mõned nendest osadest ka koos, sõltub kokkuvõttes siiski ainevaldkonnast, materjali loogikast ja autoritest. Nt on kunstides ühe õpiobjektina sisestatud tell+show, eraldi ask ülesanded. Seda, et kõik materjalid oleksid esitatud ühtse columnina, seda ei ole.--84.50.130.236 24. august 2017, kell 12:56 (EEST)
Kahju, et nii olulised juhised tulevad alles töö lõppfaasis, kui pool materjalist on valmis ja sisestatud. Tunnistan, et juhul kui on vaja järgida väga spetsiifilisi disaininõudeid, vajan selles osas koolitust, konkreetset ettenäitamist (nagu oli 14. juuni koolitus), ainult ekraanijuhistest ei piisa. Varem saadetud juhiseid põgusalt vaadates tekkis mul küsimus: kas disainireeglite väljatöötamisel on järgitud ka metoodilisi nõudeid, konsulteeritud metoodikutega? On põhimõtteline küsimus, mida rõhutada bold-kirjatüübiga. Need peaksid olema kõige olulisemad mõisted, terminid, nimed. Ei ole vaja panna kõiki pildiallkirju boldi, sest kõik illustratsioonid ei ole võrdselt olulised. Õpilasele on see aga sõnum - mis on paksemas kirjas, selle ta õpib pähe. Teine teema on võõrsõnad, viited jne - see on keeletoimetaja rida. Siin võinuks ka veidi varem ühtsed põhimõtted kokku leppida. Tehtud tööd ümber teha on üsna tüütu, seda enam, et üldine ajagraafik päris pingeline. Loodan, et leitakse sobivad ja ratsionaalsed lahendused. Ehk annab HTMi veel milleski pisut ümber veenda? Arvestama ainete spetsiifikat, millega kujunduspõhimõtted seotud? Videote teema näitas, et mõned nõuded olid eluvõõrad ja tarbetud. Heade soovidega, Sigrid.
Ei ole erisoove. Lihtsalt disainijuhendid peaksid olema ka juhuks, kui infot sisestatakse kildudena (nagu on kavas teha Muusika kompositsiooniõpetusega).--Andrus Kallastu (arutelu) 24. august 2017, kell 13:39 (EEST)

LUMI KRISTIN: Üldised disainijuhised töötas välja loodusainete meeskond ja see pakuti välja ka teistele ainevaldkondadele, kuna oli tekkinud üldine vajadus ühtsete disainireeglite järele. Loodusained koostavad oma materjale nii, et selle saaks ka phmt välja printida, sellest ka raamatupeatüki kujundus. Soovitan lähtuda üldistest disainijuhistest, kuid teha endale loogilisi ja vajalikke kohandusi.

HEIE TREIER: Tere, vaatasin disainijuhendit. Kommentaar -- see tõesti on väga vajalik, nii nagu firmadel, korporatsioonidel ja ka meie ülikoolil on oma stiiliraamat. Visuaalne identiteet. Kommentaar pealkirjade värvi kohta -- tumeroheline... on loodusteadlaste valik ja sellest võib täitsa aru saada. Aga kas te tõesti kujutate ette muusika ja kunsti teemasid tumerohelise pealkirja all? See ju Keskerakonna värv, sel värvil on igasugu poliitilisi jm mitte nii meeldivaid konnotatsioone. Kunstiainete eelistus võiks olla mõni õhulisem ja loomingulisem värv. Kuna eriti kunstis on palju reprosid ja üldpilt kirju, siis peab hästi ettevaatlikult valima, milline värv ei hakkaks võistlema kunstiteoste reprodega. Mis teie arvate? Heie Marie

Ülesannete raskusastmed[muuda]

LUMI KRISTIN: Ülesannete juurde märkida tärnidega raskusastmed, vt üldised disainijuhised.

GERHARD: ok, saab tehtud.

Õpiobjektide nimetused DÕV-is[muuda]

LUMI KRISTIN: Õpiobjektide päistest kustutada sulgudes (ask, tell, show). Neid ei ole vaja. Pigem märkida õpiobjektide juurde kaheastmeline numeratsioon, nt 1.2 või 2.2 (saadetud e-mailile)

GERHARD: numeratsioon on väga hea. Kuid kui õpiobjektid (komponendid) on tarvis hetkel eraldi sisestada, siis on arusaamine, mis on mis, ilma lisainfota (show, ask, do) praktiliselt võimatu. Teen ettepaneku, et seda infot tööfaasis esialgu jätta ja alles hiljem neid kustutada nimedest. Või on selleks parem lahendus juba leitud?

TELL-ülesanded[muuda]

Minu meelest võiks TELL-ülesanded sisaldada linke neile, kes tahavad asjaga süvitsi edasi minna. Kõige lihtsam oleks linkida mõiste vastava artikliga Vikipeedias ning teisest küljest võtta ka mõistete määratlused sealt. --Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 18:27 (EEST)

TELL-ülesannetes leidub minu meelest praegu päris palju keelelist kohmakust ja ebaselgust. Minu ettepanek on selgemalt lahutada mõisted ning nende määratlused ja muu taustajutt. Taas teeksin ettepaneku kasutada ära Vikipeedia enda ja Vikipeediaga linkimise võimalusi. Seal toimub täpsete sõnastuste leidmise nimel pidev diskussioon ja muudatuste tegemine on ka vaevatu. Kui Vikipeedias rahuldavat artiklit pole, on seal seda lihtne tekitada.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 18:27 (EEST)

SHOW-ülesanded[muuda]

ASK-ülesanded[muuda]

Praegu on kasutatud näiteks selliseid õpiobjekti tüüpe sellises funktsioonis, mis on eksitavad. Näiteks

  • lünktekstid, mis nõuavad täpsete tähemärkide sissetippimist, ei kõlba minu meelest teemade puhul, mis eeldavad oma peaga mõtlemist ja võib-olla ka oma sõnastuse leidmist.
  • kaartide ümberkeeramised peaks olema loogilised, ühendades selgetele alustel asju nagu 'muusikaline parameeter - parameetri väärtus', 'helilooja - eludaatumid' vms. Praegu on need paarid tihti ebaloogilised.
  • vali üks õige vastus tüüp ei tohi sisaldada mitmetähenduslikkust. Paika pidav lause peab tõepoolest paika pidama ja muud laused peavad olema ühemõtteliselt väärad.
  • rollimängule õhutavad ülesanded on lahedad, aga keskkooliõpilasele minu meelest veidi naiivsed. Need oleks hea illustratsioon põhikoolis.

--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 18:27 (EEST)

DO-ülesanded[muuda]

DO-ülesannete adressaat on minu meelest praegu ebaselge: nad on keskkooliõpilasele kas liiga rasked või liiga "titekad". Teine probleem on ajaline doseerimine: kui püüda kujutada ette nende ülesannete lahendamist antud õppeaja piires, siis minu meelest nad lihtsalt ei mahu ära. --Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 18:27 (EEST)


Projektülesanded[muuda]

I kursus. Uusaegse helikeele kujunemine[muuda]

LUMI KRISTIN: selle teemaploki all õpiobjekt: http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1136 kuulub teise teemaplokki, vt barokk.

http://htk.tlu.ee/oppevara/node/339 http://htk.tlu.ee/oppevara/node/286 http://htk.tlu.ee/oppevara/node/244

Ühtse stiili nimel lüüa lahku väiksemateks õpiobkjektideks? Ülejäänud materjal koosneb pigem pusletükkidest.

SHOW puudu: Vana-Kreeka ja Vana-Rooma, Varakristlik muusikakultuur. --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:28 (EEST)

OLGA: Vana-Kreeka ja Vana-Rooma shows on soov näidata laade nii visuaalselt kui ka lisada helifailid, tegin näidise hetkel kuidas see võiks välja näha, siiski leian, et tuleks kasutada professionaalsemat noodigraafikat ning ka lindistamistehnikat
LUMI KRISTIN: Puuduvate osade kohta võib lisada märke, nt plaanitud helinäidis X ja Y või stsenaariumi (kui ei ole võimalik veel Drupalis teostada) --84.50.130.236 12. september 2017, kell 00:39 (EEST)

Muusika kuulamine ja muusikalugu. Helilooja ning tema kaasaeg[muuda]

1) Muusika teke ja olemus[muuda]

Muusika teke ja olemus (tell). http://htk.tlu.ee/oppevara/node/73

Muusika tekkimise algust ei ole võimalik täpselt paika panna, kuid võib oletada, et see oli olemas juba kümneid tuhandeid aastaid eKr. Siin tekib küsimus "mis on muusika?". Kui läheneda lihtsalt, et muusika on helide tekitamise ja kuulamisega seotud väljamõeldis, siis on muusika ilmselt niisama vana kui inimliik. Nii et oleksin nende "kümnete tuhandetega" ettevaatlik.--Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:00 (EEST)
GERHARD: Nõus. Kahtlemata võib seda lauset selliselt lihtsustada (aastaarvud jms võivadki rohkem küsimusi tekitada ja jäävadki alati kahtlasteks): Muusika on oletatavasti niisama vana kui inimliik. --83.178.3.166 30. august 2017, kell 10:45 (EEST)
Küsimus ei ole niivõrd sõnastuses. Küsimus on pigem selles, millisest ajalooperioodist me õieti räägime.--Andrus Kallastu (arutelu) 30. august 2017, kell 17:45 (EEST)

Kõige vanimaks "muusikainstrumendiks" peetakse inimhäält. Miks on inimhääl kui muusikainstrument jutumärkides? Inimhääl ongi ju üks muusikainstrumente. --Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:00 (EEST)

OLGA: jutumärgid eemaldatud
GERHARD: olgu, nõus
GERHARD: mõiste 'instrument' seostub kõigepealt mingi seadme ja aparaadiga, millegagi, mis asub väljaspoolt inimkeha ja on pigem tehnilist laadi (EKSS, VSL). Kahtlemata peetakse ka inimhäält instrumendiks, pilliks, sest vaadeldes selle koostisosi ja funktsiooniviisi, on see helitekitaja nagu ka kehavälised instrumendid. Juttumärgid jäid esialgu selleks, et viidata sellele, et see ei ole kehaväline nö lisaseade. Kuid minugi poolest: juttumärkidest võib ka loobuda.--83.178.3.166 30. august 2017, kell 10:47 (EEST)
Ma arvan, et siin ei ole vastuolu, kuna ka näiteks lauljad räägivad oma häälest kui muusikainstrumendist, st justkui millestki oma kehast eraldiseisvast. --Andrus Kallastu (arutelu) 30. august 2017, kell 17:45 (EEST)
GERHARD: Olgu, nõus.
GERHARD: minu suurem küsimus siinkohal ja edaspidi DÕVi raames: millist sõna eelistada: instrument, muusikainstrument, pill - või kasutada neid rööbiti? Võib nt ETY alusel eelistada eestikeelset sõna 'pill', sellega vältida sõna 'instrument' tehnilist peatähendust ja sassiminekut teisevaldkonna tähendusega. Mul on tundunud, et sõna 'pill' on kohati kõnekeelse ja pisendava lisatähendusega, 'instrument'/'muusikainstrument' neutraalsem, aga see ei pruugi nii olla. --83.178.3.166 30. august 2017, kell 10:45 (EEST)
Võib-olla see on maitseküsimus, kuid mina eelistaksin sõna 'muusikainstrument', vt ka Vikipeedia artiklit w:Muusikainstrument ja selle arutelu.--Andrus Kallastu (arutelu) 30. august 2017, kell 17:45 (EEST)
GERHARD: Lugesime Olgaga seda Vikipeedia artikli arutelu... ei ole lihtne otsustada. Kuid Siitan kasutab läbivalt sõna pill ja sellest tulenevad komposiitsõnu. Ma ise ka eelistan 'muusikainstrument', see on neutraalsem.

Rütmi tehti kasutades käteplakse või jalamatse (tänapäevases muusikapedagoogikas nimetatakse seda kehapilliks) ning samuti kasutades käepäraseid esemeid näiteks kive või luusid (tänapäevases muusikapedagoogikaski lähenetakse sarnaselt). Kellele on õppevahend suunatud? Õpilane ei pea teadma, kuidas asjad muusikapedagoogikas käivad: "kehapill" on teoreetiline konstruktsioon kõigi inimkeha poolt tekitatavate helide tähistamiseks. Rangelt võttes ei ole ühte sellist "pilli" olemas ja inimhääl on ka üks osa teoreetilisest konstruktsioonist nimega "kehapill". Kehapilliga seonduva võiks selgeks arutleda Vikipeedia artiklis Kehapill. --Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:13 (EEST)

GERHARD: Nõustun, et sõna 'kehapill' on konstruktsioon ja seda just tuleks nüüd panna juttumärkidesse. Õppevahendi publik on ju selge ja õpilased on ju osalised muusikapedagoogikaprotsessis, sõna 'kehapill' nad peaksid teadma juba algkoolist alates. Püüdsime sulgudes lisainfoga eristada (ja differentseerida terminit - mitte differentseerimatult kasutada seda konstruktsiooni "kehapill", mis vaab kahtlemata defineerimist) ja samal aja luua seos ürgselt rakendatud mängiviiside ja tänapäeva muusikapedagoogilise mõtteviisiga. HARist sellist sissekannet kusjuures (veel) ei leia. Õigustatud on ka hääle liigitamine "kehapilliks", see viib meid tagasi eelmise kommentaaride teemale... --83.178.3.166 30. august 2017, kell 10:45 (EEST)
GERHARD: Arutasime seda veelkord Olgaga ja leiame, et see termin on lastel teada muusikaõpetusest, see on kasutusel praktikas, kuid ei ole veel leidnud teed sõnaraamatutesse, see aga ei tähenda, et see ei oleks olemas. Juttumärke me ka ei pane siiski, see võib tekitada imestust lastel ja vajaks siis joonealust selgitust, milleks ruumi (ega vajadust) ei ole...

Sellest tekib küsimus, mis on muusika? Kas linnulaul, loomade häälitsused, inimhäälitsused, väikelapse nutt on muusika? Tuues paralleele ladina keelega, kus sõna canto tähendab uues ladina keeles "laulan", siis varasemalt tähendas see hoopis "loitsun", "nõiun", "võlun". Samuti ka eesti keeles toimus vanaajal laulude "ütlemine".''

1. Definitsioonid peaks olema selged ja ühesed: näiteks Vikipeedia artiklis muusika on antud päris selge muusika määratlus: "Muusika ehk helikunst (vanakreeka sõnast μουσική (τέχνη) 'muusade kunst' ladinakeelse sõna (ars) musica kaudu) on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla helid: muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid." --Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:00 (EEST)
GERHARD JA OLGA: Kahtlemata võib siis tuua ka täpsem definitsioon, kuid leiame, et see on just IV kursuse teema. Siin on sellel lausel (küsimusel) pigem sissejuhatav ja häälestav funktsioon--Gerhard Lock (arutelu) 21. september 2017, kell 17:56 (EEST)
Mis mõttes on täpsed definitsioonid ainult IV kursuse teema? Minu meelest meil peaks muusika õppevahendi jaoks olema ühine, kõiki kursusi kattev nö muusika mõistete leksikon, et sama asi oleks nii muusikaajaloo kui ka muusika kompositsiooniõpetuse kursuse materjalides defineeritud samade sõnadega. Miks ma kirjutasin muusika enda mõistest siin, on see, et meil Indrekuga ei ole plaanis defineerida seda IV kursuse raames.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. september 2017, kell 11:15 (EEST)
Meil ei ole vaja seda leksikoni ka välja mõelda. Vikipeedias on olemas loend Muusika mõisteid: kasutagem seda ühise baasina mõistete defineerimisel. Kuna Vikipeedia platvorm on avatud, siis juhul, kui seal on viletsam definitsioon kui meil, siis keegi ei keela meil sealset definitsiooni enda omaga asendada.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. september 2017, kell 12:45 (EEST)
GERHARD: Võime seda definitsiooni juurde panna. --83.180.16.158 30. august 2017, kell 13:22 (EEST)
2.Kust on pärit info sõna canto varasema tähenduse kohta?--Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:00 (EEST)
GERHARD: Siitani õpikust.--83.180.16.158 30. august 2017, kell 13:27 (EEST)
Oleksin sellise kategoorilise väite sõna canto päritolu kohta suhtes ettevaatlik, vrd näiteks https://ia800301.us.archive.org/23/items/Lateinisches-etymologisches-woerterbuch/Walde-LateinischesEtymologischesWrterbuch.pdf lk 123-124.
GERHARD JA OLGA: Jah, uurisime seda sõnaraamatut ja ka teisi definitsioone veebist, sellel on hästi palju tähendusi, üks neist ka singing (inglise keeles), aga me ei ole ka leidnud otsetõlget canto = mina laulan. Ootame Tiina kommentaari veel, ta on tegelenud laulmise terminoloogiaga.--Gerhard Lock (arutelu) 21. september 2017, kell 18:23 (EEST)

Muusika teke ja olemus (show) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/966> --> vajab veel illustratsioone

Pildil 1 minu meelest need tüübid küll koopas ei istu: pildil on näha klassikalised sambad ja pillid, mida mängitakse, on ka päris arenenud: eriti keskmise käes olev posiitiivoreli laadne asi. Pakuksin pildi joonistamise ajaks Vana-Kreekat või -Roomat.--Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:20 (EEST)
GERHARD: Nagu mainitud sai, on õiged illustratsioonid töös, nendega asendatakse praegused. --83.180.16.158 30. august 2017, kell 13:27 (EEST)
LUMI KRISTIN: segaduste vältimiseks pildimaterjaliga soovitan pildi allkirja juurde märkida nt: foto/joonis kuulub asendamisele. --84.50.130.236 4. september 2017, kell 01:05 (EEST)
GERHARD JA OLGA: Hea mõte. See show ongi pooleli, ootame joonistusi...

Muusika teke ja olemus (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1053>

Algselt kasutati rütmi tegemisel [kehapill]i. Minu meelest tuleks läbi mõelda, kuidas sellest kehapillist rääkida. Praegusest jutust jääb muidu mulje, et selline pill on tegelikult ka olemas. --Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:26 (EEST)
GERHARD: Lepime siis "kehapilli" termini/mõiste kasutamises ühiselt kokku. --83.180.16.158 30. august 2017, kell 13:27 (EEST)
Ausalt öeldes ma ei kasutaks seda mõistet ajaloolises kontekstis üldse, sest see mõjub lihtsalt eksitavana. Kas ürginimeste puhul ei saaks lihtsalt rääkida käte plaksutamisest, häälitsemist, ühe toika vastu teise tagumisest jne. Jäägu mõiste 'kehapill' sinna, kuhu see kuulub: muusikapedagoogikasse.--Andrus Kallastu (arutelu) 30. august 2017, kell 22:09 (EEST)
OLGA JA GERHARD: Loomulikult ei ole see ajalooline termin, kuid viidata sellele siiski on kasulik, sest sisuliselt on need samad tegevused. Õpilased võiksid siiski kohe õppida seostama ajaloolisi nähtusi sellega, mida neile muusika tunnis õpetatakse. Sulgudes selgitus on meie meelest piisav.--Gerhard Lock (arutelu) 21. september 2017, kell 17:52 (EEST)

Muusika teke ja olemus (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1054>

Mida soovitakse sellise lünkteksti lahendamisega saavutada? Tegin testi "Kirjuta lünka sobiv sõna" ja sain tulemuseks 2 punkti 7-st. Kas õpilane peaks need sõnad "õiges" keelelises vormis pähe õppima? Minu meelest kõlbab lünktekst ülesandetüübina ainult juhul, kui lünka kirjutatav on ühene (näiteks õige number matemaatilises tehtes, õige sõnalõpp grammatikas vms.). --Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:33 (EEST)
GERHARD JA OLGA: Kõik laused on pärist TELL osast, kõik sõnad, mida palume lisada on tehtud seal poolrasvaselt, sellest me lähtume. Paraku Eesti keeles ei ole alati võimalik käänest loobuda lausestuses ja seega on ka ülesannete esitamine raskendatud, eriti, kui soovime ülesande jätta lauselisse vormi. Nagunii on etteantud ülesande tüübid H5Ps piiratud ja me ei ole alati õnnelikud selle üle. Väga divergentseks seda kujundada ei saa selliste ülesannetega. Kui õpilane näeb lause ja tunneb seda ära TELList, siis peaks olema võmalik küsida ka käändeid. Kahtlemata võib see lõppeda "päheõppimisega", me ei ole ka päris rahul sellega, aga parata ilmselt ei saa.--Gerhard Lock (arutelu) 21. september 2017, kell 18:16 (EEST)

Muusika teke ja olemus (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1055>

Vanaaja muusikat tehes kasutati palju kehapilli ja inimhäält. 1. Mida peetakse silmas mõiste all "vanaaeg"? Näiteks vikipeedia artiklis vanaaeg on öeldud: "Vanaaeg on ajajärk, mis algas kirja tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega." Koopajoonised jms on pigem ürgaja teema. 2. "Kehapill" on teoreetiline konstruktsioon. Praegusest esitlusest jääb mulje, nagu eksisteeriks ka tegelikult selline pill nagu kehapill. --Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:45 (EEST)
GERHARD JA OLGA: Nõus, sõna kehapill on siis vales kohas, võtsime selle välja, asendasime käteplaksute ja jalamatsudega. Sõna 'vanaaeg' sai samuti kustutatud, see tõesti tekitas segadust.--Gerhard Lock (arutelu) 21. september 2017, kell 18:20 (EEST)

Muusika teke ja olemus (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1057>

See ülesandetüüp eeldab, et õigeid vastuseid on ainult 1. Praegu nii ei ole.--Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:38 (EEST)
GERHARD JA OLGA: Muutsime mõned vastusevariandid ümber, nii, et tõesti vaid üks vastus on korrektne.

Muusika teke ja olemus (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1058>

Taas mitmetähenduslikkus. See ülesandetüüp ei sobi selleks.--Andrus Kallastu (arutelu) 26. august 2017, kell 15:57 (EEST)
GERHARD JA OLGA: Vaatasime nüüd vastusevariandid üle ja parandasime mõned neist ära, et ei tekkiks segadusi.

Muusika teke ja olemus (do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1052>

Võimalusel sooritada ülesanne õues!
Õpilased:
1. jagunevad rühmadesse (4-5 õpilast);
2. kasutavad heli tekitamiseks kehapilli ning vahendeid, mis leiduvad loodusest, samuti on lubatud häälitseda (aga mitte laulda!);
2.1 avastavad/eksperimenteerivad valitud helitekitamisvahendite kõlavõimalustega (kasutades improviseerimisvõtteid);
2.2 püüavad leida kooskõlasid läbi kuulamise;
2.3 lepivad kokku sündmuses, mida tähistatakse (pühitsetakse) (nt vihmaloitsumine, saagiõnne palumine), jagavad omavahel rollid ära (nt šamaan, pillimängijad, tantsijad);
3. esinevad valminud etteastega kaasõpilastele, prognoosiv pikkus vähemalt 3 min;
3.1 salvestavad etteastet nutitelefoniga (heli ja video)
4. reflekteerivad (etteastes osalenud) ja annavad tagasisidet (publik) toimunu ning enda tunnete, kogemuste ja tähelepanekute kohta (rühmavestlus ja kirjalikud märkmed)
4.1 refleksioon toimub ka salvestuse põhjal (heli ja video)
4.2 refleksiooni (rühmavestlust) tuleb salvestada
5. laevad kõik salvestused üles (nt pilveteenustesse nagu G-Drive, Dropbox)
Ülesande eesmärk: kogeda vanaaja kultuuri olemust läbi helide ja rituaalide.
Püüdsin seda ülesannet ette kujutada nii, et seda sooritavad keskkooliõpilased:
1. Ülesande eesmärk "kogeda vanaaja kultuuri olemust läbi helide ja rituaalide" tundub antud kontekstis hägune. Kui tegu oleks lasteaialaste või nooremate kooliastmetega, võiks seda veel kuidagi mõista. Keskkooliõpilane vajab minu meelest palju selgemat fookust: "miks see ülesanne on vajalik?"
2. Ülesandes on koos päris palju tegevusi (+ võimalik õueminek): kui palju peaks ülesande sooritamine arvestuslikult aega võtma?
3. Mis asi on antud kontekstis "improviseerimisvõtted"?--Andrus Kallastu (arutelu) 28. august 2017, kell 10:18 (EEST)
OLGA JA GERHARD: Olga on sellist ülesannet oma kümnenda klassi õpilastega teinud, osa oli vaimustatud, aga leidus ka neid, kes pidasid seda liiga igavaks. Õpetajal on ülesanne motiveerida õpilasi leidma võimalikult erinevaid lahendusi. Õpilastel on erinevad rollid. Seeläbi see kindlasti liiga lihtne ei ole. Õueminek on üks võimalusi, kuidas õplasi arvutist kaugenale viia. Ülesande fookus selles plaanis on meie jaoks ikkagi selge: avastada pillide ja muude helitekitajate kõlavõimalusi, seejärel lepivad kokku sündmuses, mida kujutada (jagunedes rollidesse), ja siis kogeda. Seejärel reflekteerida. Mis Sa pakud "improviseerimisvõtted" asemele? Päris improvisatsiooniks seda nimetada ei saa, need on igal pillil erinevad võtted, mida nad avastavad... Me need DO ülesanded peame kindlasti veel üle käima, kui ulatuslikud nad on jne, lihtsustama jne --Gerhard Lock (arutelu) 21. september 2017, kell 18:43 (EEST)
2.1 avastavad/eksperimenteerivad valitud helitekitamisvahendite kõlavõimalustega (kasutades improviseerimisvõtteid) Ma jätaks sealt selle "(kasutades improviseerimisvõtteid)" üldse välja. Lihtsalt need "võtted" on liiga pretensioonikas sõna, sest mis "võtetega" siis õieti tegu on?--Andrus Kallastu (arutelu) 22. september 2017, kell 00:08 (EEST)

2) Muusika väljendusvahendid [lõiming IV kursusega, nö lühisissejuhatus IV kursuse teemadesse][muuda]

Muusika väljendusvahendid (tell, show, ask, do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/244>

Mõte süstemaatilisest lõimimisest muusika kompositsiooniõpetusega on õige, kuna sama õppevahendi piires peaks samal mõistel olema sama definitsioon.
Kui tahta anda sellele teemale muusikaajaloo kontekstis juurde mingi uus rakurss, siis võiks siin rääkida mõne konkreetse termini (näiteks "kontrapunkt") ajaloost, st selle mõiste sisu ajaloolisest muutumisest (vt näiteks http://vifamusik.de/id/hmt/hmt2bsb00070510f163t200/ft/bsb00070510f163t200?page=163&c=solrSearchHmT). Seda lihtsalt illustreerimaks, et muusika ajaloos ei ole mõisted ja nende määratlused konstandid.--Andrus Kallastu (arutelu) 28. august 2017, kell 10:46 (EEST)

Muusika väljendusvahendid (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/359#overlay-context=node/1052>

LUMI KRISTIN: Uusaegse helikeele kujunemine » Muusika kuulamine ja muusikalugu -> Muusikalised väljendusvahendid (ask 5) Seda ülesannet arutasime eelmisel kohtumisel, et tuleb lahku lüüa või muuta, et kogu ülesanne mahuks tervikuna arvutiekraanile. Hetkel on väga ebamugav lahendada.
GERHARD: arutasime seda Olgaga ja hetkel on selles mängus kõik võimalikud kombinatsioonid olemas, mis teeb seda mõttekaks, vähematega ei ole sellel sisuliselt enam suurt mõtet. Kas ei saaks need kaardid lasta teha väiksemaks? Need on minu hinnangul liiga suured, eriti kui mõelda nutitelefonides kasutamise peale, kus ei mahu isegi 6 kaarti mitte ära...
Proovisin mälumängu mängida. Ma ei saa antud konteksis aru osade sõnapaaride loogilisest seosest. Probleemiks on tihti mitmetähenduslikkus või ka lihtsalt paikapidamatus. Näiteks
FAKTUUR - AKORDILINE: saan aru, et siin on mõeldud homofooniat, kuid ka polüfooniline või heterfooniline faktuur võib olla lisaks ka akordiline, st akordilisus või selle puudumine ei ole faktuuri iseloomustav tunnus;
HARMOONIA - PÜSIV: teatud piires konstantne võib olla mistahes muusikalise parameetri väärtus, st püsivus ei ole ainult harmooniat iseloomustav tunnus;
MELOODIA - ASTMELINE: astmelisus ei ole võimalik ainult helikõrguse puhul, astmelist muutumist võib esineda mistahes muusikalise parameetri väärtuste puhul;
TÄMBER - VÕLUV: väga ebamäärane
VORM - FUUGA: fuuga ei ole vorm

Saaksin sellest mängust aru, kui see oleks esitatud loogiliste paaridena stiilis 'MUUSIKALINE PARAMEETER - muusikalise parameetri väärtus' (nagu praegu näiteks on TEMPO - KIIRE). --Andrus Kallastu (arutelu) 28. august 2017, kell 11:16 (EEST)

OLGA: lisasime ka täiendava seletuse, kõik sõnapaarid on võetud show osast ning erinevate sõnapaaride loomisel on kasutatud muusikaõpetuse GTR I osa. Tõepoolest on hetkel pildid liiga suured, mis kohati muudavad ülesande sooritamise raske, aga suur tähtsus on ka sellel, millist arvutiekraani kasutatakse ülesande sooritamiseks, kui me Gerhardiga sooritasime seda kooliarvutil, kus ekraan on suur tundus ülesanne loogiline, samas mõistan, et raskusi tuleb ette tahvelarvuti või telefoniga.
LUMI KRISTIN: Ma ei näe hetkel SHOW osa (?)
Soovitan ASK ülesanded lahku lüüa, siis see sobib meie tingimusega, et õpetaja saab valida endale sobiva hulga ja raskusastmetega ülesandeid kasutamiseks (nt kui loob e-Koolikotis oma kausta õppematerjalidega).
DO ülesande võib märkida kolme tärniga (kui see vastab kolmele tärnile). Hetkel on kolmas raskusaste puudu.--85.29.241.70 5. detsember 2017, kell 19:52 (EET)

3) Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #1 Loodusrahvaste muusika; Mesopotaamia/Sumer, Palestiina, Egiptus[muuda]

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #1 (Loodusrahvad, Mesopotaamia (sumerid), Egiptus, Palestiina) (tell, show, ask, do)<http://htk.tlu.ee/oppevara/node/286> --> illustratsioonid on tellitud ja asendavad siis senised pildid

1. Kuna pealkiri "Loodusrahvaste ja Vana Maailma muusika" hõlmab võib-olla isegi sadu tuhandeid aastaid, oleks otstarbekas täpsustada, millisest ajast on täpsemalt jutt. Muidu on õpilase peaks lõpuks pudru ja kapsad stiilis "koopajoonised Vana-Roomast".
2. Vikipeedias on olemas paljude mõistete (ajastud, kultuurid, pillid jms) kohta päris põhjalikud artiklid. Miks mitte neile linkida ja innustada õpilasi ka seal artikelid täiendama ja täpsustama?
3. Siiamaani ei ole teada, kus ja kuidas pilliõpetust ja noodiõpetust omandati, sest ühtegi materjali selle kohta pole siiani leitud. Oleksin ettevaatlik sõnaga 'noodiõpetus'. Kas siin on mõeldud noodikirja või midagi muud? On ju suhteliselt hästi teada, et näiteks Vana-Kreekas ei tähendanud muusika üldse pillimängu.
--Andrus Kallastu (arutelu) 28. august 2017, kell 11:39 (EEST)
LUMI KRISTIN: Soovitan ülesanded lahku lüüa, ikka toetades tingimust, et õpetaja saab teha n-ö pusletükkidest omale sobiva valiku. DO kolmas raskusaste? --85.29.241.70 5. detsember 2017, kell 19:55 (EET)

4) Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikakultuur[muuda]

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (tell, show, ask 1-3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/339> --> illustratsioonid on tellitud ja asendavad siis senised pildid

Kontrollülesannetes peaks valitsema loogika, st need ei tohi sisaldada kategooriaviga. Näiteks siin on teises ülesandes "Märgi kõik muusikainstrumendid" lause "Kreekas olid kõige enam levinud näppepillid." ning eeldatakse, et sõna 'näppepillid' on muusikainstrument. Ei ole, kuna tegu on üldmõiste, klassi, mitte konkreetse pilliga.--Andrus Kallastu (arutelu) 28. august 2017, kell 12:25 (EEST)
OLGA: parandus sisse viidud, jäetud on ainult muusikainstrumendid

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1064>

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1060>

Arhailisel ajajärgul kujunes mõiste nomose, mis tähendas reeglite kogumit, mida järgima esitades kitara saatel kultuslikku laulu. Lause vajab keelelist kõpitsemist.--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 11:43 (EEST)
Hellenismi ja Rooma ajajärgul oli noodikiri arenenud, mis võimaldas märkida nii pooltoone kui ka täistoone. kas see seisukoht ei ole veidi kitsas, kuna ilmselt ka praktilises kasutuses olid ka veerandtoonid (vrd enharmooniline tetrakord)?--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 11:43 (EEST)
Hilisest ajajärgust on pärit esimene muusikaline näide. Lauset tuleks täpsustada: ilmselt on mõeldud muusika notatsiooni näidet.--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 11:43 (EEST)
Luule ja muusika olid lahutamatus osas. Kas mitte "lahutamatus seoses"?--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 11:43 (EEST)

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1065>

Vali üks järgmistest kirikulaadidest: joonia, lüüdia, miksolüüdia, dooria, eolia, früügia ning koosta ilma rütmita oma teos, lisa ka pealkiri. Millise sügavuseni keskkooli muusikaajaloos selle teemaga üldiselt minnakse? Kui see on oluline asi, võiks sellest lähtudes loomulikult ehitada ka mõne kompositsiooniõpetuse mooduli. --Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 12:16 (EEST)
LUMI KRISTIN: Soovitan õppevara osad eraldi lahku lüüa. Praegu on ASK osas raskusastmed mitte kasvava astmega (lihtsamast raskemateni), vaid segamini. DO vajab täpsustamist.--85.29.241.70 5. detsember 2017, kell 20:01 (EET)

5) Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusikakultuur[muuda]

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusika (tell) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/341>

See jutt on keeleliselt kuidagi kange.
Mida on peetud silmas "polüfooniliste sanasuste" all lauses "seda tõendab ka uurimise käigus tuvastatud polüfoonilised sarnasused."?
Lause "Läänekristluses oli kasutusel ladina keel, kuid siiski jäi see nõrgemale kohale." on arusaamatu.
--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 14:29 (EEST)

Show - tuleb luua, ootame illustratsioonid ja kaardid

LUMI KRISTIN: palun esitada kaartide kohta täpsed tellimused kunstnikule. Hea, kui leiate sobiva litsentsiga kaardipõhja, mida kunstnik saaks kasutada + lisage juurde selged juhised, mida soovite kaardil kujutada. Praegusel juhul on juba selge, et meil tuleb kaardid ise teha. --84.50.130.236 4. september 2017, kell 01:15 (EEST)

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusika (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1075>

Lause "Kristlus sündis Palestiinas" tõde-väär valikute skaalal tundub liiga kategooriline, st see on ilmselt ebatäpne. Kui me räägime algkristlusest, siis "Algkristlus on kristluse ajaloo esimese ajalõigu nimetus, alates 30. aastast pKr kuni 150. aastani pKr. See oli aeg esimeste koguduste moodustumisest Juuda ja Galilea maakondades kuni koguduste levimiseni üle Rooma impeeriumi idaosa ja Iraani (Partia) impeeriumi lääneosa suurematesse linnadesse. Sellel ajal valmisid olulised tekstid, mis hiljem Uue Testamendi koosseisu arvati, ja tähtsamad kirjad, mis leiti Nag Hammadist.", mis asub hoopis Egiptuses. Mingis mõttes on kaks eraldi asja, kas millestki räägitakse kirjeldavas jutustuses või see asi pannakse kategoorilise väitena ülesandesse. Nii et see Palestiina-asi tuleks läbi mõelda.--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 18:18 (EEST)
Lause "Varakristlik vaimulik laul erines juutide laulust." (tõene-väär) taas sellises kategoorilisuses ei pruugi olla õige. Varakristlik vaimulik laul võis saada alguse juutide laulust, kuid ajapikku tekkisid ka selles erinevused. Niisuguses stiilis kategooriline lähenemine võib olla õigustatud alg- või põhikoolis, aga mitte gümnaasiumis, kus inimestes tuleks kasvatada allikakriitilisuse ja üldse kriitilise mõtlemise võimekust.--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 18:18 (EEST)
"Muusikaharidust ei olnud võimalik omandada." Isegi kui see on vale, tundub see lause kuidagi poolikuna. Teiseks, mida siin mõeldakse üldse sõna all "muusikaharidus"?--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 18:22 (EEST)

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusika (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1076>

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusika (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1078>

"Muusikaharidus oli võimalik omandada kloostrites." Taas sellisel kujul liiga kategooriline. Haridust võis ka siis omandada väga paljudes kohtades, sealhulgas näiteks ülikute õukondades. Kõik sõltub ka sellest, mis ajast me täpselt räägime, sest olemas olid (veel) ka antiigist pärit koolid (näiteks Platoni Akadeemia suleti alles aastal 529). Loomulikult oli Rooma riigi lagunemise segadikus kloostritel suur roll, kuid need ei olnud siiski ainukesed kohad, kus (muusika)haridust anti.--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 18:30 (EEST)
"Kristlik liturgia ehk jumalateenistuse kord kujunes välja Süürias." Kas see väide sellises kategoorilisuses peab ikka paika? Minu arusaamist mööda on liturgia asi, mis on pidevas muutumises. Keskkooli õppevahend ei tohiks sellisel ebamäärasel tasandil olla.--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 18:39 (EEST)

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusika (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1080>

"mida tõendab uurimise käigus tuvastatud polüfooniline sarnasus." Taas, mida tahendab siin sõna "polüfooniline"?--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 18:44 (EEST)

Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusika (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1082>

Lünktestid sobivad ainult ühte kindlat vastust eeldavate küsimuste jaoks, näiteks ajaloos aastaarv, matemaatikas tehtes õige märk või grammatikas õige sõnalõpp. Sellist ülesannet minu meelest ei tohiks olla arutlemisoskust eeladvates asjades, et vastused on tekstitundlikud ja eeldavad "täpsete" sõnade kasutamist. Inimesed ei pea selliseid asju sellisel kujul pähe õppima.--Andrus Kallastu (arutelu) 29. august 2017, kell 18:53 (EEST)
LUMI KRISTIN: puudu DO--85.29.241.70 5. detsember 2017, kell 20:05 (EET)

Keskaeg[muuda]

[Igas teemas võib tulla lõiming IV kursusega]

:6) Sissejuhatus (kultuurilooline taust) [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt][muuda]

:7) Ühehäälsus ja noodikiri. Ühehäälsus, gregooriuse koraal ja missa; noodikirja kujunemine [lõiming IV kursusega][muuda]

:8) Ilmalik muusika. Ilmalik muusika, rüütlimuusika (luule) ja pillid (de Ventadorn, de la Halle, von der Vogelweide)[muuda]

:9) Mitmehäälsus. Mitmehäälsuse tekkimine (Leoninus, Perotinus) [lõiming IV kursusega][muuda]

Renessanss[muuda]

[Igas teemas võib tulla lõiming IV kursusega]

:10) Sissejuhatus (kultuurilooline taust) [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt], sh ka polüfoonia areng [lõiming IV kursusega][muuda]

:11) Ars Nova. De Vitry, de Machaut[muuda]

:12) Madalmaade koolkond. Uued žanrid 15.-16. sajandil; Madalmaade muusika ja Madalmaade koolkond (Dufay, Ockeghem, des Prez, di Lasso)[muuda]

:13) Ilmalik muusika. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika; muusikainstrumendid ja tantsud (Janequin, Sachs, Hassler, Taverner, Morley, Byrd, Dowland)[muuda]

:14) Reformatsioon. Reformatsioon ja muutused 16. sajandi muusikas (Luther, Bourgeois, Tallis)[muuda]

:15) Vastureformatsioon. Vastureformatsioon - Rooma koolkond (da Palestrina, G. Allegri) ja Veneetsia koolkond (Willaert, G. Gabrieli); Palestrina kui polüfoonia esimene kõrgaeg[muuda]

Barokk[muuda]

16) Sissejuhatus (kultuurilooline taust) [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt][muuda]

Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/380>

Stiilimuutust tajuti 1600. a. paiku selgelt ja püüti säilitada vana kirjaviis (stile antico e vana stiil, prima pratica e esimene komponeerimisviis), mida vastandati uuele kirjaviisile (stile moderno e modernne stiil, seconda pratica e teine komponeerimisviis). Prima pratica: motettiline (algselt vaimuliku sisuga vokaalteos), polüfooniline faktuur, neutraalne sõnatõlgendus, regulaarne dissonantside käsitlus, alla-breve-notatsioon, harmooniline, laadide paljusus (=IV). Seconda pratica: madrigaalne (pms ilmaliku sisuga vokaalteos), raamhäältele tuginev faktuur, afektilised sõnatõlgendused, vabam dissonantside käsitlus, standardnotatsioon kaasaarvatud lühemad noodivältused, meloodiline, valitsevad duur ja moll (=IV) Ma ei kujuta päris täpselt ette, milline peaks olema õpilase teoreetiline ettevalmistus, et sellest jutust tegelikult ka aru saada? Olen nõus, et põhimõtteliselt sellest võiks kujundada ühe muusikaajalugu ja kompositsiooniõpetust lõimiva stiilimooduli. Milline see peaks aga täpselt olema, ei oska küll praegu öelda. Sellisel kujul tundub nii see jutt kui ka teemaga haakub DO-ülesanne <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1641> lihtsalt ülejõukäiv.--Andrus Kallastu (arutelu) 30. august 2017, kell 22:26 (EEST)
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/379>
Show v=C3=B5iks veel midagi lisada visuaalselt (nt Keppleri harmoonia mundi skeem vms), mida ma pole veel j=C3=B5udnud teha... Siin on ka koht l=C3=B5imimiseks =3DIV.
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/859>
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/861>
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/862>
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1633>
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 4.1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1083>
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell + ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/864>
LUMI KRISTIN: See on puhas ASK. TELL eeldab lihtsalt teksti või mõistete definitsioone. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/864 --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:23 (EEST)
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 6) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1638>
Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1641>
Minu meelest on see ülesanne tavakeskkooli õpilastele liiga ebamäärane ja keeruline.--Andrus Kallastu (arutelu) 31. august 2017, kell 10:07 (EEST)
LUMI KRISTIN: Selle DO-ülesande puhul on tegu pigem projektülesandega, kuna hõlmab koostöist lähenemist. Õpilane ei saa seda ülesannet iseseisvalt lahendada. Variandid: 1) lihtsustada iseseisvaks ülesandeks, 2) teha kaks tööetappi, millest üks on iseseisev ülesanne, teine koostöine, 3) arendada projektülesandeks, sidudes tööprotsess erinevate valdkondade ja väljunditega, http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1641. --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:23 (EEST)

:17) Vokaal-instrumentaalmuusika. Muusika üldiseloomustus; vokaalmuusika ning vokaalinstrumentaalsed suurvormid (A. Scarlatti, Schütz, Bach, Händel)[muuda]

Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (tell)
Kas see õpiobjekt on juba olemas? Kui jah, palun lisada siia link.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 12:11 (EEST)
Show: seda tuleb lisada, kui on teosed otsustatud! Siin on ka koht l=C3=B5imimiseks =3DIV.
LUMI KRISTIN puudu SHOW --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:23 (EEST)
Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1110>
Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1111>
Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1112>
Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1119>
Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1123>
Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1124>
1. Vali 3-5 olulisemat aspekti, mis liigitavat teost selleks või selleks žanriks.; 1.1 Mängi klassikaaslastele ette 5-7 katkendit ja lase neil arvata, mis žanris teos on.; 1.2 Lase neil küsimusi esiada ja selgita arusaamatusi, põhjenda.; 2. Mängi teost või teose osa klassikaaslastele ette ja arutage teost veelkord.; 2.1 Samuti arutage, milliseid küsimusi oleks sellisele teosele veel. Esiteks tundub see ülesanne tavalise keskkooliõpilase võimalikku kompetentsi arvestades liiga keeruline. Teiseks tuleks läbi mõelda, milline on selle ülesande sooritamiseks vajalik aeg. Juba näiteks punkti 1.1 teostamine võtab üksi aega pool tundi. Kas on mõeldud, et selliseid tutvustusi teeb klassis iga õpilane? --Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 12:18 (EEST)
OLGA: Ülesanne täiendatud, lisatud, et sooritamine toimub rühmatöös ning osaliselt võib ülesanne olla ka kodutöö osa

:18) Instrumentaalmuusika. Muusikainstrumendid ja instrumentaalmuusika vormid ning žanrid (Corelli, Vivaldi, Couperin, Rameau, Bach, Händel); Rameaust Bachini kui polüfoonia teine kõrgaeg[muuda]

Barokk. Instrumentaalmuusika (tell) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/449>
Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid on loonud Roomas tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Arcangelo Corelli (1653-1713). Oleksin ettevaatlik sedalaadi hüüatustega "Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid...". Mis on ühe jaoks "parim", see teise jaoks "parim" ei ole. Minu meelest peaks üldine esitluse stiil olema pigem neutraalne, muidu jääb mulje mingi arvamuse pealesurumisest.--Andrus Kallastu (arutelu) 1. september 2017, kell 22:37 (EEST)
OLGA: Parandused sisse viidud, ära võetud parimad, asendatud teise lausega
Kontsert on sonaadi paralleelvorm. See lause on arusaamatu. 1. ei ole kontsert ja sonaat vormid selle sõna täpses tähenduses, 2. milles see paralleelsus õieti seisneb?--Andrus Kallastu (arutelu) 1. september 2017, kell 22:40 (EEST)
Show: seda tuleb lisada, kui on teosed otsustatud! Siin on ka koht l=C3=B5imimiseks =3DIV.
LUMI KRISTIN: puudu SHOW --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:23 (EEST)
Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1128>
Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1129>
Idee on lahe, aga minu meelest on see ülesanne pigem põhikoolitasemele.--Andrus Kallastu (arutelu) 1. september 2017, kell 22:48 (EEST)
LUMI KRISTIN: ASK 2 puudu tööjuhis. Võib-olla on mõistlikum lahendada ülesandetüübiga "ühenda paarid"? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1334
Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1130>
Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1131>
Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1132>
Barokk. Instrumentaalmuusika (do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1133>

:19) Lavamuusika. Ooperi ja balleti sünd ning areng 17.-18. sajandi I pooleni (Peri, Monteverdi, Purcell, Händel, Lully)[muuda]

[Igas teemas võib tulla lõiming IV kursusega]

Barokk. Lavamuusika (tell) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/450>
Show: seda tuleb lisada, kui on teosed otsustatud! Showsse tuleks lisada ka ooperteatrite ehitusskeeme, dekoratsioone ja kuulutusi, kuna m=C3=B5lema viimast nt DO's k=C3=BCsime teha...
LUMI KRISTIN: puudu SHOW --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:23 (EEST)


Barokk. Lavamuusika (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1136>
Barokk. Lavamuusika (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1137>
Barokk. Lavamuusika (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1138>
LUMI KRISTIN: Uusaegse helikeele kujunemine » Barokk, Lavamuusika (ask 2). Siin tekib mul (ehk võhiklik) küsimus, millise oskuse või teadmise omandab õpilane lihtsalt "ooperi" sõnade väljanoppimisel tekstist?
GERHARD: kui olen jõudnud seda üle vaadata, saan seda kommenteerida.


Barokk. Lavamuusika (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1149>
Barokk. Lavamuusika (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1151>
Barokk. Lavamuusika (do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1152>
1) Kirjuta ning kaunista kutse. Antud kutse peab olema kirjutatud barokkistiilis (#ajalugu, #kirjandus, #ühiskond) ning kaunistused peavad olema ka vastavad. Kutse peab sisaldama ooperiteatri nime, ooperi pealkirja ning helilooja ja libretisti nime. Samuti tuleb lühidalt tutvustada ka esitatava ooperi sisu.; 2) Kirjuta süžee ooperile. Tutvu eelnevalt ka teiste barokkooperitega. Ooper peab sisaldama mees- ja naispeaosatäitjat. Samuti mõtle välja huvitav pealkiri ning tegelasnimed.; 3) Joonista lavaline dekoratsioon ning räägi lühidalt aluseks oleva ooperi sisust. Ooperis on tavaliselt kasutusel mitu erinevat lavadekoratsiooni, tutvu barokkooperitega ning pane ka enda loodud ooperile pealkiri. Millisele tasemele on see ülesanne mõeldud? Kui tahta sellist asja nö "päriselt" teha, siis see on väga ajamahukas. Kui seda tehakse nö "mängult", siis minu meelest oleks siin sihtrühm pigem algklassilapsed või põhikooli algus. Keskkooliõpilase ülesanne peaks olema nö "päris" asi. --Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 12:40 (EEST)

Klassitsism[muuda]

20) Sissejuhatus (kultuurilooline taust) [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt][muuda]

Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell + show) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/774>
Lause toimus suurtes kogustes muusikaõpikute kirjutamine. on sellisel kujul arusaamatu. --Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 12:44 (EEST)

Show: seda tuleb lisada, kui on teosed otsustatud! Siin on ka koht l=C3=B5imimiseks =3DIV.

Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1347>
Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1348>

LUMI KRISTIN: puudu ASK, DO-ülesanne. --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:10 (EEST)

21) Mannheimi koolkond[muuda]

Klassitsism. Mannheimi koolkond (tell) http://htk.tlu.ee/oppevara/node/807#overlay-context=node/807%3D
'Mannheimi koolkonna uuendustel on itaalia eeskujud, kuid need arenevad välja iseloomulikeks. Silmatorkav on musitseerimise loomulikus ja hoogsus ning sentimentaalsus, osa sellest stiilist peetakse omal kaasajalgi moeks ja lahjenevad nö tühjadeks maneerideks. Keeleliselt kohmakas ja kohati arusaamatu, mida on öelda tahetud.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 15:37 (EEST)
crescendo on nagu katarakt [läätsekae], on arusaamatu.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 15:37 (EEST)
Tähtsamad uuendused: (=IV) - meloodia valitseb (nummerdatud bass puudub), - paarisarvulised meetrumid (2, 4, 8), tantsulisus, rahvalikus, - lühemad ja variatiivsed teemad, - sonaadivormi/sümfoonia esimene osa variatiivsete teemade ja motiividega, elava iseloomuga, - baroki afekti asemel rakendatakse kontraste (tekivad sonaadivormile iseloomulikud emotsionaalselt vastandlikud teemad), - sonaadivormi/sümfoonia kolmanda osana lisandub menuett (toob sisse tantsulisust kui inimeste loomulik liikumisvorm), - baroki trepidünaamika asemel rakendatakse crescendo efekte püsiva harmoonia ja figuratsiooni juures, f ja p vahetus lühiajaliselt vastavalt muusikalisele dramaturgiale, - puhkpillirühmad orkestris iseseisvuvad jutt on sellisel kujul ilmselt tavalisele keskkooliõpilasele üle jõu. Siin tuleks selgitada 1. parameetreid, mille väärtusi me üldse võrdleme, 2. millise ajastuga võrreldakse. Kui barokiga, tuleks mingi sarnane võrdlusalus tekitada ka sealsetes punktides. Materjali praegune esitus võib tekitada õpilase peas paraja segaduse.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 15:37 (EEST)
Show 1 - planeerin maneeride kohta noodin=C3=A4iteid, kuid pole veel j=C3==B5udnud neid konkreetselt sisestada.
Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1310> Siin sisalduvat noodin=C3=A4idet tuleb taasnoodistada.
Miks on vajalik taasnoodistamine? Kas siin on autorikaitse alla kuuluvat materjali?--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 15:40 (EEST)
Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1244> --> On m=C3=B6eldav lisada siinsete helin=C3=A4idetele vastavad noodikatkendid.
Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1182>
Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1183>
Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1184>
Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1271>
Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1252>

LUMI KRISTIN: Uusaegse helikeele kujunemine » Klassitsism, Mannheimi koolkond. Minul näitab, et osad showd ja askid on tühjad. Kui siia on midagi planeeritud, mida hetkel ei saa koostada/näidata, siis palun lisage juurde väike märge, nt show: tuleb foto sellest ja sellest vms

GERHARD: siin on tõepoolest mõned näited (noodinäited) puudu, mida ma peatselt lisan (dummy'dena), mida peaks siis noodistama.

LUMI KRISTIN: ASK 2 annab õpilasele sõnastusega vastuse ette ära: http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1183

puudu DO-ülesanne. --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:10 (EEST)

22) Ooper. Vokaalmuusika - uued suunad ooperis (Pergolesi, Gluck, Mozart)[muuda]

Klassitsism. Ooper (tell) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/814>
Show - peab arutama, mida sinna panna
LUMI KRISTIN: puudu SHOW --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:10 (EEST)
Klassitsism. Ooper (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1177>
Klassitsism. Ooper (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1178> --> Seda tuleb veel t=C3=A4psustada/arendada.
Klassitsism. Ooper (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1179>
Klassitsism. Ooper (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1180>
Ask 5 - tuleb veel luua
Klassitsism. Ooper (do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1181>
1) Kui oled külastanud varasemalt ooperit, räägi enda kogemusest. 2) Tutvu Estonias kavas olevate ooperitega ning nende sisuga. Vali üks ooper külastamiseks ja räägi pärast oma kogemustest. !SEDA TULEB VEEL ARENDADA! Ma ei tea, kuhu on plaanis selle ülesandega jõuda, kuid praegune kirjeldus on suhteliselt udune. Keskkoolis üldiselt eeldatakase inimeselt kirjutamisoskust. Siin võiks olla tulemuseks mingi essee vms. Aga ka selle maht ja nõuded peaks olema selgelt doseeritud.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 17:02 (EEST)
OLGA: Täiendatud, lisatud punktid, essee vorm on väga sobilik antud ülesande puhul

23) Instrumentaalmuusika ja sümfonism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (Haydn, Mozart, Beethoven)[muuda]

[Igas teemas võib tulla lõiming IV kursusega]

Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfoonia (tell) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/816>
hiljem klaviir, Mis pill on klaviir? --Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 16:55 (EEST)
Show - peab arutama, mida sinna panna
puudu SHOW --84.50.130.236 4. september 2017, kell 02:10 (EEST)
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfoonia (ask 1) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1155>
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfoonia (ask 2) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1156>
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfoonia (ask 3) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1157>
LUMI KRISTIN: ASK 3 annab õpilasele sõnastusega vastuse ette ära: http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1157
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfoonia (ask 4) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1164>
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfoonia (ask 5) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1166>
Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfoonia (do) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1167>
1. Vali 18. sajandil tegutsenud heliloojate üks sonaat või sümfoonia vähemalt kahes esituses (helisalvestus).; 2. Kuula ning analüüsi kõrvaga; 2.1 milliseid sonaadivormi komponente helilooja kasutas, 2.2 samuti analüüsi erinevaid osasid, vastavalt kas teos on kaheosaline või kolmeosaline. 3. Hiljem arutle kaasõpilastega ka mängijate ja dirigendi panust antud esitusse ning nende tööülesandeid. !TULEB VEEL TÄPSUSTDA! Mis on selle ülesanede eesmärk?--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 16:57 (EEST)

II kursus. Rahvuslikkus muusikas[muuda]

Muusika kuulamine ja muusikalugu[muuda]

1) Sissejuhatus (kultuurilooline taust) [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt], sh romantismi teke (seos saksa kirjanduse ja filosoofiaga) ja mõiste (lühidalt)[muuda]

Romantism[muuda]

2) Kammerlik vokaalmuusika. Soololaul ehk kammerlaul ehk Lied (Schubert, Schumann)
3) Instrumentaalsed väikevormid. Schumann, Chopin, Liszt
4) 19. sajandi orkestrižanrid. Absoluutne muusika – puhtmuusikaline sümfoonia (Schubert, Brahms) ja instrumentaal- ehk soolokontsert (Liszt, Paganini). Programmiline muusika – programmiline sümfoonia ja sümfooniline poeem (Berlioz, Liszt)
5) Ooper 19. sajandil. Itaalia (Rossini, Donizetti, Bellini, Verdi) ja ’verism’ (Mascagni, Leoncavallo, Puccini). Prantsusmaa (Meyerbeer, Gounod, Bizet). Saksamaa (von Weber, Wagner). Venemaa (Glinka, Mussorgski, Tšaikovski)
6) Ballett 19. sajandil. Itaalia, prantsuse ja vene koolkonnad (Pugni, Adam, Tšaikovski, Glazunov)
7) Operett 19. sajandil. Prantsuse ja viini dünastiad (Offenbach, J. Strauss jun, Kalman, Lehar)
8) Rahvuslikud koolkonnad. ’Võimas rühm’ ehk ’Viisik’. Tšehhi (Smetana, Dvořak) ja skandinaavia (Grieg, Nielsen, Sibelius)

[Igas teemas võib tulla lõiming IV kursusega]


Pärimusmuusika[muuda]

9) Eesti rahvamuusika. Vanem ja uuem rahvalaul. Rahvapillid ja pillimäng; rahvatants
10) Pärimusmuusika seosed nüüdisajaga. Muusikanäited eesti pärimusmuusikast


Eesti professionaalse muusikakultuuri kujunemine[muuda]

See kava erineb HRi omast

11) Sissejuhatus (kultuurilooline taust) [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt], sh Muusikaelu Eestis enne rahvuslikku ärkamisaega, koolielu Eestis, Noor Eesti liikumine, Estonia kontsertsaali/teatri ehitamine, kultuuri ja muusikute rahastamine (Kulka sünd), Tartu ja Tallinna muusikakõrgharidusasutuste asutamine 1919. Edasi erinevad teemad, mis ei sisaldu Multimeedialeksikonis!
Eesti muusika. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1220>


12) Muusikateater Tallinnas. J. V. Mederi Kindlameelne argeenia
13) Muusikaelu Tallinnas 18. sajandil
14) Eestikeelse muusikaterminoloogia areng 19. sajandil. Nt K. A. Hermann uued sõnad (Vahter 2003)
15) Laulupidude traditsiooni kujunemine. Koori ja orkestri liikumine ja areng laulupidude kontekstis
16) Orkestrite kujunemine Eestis. Orkestrite areng 19. sajandist kaasaajani
Orkestrite kujunemine Eestis <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1228>


17) Peterburi ja Eesti muusika. Peterburi kui eesti professionaalsete heliloojate kasvulava: Tobias, A. Kapp, Lüdig, Lemba, Süda

[selge fookus]

18) Rahvusliku helikeele kujunemine. Saar, Kreek, Eller, Tubin, Päts, Aav [selge fookus]
19) Modernismi näited Eesti muusikas. Saar, Eller, Oja

III kursus. 20. ja 21. sajandi muusika[muuda]

Muusika kuulamine ja muusikalugu[muuda]

1) Sissejuhatus (kultuurilooline taust) [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt], nt modernism, avantgardism, sonorism, postmodernism, uusmodernism, spektraalmuusika, sünteesiajastu, massikultuur vs kõrgkultuur, muusikaelu ja muusikatööstus

Impressionism, ekspressionism, neoklassitsism[muuda]

2) Hilisromantism. Bruckner, Mahler, Strauss, varajane Schönberg
3) Impressionism. Debussy, Ravel
4) Ekspressionism. Modernism: atonaalsus, dodekafoonia e Uus Viini koolkond: Schönberg, Berg, Webern
5) Neoklassitsism. Stravinski, Hindemith, Orff
6) 20. sajandi prantsuse muusika. Messiaen, Poulenc
7) 20. sajandi inglise muusika. Vaughan Williams, Holst, Britten
8) 20. sajandi vene muusika. Prokofjev, Šostakovitš
9) Avantgardmuusika #1. Euroopa muusika: Stockhausen, Boulez, Nono, Ligeti, Lutoslawski, Penderecki, Murail
10) Avantgardmuusika #2. Põhja-Ameerika muusika: Ives, Varèse, Cage, Reich, Glass, Adams, Crumb


Eesti muusika pärast Teist maailmasõda[muuda]

11) rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955. Ernesaks, E. Kapp, Auster, V. Kapp
12) 1960. aastatel alustanud heliloojad. Uus laine heliloojad, avantgardmuusika, postmodernism ja tintinnabuli, rahvamuusika uued käsitlused

Tormis, Mägi, Tamberg, Pärt, Sink, Rääts

13) 1970. aastatel alustanud heliloojad. Motoorsus Eesti muusikas. Kangro, Sumera, Eespere
14) 1980. aastatel alustanud heliloojad. Tüür, Grünberg, Sisask, Mattiisen
15) 1990. aastatel alustanud heliloojad. Tulev, Tulve, Siimer, Kõrvits, Kaumann, Reinvere
16) 2000. aastatel alustanud heliloojad. Lill, Aints, Kozlova-Johannes, Krigul, Hirsch, Uusberg
17) Elektroakustilise muusika areng Eestis


Džässmuusika[muuda]

18) Džässimuusika areng rahvusvaheliselt
19) Džässmuusika areng Eestis
20) Tänapäeva džässisuunad rahvusvaheliselt ja Eestis


Pop- ja rokkmuusika[muuda]

21) Pop- ja rokkmuusika areng rahvusvaheliselt
22) Pop- ja rokkmuusika areng Eestis