Arutelu:Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM

Allikas: Vikiõpikud

Taandrea tekitamiseks palun kasuta kooloni märki (:) rea ees:

esimene taandrida
teine taandrida
kolmas taandrida

Repliigile allkirja ja ajatempli lisamiseks kas klõpsa pliiatsiga märgil või tipi kaks kriipsu ja neli tildet --~~~~, näiteks --Andrus Kallastu (arutelu) 23. august 2017, kell 23:51 (EEST)

Koostamise seis: https://docs.google.com/document/d/1_CwiBGbxK2x8r-isNp3xcGKFEvlAF2l1uSkXmR5oWvM/edit

Üldised teemad[muuda]

Õpiku nimetus[muuda]

Täpsustasin igaks juhuks keeleabist http://keeleabi.eki.ee/?leht=1 üle: Lugupeetud Andrus Kallastu, [Kirjutasite meile: Tere, koostamisel on uus muusika ajalugu käsitlev õpik gümnaasiumile. Kas õpiku pealkiri peaks olema "Muusika ajalugu gümnaasiumile" või "Muusikaajalugu gümnaasiumile"?]. Kirjutaksin pigem kokku: "Muusikaajalugu gümnaasiumile". Tuuli Rehemaa, eesti keele instituut. --Andrus Kallastu (arutelu) 23. august 2017, kell 10:53 (EEST)

GERHARD: väga hea, et selle kohta on nüüd vastus olemas.

LUMI KRISTIN: organiseerida wiki arutelu nii, et aktuaalne / uus info / kommetaarid eristuksid aegunud infost / lahendatud küsimustest (nt heledam koloriit + tekst kursiivi või mõni muu sobiv tähistusviis). --84.50.130.236 4. september 2017, kell 01:05 (EEST)

Kui kasutada uue kommentaari lisamisel taandrida (tekib kooloni : märgiga repliigi ees), muutub tekst ka paremini hoomatavaks.--Andrus Kallastu (arutelu) 4. september 2017, kell 03:41 (EEST)

Üldised disainijuhendid[muuda]

DÕV üldised disainijuhendid http://htk.tlu.ee/oppevara/taxonomy/term/2905 viitavad minu meelest veidi teistsugusele õpiobjekti mahule ja struktuurile kui näiteks Mardi kevadisest jutust ja soovidest selgus. Sisuliselt on seal tegu kompleksse ja suletud raamatupeatüki kujundusega, samas kui näiteks Mart rääkis eelkõige õpiobjektist kui infokillust, mida on nii õpilasel kui ka õpetajal võimalik erineval moel kombineerida. Kumba lähenemist tuleks eelistada? Näiteks Muusika kompositsiooniõpetuse materjale drupalisse sisestades oleme meie Indrekuga lähenenud infokildude põhimõttest, st infokillud mõiste ja selle definitsioon (TELL), joonis (SHOW), kontrollülesanded & harjutused (ASK), väiksed projektülesanded (DO) on eraldi õpiobjektid. Loomulikult: kui materjal on koos, on minul plaan teha sellest ka .pdf-formaadis väljaprinditav arvuti näppimisest sõltumatu raamat, kuid kas see on DÕV-i teema?--Andrus Kallastu (arutelu) 24. august 2017, kell 12:10 (EEST)

Kas teil on konkreetseid ettepanekuid disainijuhiste osas? Või saate eraldi välja tuua, millised osad tunduvad liialdatud? On oluline, et ainevaldkonnad järgiksid ühtset stiiliraamatut, kuidas märkida üles võõrkeelsed mõisted, kuidas joonised (jms), seda ka juhul kui viide joonisele on ühes õpiobjektis, joonis teises.Olen selle poolt, et hoida kõik osad lahus, et õpetaja saaks nende hulgast teha oma valiku ja valitud materjal hõlpsasti eraldi alla laadida (phmt infokillud, nii nagu jutt oli). See, kuidas õpiobjektid on sisestatud, kas on iga tell, show, ask ja do osa löödud lahku või on mõned nendest osadest ka koos, sõltub kokkuvõttes siiski ainevaldkonnast, materjali loogikast ja autoritest. Nt on kunstides ühe õpiobjektina sisestatud tell+show, eraldi ask ülesanded. Seda, et kõik materjalid oleksid esitatud ühtse columnina, seda ei ole.--84.50.130.236 24. august 2017, kell 12:56 (EEST)
Kahju, et nii olulised juhised tulevad alles töö lõppfaasis, kui pool materjalist on valmis ja sisestatud. Tunnistan, et juhul kui on vaja järgida väga spetsiifilisi disaininõudeid, vajan selles osas koolitust, konkreetset ettenäitamist (nagu oli 14. juuni koolitus), ainult ekraanijuhistest ei piisa. Varem saadetud juhiseid põgusalt vaadates tekkis mul küsimus: kas disainireeglite väljatöötamisel on järgitud ka metoodilisi nõudeid, konsulteeritud metoodikutega? On põhimõtteline küsimus, mida rõhutada bold-kirjatüübiga. Need peaksid olema kõige olulisemad mõisted, terminid, nimed. Ei ole vaja panna kõiki pildiallkirju boldi, sest kõik illustratsioonid ei ole võrdselt olulised. Õpilasele on see aga sõnum - mis on paksemas kirjas, selle ta õpib pähe. Teine teema on võõrsõnad, viited jne - see on keeletoimetaja rida. Siin võinuks ka veidi varem ühtsed põhimõtted kokku leppida. Tehtud tööd ümber teha on üsna tüütu, seda enam, et üldine ajagraafik päris pingeline. Loodan, et leitakse sobivad ja ratsionaalsed lahendused. Ehk annab HTMi veel milleski pisut ümber veenda? Arvestama ainete spetsiifikat, millega kujunduspõhimõtted seotud? Videote teema näitas, et mõned nõuded olid eluvõõrad ja tarbetud. Heade soovidega, Sigrid.
Ei ole erisoove. Lihtsalt disainijuhendid peaksid olema ka juhuks, kui infot sisestatakse kildudena (nagu on kavas teha Muusika kompositsiooniõpetusega).--Andrus Kallastu (arutelu) 24. august 2017, kell 13:39 (EEST)

LUMI KRISTIN: Üldised disainijuhised töötas välja loodusainete meeskond ja see pakuti välja ka teistele ainevaldkondadele, kuna oli tekkinud üldine vajadus ühtsete disainireeglite järele. Loodusained koostavad oma materjale nii, et selle saaks ka phmt välja printida, sellest ka raamatupeatüki kujundus. Soovitan lähtuda üldistest disainijuhistest, kuid teha endale loogilisi ja vajalikke kohandusi.

HEIE TREIER: Tere, vaatasin disainijuhendit. Kommentaar -- see tõesti on väga vajalik, nii nagu firmadel, korporatsioonidel ja ka meie ülikoolil on oma stiiliraamat. Visuaalne identiteet. Kommentaar pealkirjade värvi kohta -- tumeroheline... on loodusteadlaste valik ja sellest võib täitsa aru saada. Aga kas te tõesti kujutate ette muusika ja kunsti teemasid tumerohelise pealkirja all? See ju Keskerakonna värv, sel värvil on igasugu poliitilisi jm mitte nii meeldivaid konnotatsioone. Kunstiainete eelistus võiks olla mõni õhulisem ja loomingulisem värv. Kuna eriti kunstis on palju reprosid ja üldpilt kirju, siis peab hästi ettevaatlikult valima, milline värv ei hakkaks võistlema kunstiteoste reprodega. Mis teie arvate? Heie Marie

Ülesannete raskusastmed[muuda]

LUMI KRISTIN: Ülesannete juurde märkida tärnidega raskusastmed, vt üldised disainijuhised.

GERHARD: ok, saab tehtud.

Õpiobjektide nimetused DÕV-is[muuda]

LUMI KRISTIN: Õpiobjektide päistest kustutada sulgudes (ask, tell, show). Neid ei ole vaja. Pigem märkida õpiobjektide juurde kaheastmeline numeratsioon, nt 1.2 või 2.2 (saadetud e-mailile)

GERHARD: numeratsioon on väga hea. Kuid kui õpiobjektid (komponendid) on tarvis hetkel eraldi sisestada, siis on arusaamine, mis on mis, ilma lisainfota (show, ask, do) praktiliselt võimatu. Teen ettepaneku, et seda infot tööfaasis esialgu jätta ja alles hiljem neid kustutada nimedest. Või on selleks parem lahendus juba leitud?

TELL-osa[muuda]

Minu meelest võiks TELL-ülesanded sisaldada linke neile, kes tahavad asjaga süvitsi edasi minna. Kõige lihtsam oleks linkida mõiste vastava artikliga Vikipeedias ning teisest küljest võtta ka mõistete määratlused sealt. --Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 18:27 (EEST)

TELL-tekstides leidub minu meelest praegu päris palju keelelist kohmakust ja ebaselgust. Minu ettepanek on selgemalt lahutada mõisted ning nende määratlused ja muu taustajutt. Taas teeksin ettepaneku kasutada ära Vikipeedia enda ja Vikipeediaga linkimise võimalusi. Seal toimub täpsete sõnastuste leidmise nimel pidev diskussioon ja muudatuste tegemine on ka vaevatu. Kui Vikipeedias rahuldavat artiklit pole, on seal seda lihtne tekitada.--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 18:27 (EEST)

TELL-tekstid on vormiliselt ebaühtlased: on nö jutuvestmist, on anekdoote, on lühilausetes kirjelduste loendeid. Kohati on arusaamatu ja visuaalset sigrimigri tekitav erinevate kirjatüüpide kasutamine. Poolpaks või paks kiri võiks olla reserveeritud ainult tuum-mõistele, kursiiv ainult muukeelsetele sõnadele.--Andrus Kallastu (arutelu) 4. märts 2018, kell 11:32 (EET)

Osad TELL-tekstid on digiõppevahendi eripära silmas pidades liiga pikad. --Andrus Kallastu (arutelu) 4. märts 2018, kell 11:32 (EET)

7. märts 2018 09:55 kirjutas Andrus Kallastu: Tere, püüan praegu edasi liikuda nii, et filtreerin kõigepealt Muusikaajaloo TELL-tekstidest välja mõisted. Seejärel kontrollin, kas mõisted on olemas Vikipeedias ja kuidas on need seal defineeritud. Kui seal korralikke definitsioone ei ole, tuleks kõigepealt tegelda nendega. Kuna mõisted tihti kattuvad nii Muusikaajaloo peatükkides omavahel kui ka Kompositsiooniõpetuse mingite teemadega, siis minu meelest võiks luua iga mõiste jaoks eraldi drupali objekti, et seda oleks lihtne linkida mistahes muude objektidega. Seejärel tuleks vaadata, mis jääb pärast mõistete eraldamist TELL-põhitekstist järele. Kujutaksin ette, et Muusikaajaloo TELL-põhitekst esitaks eelkõige seoseid, st seoseid mõistete, isikute, ajaloodaatumite, muude ajaloosündmuste, ideede, kontseptsioonide jne vahel. Teksti tase peaks vastama entsüklopeedilise (populaarteadusliku) teksti tasemele, st sealt peaks tulema selgelt välja, millistele originaalallikatele tekstis toodud väited tuginevad, milliste teadusvaldkondadega on väited seotud, kust leida lisalugemist ja muud materjali. TELL-põhitekstid peaksid olema lühikesed, täpsed, heas ja tabavas sõnastuses. Ma ei ütle, et TELL-põhitekstides ei võiks olla ka natuke nalja, elulisi lugusid, anekdoote vms, kuid keskkooliõpilasele pakutav materjal peaks olema eakohane. See peaks pakkuma sissevaadet tegelikku ellu, vahendama teadussaavutusi, tutvustama õpilasele ka tulevase elukutsevaliku võimalusi, olema fokusseeritud olulisele. Praegu on tekstide fookus paigast ära: osa tekste on nii sisult kui ka sõnastuselt noorematele kooliastmetele, osa baka-magistritasemele. Kui TELL on läbi kammitud, tuleb vastavaid sisulisi parandusi loomulikult teha ka ASK-ides. Samas pole mõtet enne tuimalt ASK-ide kallale minna, kui on lahendatud probleemid seoses sobivate õpiobjekti tüüpide valikuga teatud materjali jaoks. Kuna ma saan aru, et Olga ja Gerhard on praegu tõsises hädas üldse mingisugusegi materjali valmissaamisega, siis äkki tuleks mõelda mingite toimetamistalgute vms korraldamise peale? --Andrus Kallastu (arutelu) 8. märts 2018, kell 10:30 (EET)

Muusikaajaloo TELL-tekstide vormistamise põhimõtted[muuda]

  1. Üks asi ühes kohas. Vältida olukorda, kus sama asja seletatakse erinevates kohtades ja veidi erinevate sõnadega.
  2. Mõiste + definitsioon = õpiobjekt. Iga mõiste koos määratluse ja vaid hädavajaliku selgitusega moodustab eraldi õpiobjekti. Vältida pikki, paljusõnalisi ja mitmeteemalisi TELL-tekste. Selle asemel liigendada tekstid mõistete kaupa väksemateks ühikuteks ning teha iga ühiku jaoks eraldi õpiobjekt. Väike, kompaktne ja täpne on parem, kui suur, laialivalguv ja ebamäärane.
  3. Oluline asi esimesena. Tekst peaks algama mõistega, mille kohta kogu järgnev tekst käib. Niisamuti lause peaks algama sõnaga, mille kohta lause käib: näiteks, kui lause käib Beethoveni kohta, siis "Ludwig van Beethoven oli viini klassik", mitte aga stiilis "Üks viini klassikutest oli Ludwig van Beethoven".
  4. Sünonüümide vältimine. Kui see on hädavajalik, siis sünonüümid tuua vajadusel ära mõiste paralleelterminitena kohe teksti alguses, kuid edaspidi kasutada tekstis ainult ühte terminit.
  5. Pika seletamise asemel mõiste link. Pika seletamise asemel linkida mõiste vastava artikliga Vikipeedias. Täiendada vajadusel eestikeelset Vikipeediat ja lisada TELL-teksti link vastavale Vikipeedia eestikeelsele artiklile.
  6. Arvamuste eristamine faktidest. Näiteks on heliloojate ja muude isikute elu ja tegevuse kohta palju arvamusi ja anekdoote, mis muusikaajaloo õppimise ilmestajana on kindlasti väga lahedad, kuid faktidena kahtlased või tegelikult ebaolulised. Anekdoodid, arvamused ja muud kahtlased asjad ja väited tuleks faktidest selgelt eraldada. Samuti ei tohiks sellistele asjadele üles ehitada ülesandeid.

SHOW-osa[muuda]

Ajalugu on daatumid, kronoloogiad, asjade ajas muutumise lugu. Selles mõttes on parimad ajaloo illustreerijad igasugused aegread. Neid on näidetena praegu liiga vähe.--Andrus Kallastu (arutelu) 4. märts 2018, kell 11:35 (EET)

Kuna TELL-tekstides on mõisteid on kohati väga palju, soovitaksin selguse huvides mõistete perekondade haldamiseks koostada paremat visuaalset ülevaadet pakkuvaid mõistekaarte.--Andrus Kallastu (arutelu) 15. märts 2018, kell 15:15 (EET)

ASK-osa[muuda]

Praegu on kasutatud õpiobjekti tüüpe vahel sellises funktsioonis, mis on eksitavad. Näiteks

  • lünktekstid, mis nõuavad täpsete tähemärkide sissetippimist, ei kõlba minu meelest teemade puhul, mis eeldavad oma peaga mõtlemist ja võib-olla ka oma sõnastuse leidmist.
  • kaartide ümberkeeramised peaks olema loogilised, ühendades selgetele alustel asju nagu 'muusikaline parameeter - parameetri väärtus', 'helilooja - eludaatumid' vms. Praegu on need paarid tihti ebaloogilised.
  • vali üks õige vastus tüüp ei tohi sisaldada mitmetähenduslikkust. Paika pidav lause peab tõepoolest paika pidama ja muud laused peavad olema ühemõtteliselt väärad.
  • rollimängule õhutavad ülesanded on lahedad, aga keskkooliõpilasele minu meelest veidi naiivsed. Need oleks hea illustratsioon põhikoolis.

--Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 18:27 (EEST)

DO-osa[muuda]

DO-ülesannete adressaat on minu meelest praegu ebaselge: nad on keskkooliõpilasele kas liiga rasked või liiga "titekad". Teine probleem on ajaline doseerimine: kui püüda kujutada ette nende ülesannete lahendamist antud õppeaja piires, siis minu meelest nad lihtsalt ei mahu ära. --Andrus Kallastu (arutelu) 2. september 2017, kell 18:27 (EEST)

Projektülesanded[muuda]