Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM

Allikas: Vikiõpikud
Jump to navigation Jump to search
Täna on 22. september 2018

Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile

Muusika õppekava teema: omalooming[1]

Ilmsete vigade parandamine: ERRATA


Sisukord

Peatükkide loend e-koolikoti keskkonnas[muuda]

Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile

Katuskogumik https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18751

Sisukord. Sissejuhatus. Juhend. Koostamis- ja aruteluleht https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18647

Elemendid

Seosed

Kriitika

Süvenemine

Õppevahend[muuda]

Elemendid[muuda]

Partituur[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on partituur, noodikiri, noot, paus, helitugevus, dünaamika, karakter, visand ja transkriptsioon.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Partituur laiemas tähenduses on muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. https://vara.e-koolikott.ee/node/1921 https://e-koolikott.ee/material?id=13854
    1. definitsioon +. Partituur kitsamas tähenduses + -> Orkestratsioon
    2. definitsioon. Noodikiri on muusika ülesmärkimiseks kasutatav märgisüsteem. https://vara.e-koolikott.ee/node/1462#overlay-context=node/3 https://e-koolikott.ee/material?id=13657
    3. definitsioon. Noot on noodikirjas heli väikseima tähendust omava elemendi ülesmärkimiseks kasutatav märk. https://vara.e-koolikott.ee/node/1518#overlay-context=node/1359 https://e-koolikott.ee/material?id=13681
    4. definitsioon. Paus on noodikirja märk, millega tähistatakse heli puudumist ehk vaikust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1520#overlay-context=node/1518 https://e-koolikott.ee/material?id=13682
    5. definitsioon. Helitugevus on muusikas üks heli omadustest, mis on seotud -> psühhofüüsika mõistega -> helivaljus ning -> füüsika mõistega -> heliintensiivsus. Helitugevust mõistetakse relatiivse -> suurusena ning seda tähistatakse noodikirjas helitugevuse astme -> märgiga. Muusikakirjanduses leidub helitugevuse definitsioone, mille kohaselt helitugevus sõltub heliallika -> võnkumise -> amplituudist ning eri tugevusega heli tekitab muusik nõrgema või tugevama heliallikat võnkuma paneva -> jõu abil. https://vara.e-koolikott.ee/node/1521#overlay-context=node/1520 https://e-koolikott.ee/material?id=13683
    6. definitsioon. Dünaamika on muusikas õpetus muutumisest. Muusika puhul räägitakse dünaamikast tavaliselt seoses helitugevusega, kuid muutuda võib ka näiteks tempo, harmoonia, artikulatsioon, karakter, tämber, faktuur, muusikavorm või kontuur. https://vara.e-koolikott.ee/node/6062 https://e-koolikott.ee/material?id=18188
    7. definitsioon. Karakter on muusikas esituse väljenduslaad. https://vara.e-koolikott.ee/node/1522#overlay-context=node/1521 https://e-koolikott.ee/material?id=13684
    8. definitsioon. Visand on muusikas helilooja tegevuse tulemus, millel puudub lõpetatud heliteose staatus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1815#overlay-context= https://e-koolikott.ee/material?id=13795
    9. definitsioon +. Transkriptsioon + on muusika ümberkirjutus ühest noodikirja liigist teise, heliteose seade erinevasse instrumentatsiooni või fonogrammil kõlava muusika üleskirjutus noodikirjas. https://vara.e-koolikott.ee/node/3691 https://e-koolikott.ee/material?id=14878

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. PARTITUUR. JOONIS 001. Näidisjuhtum. Beethoveni 5. sümfoonia. Partituur, lk. 1. (Image Hotspots, selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/1048#overlay-context=node/1050 https://e-koolikott.ee/material?id=13451
  2. joonis. NOODIKIRI. JOONIS 001. Noodikirja märkide loend https://vara.e-koolikott.ee/node/1865 https://e-koolikott.ee/material?id=13832
  3. joonis. VISANDPARTITUUR. JOONIS 001 selgituste loend https://vara.e-koolikott.ee/node/1866 https://e-koolikott.ee/material?id=13833

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. Noot. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1359#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=13632
  2. kontrollülesanne. Paus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1361#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=13633
  3. kontrollülesanne. Helitugevus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1362#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=13634

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. Partituur. Väike projektülesanne. Väike visandpartituur. Tuvasta lähiümbruses vähemalt kolm heli. Määra, millised graafilised kujundid neid helisid ja nende käitumist tähistavad. Kasutades visandpartituuri meetodit, kirjuta umbes 5-sekundiline kompositsioon, milles kasutad neid helisid, vt VISANDPARTITUUR. JOONIS 001. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1895 https://e-koolikott.ee/material?id=13841
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne. Partituur. Suur projektülesanne. Suur visandpartituur. Kirjelda sõnadega vähemalt kahtteist erinevat heli enda ümbrusest. Määra, millised graafilised kujundid neid helisid ja nende käitumist tähistavad. Kasutades visandpartituuri meetodit, kirjuta umbes 1-3-minutiline kompositsioon, milles kasutad neid helisid, vt VISANDPARTITUUR. JOONIS 001. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3692 https://e-koolikott.ee/material?id=14879 https://e-koolikott.ee/material?id=14879
  2. suur projektülesanne +. Partituur. Suur projektülesanne. Helisalvestise transkriptsioon visandpartituurina +. Antud on helisalvestis. Kasutades kõiki olemasolevaid teadmisi, transkribeeri helisalvestis visandpartituurina. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3693 https://e-koolikott.ee/material?id=14880

TUNNIVIDEOD[muuda]

30.8.2017[muuda]
  1. näidistund. 30.8.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal, helinivoo vajab tõstmist)
  2. näidistund. 30.8.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal, helinivoo vajab tõstmist)
6.9.2017[muuda]
  1. näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
  3. näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
13.9.2017[muuda]
  1. näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
20.9.2017[muuda]
  1. näidistund. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. arutelu. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4 (toormaterjal)

Helivältus[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on helivältus, punkt, pidekaar, fermaat, takt, löök, taktimõõt, aktsent ja tuplet (duool, triool, kvartool, kvintool, sekstool, septool)

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Helivältus on muusikas heli või vaikuse suhteline kestus. Helivältust kirjeldatakse -> mõõtühikuks oleva helivältuse, milleks tavaliselt on tervenoot või tervepaus, -> korrutise või -> jagatisena. Helivältuse pikendamiseks kasutatakse noodikirjas noodi- või pausimärgi järel punkti, noote ühendavat pidekaart ning noodi või pausi kohale või alla kirjutatud fermaati. https://vara.e-koolikott.ee/node/3 https://e-koolikott.ee/material?id=13037
    1. definitsioon. Punkt on noodikirja märk, mis noodi või pausi järel pikendab noodi või pausiga määratud helivältust poole võrra algsest vältusest. Iga järgmine punkt pikendab helivältust poole võrra eelmise punktiga lisandunud vältusest. https://vara.e-koolikott.ee/node/2056 https://e-koolikott.ee/material?id=13909
    2. definitsioon. Pidekaar on noodikirja märk, mida kasutatakse vähemalt kahe sama helikõrgusega noodi ühendamiseks. Pidekaarega ühendatud nootide koguvältus võrdub ühendatud nootide vältuste summaga. Pause pidekaarega ei ühendata. https://vara.e-koolikott.ee/node/2057 https://e-koolikott.ee/material?id=13910
    3. definitsioon. Fermaat on noodikirja märk, mis annab muusikateose esitajale teosest ja muusikastiilist sõltuva võimaluse noodi või pausiga tähistatavat helivältust pikendada. https://vara.e-koolikott.ee/node/2058 https://e-koolikott.ee/material?id=13911
  1. definitsioon. Takt on noodikirjas absoluutse või suhtelise -> ajavahemiku -> tähis. Takti tähistamiseks partituuris võib kasutada taktimõõdu ja taktijoone -> märke. https://vara.e-koolikott.ee/node/1526#overlay-context=node/1524 https://e-koolikott.ee/material?id=13685
    1. definitsioon. Löök on muusikas ajaühik helikestuste või helivältuste rühmitamiseks. Lööki kirjeldatakse kas helikestuse abil (näiteks -> sekundites) või helivältuse abil (löögi vältus võib olla näiteks veerandnoot). https://vara.e-koolikott.ee/node/1527#overlay-context=node/1526 https://e-koolikott.ee/material?id=13686
    2. definitsioon. Taktimõõt on noodikirjas takti löökideks jaotumise kirjeldus. Taktimõõdu tähis on -> harilik murd, milles murru lugeja näitab, mitu lööki on taktis ja murru nimetaja näitab, milline helivältus vastab ühele löögile. https://vara.e-koolikott.ee/node/1528#overlay-context=node/1527 https://e-koolikott.ee/material?id=13687
    3. definitsioon. Aktsent on heli rõhutamine muude helide suhtes. Aktsendi võib tekitada näiteks ootamatult suur helitugevus (dünaamiline aktsent), kontrastne helikõrgus või heli pikenemine (agoogiline aktsent). https://vara.e-koolikott.ee/node/2095 https://e-koolikott.ee/material?id=13933
  1. definitsioon +. Tuplet + on muusikas sama helivältuse jaotuste aluseks olevate erinevate -> astme aluste suhe. Tuplet-i näited on
duool - sama helivältus on jaotatud kaheks võrdseks helivältuseks näiteks kolme või viie võrdse helivältuse vastu
triool - sama helivältus on jaotatud kolmeks võrdseks helivältuseks näiteks kahe, nelja, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu
kvartool - sama helivältus on jaotatud neljaks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu
kvintool - sama helivältus on jaotatud viieks võrdseks helivältuseks näiteks elja, kuue või seitsme võrdse helivältuse vastu
sekstool - sama helivältus on jaotatud kuueks võrdseks helivältuseks näiteks nelja, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu
septool - sama helivältus on jaotatud seitsmeks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, nelja, viie, kuue, kaheksa või üheksa võrdse helivältuse vastu https://vara.e-koolikott.ee/node/1562#overlay-context=node/1561 https://e-koolikott.ee/material?id=13690

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. HELIVÄLTUS. JOONIS 001. Kvadraatne jaotus ( selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/1867 https://e-koolikott.ee/material?id=13834
  2. joonis +. HELIVÄLTUS. JOONIS 002. Tupleti mudel + ( selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/3696 https://e-koolikott.ee/material?id=16921
  3. joonis. HELIVÄLTUS. JOONIS 003. Helivältuste generaator https://vara.e-koolikott.ee/node/3929 https://e-koolikott.ee/material?id=14944
  4. joonis. HELIVÄLTUS. JOONIS 999. Tühi tööleht https://vara.e-koolikott.ee/node/3697 https://e-koolikott.ee/material?id=14882

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. Helivältus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1515 https://e-koolikott.ee/material?id=13678
  2. kontrollülesanne. Helivältus. Paus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/907 https://e-koolikott.ee/material?id=13387
  3. kontrollülesanne. Helivältus. Punkt. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1113 https://e-koolikott.ee/material?id=13486
  4. kontrollülesanne. Helivältus. Pidekaar. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1114 https://e-koolikott.ee/material?id=13487
  5. kontrollülesanne. Helivältus. Fermaat. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1116 https://e-koolikott.ee/material?id=13489
  6. kontrollülesanne. Helivältus. Takt. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1117 https://e-koolikott.ee/material?id=13490
  7. kontrollülesanne. Helivältus. Löök. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1118 https://e-koolikott.ee/material?id=13491
  8. kontrollülesanne. Helivältus. Taktimõõt. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1125 https://e-koolikott.ee/material?id=13495
  9. kontrollülesanne +. Helivältus. Tuplet. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/1420#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=13646
Harjutused[muuda]
  1. harjutus. Helivältus. Harjutus. Vali sobiv helivältuse märk. Antud on helivältuse (noot või paus) nimetus. Vali sobiv helivältuse märk. KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3698 https://e-koolikott.ee/material?id=14883
  2. harjutus. Helivältus. Harjutus. Kirjuta helivältuse nimetus. Antud on helivältus noodikirja märgina (noot või paus). Kirjuta helivältuse nimetus. KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/1995 https://e-koolikott.ee/material?id=13879
  3. harjutus. Helivältus. Harjutus. Lisa puuduv helivältus. Antud on teatud taktimõõdus takt, milles on puudu üks helivältus (noot või paus). Lisa puuduv helivältus (noot või paus). KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/1858 https://e-koolikott.ee/material?id=13826
  4. harjutus. Helivältus. Harjutus. Lisa taktijooned. Antud on taktimõõt ja rida helivältusi. Kirjuta taktijooned vastavalt taktimõõdule õigesse kohta KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3702 https://e-koolikott.ee/material?id=14884
  5. harjutus. Helivältus. Harjutus. Määra taktimõõt. Antud on takt ja helivältused. Määra taktimõõt.KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3703 https://e-koolikott.ee/material?id=14885

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. Helivältus. Väike projektülesanne. Helivältus. Kirjuta vabalt valitud taktimõõdus vähemalt nelja erinevat ja ühtekokku vähemalt kümmet helivältust (nooti või pausi) sisaldav helivältuste rida. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1896 https://e-koolikott.ee/material?id=13842
  2. väike projektülesanne. Helivältus. Väike projektülesanne. Taktimõõt. Rühmita enda loodud, sõbralt saadud või arvuti genereeritud (kasuta helivältuste generaatorit HELIVÄLTUS. JOONIS 003. Helivältuste generaator, https://vara.e-koolikott.ee/node/3929) helivältuste järgnevus vastavalt määratud taktimõõdule. Vihje: vajadusel kasuta pidekaari. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3694 https://e-koolikott.ee/material?id=14881
  3. väike projektülesanne +. Helivältus. Väike projektülesanne. Tuplet +. Kasutades tupleti mudelit (HELIVÄLTUS. JOONIS 002. Tupleti mudel), kirjuta vähemalt kolm erinevat tupletit. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3695 https://e-koolikott.ee/material?id=16920

ÕPPEVIDEOD[muuda]

TUNNIVIDEOD[muuda]

27.9.2017[muuda]
  1. näidistund + arutelu. 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4 (toormaterjal)
  2. näidistund + arutelu. 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
  3. näidistund (valikkursus). 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1
4.10.2017[muuda]
  1. näidistund + ARUTELU. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4
  2. näidistund. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  3. näidistund. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. näidistund (valikkursus). 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4
11.10.2017[muuda]
  1. näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  2. näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  3. näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. näidistund (valikkursus). 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
18.10.2017[muuda]
  1. arutelu. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  2. näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  3. arutelu. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  5. näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  6. näidistund (valikkursus). 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4

Helikõrgus[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on helikõrgus, alusheli, alteratsioon, tähtnimetus, silpnimetus, klaviatuur, noodijoonestik, abijoon, noodivõti, numbernotatsioon, enharmonism, heliklass ja oktav kui helikõrguspiirkonna tähis.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses -> helisagedusest. -> Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab osahelide kombinatsioon. https://vara.e-koolikott.ee/node/1530#overlay-context=node/1528 https://e-koolikott.ee/material?id=16265
    1. definitsioon. Alusheli on diatoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" (Stammton) on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. https://vara.e-koolikott.ee/node/1531#overlay-context=node/1530 https://e-koolikott.ee/material?id=16266
    2. definitsioon. Alteratsioon on muusikas alusheli kõrgendamine või madaldamine. Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi ette: dublbemoll madaldab alusheli tervetooni võrra, bemoll madaldab alusheli pooltooni võrra, diees kõrgendab alusheli pooltooni võrra, dubldiees kõrgendab alusheli tervetooni võrra. https://vara.e-koolikott.ee/node/1532#overlay-context=node/1531 https://e-koolikott.ee/material?id=16267
    3. definitsioon. Tähtnimetus on muusikas helikõrgust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B. https://vara.e-koolikott.ee/node/1533#overlay-context=node/1532 https://e-koolikott.ee/material?id=16268
    4. definitsioon. Silpnimetus on muusikas helikõrgust tähistav absoluutse solmisatsiooni silp, millele on vajadusel lisatud alteratsiooni tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele c solmisatsioonisilp do, tähtnimetusele d solmisatsioonisilp re jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna 'diees', 'dubldiees', 'bemoll' või 'dublbemoll'. https://vara.e-koolikott.ee/node/1534#overlay-context=node/1533 https://e-koolikott.ee/material?id=16269
    5. definitsioon. Klaviatuur on muusikas klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helikõrguse järjekorras: vasakul on "madalamad" (väiksema helisagedusega) ning paremal "kõrgemad" (suurema helisagedusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad alushelidele ja mustad klahvid alushelide alteratsioonidele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad kromaatilise helirea. Kromaatilist helirida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 12 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on pooltoon. 12-klahviliste tsüklite algusklahvide vahel on puhas oktav. https://vara.e-koolikott.ee/node/1535#overlay-context=node/1534 https://e-koolikott.ee/material?id=16270
    6. definitsioon. Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti. https://vara.e-koolikott.ee/node/1536#overlay-context=node/1535 https://e-koolikott.ee/material?id=16271
    7. definitsioon. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks väljaspool noodijoonestikku. https://vara.e-koolikott.ee/node/1537#overlay-context=node/1536 https://e-koolikott.ee/material?id=16272
    8. definitsioon. Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul. https://vara.e-koolikott.ee/node/1538#overlay-context=node/1537 https://e-koolikott.ee/material?id=16273
    9. definitsioon +. Numbernotatsioon + on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid. Numbriga võib tähistada näiteks: helikõrgust, heliklassi, intervalli, alusheli, akordi, helirea astet, aplikatuuri, takti, taktimõõtu, tupletit, absoluutset kestust, tempot, helitugevust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1556#overlay-context=node/1554 https://e-koolikott.ee/material?id=16289
    10. definitsioon +. Enharmonism + on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses erinimelise helikõrguse samakõlalisus, näiteks cis (do-diees) ja des (re-bemoll). https://vara.e-koolikott.ee/node/1540#overlay-context=node/1538 https://e-koolikott.ee/material?id=16275
    11. definitsioon +. Heliklass + on muusikas hulk helisid, mis asetsevad ühe või mitme oktavi kaugusel üksteisest. Näiteks kõik C-helid moodustavad omaette heliklassi, kõik D-helid omaette heliklassi jne. Võrdtempereeritud häälestuse puhul on kokku 12 heliklassi. Võrdtempereeritud häälestuses kuuluvad enharmooniliselt identsed helid samasse heliklassi. Nii näiteks Cis kuulub samasse heliklassi kui Des, His samasse kui Deses jne. Lihtsuse huvides kasutatakse heliklasside tähistamiseks enamasti numbernotatsiooni, milles (enamasti) C = 0, Cis/Des = 1, D = 2, Dis/Es = 3, E = 4, F = 5, Fis/Ges = 6, G = 7, Gis/As = 8, A = 9, Ais/B = 10 (ka "A" või "T"), H = 11 (ka "B" või "E"). Heliklassid tõlgendatakse registriliselt määratlematuteks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1541 https://e-koolikott.ee/material?id=16276
    12. definitsioon +. Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis +. Muusikas tavaliselt kasutatavad helikõrgused jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on subkontraoktav (C2 – H2), kontraoktav (C1 - H1), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c1 – h1), teine oktav (c2 – h2), kolmas oktav (c3 – h3), neljas oktav (c4 – h4), viies oktav (c5 – h5). https://vara.e-koolikott.ee/node/1542#overlay-context=node/1541 https://e-koolikott.ee/material?id=16277

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. HELIKÕRGUS. JOONIS 001 ( selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/1868 https://e-koolikott.ee/material?id=16423
  2. joonis. HELIKÕRGUS. JOONIS 999. Tühi tööleht https://vara.e-koolikott.ee/node/3704 https://e-koolikott.ee/material?id=16923

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. Helikõrgus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1363#overlay-context=node/1378 https://e-koolikott.ee/material?id=16190
  2. kontrollülesanne. Helikõrgus. Alusheli. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1365#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16191
  3. kontrollülesanne. Helikõrgus. Alteratsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1366#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16192
  4. kontrollülesanne. Helikõrgus. Tähtnimetus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1367#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16193
  5. kontrollülesanne. Helikõrgus. Silpnimetus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1368#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16194
  6. kontrollülesanne. Helikõrgus. Klaviatuur. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1369#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16195
  7. kontrollülesanne. Helikõrgus. Noodijoonestik. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1370#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16196
  8. kontrollülesanne. Helikõrgus. Abijoon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1371#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16197
  9. kontrollülesanne. Helikõrgus. Noodivõti. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1374#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16198
  10. kontrollülesanne +. Helikõrgus. Numbernotatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/1375#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16199
  11. kontrollülesanne +. Helikõrgus. Enharmonism. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/1376#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16200
  12. kontrollülesanne +. Helikõrgus. Heliklass. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/1377#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16201
  13. kontrollülesanne +. Helikõrgus. Oktav kui helikõrguspiirkond. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/1378#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16202
Harjutused[muuda]
  1. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Alushelid. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega... Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/996 https://e-koolikott.ee/material?id=13424
  2. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Alushelid. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega... Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/998 https://e-koolikott.ee/material?id=13425
  3. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Alteratsioon. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega... Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/2043 https://e-koolikott.ee/material?id=16499
  4. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Alteratsioon. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega... Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/2045 https://e-koolikott.ee/material?id=16500
  5. harjutus +. Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus tähtnimetusega on numbernotatsioonis... + Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus numbernotatsioonis. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/3684 https://e-koolikott.ee/material?id=16917
  6. harjutus +. Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus numbernotatsioonis on tähtnimetusega... + Antud on helikõrgus numbernotatsioonis. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/3685 https://e-koolikott.ee/material?id=16918
  7. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Kirjelda helikõrguse asukohta. Viiulivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjelda helikõrguse asukohta noodijoonestikul (mitmendal joonel või mitmendas vahes) ja anna helikõrguse tähtnimetus ja silpnimetus. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3705 https://e-koolikott.ee/material?id=16924
  8. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Kirjelda helikõrguse asukohta. Bassivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjelda helikõrguse asukohta noodijoonestikul (mitmendal joonel või mitmendas vahes) ja anna helikõrguse tähtnimetus ja silpnimetus. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3706 https://e-koolikott.ee/material?id=16925
  9. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Kirjuta helikõrgus tähtnime järgi. Viiulivõti. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3707 https://e-koolikott.ee/material?id=16926
  10. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Kirjuta helikõrgus silpnime järgi. Viiulivõti. Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3708 https://e-koolikott.ee/material?id=16927
  11. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus noodijoonestikul. Viiulivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, klaviatuuril. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3709 https://e-koolikott.ee/material?id=16928
  12. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus klaviatuuril. Viiulivõti. Antud on helikõrgus klaviatuuril. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, noodijoonestikul. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3710 https://e-koolikott.ee/material?id=16929
  13. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Kirjuta helikõrgus tähtnime järgi. Bassivõti. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3711 https://e-koolikott.ee/material?id=16930
  14. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Kirjuta helikõrgus silpnime järgi. Bassivõti. Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3712 https://e-koolikott.ee/material?id=16931
  15. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus noodijoonestikul. Bassivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, klaviatuuril. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3713 https://e-koolikott.ee/material?id=16932
  16. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus klaviatuuril. Bassivõti. Antud on helikõrgus klaviatuuril. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, noodijoonestikul. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3714 https://e-koolikott.ee/material?id=16933
  17. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Enharmonism. Tähtnimetus. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta enharmoonilised helid. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3715 https://e-koolikott.ee/material?id=16934
  18. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Enharmonism. Silpnimetus. Antud on helikõrgus silpnimetusega ja noodijoonestikul. Kirjuta enharmoonilised helid. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3716 https://e-koolikott.ee/material?id=16935
  19. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Viiulivõtmest bassivõtmesse. Antud on helikõrgus noodijoonestikul viiulivõtmes. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul bassivõtmes. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3873 https://e-koolikott.ee/material?id=17043
  20. harjutus. Helikõrgus. Harjutus. Bassivõtmest viiulivõtmesse. Antud on helikõrgus noodijoonestikul bassivõtmes. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul viiulivõtmes. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3874 https://e-koolikott.ee/material?id=17044
  21. harjutus +. Helikõrgus. Harjutus. Mis oktavis see noot on? Viiulivõti +. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega ja oktavi nimetus. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3927 https://e-koolikott.ee/material?id=17062
  22. harjutus +. Helikõrgus. Harjutus. Mis oktavis see noot on? Bassivõti +. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega ja oktavi nimetus. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3928 https://e-koolikott.ee/material?id=17063

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. Helikõrgus. Väike projektülesanne. Helikõrgus. Kirjuta vähemalt 12 nooti, mis hõlmavad vähemalt 6 erinevat helikõrgust. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Ülesannet korrata seni, kuni uuesti huvitav hakkab. https://vara.e-koolikott.ee/node/1897 https://e-koolikott.ee/material?id=16443

TUNNIVIDEOD[muuda]

1.11.2017[muuda]
  1. näidistund + ARUTELU. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  2. näidistund + ARUTELU. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  3. näidistund. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. näidistund (valikkursus). 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4, FAIL 5
8:11.2017[muuda]
  1. näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  2. ARUTELU. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  3. näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. ARUTELU. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  5. näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  6. näidistund (valikkursus). 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4
15.11.2017[muuda]
  1. näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  2. ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL
  3. näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL
  5. näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  6. ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL
  7. näidistund (valikkursus). 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2

Akord[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on akord, intervall, kolmkõla, septakord, transponeerimine, akordi pööre, akordi seis ja klaster.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Akord on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide intervallide suhete abil. Kui akordi helid on tertsisuhtes, siis näiteks kolmkõla põhikuju ehitub kahest, septakordi põhikuju kolmest ja noonakordi põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on kvardisuhtes, võivad moodustuda kvartakordid või kvintakordid. Sekunditest ja sekundist väiksematest mikrointervallidest ehituvat akordi nimetatakse klastriks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1549#overlay-context=node/1543 https://e-koolikott.ee/material?id=16284
    1. definitsioon. Intervall on muusikas kahe heli helikõrguste suhe. Intervall esitatakse tervetoonides, pooltoonides, tsentides või võnkesageduste jagatisena. https://vara.e-koolikott.ee/node/1543 https://e-koolikott.ee/material?id=16278
    2. definitsioon. Kolmkõla on muusikas kolmest erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kahe ülestikuse tertsina. https://vara.e-koolikott.ee/node/1544#overlay-context=node/1543 https://e-koolikott.ee/material?id=16279
    3. definitsioon. Septakord on muusikas neljast erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kolme ülestikuse tertsina. Akordi nimetus tuleneb sellest, et selle põhikuju äärmiste helide vahe on septim. https://vara.e-koolikott.ee/node/1545#overlay-context=node/1544 https://e-koolikott.ee/material?id=16280
    4. definitsioon +. Transponeerimine + on muusikas helikõrguse -> nihe teatud intervalli võrra. https://vara.e-koolikott.ee/node/1546#overlay-context=node/1545 https://e-koolikott.ee/material?id=16281
    5. definitsioon +. Akordi pööre + tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe oktavi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli. https://vara.e-koolikott.ee/node/1547#overlay-context=node/1546 https://e-koolikott.ee/material?id=16282
    6. definitsioon +. Akordi seis + on muusikas akordi helide -> vertikaalne paigutus. Akordi seisu nimetuse määrab akordi ülemise ja põhiheli intervall. https://vara.e-koolikott.ee/node/1925 https://e-koolikott.ee/material?id=16454
    7. definitsioon +. Klaster + on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui väike terts. https://vara.e-koolikott.ee/node/1548#overlay-context=node/1547 https://e-koolikott.ee/material?id=16283

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. AKORD. JOONIS 001 ( selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/1871 https://e-koolikott.ee/material?id=16425
  2. joonis. INTERVALL. JOONIS 001. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti ( selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/1872 https://e-koolikott.ee/material?id=16426
  3. joonis. INTERVALL. JOONIS 002. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti ( selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/1873 https://e-koolikott.ee/material?id=16427
  4. joonis. INTERVALL. JOONIS 003. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti. Transpositsioonidega ( selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/1874 https://e-koolikott.ee/material?id=16428
  5. joonis. INTERVALL. JOONIS 004. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti. Transpositsioonidega ( selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/1875 https://e-koolikott.ee/material?id=16429

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. Akord. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1410#overlay-context=node/1446 https://e-koolikott.ee/material?id=16223
  2. kontrollülesanne. Akord. Intervall. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1411#overlay-context=node/1446 https://e-koolikott.ee/material?id=16224
  3. kontrollülesanne. Akord. Kolmkõla. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1412#overlay-context=node/1411 https://e-koolikott.ee/material?id=16225
  4. kontrollülesanne. Akord. Septakord. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1413#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16226
  5. kontrollülesanne +. Akord. Transponeerimine. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/1414#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16227
  6. kontrollülesanne +. Akord. Akordi pööre. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/1415#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16228
  7. kontrollülesanne +. Akord. Klaster. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/1416#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16229
Harjutused[muuda]
  1. harjutus. Akord. Harjutus. Ehita intervall üles. Viiulivõti. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall üles. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3717 https://e-koolikott.ee/material?id=16936
  2. harjutus. Akord. Harjutus. Ehita intervall alla. Viiulivõti. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall alla. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3718 https://e-koolikott.ee/material?id=16937
  3. harjutus. Akord. Harjutus. Ehita intervall üles. Bassivõti. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall üles. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3719 https://e-koolikott.ee/material?id=16938
  4. harjutus. Akord. Harjutus. Ehita intervall alla. Bassivõti. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall alla. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3720 https://e-koolikott.ee/material?id=16939
  5. harjutus. Akord. Harjutus. Ehita akord üles. Viiulivõti. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord üles. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3721 https://e-koolikott.ee/material?id=16940
  6. harjutus. Akord. Harjutus. Ehita akord alla. Viiulivõti. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord alla. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3722 https://e-koolikott.ee/material?id=16941
  7. harjutus. Akord. Harjutus. Ehita akord üles. Bassivõti. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord üles. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3723 https://e-koolikott.ee/material?id=16942
  8. harjutus. Akord. Harjutus. Ehita akord alla. Bassivõti. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord alla. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3724 https://e-koolikott.ee/material?id=16943

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. Akord. Väike projektülesanne. Akord. Kirjuta vähemalt kolm akordi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1898 https://e-koolikott.ee/material?id=16444
  2. väike projektülesanne. Akord. Väike projektülesanne. Akordi transponeerimine. Antud on kolm akordi ja transpositsiooniintervall üles või alla. Transponeeri akordid antud intervalli võrra. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3725 https://e-koolikott.ee/material?id=16944
  3. väike projektülesanne +. Akord. Väike projektülesanne. Akordi tuvastamine +. Antud on muusikalõik. Koonda muusikalõigu helid akordiks. Taanda korduvad helid. Tuleta heliklassid. Tuvasta akord või akordid. Mängi akorde klaveril. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/4853 https://e-koolikott.ee/material?id=17444
  4. väike projektülesanne +. Akord. Väike projektülesanne. Akordi helide kombineerimine +. Antud on akord. Kirjuta akordi heliklasside kõik -> permutatsioonid. Vihje: akordi heliklasside erinevaid permutatsioone on kokku -> faktoriaal akordi heliklasside arvust. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/6636 https://e-koolikott.ee/material?id=18731
  5. väike projektülesanne +. Akord. Väike projektülesanne. Akordi tuletamine helireast +. Antud on helirida. Tuleta helirea helisid kasutades kõik teatud tüüpi akordid. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/6635 https://e-koolikott.ee/material?id=18730
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne +. Akord. Suur projektülesanne. Akordide põhjal muusikalõigu loomine +. Tuginedes väikestele projektülesannetele Akord https://vara.e-koolikott.ee/node/1898 ja Akordi tuvastamine https://vara.e-koolikott.ee/node/4853 loo ülesande Akord raames loodud akordide põhjal ülesande Akordi tuvastamine aluseks olnud muusikalõigule sarnane muusikalõik. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/4854 https://e-koolikott.ee/material?id=17445

TUNNIVIDEOD[muuda]

24.1.2018[muuda]
  1. arutelu. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2,FAIL 3, FAIL 4, FAIL 5,FAIL 6 (toormaterjal)
  2. näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  4. näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL (toormaterjal)
31.1.2018[muuda]
  1. näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. arutelu. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL
  4. näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
14.2.2018[muuda]
  1. näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
  2. näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
28.3.2018[muuda]
  1. näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
    1. arutelu. 28.3.2018 FAIL (toormaterjal)
    2. arutelu. 28.3.2018 FAIL (toormaterjal)
  2. näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
4.4.2018[muuda]
  1. arutelu. 4.4.2018 FAIL (toormaterjal)
  2. näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  4. näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
11.4.2018[muuda]
  1. näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
  3. näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
2.5.2018[muuda]
  1. arutelu. 2.5.2018 FAIL (toormaterjal)
  2. näidistund. 2.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 2.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)

Meloodia[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on meloodia, kontuur ja hüpermeloodia.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Meloodia on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1550#overlay-context=node/1548 https://e-koolikott.ee/material?id=16285
    1. definitsioon +. Kontuur + on muusikas üksteisele järgnevate helide (tavaliselt helikõrguslikke) suhteid kujutav -> funktsioon ajas. https://vara.e-koolikott.ee/node/1899 https://e-koolikott.ee/material?id=16445
    2. definitsioon +. Hüpermeloodia + on muusika visandamise vahend, mille abil on võimalik kirjeldada kogu heliteost läbivat olulisemate meloodiate kogumit koos infoga teose harmoonia, rütmi, orkestratsiooni ja muude elementide, näiteks sõnateksti kohta. https://vara.e-koolikott.ee/node/1977 https://e-koolikott.ee/material?id=16480

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. MELOODIA. JOONIS 001. Meloodia analüüs ( selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/1876 https://e-koolikott.ee/material?id=16430
Videod[muuda]
  1. video. MELOODIA. VIDEO 001. Kuidas luua meloodiat? (David Stewart: How to Write a Melody (Music Theory/Composition) https://youtu.be/ktq_gOZU2VU?list=RDZnUq4_11ppQ) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3726 https://e-koolikott.ee/material?id=16945

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. Meloodia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/3727 https://e-koolikott.ee/material?id=16946

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. Meloodia. Väike projektülesanne. Lühike meloodia. Tuginedes varasematele väikestele projektülesannetele Helivältus (https://vara.e-koolikott.ee/node/1896) ja Helikõrgus (https://vara.e-koolikott.ee/node/1897), kirjuta kuuest erinevast helist koosnev meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1901 https://e-koolikott.ee/material?id=16446
  2. väike projektülesanne +. Meloodia. Väike projektülesanne. Kontuur +. Tuginedes väiksele projektülesandele Lühike meloodia (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), selgita välja meloodia kontuur. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3728 https://e-koolikott.ee/material?id=16947
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne. Meloodia. Suur projektülesanne. Meloodia. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3729 https://e-koolikott.ee/material?id=16948
  2. suur projektülesanne +. Meloodia. Suur projektülesanne. Meloodia transkriptsioon +. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud meloodia noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3730 https://e-koolikott.ee/material?id=16949

Väli[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on väli, helimass, müra ja aleatoorika.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Väli on muusikas piiritletud helimass. Välja tüüpilisteks omadusteks on helikõrguslik ulatus (ambitus) ja ajaline kestus. Muudeks välja identiteeti määravateks muusikalisteks parameetriteks võivad olla näiteks kontuuri tüüp, tämber, helikõrguslik või rütmiline koostis, faktuur, helitugevus, suund, kiirus, laius, helikõrguslik või rütmiline tihedus, dünaamika. Välja võivad moodustada eri tüüpi muusikalised objektid: näiteks lühikesed või pikad, sirged, trillerdavad või tremoleerivad helid, meloodiad, akordid, klastrid, glissandod. https://vara.e-koolikott.ee/node/1554#overlay-context=node/1551 https://e-koolikott.ee/material?id=16287
    1. definitsioon. Helimass on muusikas tajutava helikõrgusega helidest ja/või müradest koosnev muusikaline struktuur. Helimassi puhul on tajuja jaoks enamasti minimeeritud üksikute helide helikõrgused, mille tõttu on esiplaanile nihkunud näiteks faktuuri omadused, tämber, dünaamika või kontuur. Helimassi kui psühhoakustilist nähtust võiks kirjeldada ka teljel 'integratsioon-segragatsioon', kus helimassi teke viitab suurenevale integratsioonile. https://vara.e-koolikott.ee/node/1559#overlay-context=node/1558 https://e-koolikott.ee/material?id=16292
    2. definitsioon +. Müra + on muusikas heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber, kuid puudub üheselt tajutav helikõrgus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1558#overlay-context=node/1557 https://e-koolikott.ee/material?id=16291
    3. definitsioon +. Aleatoorika + on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud struktuurid põhinevad juhusel. Kontrollitud aleatoorika puhul on muusikalise sündmuse toimumine üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. https://vara.e-koolikott.ee/node/1557#overlay-context=node/1556 https://e-koolikott.ee/material?id=16290

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. ALEATOORIKA. JOONIS 001. Kontrollitud aleatoorika (selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/1877 https://e-koolikott.ee/material?id=16431
Videod[muuda]
  1. video. ALEATOORIKA. VIDEO 001. Angela Gesicki: Muusikaline kompositsioon: juhusemuusika (Music Composition: Chance Music, https://youtu.be/1G3rBK65Tmw Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/5309#overlay-context=kunstiained https://e-koolikott.ee/material?id=15620

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. Müra. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/3637 https://e-koolikott.ee/material?id=16895
  2. kontrollülesanne. Aleatoorika. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/3638 https://e-koolikott.ee/material?id=16896

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. Väli. Väike projektülesanne. Väli. Kirjuta kontrollitud aleatoorikat kasutades väli, milles leiduks vähemalt üks meloodia, üks akord või üks müra. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1902 https://e-koolikott.ee/material?id=16447
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne +. Väli. Suur projektülesanne. Väljakompositsioon +. Arendades edasi väikseid projektülesandeid Muusikaline objekt ja Väli, sünteesida kogu klassi koostöös suurem väljakompositsioon. Kompositsiooni proovimine ja (avalik) esitamine. (Avalik) arutelu. https://vara.e-koolikott.ee/node/1903 https://e-koolikott.ee/material?id=16448

TUNNIVIDEOD[muuda]

9.5.2018[muuda]
  1. näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
16.5.2018[muuda]
  1. näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)

Seosed[muuda]

Rütm[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on rütm, meetrum, sünkoop, tempo, ostinato, värsimõõt, modaalrütmika ja isorütmika.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Rütm on muusikas helivältuste järgnevuse muster. Rütm võib olla näiteks kaootiline (vaata -> kaos), vaba (vaata rubato), modaalne (vaata modaalrütmika), mensuraalne ehk mõõdetud (vaata mensuraalnotatsioon), meetriline (vaata meetrum) ehk aktsenteeritud (vaata aktsent). https://vara.e-koolikott.ee/node/1561#overlay-context=node/1560 https://e-koolikott.ee/material?id=13689
    1. definitsioon. Meetrum on muusikas rõhuliste ja rõhutute löökide suhe. https://vara.e-koolikott.ee/node/1563#overlay-context=node/1562 https://e-koolikott.ee/material?id=13691
    2. definitsioon. Sünkoop on muusikas meetrumiga konfliktis rütm, mis tekib aktsendi nihkumisel rõhuliselt löögilt rõhutule. https://vara.e-koolikott.ee/node/1564#overlay-context=node/1563 https://e-koolikott.ee/material?id=13692
    3. definitsioon. Tempo on muusika esituse kiirus. Alates 17. sajandist on kasutusel itaaliakeelsed tempotähised, näiteks largo, adagio, andante, presto, allegro. Pärast metronoomi patenteerimist 1815. aastal kasutatakse tempo tähistamiseks ka metronoominäitu "lööki minutis". https://vara.e-koolikott.ee/node/1565#overlay-context=node/1564 https://e-koolikott.ee/material?id=13693
    4. definitsioon +. Ostinato + on muusikas objekti omadus korduda muutumatuna (st "korduda ostinato"). Muutumatult (ostinaatselt) korduda võib näiteks motiiv, rütm, harmooniajärgnevus vms. https://vara.e-koolikott.ee/node/1566#overlay-context=node/1565 https://e-koolikott.ee/material?id=13694
    5. definitsioon +. Värsimõõt + on poeetikas viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid värsis vahelduvad, määrates selle pikkuse ja rütmi. Värsis korduvat rütmilist üksust nimetatakse värsijalaks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1567#overlay-context=node/1566 https://e-koolikott.ee/material?id=13695
    6. definitsioon +. Modaalrütmika + on keskaja muusika rütmikontseptsioon, mille kohaselt helivältus on määratud tema asukohaga helivältuste seerias ehk mooduses, mis koosneb kindlas järjekorras pikkadest ja lühikestest helivältustest. https://vara.e-koolikott.ee/node/1568#overlay-context=node/1567 https://e-koolikott.ee/material?id=13696
    7. definitsioon +. Isorütmika + on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul samaks jääva korduva rütmimustri (talea) sees helikõrgused vahelduvad (color). https://vara.e-koolikott.ee/node/3731 https://e-koolikott.ee/material?id=14886

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 001. Agbadja ja selle variatsioonid
  2. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 002. Kaka (agbadja)
  3. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 003. Ansambel
  4. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 004. Gogbahoun
  5. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 005. Zinli
  6. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 006. Sakpata
  7. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 007. Tchingounmey
  8. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 008. Houngan
  9. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 009. Sakpata+zinli
  10. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 010. Teguepka
  11. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 011. Kokotako
Videod[muuda]
  1. video. RÜTM. VIDEO 001. Neljandik, kaheksandik, kuueteistkümnendik (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 1, https://youtu.be/j8kAjTBilW0?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3855 https://e-koolikott.ee/material?id=14914
  2. video. RÜTM. VIDEO 002. Triool (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 2, https://youtu.be/mFLHwvOxwvE?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3856 https://e-koolikott.ee/material?id=14915
  3. video. RÜTM. VIDEO 003. Punkteering (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 3, https://youtu.be/BPSEHRHsABk?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3857 https://e-koolikott.ee/material?id=14916
  4. video. RÜTM. VIDEO 004. Taktimõõt 2/4, 3/4, 4/4 (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 4, https://youtu.be/YoLW2Jz81RY?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3858 https://e-koolikott.ee/material?id=14917
  5. video. RÜTM. VIDEO 005. Pidekaar (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 5, https://youtu.be/F_cpOJWo5hI?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3859 https://e-koolikott.ee/material?id=14918
  6. video. RÜTM. VIDEO 006. Kordamine, paus rõhulisel taktiosal (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 6, https://youtu.be/sRrAMZHCEUs?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3860 https://e-koolikott.ee/material?id=14919
  7. video. RÜTM. VIDEO 007. Sünkoop (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 7, https://youtu.be/20tFbZbeung?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3861 https://e-koolikott.ee/material?id=14920
  8. video. RÜTM. VIDEO 008. Kolmekümnekahendik (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 8, https://youtu.be/nWaISDGJhQw?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3862 https://e-koolikott.ee/material?id=14921
  9. video. RÜTM. VIDEO 009. Ostinato (Brian Gossard: Ostinato Explained! https://youtu.be/0VksrMqE_4c) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3863 https://e-koolikott.ee/material?id=14922
  10. video. RÜTM. VIDEO 010. Värsimõõt (Jack Stevenson: Rhythm Modes Explained https://youtu.be/zt1Dx0rPDEw) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3864 https://e-koolikott.ee/material?id=14923

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. Rütm. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1419#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=13645 https://e-koolikott.ee/material?id=13645
  2. kontrollülesanne. Rütm. Meetrum. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1421#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=13647 https://e-koolikott.ee/material?id=13647
  3. kontrollülesanne. Rütm. Sünkoop. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1449#overlay-context=node/1451 https://e-koolikott.ee/material?id=13649 https://e-koolikott.ee/material?id=13649
  4. kontrollülesanne. Rütm. Tempo. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1451#overlay-context=node/1449 https://e-koolikott.ee/material?id=13650 https://e-koolikott.ee/material?id=13650

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 001. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Q2MtN01BWWM1Qmc/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1904 https://e-koolikott.ee/material?id=13844
  2. väike projektülesanne. Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 002. Antud taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-ZzVaV19BWkRMMWs/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1905 https://e-koolikott.ee/material?id=13845
  3. väike projektülesanne. Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 003. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/32. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-by1ZMF91YS1zbTg/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1906 https://e-koolikott.ee/material?id=13846
  4. väike projektülesanne. Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 004. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-X0hrWk1rQ19qUG8/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1907 https://e-koolikott.ee/material?id=13847
  5. väike projektülesanne. Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 005. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga, 1/8 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioonm, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Rm1QQndqcDlDeUE/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1908 https://e-koolikott.ee/material?id=13848
  6. väike projektülesanne +. Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 006. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/32, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga, 1/8 punktiga, 1/16 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-RVBQY2duWG5vWG8/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1909 https://e-koolikott.ee/material?id=13849
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne +. Rütm. Suur projektülesanne. Rütmikompositsioon +. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades rütmikompositsioon. Inspiratsiooni saamiseks võid kasutada juhendit Rütmikompositsioon. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3733 https://e-koolikott.ee/material?id=14888
  2. suur projektülesanne +. Rütm. Suur projektülesanne. Rütmi transkriptsioon +. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud rütm noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3734 https://e-koolikott.ee/material?id=14889

TUNNIVIDEOD[muuda]

10.9.2018[muuda]
  1. arutelu FAIL 1, FAIL 2
  2. näidistund FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  3. näidistund FAIL 1, FAIL 2

Harmoonia[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on harmoonia, helilaad, aste, helirida, mažoor ehk duur, minoor ehk moll, helistik, diatooniline helirida, diatoonika, kromaatika, pentatoonika, oktatoonika, funktsionaalharmoonia ja häältejuhtimine.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Harmoonia on muusikas akordide ühendamine ja suhted. https://vara.e-koolikott.ee/node/1573#overlay-context=node/1568 https://e-koolikott.ee/material?id=16294
    1. definitsioon. Helilaad ehk laad on muusikas erinevate helikõrguste ning nendega seotud astmete funktsioonide -> abstraktne -> süsteem, mille konkretiseeringuks on helirida. Näiteks c-st üles ehitatud loomuliku mažoori konkretiseeringuks on Do-mažoor helirida. https://vara.e-koolikott.ee/node/1929 https://e-koolikott.ee/material?id=16457
    2. definitsioon. Aste on diatoonilise helirea heli tähis alates põhihelist. Astet kujutatakse kas rooma numbri või relatiivse solmisatsiooni silbiga. https://vara.e-koolikott.ee/node/1575#overlay-context=node/1574 https://e-koolikott.ee/material?id=16296
    3. definitsioon. Helirida on muusikas helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires. https://vara.e-koolikott.ee/node/1574#overlay-context=node/1568 https://e-koolikott.ee/material?id=16295
    4. definitsioon. Mažoor ehk duur on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on suur terts. https://vara.e-koolikott.ee/node/1931 https://e-koolikott.ee/material?id=16458
    5. definitsioon. Minoor ehk moll on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on väike terts. https://vara.e-koolikott.ee/node/1932 https://e-koolikott.ee/material?id=16459
    6. definitsioon. Helistik on muusikas mistahes helikõrguselt ehitatud mažoor- või minoor-helirida. Helistiku nimetus tuleneb toonikast. Helistiku tunnuseks noodikirjas on võtmemärgid, mis kirjutatakse kindlas järjekorras pärast noodivõtit. https://vara.e-koolikott.ee/node/1576#overlay-context=node/1575 https://e-koolikott.ee/material?id=16297
    7. definitsioon +. Diatooniline helirida + on helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. https://vara.e-koolikott.ee/node/1577#overlay-context=node/1576 https://e-koolikott.ee/material?id=16298
    8. definitsioon +. Diatoonika + on helisüsteem, mis moodustub ainult alushelidest. Diatoonilises helisüsteemis on oktav jagatud seitsmeks helikõrguseks. Helistike, transponeerimise ning duur-moll-süsteemi kasutuselevõtuga 17. sajandil on laienenud ka diatoonika mõiste: diatooniline helisüsteem võib põhineda mis tahes helistikus oleva helilaadi altereerimata helidel. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mažoor ja loomulik minoor. https://vara.e-koolikott.ee/node/1923 https://e-koolikott.ee/material?id=16453
    9. definitsioon +. Kromaatika + on oktavipõhine helisüsteem, mis koosneb 12 pooltoonist. https://vara.e-koolikott.ee/node/1978 https://e-koolikott.ee/material?id=16481
    10. definitsioon +. Pentatoonika + on muusikas oktavipõhine helisüsteem, mis koosneb 5 helist. https://vara.e-koolikott.ee/node/1979 https://e-koolikott.ee/material?id=16482
    11. definitsioon +. Oktatoonika + on on muusikas oktavipõhine kaheksast korrapäraselt vahelduvast võrdtempereeritud pool- ja tervetoonist koosnev helisüsteem. https://vara.e-koolikott.ee/node/1980 https://e-koolikott.ee/material?id=16483
    12. definitsioon +. Funktsionaalharmoonia + on muusikas funktsioonidel põhinev harmoonia. Funktsioon on muusikas harmoonia mõiste, millega iseloomustatakse diatoonilise helirea helide suhteid. Kuna diatoonilise helirea helisid tähistatakse astmete abil, räägitakse vahel ka diatoonilise helirea astmete suhetest. Funktsioone sisaldavat harmooniat nimetatakse funktsionaalharmooniaks. Harmoonia funktsioonid diatoonilises helireas: toonika funktsioon on seotud diatoonilise helirea esimese heliga, mida tähistab I aste. Toonika funktsiooniks on määrata helistik. Funktsionaalharmooniale põhinevad heliteosed tavaliselt algavad toonikast ja lõpevad toonikasse; dominandi funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea viienda heliga, mida tähistab V aste. Dominandi funktsiooniks on "juhtida" toonikasse. Dominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kolmas ja seitsmes heli, mida tähistavad vastavalt III (ülemine mediant) ja VII (juhttoon) aste; subdominandi funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea neljanda heliga (IV astmega). Subdominandi funktsiooniks on "eemalduda" toonikast. Subdominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kuues ja teine heli, vastavalt VI (alumine mediant) ja II (juhttoon) aste. https://vara.e-koolikott.ee/node/1578 https://e-koolikott.ee/material?id=16299
    13. definitsioon +. Häältejuhtimine + on muusikas vähemalt kahe meloodia liikumine samas või erinevas suunas. Samasuunalise häältejuhtimise erikujuks on paralleelne liikumine kvintides või oktavites, mis on klassikalises häältejuhtimises keelatud. https://vara.e-koolikott.ee/node/1579 https://e-koolikott.ee/material?id=16300

SHOW[muuda]

Videod[muuda]
  1. video. HARMOONIA. VIDEO 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa ekspositsiooni harmoonia analüüs (https://youtu.be/uv8-n8BSBNU) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/1989 https://e-koolikott.ee/material?id=16486
  2. video. HARMOONIA. VIDEO 002. Meloodia harmoniseerimine (https://youtu.be/6kFeZQraG6I) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3676 https://e-koolikott.ee/material?id=16911

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. Harmoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1422#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16230
  2. kontrollülesanne. Harmoonia. Helirida. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1423#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16231
  3. kontrollülesanne. Harmoonia. Aste. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1424#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16232
  4. kontrollülesanne. Harmoonia. Helistik. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1425#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16233
  5. kontrollülesanne +. Harmoonia. Diatooniline helirida. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/1426#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16234
  6. kontrollülesanne +. Harmoonia. Funktsionaalharmoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/1427#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16235
  7. kontrollülesanne +. Harmoonia. Häältejuhtimine. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/1428#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16236
Harjutused[muuda]
  1. harjutus. Harmoonia. Harjutus. Määra helistik. Antud on helistiku nimetus. Kirjuta võtmemärgid. KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3735 https://e-koolikott.ee/material?id=16950
  2. harjutus. Harmoonia. Harjutus. Kirjuta duur-helirea nimetus. Antud on võtmemärgid. Kirjuta duur-helirea nimetus. KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3736 https://e-koolikott.ee/material?id=16951
  3. harjutus. Harmoonia. Harjutus. Kirjuta moll-helirea nimetus. Antud on võtmemärgid. Kirjuta moll-helirea nimetus. KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3737 https://e-koolikott.ee/material?id=16952
  4. harjutus. Harmoonia. Harjutus. Ehita helirida antud noodist üles. Kirjuta antud helist üles duur, moll jne üles. KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3738 https://e-koolikott.ee/material?id=16953

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. Harmoonia. Väike projektülesanne. Harmoonia. Lähtudes olemasolevast väiksest projektülesandest Meloodia (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), harmoniseeri meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3740 https://e-koolikott.ee/material?id=16954
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne. Harmoonia. Suur projektülesanne. Meloodia harmoniseerimine. Tuginedes projektülesandele Meloodia (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), harmoniseeri kõiki seniseid teadmisi kasutades meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3741 https://e-koolikott.ee/material?id=16955
  2. suur projektülesanne +. Harmoonia. Suur projektülesanne. Harmoonia transkriptsioon +. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud harmoonia noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3742 https://e-koolikott.ee/material?id=16956

Faktuur[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on faktuur, monofoonia, homofoonia, polüfoonia, heterofoonia ja mikropolüfoonia.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Faktuur on muusikas üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Faktuuri all võib pidada silmas näiteks partiide ehk häälte, tämbrite, rütmide, artikulatsioonide, dünaamika või muusika karakterite samal ajahetkel ühendamise üldist printsiipi. Eraldatakse ühehäälset (monofoonia) ja mitmehäälset faktuuri, mida on kolme põhilist liiki: homofoonia, polüfoonia ja heterofoonia. https://vara.e-koolikott.ee/node/1580 https://e-koolikott.ee/material?id=16301
    1. definitsioon. Monofoonia ehk ühehäälsus on muusikas faktuuritüüp, mille all mõistetakse kas üksikut heli või saateta meloodiat. https://vara.e-koolikott.ee/node/1581#overlay-context=node/1580 https://e-koolikott.ee/material?id=16302
    2. definitsioon. Homofoonia on muusikas mitmehäälne faktuur, milles ühte domineerivat meloodiat saadab muu muusikaline materjal. https://vara.e-koolikott.ee/node/1582#overlay-context=node/1581 https://e-koolikott.ee/material?id=16303
    3. definitsioon. Polüfoonia on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus. Polüfoonia loomise kunsti, kompositsioonimeetodit ja teooriat nimetatakse kontrapunktiks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1583#overlay-context=node/1582 https://e-koolikott.ee/material?id=16304
    4. definitsioon +. Heterofoonia + on muusikas mitmehäälse faktuuri tüüp, mille puhul kõlavad üheaegselt sama meloodia pisut erinevad variandid. https://vara.e-koolikott.ee/node/1584#overlay-context=node/1582 https://e-koolikott.ee/material?id=16305
    5. definitsioon +. Mikropolüfoonia + on muusikas György Ligeti poolt välja arendatud maksimaalse helikõrgusliku ja rütmilise tihedusega polüfoonilise faktuuri tüüp. https://vara.e-koolikott.ee/node/1585#overlay-context=node/1584 https://e-koolikott.ee/material?id=16306

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. FAKTUUR. JOONIS 001. Faktuuritüübid noodikirjas ( selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/1878 https://e-koolikott.ee/material?id=16432
Videod[muuda]
  1. video. FAKTUUR. VIDEO 001. Faktuuritüübid helinäidetega (Musical textures- a brief explanation for GCSE music https://youtu.be/_bzlIJ2-lMs) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3677 https://e-koolikott.ee/material?id=16912

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. Faktuur. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1430#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16238
  2. kontrollülesanne. Faktuur. Monofoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1431#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16239
  3. kontrollülesanne. Faktuur. Homofoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1432#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16240
  4. kontrollülesanne. Faktuur. Polüfoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1433#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16241
  5. kontrollülesanne +. Faktuur. Heterofoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/1434#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16242
  6. kontrollülesanne +. Faktuur. Mikropolüfoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/1435#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16243

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. Faktuur. Väike projektülesanne. Faktuurivisand. Loo vähemalt kolme erinevat muusikalist objekti siduv visandpartituur, milles on kasutatud vähemalt kahte erinevat faktuuritüüpi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3743 https://e-koolikott.ee/material?id=16957
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne +. Faktuur. Suur projektülesanne. Faktuur. Kirjuta teatud faktuuris lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3746 https://e-koolikott.ee/material?id=16960

Variatsioon[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on variatsioon, augmentatsioon, diminutsioon, inversioon, vähikäik ehk retrograad, interpolatsioon ja figuratsioon.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Variatsioon on muusikas uus objekt, mis on mingi kompositsioonimeetodi või reegli põhjal tuletatud olemasolevast objektist. Olemasolevaks objektiks (teemaks) võib olla näiteks meloodia, rütmifiguur, harmooniajärgnevus vms. Uue objekti tuletamise protsessi nimetatakse varieerimiseks. Teema ja variatsioonid võivad moodustada variatsioonivormi. https://vara.e-koolikott.ee/node/1591#overlay-context=node/1590 https://e-koolikott.ee/material?id=16312
    1. definitsioon. Augmentatsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille tulemusel toimub helivältuse pikenemine. Augmentatsioon on diminutsiooni vastandmõiste. https://vara.e-koolikott.ee/node/1592#overlay-context=node/1591 https://e-koolikott.ee/material?id=16313
    2. definitsioon. Diminutsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille käigus toimub helivältuse lühenemine. Diminutsioon on augmentatsiooni vastandmõiste. https://vara.e-koolikott.ee/node/1593#overlay-context=node/1592 https://e-koolikott.ee/material?id=16314
    3. definitsioon. Inversioon on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub helikõrguse peegeldus suhtes horisontaalteljega. https://vara.e-koolikott.ee/node/1594#overlay-context=node/1593 https://e-koolikott.ee/material?id=16315
    4. definitsioon. Vähikäik ehk retrograad on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub muusikalise materjali peegeldus suhtes vertikaalteljega. Vähikäiku on võimalik kirjeldada imitatsiooni liigina, kus motiivi või teema helid järgnevad tagantpoolt ettepoole. https://vara.e-koolikott.ee/node/1595#overlay-context=node/1594 https://e-koolikott.ee/material?id=16316
    5. definitsioon +. Interpolatsioon + on muusika kompositsioonimeetod, mis seisneb tuletatud muusikalise materjali lisamises olemasoleva materjali vahele. Interpolatsioon võib seisneda näiteks kahe helivältuse, kahe helikõrguse, kahe akordi, kahe tämbri vms vahele jääva materjali lisamises. https://vara.e-koolikott.ee/node/1597#overlay-context=node/1596 https://e-koolikott.ee/material?id=16318
    6. definitsioon +. Figuratsioon + on muusikas meetrilisse struktuuri kuuluvatest helidest koosnev kaunistus, saatekujund või passaaž, mida kasutatakse faktuuri tihendamiseks. Meetrilisse struktuuri mittekuuluvat kaunistust nimetatakse muusikas ka ornamendiks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1596#overlay-context=node/1595 https://e-koolikott.ee/material?id=16317

SHOW[muuda]

Videod VIDEO PUUDUB. OBJEKT KUSTUTADA DRUPALIST[muuda]
  1. video. VARIATSIOON. VIDEO 001. Augmentatsioon ja diminutsioon (https://youtu.be/4Uv-ZySBOHs) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3747 https://e-koolikott.ee/material?id=16961
  2. video. VARIATSIOON. VIDEO 002. Dodekafoonia: inversioon ja retrograad (Clinic: Serialism (Tone Rows) - Inversion and Retrograde Inversion https://youtu.be/40dUwUZaj4I) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3749 https://e-koolikott.ee/material?id=16963
  3. video. VARIATSIOON. VIDEO 003. Inversioon (Andrew Huang. Inversioon. Beethoven Für Elise (inglise keeles) https://youtu.be/4IAZY7JdSHU) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/1982 https://e-koolikott.ee/material?id=16485
  4. video. VARIATSIOON. VIDEO 004. Inversioon. Teooria (Andrew Huang: AMAZING MUSIC INVERSIONS https://youtu.be/yhsAyVcUJ_I) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/1981 https://e-koolikott.ee/material?id=16484
  5. video. VARIATSIOON. VIDEO 005. Retrograad (https://youtu.be/gQgZYJyYZ2w) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3752 https://e-koolikott.ee/material?id=16966
  6. video. VARIATSIOON. VIDEO 006. Figuratsioon (Steven Armstrong: Figuration https://youtu.be/jjqBck58N9E) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3754 https://e-koolikott.ee/material?id=16968 VIDEO PUUDUB. OBJEKT KUSTUTADA DRUPALIST

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. Variatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1438#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16246
  2. kontrollülesanne. Variatsioon. Augmentatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1439#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16247
  3. kontrollülesanne. Variatsioon. Diminutsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1440#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16248
  4. kontrollülesanne. Variatsioon. Inversioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1441#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16249
  5. kontrollülesanne. Variatsioon. Vähikäik ehk retrograad. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1442#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16250
  6. kontrollülesanne +. Variatsioon. Interpolatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/1446#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16254
  7. kontrollülesanne +. Variatsioon. Figuratsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/1445#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16253

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. Variatsioon. Väike projektülesanne. Meloodia variatsioon. Lähtudes väiksest projektülesandest Lühike meloodia (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), tuleta olemasolevast meloodiast uus meloodia, muutes meloodia helisid helikõrguse ja helivältuse parameetris. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3760 https://e-koolikott.ee/material?id=16974
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne. Variatsioon. Suur projektülesanne. Meloodia variatsioonid. Kirjuta olemasolevale meloodiale vähemalt viis variatsiooni, mille puhul on erinevates variatsioonides erineval moel varieeritud nii helikõrgusi kui ka helivältusi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3761 https://e-koolikott.ee/material?id=16975

Kontrapunkt[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on kontrapunkt, imitatsioon, kaanon, fuuga ja cantus firmus.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Kontrapunkt on muusikas kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat meloodiat. https://vara.e-koolikott.ee/node/1586#overlay-context=node/1585 https://e-koolikott.ee/material?id=16307
    1. definitsioon. Imitatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul ühes hääles leiduvat motiivi või teemat jäljendatakse teises hääles. https://vara.e-koolikott.ee/node/1587#overlay-context=node/1586 https://e-koolikott.ee/material?id=16308
    2. definitsioon +. Kaanon + on muusikas imitatsiooni realiseerimise juhis ja realisatsioon ise. https://vara.e-koolikott.ee/node/1588#overlay-context=node/1587 https://e-koolikott.ee/material?id=16309
    3. definitsioon +. Fuuga + on muusikas 16.-18. sajandil kaanonist välja kasvanud imitatsioonil põhinev polüfooniline printsiip, mille kohaselt toimub teemade korduv läbiviimine muusikalise faktuuri kõigis häältes. Olgugi et igal konkreetsel fuugal ehk fuuga printsiibi alusel loodud heliteosel on alati olemas ka mingi muusikavorm, ei saa me rääkida ühtsest ja standardsest fuuga vormist homofooniliste vormide puhul välja kujunenud tähenduses. Fuuga printsiibi alusel loodud heliteos võib kanda žanrinimetust "fuuga", "fugett", "fugaato", "ritšerkaar" või "inventsioon". https://vara.e-koolikott.ee/node/1589#overlay-context=node/1588 https://e-koolikott.ee/material?id=16310
    4. definitsioon +. Cantus firmus + on keskaja- ja renessanssmuusikas enamasti varasemast muusikast laenatud meloodia, mida kasutati uue polüfoonilise heliteose alusena. Cantus firmus võis põhineda kas gregoriuse koraalil, varasemal vaimuliku või ilmaliku polüfoonilise teose partiil või olla helilooja enda loodud. Cantus firmus kõlas enamasti tenoris ja pikemates helivältustes. https://vara.e-koolikott.ee/node/1590#overlay-context=node/1589 https://e-koolikott.ee/material?id=16311

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. KONTRAPUNKT. JOONIS 001. Gregoriuse koraalist saab cantus firmus + ( Gregoriuse koraal "Veni creator spiritus" https://youtu.be/Kphky63gK5I -> Nicolas de Grigny "Veni creator spiritus" https://youtu.be/5fkcyhsHCEc) https://vara.e-koolikott.ee/node/3663 https://e-koolikott.ee/material?id=16902
Videod[muuda]
  1. video. KONTRAPUNKT. VIDEO 001. Range stiil, esimene järk (Steven Jacks: Counterpoint -- Music Minute #8 https://youtu.be/TtPy1Ng7aK4) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3755 https://e-koolikott.ee/material?id=16969
  2. video. KONTRAPUNKT. VIDEO 002. Kuidas kirjutada kaanonit? (Adam Neely: Composing Canons!, vt https://youtu.be/OiG_5HcuJnc) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3674 https://e-koolikott.ee/material?id=16909
  3. video. KONTRAPUNKT. VIDEO 003. Kuidas kirjutada fuugat? Ekspositsioon (https://youtu.be/SLBsFDydmBA) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3675#overlay-context=node/3674 https://e-koolikott.ee/material?id=16910
  4. video. KONTRAPUNKT. VIDEO 004. Kuidas kirjutada fuugat? Fuuga vorm (Steven Jacks: Fugue Form -- Music Minute #20 https://youtu.be/srIN2-0Aphk) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3758 https://e-koolikott.ee/material?id=16972

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. Kontrapunkt. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1436#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16244
  2. kontrollülesanne. Kontrapunkt. Imitatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1437#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16245

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. Kontrapunkt. Väike projektülesanne. Imitatsioon. Kirjuta vähemalt kahehäälne ja kahe takti pikkune kompositsioon, milles teises taktis sisse astuv teine hääl imiteeriks esimese hääle esimeses taktis olevat materjali ning esimene hääl moodustaks imitatsioonile teises taktis kontrapunkti. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3744 https://e-koolikott.ee/material?id=16958
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne +. Kontrapunkt. Suur projektülesanne. Kaanon või fuuga +. Vali tekstikatkend. Kasutades kõiki õpitud helivältusi ja noteerides helikõrgused suhtelistena (madal, keskmine, kõrge), kirjuta neljahäälne kaanon või fuuga kõnekoorile. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3745 https://e-koolikott.ee/material?id=16959

Tämber[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on tämber ehk kõlavärv, kõlavärvimeloodia, osahelid, helisüntees, süntesaator, mähisjoon, ADSR, formant ja vibraato.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Tämber ehk kõlavärv on muusikas üldmõiste muusikaliste parameetrite kogumile, mille erinevate väärtuste korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helivältusega helisid erinevalt. Igal muusikainstrumendil või inimhäälel on oma unikaalne tämber. Tämbrit määravateks muusikalisteks parameetriteks on näiteks osahelide arv, osahelide omavahelised suhted, mähisjoone kuju, formantide paiknemine. Lisaks nendele võivad tämbrit mõjutada näiteks vibraato, juhuslikud mürad, interferents. Tämber on helikõrguse, helitugevuse ja helikestuse kõrval ka üks neljast heli põhiomadustest. Saksakeelsest sõnast Klangfarbe pärinev tämbrit tähistav sõna 'kõlavärv' viitab ka sünesteesia ideele. https://vara.e-koolikott.ee/node/1600#overlay-context=node/1601 https://e-koolikott.ee/material?id=16319
    1. definitsioon. Kõlavärvimeloodia on muusikas helide või meloodiate järgnevus, milles on oluline tämbrite vaheldumine. https://vara.e-koolikott.ee/node/1601#overlay-context=node/1600 https://e-koolikott.ee/material?id=16320
    2. definitsioon. Osahelid on harmoonilise liitheli põhitoon koos ülemhelidega. Harmoonilise liitheli osahelide võnkesagedused suhtuvad üksteisesse nagu täisarvud. https://vara.e-koolikott.ee/node/1602#overlay-context=node/1601 https://e-koolikott.ee/material?id=16321
    3. definitsioon. Helisüntees + on muusikas elektroonilisest signaalist heli loomine ja/või töötlemine. Helisünteesile põhineb süntesaatori töö. https://vara.e-koolikott.ee/node/1609#overlay-context=node/1608 https://e-koolikott.ee/material?id=16326
    4. definitsioon. Süntesaator + on muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli (muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb helisünteesil. https://vara.e-koolikott.ee/node/1610#overlay-context=node/1609 https://e-koolikott.ee/material?id=16327
    5. definitsioon +. Mähisjoon + on akustikas heli võnkekõvera tippe läbiv kõverjoon. Mähisjoont võib mõista ka võnkumise amplituudi üldistusena. Mähisjoon võib olla aja, ruumi, nurga või mõne muu muutuja funktsioon. https://vara.e-koolikott.ee/node/1603#overlay-context=node/1602 https://e-koolikott.ee/material?id=16322
    6. definitsioon +. ADSR + (attack 'puhkemine', decay 'vaibumine', sustain 'kestmine', release 'katkemine') on heli amplituudi (helitugevuse) kõvera mähisjoone mudel: heli puhkemise kestus (attack time) on aeg, mis kulub helitugevuse jõudmiseks nulltasemelt (või algtasemelt) maksimumtasemeni; heli vaibumise kestus (decay time) on aeg, mis kulub helitugevuse jõudmiseks maksimumtasemest suhteliselt püsiva helitasemeni; heli püsimise helitase (sustain level); heli vaibumise kestus (release time) on aeg, mis kulub heli vaibumisele püsivalt helitasemelt nulltasemele. https://vara.e-koolikott.ee/node/1605#overlay-context=node/1603 https://e-koolikott.ee/material?id=16323
    7. definitsioon +. Formant + on akustikas osaheli, mis on resonantsi tõttu võimendunud. https://vara.e-koolikott.ee/node/1606#overlay-context=node/1605 https://e-koolikott.ee/material?id=16324
    8. definitsioon +. Vibraato + on muusikas efekt, mida kasutatakse nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas esituse väljendusjõu suurendamiseks. Vibraato tekib helikõrguse pulseerival muutumisel ja seda kirjeldatakse kahe parameetri – helikõrguse muutumise määr ("extent of vibrato") ja helikõrguse muutumise kiirus ("rate of vibrato") – koosmõjus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1607#overlay-context=node/1606 https://e-koolikott.ee/material?id=16325

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. TÄMBER. JOONIS 001. Osahelid sonogrammil Beethoveni 5. sümfoonia I osa alguse näitel selgituste loend https://vara.e-koolikott.ee/node/3608#overlay-context= https://e-koolikott.ee/material?id=16890
Videod[muuda]
  1. video. TÄMBER. VIDEO 001. Tämber (On Cloud Sine: Timbre https://youtu.be/4toE__coJAE) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3764 https://e-koolikott.ee/material?id=16978
  2. video. TÄMBER. VIDEO 002. Liitheli tämber (Scott Laird: Where Music Meet Science Part 2: Timbre and Complex Waves https://youtu.be/nlv5bylQDsE) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3766 https://e-koolikott.ee/material?id=16980

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. Tämber. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/3645 https://e-koolikott.ee/material?id=16897
  2. kontrollülesanne. Tämber. Kõlavärvimeloodia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/3647 https://e-koolikott.ee/material?id=16899
  3. kontrollülesanne. Tämber. Osahelid. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/3648 https://e-koolikott.ee/material?id=16900

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. Tämber. Väike projektülesanne. Kõlavärvimeloodia. Valige endi hulgast dirigent. Dirigent läheb ringi keskele ja ülejäänud seisavad näoga dirigendi suunas ringis ümber dirigendi. Valige laulmiseks üks või mitu kõigile mugavat helikõrgust. Laulavad need, kelle poole dirigent näitab. Kui dirigent lõpetab näitamise, laulmine vaikib. Püüdke alustada ja lõpetada laulmine võimalikult pehmelt ja märkamatult, otsekui "sisse ujudes" ja oma häält järgmisele lauljale otsekui edasi andes. Püüdke laulmise ajal varieerida laulmise tämbrit. Võimalusel salvestage improvisatsioon. Kirjeldage tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/6637 https://e-koolikott.ee/material?id=18732
  2. väike projektülesanne +. Tämber. Väike projektülesanne. Tämbri elektrooniline muutmine +. Antud on helisalvestis. Kasutades mõnda helisünteesiprogrammi (näiteks Reaper, Voce Vista), muuda helisalvestise tämbrit. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. Ülesande sooritamiseks on vajalik arvuti ja programmide olemasolu. https://vara.e-koolikott.ee/node/3768 https://e-koolikott.ee/material?id=16982
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne +. Tämber. Suur projektülesanne. Helisüntees +. Sünteesi tämber. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. Ülesande sooritamiseks on vajalik arvuti ning vastava programmi (näiteks Max/MSP, Csound) või riistvaralise generaatori olemasolu. https://vara.e-koolikott.ee/node/3770 https://e-koolikott.ee/material?id=16984

Orkestratsioon[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on orkestratsioon, partituur kitsamas tähenduses, partii, partitsell, klaviir, muusikainstrument, sümfooniaorkester, pillirühmad (puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, näppepillid, klahvpillid, lauljad (solistid ja koor), instrumentaalsolistid, elektroonilised muusikainstrumendid, keelpillid), pillid (flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv, trompet, timpanid, viiul, vioola, tšello, kontrabass) ja transponeeriv muusikainstrument.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Orkestratsioon on heliteose seade orkestrile või ansamblile. Orkestratsiooni all peetakse tavaliselt silmas heliteose partiide jaotamist muusikainstrumentide vahel. Orkestratsiooni all võib mõista ka orkestriteose loomise teooriat. Orkestratsiooni loomine on orkestreerimine. Algselt teistsugusele koosseisule loodud heliteose seadmise puhul tehakse vahet transkriptsioonil, mille puhul seadmisel püütakse võimalikult täpselt järgida algset heliteost ja arranžeeringul, mille puhul võivad algse heliteose olulised tunnused (näiteks vorm, faktuur, harmoonia) orkestreerimise käigus märkimisväärselt muutuda. https://vara.e-koolikott.ee/node/3772 https://e-koolikott.ee/material?id=16986
    1. definitsioon. Partituur kitsamas tähenduses on muusikas heliteose kõigi muusikainstrumentide partiide üksikasjaline üleskirjutus ülestikku asuvatel noodijoonestikel. https://vara.e-koolikott.ee/node/1523#overlay-context=node/1522 https://e-koolikott.ee/material?id=16263
    2. definitsioon. Partii, varem ka hääl, on ansambli-, koori- või orkestrimuusikas ühe laulja või lauljate rühma (häälerühma), ühe muusikainstrumendi või instrumentide rühma poolt esitatav muusikaline materjal või selle väljakirjutus. https://vara.e-koolikott.ee/node/3774 https://e-koolikott.ee/material?id=16988
    3. definitsioon. Partitsell on partituuri erivorm, milles on esitatud kogu heliteoses esinev muusikaline materjal tihendatud kujul võimalikult vähestel noodijoonestikel. Partitselli kasutatakse heliteose loomisel partituurieelse visandi või keeruka orkestriteose nö "laiendatud klaviirina", milles reaalselt mängitavale klaveripartiile on informatiivsetel eesmärkidel lisatud keeruka partituuri muid olulisi partiisid. https://vara.e-koolikott.ee/node/3776 https://e-koolikott.ee/material?id=16990
    4. definitsioon. Klaviir ehk klaverikoondis on orkestriteose transkriptsioon klaverile. Klaviir on üks partituuri erivorme. https://vara.e-koolikott.ee/node/3778 https://e-koolikott.ee/material?id=16992
    5. definitsioon. Muusikainstrument ehk pill on muusikas heli tekitamise vahend. https://vara.e-koolikott.ee/node/3780 https://e-koolikott.ee/material?id=16994
    6. definitsioon +. Sümfooniaorkester +:
      1. pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris:
        1. puupuhkpillid
        2. vaskpuhkpillid
        3. löökpillid
        4. näppepillid
        5. klahvpillid
        6. lauljad (solistid ja koor)
        7. instrumentaalsolistid
        8. elektroonilised muusikainstrumendid
        9. keelpillid
      2. pillide järjekord partituuris Beethoveni 5. sümfoonia I osa näitel:
        1. flööt
        2. oboe
        3. klarnet
        4. fagott
        5. metsasarv
        6. trompet
        7. timpanid
        8. viiul
        9. vioola
        10. tšello
        11. kontrabass https://vara.e-koolikott.ee/node/3781 https://e-koolikott.ee/material?id=16995
    7. definitsioon +. Transponeeriv muusikainstrument + on muusikainstrument, mille kõlav helikõrgus erineb noodikirjas fikseeritud helikõrgusest püsiva intervalli võrra. Näiteks:
      1. pikoloflööt in Des kõlab kirjutatust väike noon kõrgemal
      2. pikoloflööt in C kõlab kirjutatust oktav kõrgemal
      3. pikolotrompet in F kõlab kirjutatust puhas kvart kõrgemal
      4. pikoloklarnet in Es kõlab kirjutatust väike terts kõrgemal
      5. pikolotrompet in Es kõlab kirjutatust väike terts kõrgemal
      6. sopraniino kõlab kirjutatust väike terts kõrgemal
      7. pikolotrompet in D kõlab kirjutatust suur sekund kõrgemal
      8. klarnet in B kõlab kirjutatust suur sekund madalamal
      9. trompet in B kõlab kirjutatust suur sekund madalamal
      10. sopransaksofon kõlab kirjutatust suur sekund madalamal
      11. inglissarv kõlab kirjutatust puhas kvint madalamal
      12. metsasarv in F viiulivõtmes kõlab kirjutatust puhas kvint madalamal, bassivõtmes kõlab kirjutatust puhas kvart kõrgemal
      13. altsaksofon kõlab kirjutatust suur sekst madalamal
      14. tšelesta kõlab kirjutatust oktav madalamal
      15. kontrafagott kõlab kirjutatust oktav madalamal
      16. kitarr kõlab kirjutatust oktav madalamal
      17. basskitarr kõlab kirjutatust oktav madalamal
      18. kontrabass bassivõtmes kõlab kirjutatust oktav madalamal, kuid viiulivõtmes seal, kus kirjutatud
      19. tenorsaksofon kõlab kirjutatust suur noon madalamal
      20. bassklarnet in B kõlab viiulivõtmes kirjutatust suur noon madalamal https://vara.e-koolikott.ee/node/3784 https://e-koolikott.ee/material?id=16998

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. ORKESTRATSIOON. JOONIS 001. Pillide ulatused selgituste loend https://vara.e-koolikott.ee/node/1879 https://e-koolikott.ee/material?id=16433

ASK[muuda]

Kontollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesannne. Orkestratsioon. Kontrollülesanne. Pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris https://vara.e-koolikott.ee/node/3681 https://e-koolikott.ee/material?id=16914
  2. kontrollülesannne. Orkestratsioon. Kontrollülesanne. Pillide järjekord Beethoveni 5. sümfoonia partituuris https://vara.e-koolikott.ee/node/6629 https://e-koolikott.ee/material?id=18710
  3. kontrollülesannne +. Orkestratsioon. Transponeeriv muusikainstrument. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/3683 https://e-koolikott.ee/material?id=16916

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. Orkestratsioon. Väike projektülesanne. Orkestratsioon. Lähtudes projektülesandest Harmoonia (https://vara.e-koolikott.ee/node/3740), orkestreeri kuni kahe takti pikkune lõik kahesele sümfooniaorkestrile. Alusena kasuta joonist ORKESTRATSIOON. JOONIS 001. Pillide ulatused https://vara.e-koolikott.ee/node/3787 https://e-koolikott.ee/material?id=17001
  2. väike projektülesanne. Orkestratsioon. Väike projektülesanne. Pilli võimaluste kaardistamine. Kaardista mõne pilli (sealhulgas inimhääle, inimkeha, ekperimentaalse muusikainstrumendi) võimalused. Loo visandpartituuri meetodit kasutades 1-3 minuti pikkune lugu sellele pillile. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3789 https://e-koolikott.ee/material?id=17003
  3. väike projektülesanne +. Orkestratsioon. Väike projektülesanne. Pillide järjekord suure sümfooniaorkestri partituuris + Uuri erinevaid allikaid ja püüa reastada suure sümfooniaorkestri pillid partituuri järjekorras. Kui leiad allika, milles on pakutud erinev järjekord, püüa leida argumente mõlema järjekorra kasuks. https://vara.e-koolikott.ee/node/3682 https://e-koolikott.ee/material?id=16915
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne +. Orkestratsioon. Suur projektülesanne. Orkestreeritud loo kirjutamine +. Kirjuta enda lugu orkestrile või orkestreeri kellegi teise lugu. Teemasid süvenemiseks:
    1. idee ja kõlaline realisatsioon
    2. strateegiline planeerimine: koosseis, pillide funktsioonid, ökonoomsus, efektiivsus
    3. figuuride jaotumine pillide vahel
    4. harmoonia kontekst
    5. orkestripedaal ja ruumikaja
    6. troobid, segmendid, ornament, heterofoonia
    7. crescendo konstrueerimine
    8. "laine" konstrueerimine
    9. hübriidinstrumendi konstrueerimine, sealhulgas maskimine
https://vara.e-koolikott.ee/node/3790 https://e-koolikott.ee/material?id=17004

Kriitika[muuda]

Muusikavorm +[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on muusikavorm, muusikaline struktuur, motiiv, fraas, lause, periood ja variatsioonivorm.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon +. Muusikavorm + on muusikaline struktuur ajas. Muusikavormi ei ole võimalik tuvastada hetkes, sest muusikavorm kujuneb heliteose kui terviku osade järgnevuses. Muusikavormi kujundavad kordus ja kontrast või nende puudumine. https://vara.e-koolikott.ee/node/3791 https://e-koolikott.ee/material?id=17005
    1. definitsioon +. Muusikaline struktuur + on muusikas väljaspool aega (outside time, hors-temps) paiknev muusikalise terviku kõigi osade seoste kogum. Muusikalise struktuuri võivad moodustada mistahes muusikaliste objektide seosed. Muusikalise struktuuri üks skeeme on partituur. https://vara.e-koolikott.ee/node/3792 https://e-koolikott.ee/material?id=17006
    2. definitsioon +. Motiiv + on muusikas väikseim tähendust kandev muusikavorm. https://vara.e-koolikott.ee/node/1551#overlay-context=node/1550 https://e-koolikott.ee/material?id=16286
    3. definitsioon +. Fraas + on muusikas motiividest koosnev muusikavorm. Fraas on tavaliselt tuvastatav tsesuuri abil. Pikad fraasid võivad koosneda lühematest fraasidest. Fraasid moodustavad lause. https://vara.e-koolikott.ee/node/3793 https://e-koolikott.ee/material?id=17007
    4. definitsioon +. Lause + on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt fraasist, fraasi (varieeritud) kordusest ning summeerivast osast, mis tonaalses muusikas lõpeb tavaliselt poolkadentsiga. Laused moodustavad perioodi. https://vara.e-koolikott.ee/node/3794 https://e-koolikott.ee/material?id=17008
    5. definitsioon +. Periood + on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt vähemalt kahest lausest. Tonaalses muusikas perioodi eelviimane lause lõpeb poolkadentsi ja viimane täiskadentsiga. https://vara.e-koolikott.ee/node/3795 https://e-koolikott.ee/material?id=17009
    6. definitsioon +. Variatsioonivorm ehk variatsioonid + on muusikas variatsioonil põhinev muusikavorm, milles muusikalist teemat, näiteks meloodiat, bassiliini, harmoonilist järgnevust või muud muusikalist objekti korratakse muudetud kujul. https://vara.e-koolikott.ee/node/3796 https://e-koolikott.ee/material?id=17010

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. MUUSIKAVORM. JOONIS 001. Muusikavormide loend https://vara.e-koolikott.ee/node/3797 https://e-koolikott.ee/material?id=17011
Videod[muuda]
  1. video. MUUSIKAVORM. VIDEO 001. Motiiv ja fraas (Music Theory 1 - Video 24: Musical Form I - Motive, Phrase, Cadence.https://youtu.be/UYekEMmnK-Y) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3798 https://e-koolikott.ee/material?id=17012
  2. video. MUUSIKAVORM. VIDEO 002. Lause ja periood (Music Theory 1 - Video 25: Musical Form II - Period and Sentence https://youtu.be/ZnUq4_11ppQ) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3799 https://e-koolikott.ee/material?id=17013
  3. video. MUUSIKAVORM. VIDEO 003. Teema ja variatsioonid (Music Theory Lesson - Theme and Variations https://youtu.be/raqOYw5kRdc?list=RDZnUq4_11ppQ) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3800 https://e-koolikott.ee/material?id=17014
  4. video. MUUSIKAVORM. VIDEO 004. Teose vormiskeemi graafiline esitlus Bachi fuuga näitel (Chris Wright: Music Appreciation - The Fugue Explained https://youtu.be/95gLT7NzHAM) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3801 https://e-koolikott.ee/material?id=17015

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne +. Motiiv. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/3802 https://e-koolikott.ee/material?id=17016
  2. kontrollülesanne +. Fraas. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/3803 https://e-koolikott.ee/material?id=17017
  3. kontrollülesanne +. Lause. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/3804 https://e-koolikott.ee/material?id=17018
  4. kontrollülesanne +. Periood. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? + https://vara.e-koolikott.ee/node/3805 https://e-koolikott.ee/material?id=17019

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne +. Muusikavorm. Väike projektülesanne. Muusikavorm +. Kasutades joonist VISANDPARTITUUR. JOONIS 001, koosta tervikliku muusikalõigu (näiteks heliteose osa) vormiskeem. https://vara.e-koolikott.ee/node/3806 https://e-koolikott.ee/material?id=17020
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne. Muusikavorm. Suur projektülesanne. Lugu teatud vormis +. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades lugu teatud vormis (näiteks variatsioonivormis). Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3807 https://e-koolikott.ee/material?id=17021

Muusikažanr[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletav põhimõiste on muusikažanr.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Muusikažanr on muusikas kokkuleppeline kategooria, millesse konkreetne heliteos või esituspraktika kuulub. Muusikažanrit määrava kokkuleppe aluseks võivad olla kas heliteose enda või muusikalise kogemuse omadused. Puudub ühtne kriteerium, kuidas muusikat žanriliselt määratleda. Määratlemise aluseks võib olla näiteks esituskoosseis, muusikaline struktuur, kõla, sõnatekst, funktsioon (muusika esitamise koht, aeg, otstarve, kontekst), muusikastiil, muusikavorm. https://vara.e-koolikott.ee/node/3808 https://e-koolikott.ee/material?id=17022

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. MUUSIKAŽANR. JOONIS 999. Muusikažanrite loend https://vara.e-koolikott.ee/node/3809 https://e-koolikott.ee/material?id=17023

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]

Kontrollülesanded kattuvad peatüki "Muusikastiil" kontrollülesannetega, vt https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#ASK_16

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. Muusikažanr. Väike projektülesanne. Muusikažanr. Vali endale meeldiv lugu ja tuvasta, millisesse muusikažanrisse see kuulub. Miks? https://vara.e-koolikott.ee/node/3810 https://e-koolikott.ee/material?id=17024
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne +. Muusikažanr. Suur projektülesanne. Lugu teatud muusikažanris +. Kirjuta teatud muusikažanris lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3811 https://e-koolikott.ee/material?id=17025

Muusikastiil[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõiste on muusikastiil.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Muusikastiil on muusikaliste parameetrite vaikeväärtuste kogum. Muusikastiil võib olla iseloomulik teatavale ajastule, traditsioonile, koolkonnale, heliloojale, heliteosele või esituspraktikale. https://vara.e-koolikott.ee/node/3812 https://e-koolikott.ee/material?id=17026

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. MUUSIKASTIIL. JOONIS 001. SUUNAVAD KÜSIMUSED https://vara.e-koolikott.ee/node/3813 https://e-koolikott.ee/material?id=17027
  2. joonis. MUUSIKASTIIL. JOONIS 002. WAGNERI STIIL https://vara.e-koolikott.ee/node/3814 https://e-koolikott.ee/material?id=17028
  3. joonis. MUUSIKASTIIL. JOONIS 999. Muusikastiilide loend https://vara.e-koolikott.ee/node/3815 https://e-koolikott.ee/material?id=17029
Videod[muuda]
  1. video. MUUSIKASTIIL. VIDEO 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa David Garretti töötluses https://youtu.be/Z7oPHkqzPqA https://vara.e-koolikott.ee/node/3816 https://e-koolikott.ee/material?id=17030

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
Kontrollülesanded 1. Keskaeg kuni 18. sajand[muuda]
  1. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gregoriuse laul: Veni creator spiritus. https://vara.e-koolikott.ee/node/3492#overlay-context=node/3493 https://e-koolikott.ee/material?id=16853
  2. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Leoninus: Viderunt omnes. https://vara.e-koolikott.ee/node/3493 https://e-koolikott.ee/material?id=16854
  3. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Machaut: Missa (Kyrie). https://vara.e-koolikott.ee/node/3494#overlay-context=node/3495 https://e-koolikott.ee/material?id=16855
  4. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Palestrina: Missa papae Marcelli (Kyrie). https://vara.e-koolikott.ee/node/3501 https://e-koolikott.ee/material?id=16860
  5. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Monteverdi: Orfeus (Avamäng). https://vara.e-koolikott.ee/node/3495#overlay-context=node/3496 https://e-koolikott.ee/material?id=16856
  6. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Händel: Messias (Halleluia). https://vara.e-koolikott.ee/node/3496#overlay-context=node/3497 https://e-koolikott.ee/material?id=16857
  7. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Bach: Tokaata ja fuuga d-moll. https://vara.e-koolikott.ee/node/3497#overlay-context=node/3498 https://e-koolikott.ee/material?id=16858
  8. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mozart: Figaro pulm (avamäng). https://vara.e-koolikott.ee/node/3498 https://e-koolikott.ee/material?id=16859
  9. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Beethoven: 5. sümfoonia. https://vara.e-koolikott.ee/node/2741 https://e-koolikott.ee/material?id=16662
Kontrollülesanded 2. 19. sajand LINK PUUDU[muuda]
  1. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schubert: Metshaldjas. https://vara.e-koolikott.ee/node/3502#overlay-context=node/3503 https://e-koolikott.ee/material?id=16861
  2. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Chopin: Vihmapiiskade prelüüd. https://vara.e-koolikott.ee/node/3503#overlay-context=node/3504 https://e-koolikott.ee/material?id=16862
  3. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Paganini: Kapriis nr. 24. https://vara.e-koolikott.ee/node/3504#overlay-context=node/3505 https://e-koolikott.ee/material?id=16863
  4. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Brahms: Klaverikontsert d-moll (I osa). https://vara.e-koolikott.ee/node/3505#overlay-context=node/3507 https://e-koolikott.ee/material?id=16864
  5. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Rossini: Sevilla habemeajaja (Figaro kavantiin). https://vara.e-koolikott.ee/node/3507#overlay-context=node/3508 https://e-koolikott.ee/material?id=16865
  6. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Wagner: Valküüride lend. https://vara.e-koolikott.ee/node/3508#overlay-context=node/3509 https://e-koolikott.ee/material?id=16866
  7. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Verdi: Nabucco (Orjade koor). https://vara.e-koolikott.ee/node/3509#overlay-context=node/3511 https://e-koolikott.ee/material?id=16867 YOUTUBE VIDEO EI MÄNGI, COPYRIGHTI PROBLEEM. TULEKS LEIDA MUU VERSIOON
  8. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Tšaikovski: 6. sümfoonia (I osa). https://vara.e-koolikott.ee/node/3511#overlay-context=node/3512 https://e-koolikott.ee/material?id=16869
  9. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sibelius: Finlandia. https://vara.e-koolikott.ee/node/3512 https://e-koolikott.ee/material?id=16870
Kontrollülesanded 3. 20.sajand[muuda]
  1. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahler: 8. sümfoonia (I osa). https://vara.e-koolikott.ee/node/3513#overlay-context=node/3514 https://e-koolikott.ee/material?id=16871
  2. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Debussy: Fauni pärastlõuna. https://vara.e-koolikott.ee/node/3514#overlay-context=node/3515 https://e-koolikott.ee/material?id=16872
  3. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stravinski: Kevadpühitsus. https://vara.e-koolikott.ee/node/3515#overlay-context=node/3516 https://e-koolikott.ee/material?id=16873
  4. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schönberg: Pierrot lunaire. https://vara.e-koolikott.ee/node/3516#overlay-context=node/3517 https://e-koolikott.ee/material?id=16874
  5. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gershwin: Rapsody in blue. https://vara.e-koolikott.ee/node/3517#overlay-context=node/3518 https://e-koolikott.ee/material?id=16875
  6. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Šostakovitš: 10. sümfoonia (I osa). https://vara.e-koolikott.ee/node/3518#overlay-context=node/3519 https://e-koolikott.ee/material?id=16876
  7. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stockhausen: Gesang der Jünglinge. https://vara.e-koolikott.ee/node/3519#overlay-context=node/3520 https://e-koolikott.ee/material?id=16877
  8. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ligeti: Avantüürid. https://vara.e-koolikott.ee/node/3520#overlay-context=node/3521 https://e-koolikott.ee/material?id=16878
  9. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Reich: Drumming. https://vara.e-koolikott.ee/node/3521 https://e-koolikott.ee/material?id=16879
Kontrollülesanded 4. Džäss[muuda]
  1. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Scott Joplin, “Maple Leaf Rag”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5266#overlay-context=node/5281 https://e-koolikott.ee/material?id=17557
  2. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. King Oliver’s Creole Jazz bänd, “Dipper Mouth Blues”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5267#overlay-context=node/5266 https://e-koolikott.ee/material?id=17558
  3. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duke Ellington, “Take The A Train”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5268#overlay-context=node/5267 https://e-koolikott.ee/material?id=17559
  4. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Charlie Parker, “Anthropology”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5269#overlay-context=node/5268 https://e-koolikott.ee/material?id=17560
  5. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Miles Davis, “So What”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5270#overlay-context=node/5269 https://e-koolikott.ee/material?id=17561
  6. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. John Coltrane, “My Favorite Things”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5265#overlay-context=node/5270 https://e-koolikott.ee/material?id=17556
  7. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ornette Coleman, “Free Jazz”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5271#overlay-context=node/5265 https://e-koolikott.ee/material?id=17562
  8. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Weather Report, “Birdland”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5272#overlay-context=node/5271 https://e-koolikott.ee/material?id=17563
  9. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahavishnu Orchestra. https://vara.e-koolikott.ee/node/5273#overlay-context=node/5272 https://e-koolikott.ee/material?id=17564
  10. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Courtney Pine. https://vara.e-koolikott.ee/node/5274#overlay-context=node/5273 https://e-koolikott.ee/material?id=17565
  11. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Pat Metheny, “Orchestrion”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5275#overlay-context=node/5274 https://e-koolikott.ee/material?id=17566
Kontrollülesanded 5. Rock ja pop[muuda]
  1. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Elvis Presley, “Hound Dog”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5276#overlay-context=node/5275 https://e-koolikott.ee/material?id=17567
  2. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Beatles, “Love Me Do”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5280#overlay-context=node/5276 https://e-koolikott.ee/material?id=17571
  3. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Black Sabbath, “Iron Man”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5277#overlay-context=node/5280 https://e-koolikott.ee/material?id=17568
  4. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sex Pistols, “Anarchy in the U.K.”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5278#overlay-context=node/5277 https://e-koolikott.ee/material?id=17569
  5. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Smiths, “This Charming Man”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5279#overlay-context=node/5278 https://e-koolikott.ee/material?id=17570
  6. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Joy Division, “Love Will Tear Us Apart”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5281#overlay-context=node/5279 https://e-koolikott.ee/material?id=17572
  7. kontrollülesanne. Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duran Duran, “Planet Earth”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5282#overlay-context=node/5281 https://e-koolikott.ee/material?id=17573

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. Muusikastiil. Väike projektülesanne. Muusikastiili artikkel Vikipeedias. Süvene põhjalikumalt mõnda muusikastiili (vt MUUSIKASTIIL. JOONIS 999. Muusikastiilide loend) ja kirjuta vähemalt 1800 tähemärgi pikkune tekst, mis täiendab vastavat Vikipeedia artiklit. Kui Vikipeedias puudub artikkel Sinu lemmikstiilist, palun loo uus artikkel. Tutvusta oma tööd ja selle tulemust sõpradele. https://vara.e-koolikott.ee/node/3788 https://e-koolikott.ee/material?id=17002
  2. väike projektülesanne +. Muusikastiil. Väike projektülesanne. Heliteose stiilimudel +. Antud on olemasoleva heliteose partituur ja salvestis. Kasutades abivahendina joonist MUUSIKASTIIL. JOONIS 001. SUUNAVAD KÜSIMUSED (https://vara.e-koolikott.ee/node/3813), koosta heliteose stiilimudel. Kirjuta stiilimudeli põhjal 1 takti pikkune muusikalõik antud stiilis. https://vara.e-koolikott.ee/node/3786 https://e-koolikott.ee/material?id=17000
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne +. Muusikastiil. Suur projektülesanne. Lugu teatud muusikastiilis. Kirjuta teatud muusikastiilis lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3785 https://e-koolikott.ee/material?id=16999

Süvenemine[muuda]

Muusikamatemaatika +[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletav põhimõiste on muusikamatemaatika.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon +. Muusikamatemaatika + on rakendusmatemaatika haru, milles tegeldakse muusika loomiseks ja analüüsimiseks vajalike matemaatiliste mudelite väljatöötamise ja uurimisega. https://vara.e-koolikott.ee/node/3783 https://e-koolikott.ee/material?id=16997

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. ALEATOORIKA. JOONIS 002. JUHUSLIKE ARVUDE GENERAATOR. MELOODIA + HARMOONIA https://vara.e-koolikott.ee/node/3782 https://e-koolikott.ee/material?id=16996
Videod[muuda]
  1. video. MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 001. Liitheli koostis (Complex sounds - sound theory https://youtu.be/vc-MrwZBxtg) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3779 https://e-koolikott.ee/material?id=16993
  2. video. MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 002. Puhta ja võrdtempereeritud häälestuse võrdlus (Harmony 3: Just Intonation and Equal Temperament https://youtu.be/yS9dbH5qDV0) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3777 https://e-koolikott.ee/material?id=16991
  3. video. MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 003. Sissejuhatus muusikalisse hulgateooriasse (Music Theory: Set Theory, Part 1 https://youtu.be/49L3hOyOKCY?list=RDZnUq4_11ppQ) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3775 https://e-koolikott.ee/material?id=16989

ASK puudu ja nii jääbki[muuda]

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne +. Muusikamatemaatika. Väike projektülesanne. Muusikamatemaatika +. Loo muusikalise objekti matemaatiline mudel. Tuleta mudelit kasutades vähemalt üks konkreetne muusikaline objekt. Kirjelda tööprotsessi. https://vara.e-koolikott.ee/node/3773 https://e-koolikott.ee/material?id=16987
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne +. Muusikamatemaatika. Suur projektülesanne. Heliteose loomine +. Kirjuta lugu, kasutades vähemalt kahte muusikalise objekti matemaatilist mudelit. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Teemasid süvenemiseks:
    1. liitheli spektraalne ülesehitus ja Fourier' rida
    2. häälestussüsteemid: puhas ja võrdtempereeritud häälestus ning geomeetrilised jadad
    3. helilaad ja selle matemaatiline mudel
    4. muusikaline hulgateooria kompositsioonilise ülesande teenistuses
    5. rütmi matemaatiline mudel
https://vara.e-koolikott.ee/node/3771 https://e-koolikott.ee/material?id=16985

Muusikateater +[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on muusikateater, libreto, stseen, retsitatiiv ja aaria.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon +. Muusikateater + on teatri liik, milles kogu lavaline tegevus on seotud muusikaga. Muusikateatri žanrid on näiteks ooper, operett, ballett ja muusikal. Muusikateater on sõnateatri, nukuteatri ja tantsuteatri kõrval üks teatri neljast klassikalisest harust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3769 https://e-koolikott.ee/material?id=16983
    1. definitsioon +. Libreto + on ooperi, opereti, muusikali, oratooriumi, kantaadi või muu muusika- või muusikateatriteose tekst. Laiendatud tähenduses nimetatakse libretoks ka balleti või pantomiimi stsenaariumi. https://vara.e-koolikott.ee/node/3767 https://e-koolikott.ee/material?id=16981
    2. definitsioon +. Stseen + on lavastuse või filmi osa, mida iseloomustab ühtne tegevus, tegelaskond ja kujundus. https://vara.e-koolikott.ee/node/3765 https://e-koolikott.ee/material?id=16979
    3. definitsioon +. Retsitatiiv + on muusikas tavaliselt ühehäälne vokaalmuusika žanr, mida iseloomustab kõne jäljendamine muusikas. https://vara.e-koolikott.ee/node/3763 https://e-koolikott.ee/material?id=16977
    4. definitsioon +. Aaria + on muusikažanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või -muusikainstrumendile. Ooperis, oratooriumis, kantaadis või muus vokaalmuusikažanris võib aaria moodustada iseseisva osa. 17.-18. sajandil hakati aariaks nimetama ka vokaalmuusika mudelite järgi kirjutatud meloodilisi instrumentaalteoseid. https://vara.e-koolikott.ee/node/3762 https://e-koolikott.ee/material?id=16976

SHOW puudu[muuda]

ASK puudu ja nii jääbki[muuda]

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. Muusikateater. Väike projektülesanne. Stseeni helide kirjeldus. Antud on stseeni sõnaline kirjeldus ja/või pilt. Kirjelda sõnaliselt (maksimum üks A4), millised helid võiksid laval kõlada. https://vara.e-koolikott.ee/node/3759 https://e-koolikott.ee/material?id=16973
Suured projektülesanded[muuda]
  1. Suur projektülesanne +. Muusikateater. Suur projektülesanne. Muusika lavateosele. Loo lavateose muusika. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3757 https://e-koolikott.ee/material?id=16971

Filmimuusika +[muuda]

Kogumiku sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletav põhimõiste on filmimuusika.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon +. Filmimuusika + ehk filmiheli on filmi heliriba. Filmimuusika võib koosneda kas konkreetse filmi jaoks komponeeritud või ka varem loodud muusikast, loodus- või tehiskeskkonna helidest, heliefektidest, filmi tegelaste kõnest ja muudest helidest. https://vara.e-koolikott.ee/node/3756 https://e-koolikott.ee/material?id=16970

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. FILMIMUUSIKA. JOONIS 001. FILMIMUUSIKA MUDEL https://vara.e-koolikott.ee/node/3753 https://e-koolikott.ee/material?id=16967
Videod[muuda]
  1. video. FILMIMUUSIKA. VIDEO 001. Sissejuhatus heldisaini (On Cloud Sine: Introduction to Sound Design https://youtu.be/RutTvrXlMhY) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3751 https://e-koolikott.ee/material?id=16965

ASK puudu ja nii jääbki[muuda]

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. Filmimuusika. Väike projektülesanne. Foto helide kirjeldus. Antud on foto. Kirjelda sõnaliselt (maksimum üks A4), millised helid (muusika) fotol kõlavad. https://vara.e-koolikott.ee/node/3750 https://e-koolikott.ee/material?id=16964
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne +. Filmimuusika. Suur projektülesanne. Filmi helindamine +. Osale filmimeeskonnas, helinda film. Kirjelda tulemust, kasutades filmimuusika mudelit (vt FILMIMUUSIKA. JOONIS 001. FILMIMUUSIKA MUDEL) https://vara.e-koolikott.ee/node/3748 https://e-koolikott.ee/material?id=16962

Juhend[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Digiõppevahend ja sellega seotud kursus "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile" sisustab Gümnaasiumi riikliku õppekava lisa 6 Ainevaldkond „Kunstiained“, punkti 2.1.2. Muusikaõpetuse kirjeldus, punktis 2 esitatud muusika õppekava teema "omalooming".

Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursuse eesmärk on anda vahendid oma loo kirjutamiseks ja olemasoleva muusika paremaks mõistmiseks.

Kursus on suunatud üldhariduskooli gümnaasiumitasemele, st inimestele, kes on küll läbinud põhikooli ainekava, kuid kes alustavad muusikateooria õppimist sisuliselt nullist. Kursuse läbimise nominaalne kestus on 3 õppeaastat.

Kursus ei ole heliloomingu kursus, sest sooritatakse õpetaja antud ülesandeid. Loomulikult on teretulnud õpilaste initsiatiiv oma lahenduste väljapakkumisel, kuid see ei asu enam kompositsiooniõpetuse kursuse raamides. Antud kursuse piir jookseb seal, kus inimene saab sedavõrd innustust, et hakkab ise oma lugu kirjutama. Oma loo kirjutamise võimalus on olemas alates esimesest teemast.

Kursus on stiilineutraalne. Kuigi enamus muusikanäiteid on toodud klassikalisest muusikast, on kõik käsitletavad muusikalised tööriistad kasutatavad mistahes muusikas.

Õppevahendi koostamine toimub Wikibooksi keskkonnas lehel Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM.

Õppevahendi koostajad paluvad huvilistel anda õppevahendile tagasisidet ja märkida, mida võiks muuta, täpsustada, täiendada või parandada:

  • ettepanekuid õppevahendi täiendamiseks ja parandamiseks palun lisada koostamislehe arutelulehel;
  • tähelepanekud ilmsete vigade kohta palun sisestada lehel ERRATA.

Sihtrühm[muuda]

Kursus ja sellega seotud õppevahend on koostatud üldhariduskooli gümnaasiumitasemele, st inimesele, kes on küll läbinud põhikooli ainekava, kuid alustab muusikateooria õppimist sisuliselt nullist. Seetõttu on kursus koostatud ühe võimaliku aegreana: kursus algab muusikaliste elementide kirjeldamisega ning iga uus asi toetub võimalikult eelmistele.

Varem muusikateooriat õppinud inimese puhul on arvatavasti mõttekam läheneda kursuse materjalile pigem modulaarselt ja koostada ise individuaalse õppeprotsessi aegrida.

Kursust võib kasutada ka täiskasvanud iseõppija. Sõltuvalt tasemest võib iseõppija koostada ise teemade läbimise järjekorra.

Muusika kompositsiooniõpetuse õppevahend on kasutatav ka lastemuusikakoolis solfedžotunnis ja heliloomingu või kompositsiooniõpetuse kursuse õppevahendina.

Metoodilised ja didaktilised lähtekohad[muuda]

Kursuse näidisjuhtumit ehk probleemsituatsiooni (whole task) kirjeldab küsimus "Ma tahan luua sümfoonia. Kuidas saada aru, mis on pandud kirja Beethoveni 5. sümfoonia partituuris"?

Kursuse käigus läbitavaid muusikateooria mõisteid ei õpita tühikäigul, "teoreetiliselt", mõistete endi pärast. Antud kursuse raames teooria mõisteid õpitakse ainult selleks, et nendega kohe midagi praktilist teha. Sellest on tingitud ka muusikateooria mõistete suhteliselt piiratud arv. Näiteks, kui mõisted "noot", "paus" ja "partituur" on õpitud, siis nendega kohe ka tehakse midagi, näiteks paigutatakse mõned noodid ja pausid partituuri. Sama toimub helivältuste, helikõrguste ja muude muusikaliste objektidega. Sellele põhimõttele viitab ka kursuse nimetus "kompositsiooniõpetus", mitte aga näiteks "elementaarteooria", "muusikaanalüüs" või "vormianalüüs". Kujundlikult öeldes kursus näitab, et "see on kruvikeeraja ja see on kruvi. Õpetaja ütleb: keerake sinna kolm kruvi. Ning kohe hakkab toimuma kruvide keeramine."

Kursus ei ole heliloomingu kursus, sest sooritatakse õpetaja antud ülesandeid. Loomulikult on teretulnud õpilaste initsiatiiv oma lahenduste väljapakkumisel, kuid see ei asu enam kompositsiooniõpetuse kursuse raamides. Selle kursuse piir jookseb seal, kus õpilane saab sedavõrd innustust, et hakkab ise oma lugusid kirjutama. Oma loo kirjutamise võimalus on olemas alates esimesest tunnist ja teemast ning tõuke selleks võivad anda suured projektülesanded.

Kursus on stiilineutraalne. Kuigi enamus muusikanäiteid on toodud klassikalisest muusikast, on kõik õppevahendis tutvustatud muusika kompositsiooniõpetuse tööriistad kasutatavad mistahes muusika loomiseks.

Õppevahend ei ole täht-tähelt täitmiseks. Õpetaja võib vajadusel materjali kärpida või juurde lisada. Kuna kursuse sooritamise põhiliseks tõendiks on õpilase loominguline portfoolio, võib õppimist alustada kohe projektülesannetest ja selgitada muusikateoreetilisi mõisteid alles vastustena töö käigus tekkinud küsimustele.

Ideid selle kohta, kuidas muusika kompositsiooniõpetuse tund võiks olla üles ehitatud, pakuvad õpetajale Planneri keskkonnas teostatud näidistunnikavad ja õpistsenaariumid.

Materjali tüübid[muuda]

Kursuse ülesehitus õpiobjektideks lähtub jaotusest:

TELL: definitsioon
SHOW: joonis ja video
ASK: kontrollülesanne ja harjutus
DO: väike ja suur projektülesanne

Definitsioonid lähtuvad Vikipeedias esitatud muusika mõistete määratlustest. Igale mõistele on lisatud link Vikipeedia artiklile, mida kõik saavad vabalt kasutada, täiendada ja parandada.

Jooniste eesmärk on anda võimalikult suur pilt, mille juurde tuleb korduvalt tagasi pöörduda. Seetõttu võivad joonised alguseses tunduda seosterohked ja keerulised.

Videod avavad muusika mõisteid ja kompositsiooonimeetodeid protsessina.

Kontrollülesannete põhiline sihtrühm on täiskasvanud iseõppija. Kontrollülesannete puhul peab õpilane suutma muusikateoreetilise mõiste määratlusest sisuliselt aru saada. Seetõttu on kontrollülesanded koostatud selliselt, et tõene info tuleb libainfo hulgast ära tunda.

Harjutused on mõeldud eelkõige õpilase iseseisvaks treeninguks muusikateoreetiliste mõistete praktilisel kinnistamisel ja õppevahendi koostajad ei soovita neile liiga palju väärtuslikku muusikatunni aega raisata.

Projektülesanded moodustavad õpilase isikliku portfoolio, milles iga järgev ülesanne põhineb üldjuhul eelnevatel. Kursus on läbitud, kui on täidetud portfoolio miinimummaht. Portfoolio tuleb esitada nii elektroonilises kui ka paberkandja vormis. Portfoolio koosneb teatud kogusest testide ja harjutuste sooritustest, väikestest projektülesannetest ja vähemalt ühest suurest projektülesandest. Portfoolio miinimummaht sõltub õpetaja ja õpilaste võimekusest. Projektülesannete puhul on refleksiooni huvides soovitav tööprotsessi ja esituste dokumenteerimine näiteks audio- või videosalvesti abil. Ka audio-videodokumentatsioon võiks olla õpilase portfoolio osa.

Näidisajakava[muuda]

Kursus on jagatud nelja ossa:

Elemendid (1. aasta). Elementide osas on lähenemine analüütiline, kiht-kihiline. Sellest ka väikeste projektülesannete fookus võimalikult ühel asjal, põhimõttel "üks asi korraga". Kui teema on helivältus, siis koostatakse helivältuste rida ning ei uurita, kas teatud helivältusega noodil võib olla ka helikõrgus või veel mingi omadus.

Seosed (2. aasta). Seoste osas on lähenemine sünteetiline. Seoste osa algab rütmi teemaga, mis eeldab juba helivältuste teatud moel järjestamist, st nende seostamist. Osa võiks mõne inimese jaoks lõppeda ka heliteose valmimisega.

Kriitika (3. aasta). Kolmandas, kriitika, refleksiooni osas kirjutatakse pigem sõnatekste, koostatakse skeeme jne. Huvilised jätkavad oma lugude kirjutamist. Kuna selles osas on põhirõhk muusikastiilil, muusikavormil ja muusikažanril, eeldab see põhjalikumat süvenemist muusikaajaloo teatud nähtustesse. Ilmselt loetakse siis läbi ka praegu gümnaasiumis kasutusel olevad muusiakajaloo õpikud ja nuusutatakse veidi ka ajaloolist kompositsiooniõpetust, näiteks muusikalõigu kirjutamist ranges, barokk- või klassitsistlikus stiilis.

Süvenemine eeldab põhjalikumat sissevaadet elementide, seoste ja kriitika teemadesse. Õpilased, kellel on sügavam huvi heliloomingu või muusika uurimise vastu, tegelevad individuaalse kava alusel loomingulise või uurimisprojektiga. Samuti võib selles osas toimuda põhjalikum lõimimine teiste õppeainete ja kunstivaldkondade, nagu matemaatika, füüsika, kirjanduse, teatri, filmi või multimeediumiga. Süvenemine võib toimuda paralleelselt elementide, seoste ja kriitika osaga. Mõnes gümnaasiumis annab selleks võimaluse valikainete süsteem.

I aasta (G1): "Elemendid"[muuda]

Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Uusaegse helikeele kujunemine"

I poolaasta

  1. Partituur
  2. Helivältus
  3. Helikõrgus

II poolaasta

  1. Akord
  2. Meloodia
  3. Väli

II aasta (G2): "Seosed"[muuda]

Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Rahvuslikkus muusikas".

I poolaasta

  1. Rütm
  2. Harmoonia
  3. Faktuur
  4. Kontrapunkt

II poolaasta

  1. Variatsioon
  2. Tämber
  3. Orkestratsioon

III aasta (G3): "Kriitika"[muuda]

Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Muusika 20. ja 21. sajandil"

I poolaasta

  1. Muusikavorm
  2. Muusikažanr
  3. Muusikastiil

II poolaasta Varuaeg portfoolio lõpetamiseks.

IV valikaine (paralleelselt põhikursustega): "Süvenemine"[muuda]

  1. Muusikamatemaatika
  2. Muusikateater
  3. Filmimuusika

Raskusastmed[muuda]

Plussiga (+) on tähistatud süvendav teema. Sõltub õpilaste ja õpetaja valmisolekust, kui palju süvendavaid teemasid soovitakse ja jõutakse kursuse jooksul läbida.

Kontrollülesannete ja harjutuste raskusastmed sõltuvad ülesande õige lahendamise kiirusest. Õpilase enesekontrolliks on harjutuse testkuju puhul näha ka harjutuse sooritamiseks kulunud aeg.

Lõimimine[muuda]

Nool (->) tähistab lõimimist või viidet süvendava või tulevikus õpitava mõiste juurde. Muusika kompositsiooniõpetuse lõimimine võib toimuda näiteks järgmiste õppeainetega:

  1. muusikaajalugu
  2. matemaatika
  3. füüsika
  4. ajalugu
  5. psühholoogia
  6. filosoofia

Digikogumiku ja tehniliste vahendite kasutamine[muuda]

Enamus kursuse projektülesannetest on sooritatavad paberi ja pliiatsiga.

Arvuti ja muude tehniliste vahendite kasutamise vajadus on märgitud eraldi. Arvutit ja arvutiprogramme on vaja näiteks tämbri peatüki ülesannete sooritamiseks.

Digikogumiku kasutamine eeldab digivahendi (arvuti, tahvelarvuti, nutitelefoni) ja internetiühenduse olemasolu.

Tagasiside[muuda]

Õpetaja tagasiside õpilasele[muuda]

Koostajad soovitavad õpetaja tagasisidena õpilasele kasutada kujundlikku hindamist kombinatsioonis kategooriatega 'arvestatud-mittearvestatud'. Kursuse sooritamise täpsed tingimused võib määrata õpetaja, kuid koostajad soovitavad määrata põhitingimuseks õpilase isikliku portfoolio olemasolu. Lisatingimuseks võib määrata ka näiteks

  1. teatud arvu harjutuste veatu sooritamise teatud kontrollaja jooksul
  2. kursusega seotud muusikateooria mõistete testi veatu sooritamise TAO keskkonnas

Õpilase tegasiside kursusele[muuda]

Õppevahendi koostajad paluvad kursuse lõpus õpilasel täita tagasisidevorm https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScAXA5x-NLAcnqZopjximGChIRGDbIjaRiWS32Dh75ZvETd1Q/viewform

Tagasisidevastustega tutvumiseks tuleb õpetajal saata meil Eesti Arnold Schönbergi Ühingu aadressil schoenberg@schoenberg.ee

Eesti Arnold Schönbergi Ühing avab seejärel õpetajale ligipääsu vastustele.

Tagasisidevorm:

1. ei ole test, milles on õiged või valed vastused. Täiesti aktsepteeritav on see, kui inimene ei oskagi küsimustele midagi vastata, st tema meelest ei ole ta mitte midagi õppinud, tal ei ole olnud võimalust või tahtmist omandatud teadmisi kasutada või ta ei taha muusika vallas midagi uut juurde õppida.
2. ei ole õppevahendi kvantitatiivse hindamise vahend. Seetõttu on tagasisidevormi küsimustes välditud liiga kitsast kategoriseerimist konkreetsete ülesannete või ülesandetüüpide kaupa. Koostajate eesmärk on näha puude taga metsa, saada aru, millise teadmise ja tunnetuse on õpilane ülesandeid lahendades tegelikult omandanud.

Tagasiside õppevahendi täiendamiseks ja parandamiseks[muuda]

Õppevahendi koostamine toimub Wikibooksi keskkonnas lehel Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM.

Õppevahendi koostajad paluvad huvilistel anda õppevahendile tagasisidet ja märkida, mida võiks muuta, täpsustada, täiendada või parandada:

  • ettepanekuid õppevahendi täiendamiseks ja parandamiseks palun lisada koostamislehe arutelulehel;
  • tähelepanekud ilmsete vigade kohta palun sisestada lehel ERRATA.

Õppevahendi kasutamine kutsehariduses[muuda]

Õppevahendi kasutamisel kutsehariduses tuleks kõigepealt mõista seda seda, et Eestis on muusikaõpetuse seisukohast kutsehariduses neli erinevat taset:

  1. mittemuusikutele suunatud muusikaõpetus tavalises kutsekoolis
  2. muusikalistes keskerihariduses kõigile muudele erialade, välja arvatud heliloojate ja muusikateoreetikute tase
  3. muusikalise keskhariduse tasemel õppivate heliloojate ja muusikateoreetikute tase

Diferentseerimine erivajadustega õppijale[muuda]

10 olulisemat mõistet[muuda]

Helivältus[muuda]

  1. definitsioon. Helivältus on muusikas heli või vaikuse suhteline kestus. Helivältust kirjeldatakse -> mõõtühikuks oleva helivältuse, milleks tavaliselt on tervenoot või tervepaus, -> korrutise või -> jagatisena. Helivältuse pikendamiseks kasutatakse noodikirjas noodi- või pausimärgi järel punkti, noote ühendavat pidekaart ning noodi või pausi kohale või alla kirjutatud fermaati. https://vara.e-koolikott.ee/node/3
  2. definitsioon. Takt on noodikirjas absoluutse või suhtelise kestusega -> ajavahemiku -> tähis. Takti tähistamiseks partituuris võib kasutada taktimõõdu ja taktijoone -> märke. https://vara.e-koolikott.ee/node/1526#overlay-context=node/1524
  3. definitsioon. Löök on muusikas ajaühik helikestuste või helivältuste rühmitamiseks. Absoluutse kestusega lööke kirjeldatakse -> aja mõõtmise abil (näiteks -> sekundites). Suhtelise kestusega lööke kirjeldatakse helivältuste abil: löök võib olla näiteks veerandnoodi, poolnoodi või kaheksandiknoodi pikkune. https://vara.e-koolikott.ee/node/1527#overlay-context=node/1526
  4. definitsioon. Taktimõõt on noodikirjas takti löökideks jaotumise kirjeldus. Taktimõõdu tähis on -> harilik murd, milles murru lugeja näitab, mitu lööki on taktis ja murru nimetaja näitab, milline helivältus vastab ühele löögile. https://vara.e-koolikott.ee/node/1528#overlay-context=node/1527

Helikõrgus[muuda]

  1. definitsioon. Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses -> helisagedusest. -> Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab osahelide kombinatsioon. https://vara.e-koolikott.ee/node/1530#overlay-context=node/1528
  2. definitsioon. Alusheli on diatoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" (Stammton) on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. https://vara.e-koolikott.ee/node/1531#overlay-context=node/1530
  3. definitsioon. Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti. https://vara.e-koolikott.ee/node/1536#overlay-context=node/1535
  4. definitsioon. Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul. https://vara.e-koolikott.ee/node/1538#overlay-context=node/1537

Akord[muuda]

  1. definitsioon. Akord on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide intervallide suhete abil. Kui akordi helid on tertsisuhtes, siis näiteks kolmkõla põhikuju ehitub kahest, septakordi põhikuju kolmest ja noonakordi põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on kvardisuhtes, võivad moodustuda kvartakordid või kvintakordid. Sekunditest ja sekundist väiksematest mikrointervallidest ehituvat akordi nimetatakse klastriks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1549#overlay-context=node/1543
  2. definitsioon. Intervall on muusikas kahe heli helikõrguste suhe. Intervall esitatakse tervetoonides, pooltoonides, tsentides või võnkesageduste jagatisena. https://vara.e-koolikott.ee/node/1543

Välislingid[muuda]

12tone[muuda]

  • Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 6 Ainevaldkond „Kunstiained“, punkt 2.1.2. Muusikaõpetuse kirjeldus, punkt 2) omalooming;