Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM

Allikas: Vikiõpikud
Täna on 8. detsember 2017

Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile

Muusika õppekava teema: Muusikaline eneseväljendus: laulmine, pillimäng, omalooming


Sisukord

Põhimõtted[muuda]

Kursus on disainitud üldhariduskooli gümnaasiumitasemele, st inimesele, kes on küll läbinud põhikooli ainekava, kuid alustab muusikateooria õppimist sisuliselt nullist. Seetõttu on kursus koostatud ühe võimaliku aegreana: kursus algab muusikalise ontoloogia lühikirjeldusega ning seejärel iga uus asi toetub võimalikult eelmistele.

Varem muusikateooriat õppinud inimese puhul on arvatavasti mõttekam läheneda kursuse materjalile pigem modulaarselt: teemad on alfabeetilises järjekorras (vt näiteks https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/%C3%95PPEVAHEND) ning õpetaja/õpilane koostab ise oma individuaalse õppeprotsessi aegrea.

Kursust võib kasutada ka täiskasvanud iseõppija. Sõltuvalt tasemest võib iseõppija koostada ise oma teemade läbimise järjekorra.

Kursuse käigus läbitavaid teooria mõisteid ei õpita nö tühikäigul, "teoreetiliselt", st justkui mõistete endi pärast. Antud kursuse raames teooria mõisteid õpitakse ainult selleks, et nendega kohe ka midagi praktilist korda saata (sellest ka mõistete piiratud arv). Näiteks, kui mõisted "muusikaline objekt" ja "partituur" on õpitud, siis nendega kohe ka tehakse midagi, st paigutatakse mõned muusikalised objektid partituuri. Sama toimub helivältuste, helikõrguste ja muude objektidega. Sellest ka kursuse nimetus "kompositsiooniõpetus", mitte aga näiteks "elementaariteooria", "muusikaanalüüs", "vormianalüüs" vms. Lihtsustatult, kursus näitab, et "see on kruvikeeraja ja see on kruvi". Õpetaja ütleb: keerake sinna laua sisse kolm kruvi. Ning kohe hakkab toimuma kruvide keeramine.

Kursus ei ole heliloomingu kursus, sest sooritatakse õpetaja antud ülesandeid. Loomulikult on teretulnud õpilaste initsiatiiv oma lahenduste väljapakkumisel, kuid see ei asu enam kompositsiooniõpetuse kursuse raamides. Antud kursuse piir jookseb seal, kus inimene saab sedavõrd innustust, et hakkab ise oma lugu kirjutama. Oma loo kirjutamise võimalus on olemas alates esimesest tunnist ja teemast (vt suured projektülesanded).

Kursus on stiilineutraalne. Kuigi enamus muusikanäiteid on toodud klassikalisest muusikast, on kõik õpikus olevad muusikalised tööriistad kasutatavad mistahes muusikas.

Kursus on jagatud mõtteliselt kolme etappi:

Elemendid (1. aasta). Elementide etapis on lähenemine eelkõige analüütiline, kiht-kihiline. Sellest ka nö väikeste projektülesannete ehk DÕV mõistes DO-ülesannete fookus võimalikult ühel asjal (põhimõte: üks asi korraga). Kui teema on helivältus, siis koostatakse helivältuste rida ning ei uurita, kas teatud helivältusega noodil võib olla ka helikõrgus või veel midagi muud jne.
Seosed (2. aasta). Seoste etapis on lähenemine sünteetiline. Etapp algab näiteks rütmiga, mis eeldab juba helivältuste teatud moel järjestamist, st nende seostamist. Etapp võiks mõne inimese jaoks lõppeda ka heliteose valmimisega.
Kriitika (3. aasta). Kolmandas, kriitika, refleksiooni etapis kirjutatakse pigem sõnatekste, koostatakse skeeme jne. Huvilised jätkavad ka oma lugude kirjutamist. Kuna selles etapis on põhirõhk stiilidel, vormidel ja žanritel, eeldab see põhjalikumat süvenemist muusikaajaloo teatud nähtustesse. Ilmselt loetakse siis läbi ka praegu gümnaasiumis kasutusel olevad muusiakajaloo õpikud ja nuusutatakse veidi ka ajaloolist komposistiooniõpetust (näiteks meloodia kirjutamine ranges stiilis, barokkstiilis ja klassitsistlikus stiilis vms).

Kursuse näidisjuhtumiks ehk probleemsituatsiooni (whole task) kirjeldab küsimus "Ma tahan luua oma sümfoonia. Kuidas saada aru, mis on pandud kirja Beethoveni 5. sümfoonia partituuris"?

Kursuse ülesehitus õppeobjektideks lähtub jaotusest

TELL = definitsioon (Column)
SHOW = joonis: JOONIS (Image Hotspot), VIDEO (Column: Video)
ASK = kontrollülesanne: Milline väide peab paika? (Summary), test (Quiz), sõnaline harjutus (Quiz), noodikirjas harjutus (MusGen)
DO = väike projektülesanne (Column), suur projektülesanne (Column)

Sulgudes on eelistatud sisutüüp Drupalis.

Mõistete definitsioonid lähtuvad Vikipeedias olevatest muusika mõistete määratlustest. Igale mõistele on lisatud link Vikipeedia artiklile, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Jooniste eesmärk on anda võimalikult suur pilt, mille juurde tuleb korduvalt tagasi pöörduda. Seetõttu võivad joonised alguseses tunduda seosterohked ja keerulised.

Küsimuste puhul on põhiline sihtrühm iseõppija, kes peab suutma mõiste määratlusest nö läbi närida. Seetõttu on rõhuasetus ülesannetel, milles tuleb tõene info libainfo hulgast ära tunda. Harjutused on mõeldud eelkõige iseseisvaks treeninguks ja koostajad ei soovita nendele tundides eriti aega raisata.

Projektülesanded moodustavad õpilase isikliku portfoolio, milles iga järgev ülesanne põhineb üldjuhul eelnevatel. Kursus on läbitud, kui on täidetud portfoolio miinimummaht. Portfoolio tuleb esitada nii elektroonilises kui ka paberkandja vormis. Portfoolio moodustab teatud kogus testide ja harjutuste sooritusi ning väikseid projektülesandeid (näiteks 9, sõltub õpetajast ja õpilaste tasemest) ja vähemalt üks suur projektülesanne. Kes jõuab või tahab, võib teha rohkem.

Plussiga (+) on tähistatud süvendav mõiste. Sõltub õpilaste ja õpetaja valmisolekust, kui palju süvendavaid teemasid soovitakse ja jõutakse läbida.

Nool (->) tähistab lõimimist või viidet süvendava või tulevikus õpitava mõiste juurde. Muusika kompositsiooniõpetuse lõimumise võimalused on näiteks:

  1. muusikaajalugu, vt Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM
  2. matemaatika
  3. füüsika
  4. ajalugu
  5. psühholoogia
  6. filosoofia

Peatükid[muuda]

Muusikaline objekt[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Muusikaline objekt on tunnetatud muusikaline entiteet. Muusikaline entiteet on muusikas mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt, konkreetselt või abstraktselt, asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena. Muusikalise objekti üks alaliike on heliobjekt. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1856
    1. definitsioon. Noodikiri on muusika ülesmärkimiseks kasutatav märgisüsteem. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1462#overlay-context=node/3
    2. definitsioon. Noot on noodikirjas heli väikseima tähendust omava elemendi ülesmärkimiseks kasutatav märk. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1518#overlay-context=node/1359
    3. definitsioon. Paus on noodikirja märk, millega tähistatakse heli puudumist ehk vaikust. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1520#overlay-context=node/1518
    4. definitsioon. Helitugevus on muusikas üks heli omadustest, mis on seotud -> psühhofüüsika mõistega -> helivaljus ning -> füüsika mõistega -> heliintensiivsus. Helitugevust mõistetakse relatiivse -> suurusena ning seda tähistatakse noodikirjas helitugevuse dünaamika astme -> märgiga. Muusikakirjanduses leidub helitugevuse definitsioone, mille kohaselt helitugevus sõltub heliallika -> võnkumise -> amplituudi suurusest ning erineva tugevusega heli tekitab muusik nõrgema või tugevama heliallikat võnkuma paneva -> jõu abil. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1521#overlay-context=node/1520
    5. definitsioon. Karakter on muusikas esituse väljenduslaad. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1522#overlay-context=node/1521
    6. definitsioon. Visand on muusikas helilooja tegevuse tulemus, millel puudub lõpetatud heliteose staatus. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1815#overlay-context=
    7. definitsioon. Partituur laiemas tähenduses on muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1921
    8. definitsioon +. Partituur kitsamas tähenduses -> Orkestratsioon
    9. definitsioon +. Kontuur: -> Meloodia
    10. definitsioon +. Muusikaline parameeter on muusikalise objekti (näiteks substantsi, omaduse, sündmuse, seisundi, protsessi) suurus, mille väärtusi on võimalik hinnata ja mille väärtused määravad mingi kindla muusikalise objekti või klassi. Muusikaline parameeter ise on ka muusikaline objekt. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1524#overlay-context=node/1523

SHOW[muuda]

  1. joonis. MUUSIKALINE OBJEKT. JOONIS 001. Näidisjuhtum. Beethoveni 5. sümfoonia. Partituur. Lk. 1. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1048#overlay-context=node/1050 (Image Hotspots, selgituste loend) NB! DRUPALIS UUENDUSED SISSE VIIMATA
  2. joonis. NOODIKIRI. JOONIS 001. Noodikirja märkide loend http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1865
  3. joonis. VISANDPARTITUUR. JOONIS 001 http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1866 selgituste loend

ASK[muuda]

  1. kontrollülesanne. Noot. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1359#overlay-context=node/1363
  2. kontrollülesanne. Paus. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1361#overlay-context=node/1363
  3. kontrollülesanne. Helitugevus. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1362#overlay-context=node/1363

DO[muuda]

  1. väike projektülesanne. Muusikaline objekt. Tuvasta lähiümbruses vähemalt kolm heliobjekti. Kasutades visandpartituuri meetodit, kirjuta ca 5-sekundiline kompositsioon, milles kasutad neid heliobjekte, vt VISANDPARTITUUR. JOONIS 001. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1895
    1. suur projektülesanne. Visandpartituur

TUNNIVIDEOD[muuda]

  1. näidistund. 30.8.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal, helinivoo vajab tõstmist)
  2. näidistund. 30.8.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal, helinivoo vajab tõstmist)


  1. näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
  3. näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)


  1. näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)


  1. näidistund. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. arutelu. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4 (toormaterjal)

Helivältus[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Helivältus on muusikas heli või vaikuse suhteline kestus. Helivältust kirjeldatakse -> mõõtühikuks oleva helivältuse, milleks tavaliselt on tervenoot või tervepaus, -> korrutise või -> jagatisena. Helivältuse pikendamiseks kasutatakse noodikirjas noodi- või pausimärgi järel punkti, noote ühendavat pidekaart ning noodi või pausi kohale või alla kirjutatud fermaati. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/3
    1. definitsioon. Punkt on noodikirja märk, mis noodi või pausi järel pikendab noodi või pausiga määratud helivältust poole võrra algsest vältusest. Iga järgmine punkt pikendab helivältust poole võrra eelmise punktiga lisandunud vältusest. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/2056
    2. definitsioon. Pidekaar on noodikirja märk, mida kasutatakse vähemalt kahe sama helikõrgusega noodi ühendamiseks. Pidekaarega ühendatud nootide summaarne vältus võrdub ühendatud nootide vältuste summaga. Pause pidekaarega ei ühendata. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/2057
    3. definitsioon. Fermaat annab muusikateose esitajale teosest ja esitusstiilist sõltuva võimaluse noodi või pausi poolt tähistatavat helivältust pikendada. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/2058
    4. definitsioon. Takt on noodikirjas absoluutse või suhtelise kestusega -> ajavahemiku -> tähis. Takti tähistamiseks partituuris võib kasutada taktimõõdu ja taktijoone -> märke. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1526#overlay-context=node/1524
    5. definitsioon. Löök on muusikas ajaühik helikestuste või helivältuste rühmitamiseks. Absoluutse kestusega lööke kirjeldatakse -> aja mõõtmise abil (näiteks -> sekundites). Suhtelise kestusega lööke kirjeldatakse helivältuste abil: löök võib olla näiteks veerandnoodi, poolnoodi või kaheksandiknoodi pikkune. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1527#overlay-context=node/1526
    6. definitsioon. Taktimõõt on noodikirjas takti löökideks jaotumise kirjeldus. Taktimõõdu tähis on -> harilik murd, milles murru lugeja näitab, mitu lööki on taktis ja murru nimetaja näitab, milline helivältus vastab ühele löögile. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1528#overlay-context=node/1527
    7. definitsioon. Aktsent on heli rõhutamine suhtes muude helidega. Aktsendi võib tekitada näiteks suurem helitugevus (dünaamiline aktsent), kontrastne helikõrgus või heli pikenemine (agoogiline aktsent). http://htk.tlu.ee/oppevara/node/2095
    8. definitsioon +. Tuplet on muusikas võrdsete helivältuste naturaalarvulise jaotusega seeria kogupikkuse uueks, mittenaturaalarvulisel jaotusel põhinevaks seeriaks jaotamise tulemus. Noodikirjas märgitakse tuplet-eid tavaliselt helivältuste seeria kohale või alla kirjutatud jaotussuhet tähistava arvu või murdarvu abil. Lisaks võib tuplet olla tähistatud ka sidejoone, klambri või sidekaarega. Tuplet-i näited on duool - kaks ühepikkust helivältust tavaliselt kolme või viie ühepikkuse helivältuse vastu; triool - kolm ühepikkust helivältust tavaliselt kahe, nelja, viie või seitsme ühepikkuse helivältuse vastu; kvartool - neli ühepikkust helivältust tavaliselt kolme, viie või seitsme ühepikkuse helivältuse vastu; kvintool - viis ühepikkust helivältust tavaliselt nelja, kuue või seitsme ühepikkuse helivältuse vastu; sekstool - kuus ühepikkust helivältust tavaliselt nelja, viie või seitsme ühepikkuse helivältuse vastu; septool - seitse ühepikkust helivältust tavaliselt kolme, nelja, viie, kuue, kaheksa või üheksa ühepikkuse helivältuse vastu. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1562#overlay-context=node/1561

SHOW[muuda]

  1. joonis. HELIVÄLTUS. JOONIS 001. Kvadraatne jaotus http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1867 ( selgituste loend)
  2. joonis +. HELIVÄLTUS. JOONIS 002. Tuplet ( selgituste loend)
  3. joonis. HELIVÄLTUS. JOONIS 003. Taktimõõt ( selgituste loend)
  4. joonis. HELIVÄLTUS. JOONIS 999. Tühi tööleht

ASK[muuda]

  1. kontrollülesanne. Helivältus. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1515
  2. kontrollülesanne. Helivältus. Paus. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/907
  3. kontrollülesanne. Helivältus. Punkt. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1113
  4. kontrollülesanne. Helivältus. Pidekaar. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1114
  5. kontrollülesanne. Helivältus. Fermaat. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1116
  6. kontrollülesanne. Helivältus. Takt. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1117
  7. kontrollülesanne. Helivältus. Löök. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1118
  8. kontrollülesanne. Helivältus. Taktimõõt. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1125
  9. kontrollülesanne +. Helivältus. Tuplet. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1420#overlay-context=node/1412
  10. kontrollülesanne. Helivältus. TEST. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1127
  11. kontrollülesanne. Helivältus. TEST +. Milline väide peab paika?
    1. harjutus. Helivältus. Kirjuta helivältus noodikirja märgina. Antud on helivältuse (noot või paus) nimetus. Kirjuta helivältus noodikirja märgina. (Column + MusGen)
    2. harjutus. Helivältus. Kirjuta helivältuse nimetus. Antud on helivältus noodikirja märgina (noot või paus). Kirjuta helivältuse nimetus. https://tarmoj.github.io/komp/?e=1.2.2 http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1995 (Column + MusGen)
    3. harjutus. Helivältus. Lisa puuduv helivältus. Helivältus. Antud on teatud taktimõõdus takt, milles on puudu üks helivältus (noot või paus). Lisa puuduv helivältus (noot või paus). https://tarmoj.github.io/komp/?e=1.2.3 http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1858 (Column + MusGen)
    4. harjutus. Helivältus. Lisa taktijooned. Antud on taktimõõt ja rida helivältusi. Kirjuta taktijooned vastavalt taktimõõdule õigesse kohta. (Column + MusGen)
    5. harjutus. Helivältus. Määra taktimõõt. Antud on takt ja helivältused. Määra taktimõõt. (Column + MusGen)
    6. harjutus +. Antud on taktimõõt ja vältused. Rühmita vältused vastavalt taktimõõdule. Vihje: vajadusel kasuta pidekaari. (Column + MusGen)
    7. harjutus +. Antud on taktimõõt ja vältused, kuid vältuste koguarv ei klapi. Rühmita vältused vastavalt taktimõõdule ja leia võimalik viga. Vihje: vajadusel kasuta pidekaari. (Column + MusGen)

DO[muuda]

  1. väike projektülesanne. Helivältus. Kirjuta vabalt valitud taktimõõdus vähemalt nelja erinevat ja ühtekokku vähemalt kümmet helivältust (nooti või pausi) sisaldav helivältuste rida. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1896

ÕPPEVIDEOD[muuda]

TUNNIVIDEOD[muuda]

  1. näidistund + arutelu. 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4 (toormaterjal)
  2. näidistund + arutelu. 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
  3. näidistund (valikkursus). 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1


  1. näidistund + ARUTELU. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4
  2. näidistund. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  3. näidistund. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. näidistund (valikkursus). 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4


  1. näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  2. näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  3. näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. näidistund (valikkursus). 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3


  1. arutelu. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  2. näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  3. arutelu. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  5. näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  6. näidistund (valikkursus). 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4

Helikõrgus[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses -> helisagedusest. -> Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab osahelide kombinatsioon. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1530#overlay-context=node/1528
    1. definitsioon. Alusheli on diatoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" (Stammton) on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1531#overlay-context=node/1530
    2. definitsioon. Alteratsioon on muusikas alusheli kõrgendamine või madaldamine. Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi ette: dublbemoll madaldab alusheli tervetooni võrra, bemoll madaldab alusheli pooltooni võrra, diees kõrgendab alusheli pooltooni võrra, dubldiees kõrgendab alusheli tervetooni võrra. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1532#overlay-context=node/1531
    3. definitsioon. Tähtnimetus on muusikas helikõrgust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1533#overlay-context=node/1532
    4. definitsioon. Silpnimetus on muusikas helikõrgust tähistav absoluutse solmisatsiooni silp, millele on vajadusel lisatud alteratsiooni tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele c solmisatsioonisilp do, tähtnimetusele d solmisatsioonisilp re jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna 'diees', 'dubldiees', 'bemoll' või 'dublbemoll'. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1534#overlay-context=node/1533
    5. definitsioon. Klaviatuur on muusikas klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helikõrguse järjekorras: vasakul on "madalamad" (väiksema helisagedusega) ning paremal "kõrgemad" (suurema helisagedusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad alushelidele ja mustad klahvid alushelide alteratsioonidele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad kromaatilise helirea. Kromaatilist helirida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 12 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on pooltoon. 12-klahviliste tsüklite algusklahvide vahel on puhas oktav. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1535#overlay-context=node/1534
    6. definitsioon. Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1536#overlay-context=node/1535
    7. definitsioon. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks väljaspool noodijoonestikku. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1537#overlay-context=node/1536
    8. definitsioon. Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1538#overlay-context=node/1537
    9. definitsioon +. Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid. Numbriga võib tähistada näiteks: helikõrgust, heliklassi, intervalli, alusheli, akordi, helirea astet, aplikatuuri, takti, taktimõõtu, tupletit, absoluutset kestust, tempot, helitugevust. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1556#overlay-context=node/1554
    10. definitsioon +. Enharmonism on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses erinimelise helikõrguse samakõlalisus, näiteks cis (do-diees) ja des (re-bemoll). http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1540#overlay-context=node/1538
    11. definitsioon +. Heliklass on muusikas hulk helisid, mis asetsevad ühe või mitme oktavi kaugusel üksteisest. Näiteks kõik C-helid moodustavad omaette heliklassi, kõik D-helid omaette heliklassi jne. Võrdtempereeritud häälestuse puhul on kokku 12 heliklassi. Võrdtempereeritud häälestuses kuuluvad enharmooniliselt identsed helid samasse heliklassi. Nii näiteks Cis kuulub samasse heliklassi kui Des, His samasse kui Deses jne. Lihtsuse huvides kasutatakse heliklasside tähistamiseks enamasti numbernotatsiooni, milles (enamasti) C = 0, Cis/Des = 1, D = 2, Dis/Es = 3, E = 4, F = 5, Fis/Ges = 6, G = 7, Gis/As = 8, A = 9, Ais/B = 10 (ka "A" või "T"), H = 11 (ka "B" või "E"). Heliklassid tõlgendatakse registriliselt määratlematuteks. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1540#overlay-context=node/1538
    12. definitsioon +. Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. Muusikas tavaliselt kasutatavad helikõrgused jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on subkontraoktav (C2 – H2), kontraoktav (C1 - H1), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c1 – h1), teine oktav (c2 – h2), kolmas oktav (c3 – h3), neljas oktav (c4 – h4), viies oktav (c5 – h5). http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1542#overlay-context=node/1541
    13. definitsioon +. MIDI -> Muusikamatemaatika

SHOW[muuda]

  1. joonis. HELIKÕRGUS. JOONIS 001 http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1868 ( selgituste loend)
  2. joonis. HELIKÕRGUS. JOONIS 999. Tühi tööleht

ASK[muuda]

  1. kontrollülesanne. Helikõrgus. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1363#overlay-context=node/1378
  1. kontrollülesanne. Helikõrgus. Alusheli. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1365#overlay-context=node/1363
  2. kontrollülesanne. Helikõrgus. Alteratsioon. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1366#overlay-context=node/1363
  3. kontrollülesanne. Helikõrgus. Tähtnimetus. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1367#overlay-context=node/1363
  4. kontrollülesanne. Helikõrgus. Silpnimetus. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1368#overlay-context=node/1363
  5. kontrollülesanne. Helikõrgus. Klaviatuur. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1369#overlay-context=node/1363
  6. kontrollülesanne. Helikõrgus. Noodijoonestik. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1370#overlay-context=node/1363
  7. kontrollülesanne. Helikõrgus. Abijoon. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1371#overlay-context=node/1363
  8. kontrollülesanne. Helikõrgus. Noodivõti. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1374#overlay-context=node/1363
  9. kontrollülesanne. Helikõrgus. Numbernotatsioon +. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1375#overlay-context=node/1363
  10. kontrollülesanne. Helikõrgus. Enharmonism +. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1376#overlay-context=node/1363
  11. kontrollülesanne. Helikõrgus. Heliklass +. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1377#overlay-context=node/1363
  12. kontrollülesanne. Helikõrgus. Oktav kui helikõrguspiirkond +. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1378#overlay-context=node/1363
  13. kontrollülesanne. Helikõrgus. TEST. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/2039
  14. kontrollülesanne. Helikõrgus. TEST +. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/2041
    1. harjutus. Helikõrgus. Alushelid. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega... Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/996 (Quiz)
    2. harjutus. Helikõrgus. Alushelid. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega... Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/998 (Quiz)
    3. harjutus. Helikõrgus. Alteratsioon. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega... Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/2043 (Quiz)
    4. harjutus. Helikõrgus. Alteratsioon. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega... Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/2045 (Quiz)
    5. harjutus. Helikõrgus. Viiulivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjelda helikõrguse asukohta noodijoonestikul (mitmendal joonel või mitmendas vahes) ja anna helikõrguse tähtnimetus ja silpnimetus. (Column + MusGen)
    6. harjutus. Helikõrgus. Bassivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjelda helikõrguse asukohta noodijoonestikul (mitmendal joonel või mitmendas vahes) ja anna helikõrguse tähtnimetus ja silpnimetus. (Column + MusGen)
    7. harjutus. Helikõrgus. Viiulivõti. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen)
    8. harjutus. Helikõrgus. Viiulivõti. Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen)
    9. harjutus. Helikõrgus. Viiulivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, klaviatuuril. (Column + MusGen)
    10. harjutus. Helikõrgus. Viiulivõti. Antud on helikõrgus klaviatuuril. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, noodijoonestikul. (Column + MusGen)
    11. harjutus. Helikõrgus. Bassivõti. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen)
    12. harjutus. Helikõrgus. Bassivõti. Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen)
    13. harjutus. Helikõrgus. Bassivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, klaviatuuril. (Column + MusGen)
    14. harjutus. Helikõrgus. Bassivõti. Antud on helikõrgus klaviatuuril. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, noodijoonestikul. (Column + MusGen)
    15. harjutus. Helikõrgus. Enharmonism. Antud on helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, noodijoonestikul. Kirjuta enharmoonilised helid tähtnimetusega, silpnimetusega, noodijoonestikul. (Column + MusGen)
    16. harjutus. Helikõrgus. Viiulivõtmest bassivõtmesse. Antud on helikõrgus noodijoonestikul viiulivõtmes. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul bassivõtmes. (Column + MusGen)
    17. harjutus. Helikõrgus. Bassivõtmest viiulivõtmesse. Antud on helikõrgus noodijoonestikul bassivõtmes. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul viiulivõtmes. (Column + MusGen)
    18. harjutus+. Helikõrgus. Helikõrgus tähtnimetusega on numbernotatsioonis... Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus numbernotatsioonis. (Quiz)
    19. harjutus+. Helikõrgus. Tähtnimetus oktavis on noodijoonestikul... Antud on helikõrgus tähtnimetusega ja oktavi nimetus. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul. (Column + MusGen)
    20. harjutus+. Helikõrgus. Helikõrgus noodijoonestikul on tähtnimetusega... Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega ja oktavi nimetus. (Column + MusGen)

DO[muuda]

  1. väike projektülesanne. Helikõrgus. Kirjuta vähemalt 12 nooti, mis hõlmavad vähemalt 6 erinevat helikõrgust. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1897

TUNNIVIDEOD[muuda]

  1. näidistund + ARUTELU. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  2. näidistund + ARUTELU. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  3. näidistund. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. näidistund (valikkursus). 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4, FAIL 5


  1. näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  2. ARUTELU. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  3. näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. ARUTELU. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  5. näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  6. näidistund (valikkursus). 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4


  1. näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  2. ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL
  3. näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL
  5. näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  6. ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL
  7. näidistund (valikkursus). 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2

Akord[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Akord on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide intervallide suhete abil. Kui akordi helid on tertsisuhtes, siis näiteks kolmkõla põhikuju ehitub kahest, septakordi põhikuju kolmest ja noonakordi põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on kvardisuhtes, võivad moodustuda kvartakordid või kvintakordid. Sekunditest ja sekundist väiksematest mikrointervallidest ehituvat akordi nimetatakse klastriks. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1549#overlay-context=node/1543
    1. definitsioon. Intervall on muusikas kahe heli helikõrguste suhe. Intervall esitatakse tervetoonides, pooltoonides, tsentides või võnkesageduste jagatisena. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1543
    2. definitsioon. Kolmkõla on muusikas kolmest erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kahe ülestikuse tertsina. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1544#overlay-context=node/1543
    3. definitsioon. Septakord on muusikas neljast erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kolme ülestikuse tertsina. Akordi nimetus tuleneb sellest, et selle põhikuju äärmiste helide vahe on septim. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1545#overlay-context=node/1544
    4. definitsioon +. Transponeerimine on muusikas helikõrguse -> nihe teatud intervalli võrra. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1546#overlay-context=node/1545
    5. definitsioon +. Akordi pööre tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe oktavi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1547#overlay-context=node/1546
    6. definitsioon +. Akordi seis on muusikas akordi helide -> vertikaalne paigutus. Akordi seisu nimetuse määrab akordi ülemise ja põhiheli intervall. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1925
    7. definitsioon +. Klaster on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui väike terts. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1548#overlay-context=node/1547
    8. definitsioon +. Diatooniline helirida: -> Harmoonia
    9. definitsioon +. Diatoonika -> Harmoonia
    10. definitsioon +. Kromaatika -> Harmoonia
    11. definitsioon +. Pentatoonika -> Harmoonia
    12. definitsioon +. Oktatoonika -> Harmoonia

SHOW[muuda]

  1. joonis. AKORD. JOONIS 001 http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1871 ( selgituste loend)
  2. joonis. INTERVALL. JOONIS 001. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1872 ( selgituste loend)
  3. joonis. INTERVALL. JOONIS 002. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1873 ( selgituste loend)
  4. joonis. INTERVALL. JOONIS 003. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti. Transpositsioonidega http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1874 ( selgituste loend)
  5. joonis. INTERVALL. JOONIS 004. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti. Transpositsioonidega http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1875 ( selgituste loend)

ASK[muuda]

  1. kontrollülesanne. Akord. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1410#overlay-context=node/1446
  2. kontrollülesanne. Akord. Intervall. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1411#overlay-context=node/1446
  3. kontrollülesanne. Akord. Kolmkõla. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1412#overlay-context=node/1411
  4. kontrollülesanne. Akord. Septakord. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1413#overlay-context=node/1412
  5. kontrollülesanne. Akord. Transponeerimine +. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1414#overlay-context=node/1412
  6. kontrollülesanne. Akord. Akordi pööre +. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1415#overlay-context=node/1412
  7. kontrollülesanne. Akord. Klaster +. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1416#overlay-context=node/1412
  8. kontrollülesanne. Akord. TEST. Milline väide peab paika?
  9. kontrollülesanne. Akord. TEST +. Milline väide peab paika?
    1. harjutus. Viiulivõti. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall üles, vrd INTERVALL. ÜLESANNE. JOONIS 003Y. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti. Transpositsioonidega. ÜLESANNE (Column + MusGen)
    2. harjutus. Viiulivõti. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall alla. (Column + MusGen)
    3. harjutus. Bassivõti. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall üles, vrd INTERVALL. JOONIS 004Y. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti. Transpositsioonidega. ÜLESANNE (Column + MusGen)
    4. harjutus. Bassivõti. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall alla. (Column + MusGen)
    5. harjutus. Viiulivõti. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord üles. (Column + MusGen)
    6. harjutus. Viiulivõti. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord alla. (Column + MusGen)
    7. harjutus. Bassivõti. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord üles. (Column + MusGen)
    8. harjutus. Bassivõti. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord alla. (Column + MusGen)
    9. harjutus. Antud on akord ja transpositsiooniintervall. Transponeeri akord antud intervalli võrra üles. (Column + MusGen)
    10. harjutus. Antud on akord ja transpositsiooniintervall. Transponeeri akord antud intervalli võrra alla. (Column + MusGen)

DO[muuda]

  1. väike projektülesanne. Akord. Kirjuta vähemalt kolm akordi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1898

Meloodia[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Meloodia on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1550#overlay-context=node/1548
    1. definitsioon. Kontuur on muusikas üksteisele järgnevate helide (tavaliselt helikõrguslikke) suhteid kujutav -> funktsioon ajas. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1899
    2. definitsioon +. Hüpermeloodia on muusika visandamise vahend, mille abil on võimalik kirjeldada kogu heliteost läbivat olulisemate meloodiate kogumit koos infoga teose harmoonia, rütmi, orkestratsiooni ja muude elementide, näiteks sõnateksti kohta. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1977

SHOW[muuda]

  1. joonis. MELOODIA. JOONIS 001. Meloodia analüüs http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1876 ( selgituste loend)

ASK[muuda]

  1. kontrollülesanne. Meloodia. Milline väide peab paika?
  2. kontrollülesanne. Kontuur. Milline väide peab paika?

DO[muuda]

  1. väike projektülesanne. Lühike meloodia. Tuginedes varasematele väikestele projektülesannetele Helivältus (http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1896) ja Helikõrgus (http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1897), kirjuta kuuest erinevast helist koosnev meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1901
    1. projektülesanne Meloodia. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust.
    2. projektülesanne. Meloodia transkriptsioon. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud meloodia noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust.

Väli[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Väli on muusikas piiritletud helimass. Välja tüüpilisteks omadusteks on helikõrguslik ulatus (ambitus) ja ajaline kestus. Muudeks välja identiteeti määravateks muusikalisteks parameetriteks võivad olla näiteks kontuuri tüüp, tämber, helikõrguslik või rütmiline koostis, faktuur, helitugevus, suund, kiirus, laius, helikõrguslik või rütmiline tihedus, dünaamika. Välja võivad moodustada eri tüüpi muusikalised objektid: näiteks lühikesed või pikad, sirged, trillerdavad või tremoleerivad helid, meloodiad, akordid, klastrid, glissandod. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1554#overlay-context=node/1551
    1. definitsioon. Helimass on muusikas tajutava helikõrgusega helidest ja/või müradest koosnev muusikaline struktuur. Helimassi puhul on tajuja jaoks enamasti minimeeritud üksikute helide helikõrgused, mille tõttu on esiplaanile nihkunud näiteks faktuuri omadused, tämber, dünaamika või kontuur. Helimassi kui psühhoakustilist nähtust võiks kirjeldada ka teljel 'integratsioon-segragatsioon', kus helimassi teke viitab suurenevale integratsioonile. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1559#overlay-context=node/1558
    2. definitsioon. Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber. Müra erineb muusikalisest helist tajutava helikõrguse puudumise tõttu. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1558#overlay-context=node/1557
    3. definitsioon. Aleatoorika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud struktuurid põhinevad juhusel. Kontrollitud aleatoorika puhul on muusikalise sündmuse toimumine üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1557#overlay-context=node/1556

SHOW[muuda]

  1. joonis. ALEATOORIKA. JOONIS 001. Kontrollitud aleatoorika http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1877 (selgituste loend)

ASK[muuda]

  1. kontrollülesanne. Väli. Milline väide peab paika?
  2. kontrollülesanne. Helimass. Milline väide peab paika?
  3. kontrollülesanne. Müra. Milline väide peab paika?
  4. kontrollülesanne. Aleatoorika. Milline väide peab paika?

DO[muuda]

  1. väike projektülesanne. Väli. Kirjuta kontrollitud aleatoorikat kasutades väli, milles leiduks vähemalt üks meloodia, üks akord või üks müra. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1902
    1. suur projektülesanne. Väljakompositsioon. Arendades edasi väikseid projektülesandeid Muusikaline objekt ja Väli, sünteesida kogu klassi koostöös suurem väljakompositsioon. Kompositsiooni proovimine ja (avalik) esitamine. (Avalik) arutelu. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1903

Rütm[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Rütm on muusikas helivältuste järgnevuse muster. Rütm võib olla näiteks kaootiline (vaata -> kaos), vaba (vaata rubato), modaalne (vaata modaalrütmika), mensuraalne ehk mõõdetud (vaata mensuraalnotatsioon), meetriline (vaata meetrum) ehk aktsenteeritud (vaata aktsent). http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1561#overlay-context=node/1560
    1. definitsioon. Meetrum on muusikas rõhuliste ja rõhutute löökide suhe. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1563#overlay-context=node/1562
    2. definitsioon. Sünkoop on muusikas meetrumiga konfliktis rütm, mis tekib aktsendi nihkumisel rõhuliselt löögilt rõhutule. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1564#overlay-context=node/1563
    3. definitsioon. Tempo on muusika esituse kiirus. Alates 17. sajandist on kasutusel itaaliakeelsed tempotähised, näiteks largo, adagio, andante, presto, allegro. Pärast metronoomi patenteerimist 1815. aastal kasutatakse tempo tähistamiseks ka metronoominäitu "lööki minutis". http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1565#overlay-context=node/1564
    4. definitsioon +. Ostinato on muusikas objekti omadus korduda muutumatuna (st "korduda ostinato"). Muutumatult (ostinaatselt) korduda võib näiteks motiiv, rütm, harmooniajärgnevus vms. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1566#overlay-context=node/1565
    5. definitsioon +. Värsimõõt on poeetikas viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid värsis vahelduvad, määrates selle pikkuse ja rütmi. Värsis korduvat rütmilist üksust nimetatakse värsijalaks. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1567#overlay-context=node/1566
    6. definitsioon +. Modaalrütmika on keskaja muusika rütmikontseptsioon, mille kohaselt helivältus on määratud tema asukohaga helivältuste seerias ehk mooduses, mis koosneb kindlas järjekorras pikkadest ja lühikestest helivältustest. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1568#overlay-context=node/1567
    7. definitsioon +. Isorütmika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul samaks jääva korduva rütmimustri (talea) sees helikõrgused vahelduvad (color).

SHOW[muuda]

  1. joonis. RÜTM. JOONIS 001. Rütmi liigid (selgituste loend)
  2. joonis. SÜNKOOP. JOONIS 001 (selgituste loend)
  3. joonis. OSTINATO. JOONIS 001 (selgituste loend)
  4. joonis +. VÄRSIMÕÕT. JOONIS 001. Värsimõõt ja rütmifiguur (selgituste loend)
  5. joonis +. MODAALRÜTMIKA. JOONIS 001 (selgituste loend)
  6. joonis +. ISORÜTMIKA. JOONIS 001 (selgituste loend)
  7. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 001

ASK[muuda]

  1. kontrollülesanne. Rütm. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1419#overlay-context=node/1412
  2. kontrollülesanne. Rütm. Meetrum. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1421#overlay-context=node/1412
  3. kontrollülesanne. Rütm. Sünkoop. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1449#overlay-context=node/1451
  4. kontrollülesanne. Rütm. Tempo. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1451#overlay-context=node/1449
  5. kontrollülesanne. Rütm. TEST. Milline väide peab paika?

DO[muuda]

  1. väike projektülesanne. Rütm 001. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Q2MtN01BWWM1Qmc/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1904
  2. väike projektülesanne. Rütm 002. Antud taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-ZzVaV19BWkRMMWs/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1905
  3. väike projektülesanne. Rütm 003. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/32. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades tööleht: https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-by1ZMF91YS1zbTg/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1906
  4. väike projektülesanne. Rütm 004. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-X0hrWk1rQ19qUG8/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1907
  5. väike projektülesanne. Rütm 005. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga, 1/8 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioonm, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Rm1QQndqcDlDeUE/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1908
  6. väike projektülesanne +. Rütm 006. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/32, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga, 1/8 punktiga, 1/16 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-RVBQY2duWG5vWG8/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1909
    1. suur projektülesanne +. Rütmikompositsioon. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades rütmikompositsioon. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust.
    2. projektülesanne. Rütmi transkriptsioon. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud rütm noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust.

Harmoonia[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Harmoonia on muusikas õpetus akordidest, nende suhetest ja ühendamisest. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1573#overlay-context=node/1568
    1. definitsioon. Helilaad ehk laad on muusikas erinevate helikõrguste ning nendega seotud astmete funktsioonide -> abstraktne -> süsteem, mille konkretiseeringuks on helirida. Näiteks c-st üles ehitatud loomuliku mažoori konkretiseeringuks on Do-mažoor helirida. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1929
    2. definitsioon. Aste on diatoonilise helirea heli tähis alates põhihelist. Astet kujutatakse kas rooma numbri või relatiivse solmisatsiooni silbiga. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1575#overlay-context=node/1574
    3. definitsioon. Helirida on muusikas helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1574#overlay-context=node/1568
    4. definitsioon. Mažoor ehk duur on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on suur terts. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1931
    5. definitsioon. Minoor ehk moll on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on väike terts. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1932
    6. definitsioon. Helistik on muusikas mistahes helikõrguselt ehitatud mažoor- või minoor-helirida. Helistiku nimetus tuleneb toonikast. Helistiku tunnuseks noodikirjas on võtmemärgid, mis kirjutatakse kindlas järjekorras pärast noodivõtit. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1576#overlay-context=node/1575
    7. definitsioon +. Diatooniline helirida on helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1577#overlay-context=node/1576
    8. definitsioon +. Diatoonika on helisüsteem, mis moodustub ainult alushelidest. Diatoonilises helisüsteemis on oktav jagatud seitsmeks helikõrguseks. Helistike, transponeerimise ning duur-moll-süsteemi kasutuselevõtuga 17. sajandil on laienenud ka diatoonika mõiste: diatooniline helisüsteem võib põhineda mis tahes helistikus oleva helilaadi altereerimata helidel. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mažoor ja loomulik minoor. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1923
    9. definitsioon +. Kromaatika on oktavipõhine helisüsteem, mis koosneb 12 pooltoonist. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1978
    10. definitsioon +. Pentatoonika on muusikas oktavipõhine helisüsteem, mis koosneb 5 helist. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1979
    11. definitsioon +. Oktatoonika on muusikas oktavipõhine helisüsteem, mis koosneb vaheldumisi kaheksast pool- ja tervetoonist. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1980
    12. definitsioon +. Funktsionaalharmoonia on muusikas funktsioonidel põhinev harmoonia. Funktsioon on muusikas harmoonia mõiste, millega iseloomustatakse diatoonilise helirea helide suhteid. Kuna diatoonilise helirea helisid tähistatakse astmete abil, räägitakse vahel ka diatoonilise helirea astmete suhetest. Funktsioone sisaldavat harmooniat nimetatakse funktsionaalharmooniaks. Harmoonia funktsioonid diatoonilises helireas: toonika funktsioon on seotud diatoonilise helirea esimese heliga, mida tähistab I aste. Toonika funktsiooniks on määrata helistik. Funktsionaalharmooniale põhinevad heliteosed tavaliselt algavad toonikast ja lõpevad toonikasse; dominandi funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea viienda heliga, mida tähistab V aste. Dominandi funktsiooniks on "juhtida" toonikasse. Dominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kolmas ja seitsmes heli, mida tähistavad vastavalt III (ülemine mediant) ja VII (juhttoon) aste; subdominandi funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea neljanda heliga (IV astmega). Subdominandi funktsiooniks on "eemalduda" toonikast. Subdominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kuues ja teine heli, vastavalt VI (alumine mediant) ja II (juhttoon) aste. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1578
    13. definitsioon +. Häältejuhtimine on muusikas vähemalt kahe meloodia liikumine samas või erinevas suunas. Samasuunalise häältejuhtimise erikujuks on paralleelne liikumine kvintides või oktavites, mis on klassikalises häältejuhtimises keelatud. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1579

SHOW[muuda]

  1. joonis. [ASTE. JOONIS 001. Diatoonilise helirea astmete tabel] (selgituste loend)
  2. joonis. [LAAD - HELIRIDA - AKORD. JOONIS 001] (selgituste loend)
  3. joonis. HARMOONIA. VIDEO 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa ekspositsiooni harmoonia analüüs. https://youtu.be/uv8-n8BSBNU http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1989
  4. joonis. HARMOONIA. VIDEO 002. Meloodia harmoniseerimine. https://youtu.be/6kFeZQraG6I

ASK[muuda]

  1. kontrollülesanne. Harmoonia. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1422#overlay-context=node/1412
  2. kontrollülesanne. Harmoonia. Helirida. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1423#overlay-context=node/1412
  3. kontrollülesanne. Harmoonia. Aste. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1424#overlay-context=node/1412
  4. kontrollülesanne. Harmoonia. Helistik. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1425#overlay-context=node/1412
  5. kontrollülesanne +. Helikõrgus. Diatooniline helirida. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1426#overlay-context=node/1412
  6. kontrollülesanne +. Harmoonia. Funktsionaalharmoonia. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1427#overlay-context=node/1412
  7. kontrollülesanne +. Harmoonia. Häältejuhtimine. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1428#overlay-context=node/1412
  8. kontrollülesanne. Harmoonia. TEST. Milline väide peab paika?
  9. kontrollülesanne. Harmoonia. TEST +. Milline väide peab paika?
    1. harjutus. Antud on helistiku nimetus. Kirjuta võtmemärgid. (Column + MusGen)
    2. harjutus. Antud on võtmemärgid. Kirjuta duur-helirea nimetus. (Column + MusGen)
    3. harjutus. Antud on võtmemärgid. Kirjuta moll-helirea nimetus. (Column + MusGen)
    4. harjutus. Kirjuta antud helist duur-helirida üles. (Column + MusGen)
    5. harjutus. Kirjuta antud helist loomulik moll-helirida üles. (Column + MusGen)
    6. harjutus. Kirjuta antud helist harmooniline moll-helirida üles. (Column + MusGen)
    7. harjutus. Kirjuta antud helist meloodiline moll-helirida üles. (Column + MusGen)

DO[muuda]

  1. väike projektülesanne. Harmoonia. Lähtudes olemasolevast väiksest projektülesandest Meloodia (http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1901), harmoniseeri meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust.
    1. projektülesanne. Meloodia harmoniseerimine. Tuginedes projektülesandele Meloodia, harmoniseeri kõiki seniseid teadmisi kasutades meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust.
    2. projektülesanne. Harmoonia transkriptsioon. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud harmoonia noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust.

Faktuur[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Faktuur on muusikas üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Faktuuri all võib pidada silmas näiteks partiide ehk häälte, tämbrite, rütmide, artikulatsioonide, dünaamika või muusika karakterite samal ajahetkel ühendamise üldist printsiipi. Eraldatakse ühehäälset (monofoonia) ja mitmehäälset faktuuri, mida on kolme põhilist liiki: homofoonia, polüfoonia ja heterofoonia. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1580
    1. definitsioon. Monofoonia ehk ühehäälsus on muusikas faktuuritüüp, mille all mõistetakse kas üksikut heli või saateta meloodiat. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1581#overlay-context=node/1580
    2. definitsioon. Homofoonia on muusikas mitmehäälne faktuur, milles ühte domineerivat meloodiat saadab muu muusikaline materjal. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1582#overlay-context=node/1581
    3. definitsioon. Polüfoonia on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus. Polüfoonia loomise kunsti, kompositsioonimeetodit ja teooriat nimetatakse kontrapunktiks. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1583#overlay-context=node/1582
    4. definitsioon +. Heterofoonia on muusikas mitmehäälse faktuuri tüüp, mille puhul kõlavad üheaegselt sama meloodia pisut erinevad variandid. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1584#overlay-context=node/1582
    5. definitsioon +. Mikropolüfoonia on muusikas György Ligeti poolt välja arendatud kompositsioonitehnika, mille tulemusel tekib faktuur, mida iseloomustab maksimaalne helikõrguslik ja rütmiline tihedus. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1585#overlay-context=node/1584

SHOW[muuda]

  1. joonis. FAKTUUR. JOONIS 001. Faktuuritüübid noodikirjas http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1878 selgituste loend

ASK[muuda]

  1. kontrollülesanne. Faktuur. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1430#overlay-context=node/1412
  2. kontrollülesanne. Faktuur. Monofoonia. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1431#overlay-context=node/1412
  3. kontrollülesanne. Faktuur. Homofoonia. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1432#overlay-context=node/1412
  4. kontrollülesanne. Faktuur. Polüfoonia. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1433#overlay-context=node/1412
  5. kontrollülesanne +. Faktuur. Heterofoonia. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1434#overlay-context=node/1412
  6. kontrollülesanne +. Faktuur. Mikropolüfoonia. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1435#overlay-context=node/1412
  7. kontrollülesanne. Faktuur. TEST. Milline väide peab paika?
  8. kontrollülesanne. Faktuur. TEST +. Milline väide peab paika?

DO[muuda]

  1. väike projektülesanne. Faktuur. Loo vähemalt kolme erinevat muusikalist objekti siduv visandpartituur, milles on kasutatud vähemalt kahte erinevat faktuuritüüpi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust.

Kontrapunkt[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Kontrapunkt on muusikas kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat meloodiat. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1586#overlay-context=node/1585
    1. definitsioon. Imitatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul ühes hääles leiduvat motiivi või teemat jäljendatakse teises hääles. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1587#overlay-context=node/1586
    2. definitsioon +. Kaanon on muusikas imitatsiooni realiseerimise juhis ja realisatsioon ise. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1588#overlay-context=node/1587
    3. definitsioon +. Fuuga on muusikas 16.-18. sajandil kaanonist välja kasvanud imitatsioonil põhinev polüfooniline printsiip, mille kohaselt toimub teemade korduv läbiviimine muusikalise faktuuri kõigis häältes. Olgugi et igal konkreetsel fuugal ehk fuuga printsiibi alusel loodud heliteosel on alati olemas ka mingi muusikavorm, ei saa me rääkida ühtsest ja standardsest fuuga vormist homofooniliste vormide puhul välja kujunenud tähenduses. Fuuga printsiibi alusel loodud heliteos võib kanda žanrinimetust "fuuga", "fugett", "fugaato", "ritšerkaar" või "inventsioon". http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1589#overlay-context=node/1588
    4. definitsioon +. Cantus firmus on keskaja- ja renessanssmuusikas enamasti varasemast muusikast laenatud meloodia, mida kasutati uue polüfoonilise heliteose alusena. Cantus firmus võis põhineda kas gregooriuse koraalil, varasemal vaimuliku või ilmaliku polüfoonilise teose partiil või olla helilooja enda loodud. Cantus firmus kõlas enamasti tenoris ja pikemates helivältustes. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1590#overlay-context=node/1589

SHOW[muuda]

  1. joonis. INVERSIOON. VIDEO 001. Andrew Huang. Inversioon. Beethoven Für Elise (inglise keeles) https://youtu.be/4IAZY7JdSHU http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1982
  2. joonis. INVERSIOON. VIDEO 002. Andrew Huang. Inversioon. Teooria (inglise keeles) https://youtu.be/yhsAyVcUJ_I http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1981

ASK[muuda]

  1. kontrollülesanne. Kontrapunkt. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1436#overlay-context=node/1412
  2. kontrollülesanne. Kontrapunkt. Imitatsioon. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1437#overlay-context=node/1412
  3. kontrollülesanne. Kontrapunkt. TEST. Milline väide peab paika?
  4. kontrollülesanne. Kontrapunkt. TEST +. Milline väide peab paika?

DO[muuda]

  1. väike projektülesanne. Imitatsioon. Kirjuta vähemalt kahehäälne ja kahe takti pikkune kompositsioon, milles teises taktis sisse astuv teine hääl imiteeriks esimese hääle esimeses taktis olevat materjali ning esimene hääl moodustaks imitatsioonile teises taktis kontrapunkti. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust.
    1. suur projektülesanne +. Kaanon või fuuga. Vali tekstikatkend. Kasutades kõiki õpitud helivältusi ja noteerides helikõrgused suhtelistena (madal, keskmine, kõrge), kirjuta neljahäälne kaanon või fuuga kõnekoorile. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust.

Variatsioon[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Variatsioon on muusikas uus objekt, mis on mingi kompositsioonimeetodi või reegli põhjal tuletatud olemasolevast objektist. Olemasolevaks objektiks (teemaks) võib olla näiteks meloodia, rütmifiguur, harmooniajärgnevus vms. Uue objekti tuletamise protsessi nimetatakse varieerimiseks. Teema ja variatsioonid võivad moodustada variatsioonivormi. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1591#overlay-context=node/1590
    1. definitsioon. Augmentatsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille tulemusel toimub helivältuse pikenemine. Augmentatsioon on diminutsiooni vastandmõiste. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1592#overlay-context=node/1591
    2. definitsioon. Diminutsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille käigus toimub helivältuse lühenemine. Diminutsioon on augmentatsiooni vastandmõiste. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1593#overlay-context=node/1592
    3. definitsioon. Inversioon on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub helikõrguse peegeldus suhtes horisontaalteljega. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1594#overlay-context=node/1593
    4. definitsioon. Vähikäik ehk retrograad on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub muusikalise materjali peegeldus suhtes vertikaalteljega. Vähikäiku on võimalik kirjeldada imitatsiooni liigina, kus motiivi või teema helid järgnevad tagantpoolt ettepoole. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1595#overlay-context=node/1594
    5. definitsioon +. Figuratsioon on muusikas meetrilisse struktuuri kuuluvatest helidest koosnev kaunistus, saatekujund või passaaž, mida kasutatakse faktuuri tihendamiseks. Meetrilisse struktuuri mittekuuluvat kaunistust nimetatakse muusikas ka ornamendiks. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1596#overlay-context=node/1595
    6. definitsioon +. Interpolatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mis seisneb tuletatud muusikalise materjali lisamises olemasoleva materjali vahele. Interpolatsioon võib seisneda näiteks kahe helivältuse, kahe helikõrguse, kahe akordi, kahe tämbri vms vahele jääva materjali lisamises. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1597#overlay-context=node/1596
    7. definitsioon +. Parameetriline varieerimine on sama muusikaliste parameetrite hulga piires muusikaliste parameetrite väärtusi muutes olemasolevast muusikalisest objektist uue muusikalise objekti tuletamine (AK originaalmõiste).

SHOW[muuda]

ASK[muuda]

  1. kontrollülesanne. Variatsioon. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1438#overlay-context=node/1412
  2. kontrollülesanne. Variatsioon. Augmentatsioon. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1439#overlay-context=node/1412
  3. kontrollülesanne. Variatsioon. Diminutsioon. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1440#overlay-context=node/1412
  4. kontrollülesanne. Variatsioon. Inversioon. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1441#overlay-context=node/1412
  5. kontrollülesanne. Variatsioon. Vähikäik ehk retrograad. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1442#overlay-context=node/1412
  6. kontrollülesanne +. Variatsioon. Figuratsioon. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1445#overlay-context=node/1412
  7. kontrollülesanne +. Variatsioon. Interpolatsioon. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1446#overlay-context=node/1412
  8. kontrollülesanne. Variatsioon. TEST. Milline väide peab paika?
  9. kontrollülesanne. Variatsioon. TEST +. Milline väide peab paika?

DO[muuda]

  1. väike projektülesanne. Meloodia variatsioon. Lähtudes väiksest projektülesandest Lühike meloodia, tuleta olemasolevast meloodiast uus meloodia, muutes meloodia helisid helikõrguse ja helivältuse parameetris. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust.
    1. projektülesanne. Meloodia variatsioonid. Kirjuta olemasolevale meloodiale vähemalt viis variatsiooni, mille puhul on erinevates variatsioonides erineval moel varieeritud nii helikõrgusi kui ka helivältusi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust.

Tämber[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Tämber on muusikas üldmõiste muusikaliste parameetrite kogumile, mille erinevate väärtuste korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helikestusega helisid erinevalt. Igal muusikainstrumendil või inimhäälel on oma unikaalne tämber. Tämbrit määravateks muusikalisteks parameetriteks on näiteks osahelide arv, osahelide omavahelised suhted, mähisjoone kuju, formantide paiknemine. Lisaks nendele võivad tämbrit mõjutada näiteks vibraato, juhuslikud mürad, interferents. Tämber on helikõrguse, helitugevuse ja helikestuse kõrval ka üks neljast heli põhiomadustest. Saksakeelsest sõnast Klangfarbe pärinev tämbrit tähistav sõna 'kõlavärv' viitab ka sünesteesia ideele. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1600#overlay-context=node/1601
    1. definitsioon. Kõlavärvimeloodia on muusikas helide või meloodiate järgnevus, milles on oluline tämbrite vaheldumine. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1601#overlay-context=node/1600
    2. definitsioon. Osahelid on harmoonilise liitheli põhitoon koos ülemhelidega. Harmoonilise liitheli osahelide võnkesagedused on täisarvulistes suhetes. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1602#overlay-context=node/1601
    3. definitsioon. Helisüntees on muusikas elektroonilisest signaalist heli loomine ja/või töötlemine. Helisünteesile põhineb süntesaatori töö. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1609#overlay-context=node/1608
    4. definitsioon. Süntesaator on muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli (muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb helisünteesil. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1610#overlay-context=node/1609
    5. definitsioon +. Mähisjoon on akustikas heli võnkekõvera tippe läbiv kõverjoon. Mähisjoont võib mõista ka võnkumise amplituudi üldistusena. Mähisjoon võib olla aja, ruumi, nurga või mõne muu muutuja funktsioon. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1603#overlay-context=node/1602
    6. definitsioon +. ADSR (attack 'puhkemine', decay 'vaibumine', sustain 'kestmine', release 'katkemine') on heli amplituudi (helitugevuse) kõvera mähisjoone mudel: heli puhkemise kestus (attack time) on aeg, mis kulub helitugevuse jõudmiseks nulltasemelt (või algtasemelt) maksimumtasemeni; heli vaibumise kestus (decay time) on aeg, mis kulub helitugevuse jõudmiseks maksimumtasemest suhteliselt püsiva helitasemeni; heli püsimise helitase (sustain level); heli vaibumise kestus (release time) on aeg, mis kulub heli vaibumisele püsivalt helitasemelt nulltasemele. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1605#overlay-context=node/1603
    7. definitsioon +. Formant akustikas osaheli, mis on resonantsi tõttu võimendunud. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1606#overlay-context=node/1605
    8. definitsioon +. Vibraato on muusikas efekt, mida kasutatakse nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas esituse väljendusjõu suurendamiseks. Vibraato tekib helikõrguse pulseerival muutumisel ja seda kirjeldatakse kahe parameetri – helikõrguse muutumise määr ("extent of vibrato") ja helikõrguse muutumise kiirus ("rate of vibrato") – koosmõjus. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1607#overlay-context=node/1606

SHOW[muuda]

ASK[muuda]

  1. kontrollülesanne. Tämber. Milline väide peab paika?
  2. kontrollülesanne. Kõlavärvimeloodia. Milline väide peab paika?
  3. kontrollülesanne. Osahelid. Milline väide peab paika?
  4. kontrollülesanne. Helisüntees. Milline väide peab paika?
  5. kontrollülesanne. Süntesaator. Milline väide peab paika?
  6. kontrollülesanne +. Mähisjoon. Milline väide peab paika?
  7. kontrollülesanne +. ADSR. Milline väide peab paika?
  8. kontrollülesanne +. Formant. Milline väide peab paika?
  9. kontrollülesanne +. Vibraato. Milline väide peab paika?

DO[muuda]

  1. väike projektülesanne. Tämber. Antud on helisalvestis. Kasutades mõnda vabavaralist helisünteesiprogrammi (näiteks Reaper), muuda helisalvestise tämbrit. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. Ülesande sooritamiseks on vajalik arvuti olemasolu.
    1. suur projektülesanne. Helisüntees. Sünteesi tämber. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. Ülesande sooritamiseks on vajalik arvuti ning vastava programmi (näiteks Max/MSP, Csound) või riistvaralise generaatori olemasolu.

Orkestratsioon[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Orkestratsioon on heliteose seade orkestrile või ansamblile. Orkestratsiooni loomine on orkestreerimine. Lihtsustatult võib öelda, et mõistetega orkestratsioon ja orkestreerimine peetakse silmas heliteose häälte jaotamist muusikainstrumentide vahel. Orkestratsiooni all võib mõista ka orkestriteose loomise teooriat. Algselt teistsugusele koosseisule loodud heliteose seadmise puhul tehakse vahet transkriptsioonil, mille puhul seadmisel püütakse võimalikult täpselt järgida algset heliteost ja arranžeeringul, mille puhul võivad algse heliteose olulised tunnused (näiteks vorm, faktuur, harmoonia) orkestreerimise käigus märkimisväärselt muutuda.
    1. definitsioon. Partituur kitsamas tähenduses on muusikas heliteose kõigi muusikainstrumentide partiide üksikasjaline üleskirjutus ülestikku asuvatel noodijoonestikel. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1523#overlay-context=node/1522
    2. definitsioon. Partii, varem ka hääl, on ansambli-, koori- või w:orkestrimuusikas ühe laulja või lauljate rühma (häälerühma), ühe muusikainstrumendi või instrumentide rühma poolt esitatav muusikaline materjal või selle väljakirjutus.
    3. definitsioon. Visand ehk skits ehk eskiis on helilooja tegevuse tulemus, millel puudub lõpetatud heliteose staatus. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1815
    4. definitsioon. Partitsell on partituuri erivorm, milles on esitatud kogu heliteoses esinev muusikaline materjal tihendatud kujul võimalikult vähestel noodijoonestikel. Partitselli kasutatakse heliteose loomisel partituurieelse visandi või keeruka orkestriteose nö "laiendatud klaviirina", milles reaalselt mängitavale klaveripartiile on informatiivsetel eesmärkidel lisatud keeruka partituuri muid olulisi partiisid.
    5. definitsioon. Klaviir ehk klaverikoondis on orkestriteose transkriptsioon klaverile. Klaviir on üks partituuri erivorme.
    6. definitsioon. Muusikainstrument ehk muusikariist ehk pill on muusikas heli tekitamise vahend.
    7. definitsioon. Sümfooniaorkester. (pillide järjekord partituuris; pillide ulatused; pillide kõlaomadused madalas-keskmises-kõrges registris; pillide põhilised mänguvõtted, pillide eksperimentaalsed mänguvõtted+) Beethoveni 5, sümfoonia näitel:
      1. Flööt
      2. Oboe
      3. Klarnet
      4. Fagott
      5. Metsasarv
      6. Trompet
      7. Timpanid
      8. Viiul
      9. Vioola
      10. Tšello
      11. Kontrabass
    8. definitsioon. Transponeeriv muusikainstrument on muusikainstrument, mille kõlav helikõrgus erineb noodikirjas fikseeritud helikõrgusest püsiva intervalli võrra. Näiteks:
      1. Pikoloflööt in Des kõlab kirjutatust väike noon kõrgemal;
      2. Pikoloflööt in C kõlab kirjutatust oktav kõrgemal;
      3. Pikolotrompet in F kõlab kirjutatust puhas kvart kõrgemal;
      4. Pikoloklarnet in Es kõlab kirjutatust väike terts kõrgemal;
      5. Pikolotrompet in Es kõlab kirjutatust väike terts kõrgemal;
      6. sopraniino kõlab kirjutatust väike terts kõrgemal;
      7. Pikolotrompet in D kõlab kirjutatust suur sekund kõrgemal;
      8. Klarnet in B kõlab kirjutatust suur sekund madalamal;
      9. Trompet in B kõlab kirjutatust suur sekund madalamal;
      10. Sopransaksofon kõlab kirjutatust suur sekund madalamal;
      11. Inglissarv kõlab kirjutatust puhas kvint madalamal;
      12. Metsasarv in F viiulivõtmes kõlab kirjutatust puhas kvint madalamal, bassivõtmes kõlab kirjutatust puhas kvart kõrgemal;
      13. Altsaksofon kõlab kirjutatust suur sekst madalamal;
      14. Tšelesta kõlab kirjutatust oktav madalamal;
      15. Kontrafagott kõlab kirjutatust oktav madalamal;
      16. Kontrabass bassivõtmes kõlab kirjutatust oktav madalamal, kuid viiulivõtmes seal, kus kirjutatud;
      17. Tenorsaksofon kõlab kirjutatust suur noon madalamal;
      18. Bassklarnet in B kõlab kirjutatust suur noon madalamal;

SHOW[muuda]

  1. joonis. ORKESTRATSIOON. JOONIS 001. Pillide ulatused http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1879 selgituste loend

ASK[muuda]

DO[muuda]

  1. väike projektülesanne. Orkestratsioon. Lähtudes projektülesandest Harmoonia, orkestreeri kuni kahe takti pikkune lõik kahesele sümfooniaorkestrile. Alusena kasuta joonist ORKESTRATSIOON. JOONIS 001. Pillide ulatused
    1. suur projektülesanne +. Valmis loo orkestreerimine. Orkestreeri mõni enda või kellegi teise lugu. Teemasid süvenemiseks:
      1. idee ja kõlaline realisatsioon
      2. strateegiline planeerimine: koosseis, pillide funktsioonid, ökonoomsus, efektiivsus
      3. figuuride jaotumine pillide vahel
      4. harmoonia kontekst
      5. orkestripedaal ja ruumikaja
      6. tropeerimine, segmenteerimine, ornament, heterofoonia
      7. crescendo konstrueerimine
      8. "laine" konstrueerimine
      9. hübriidinstrumendi konstrueerimine, sealhulgas maskimine

Muusikastiil[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Muusikastiil on muusikaliste parameetrite vaikeväärtuste kogum. Muusikastiil võib olla iseloomulik teatavale ajastule, traditsioonile, koolkonnale, heliloojale, heliteosele või muusikapraktikale.

SHOW[muuda]

  1. joonis. MUUSIKASTIIL. JOONIS 001. SUUNAVAD KÜSIMUSED
  2. joonis. MUUSIKASTIIL. JOONIS 002. WAGNERI STIIL
  3. joonis. MUUSIKASTIIL. JOONIS 999. Muusikastiilide loend
  4. joonis. VIDEO 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa David Garretti töötluses. https://youtu.be/Z7oPHkqzPqA

ASK[muuda]

  1. kontrollülesanne. Muusikastiil. Määra heliteose muusikastiil ja ajastu. Beethoven: 5. sümfoonia. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/2741

DO[muuda]

  1. väike projektülesanne. Muusikastiil 001. Süvene põhjalikumalt mõnda muusikastiili ja kirjuta vähemalt 1800 tähemärgi pikkune tekst, mis täiendab vastavat Vikipeedia artiklit. Muusikastiilide loendi leiad Vikipeedia lehel Muusikastiilide loend. Kui seal Sinu lemmikstiil puudub, palun täienda loendit.
  2. väike projektülesanne. Muusikastiil 002. Antud on olemasoleva heliteose partituur. Koosta muusika stiilimudel. Kirjuta stiilimudeli põhjal 1 kuni 4 takti pikkune muusikalõik antud stiilis.
    1. suur projektülesanne +. Lugu teatud stiilis. Kirjuta teatud muusikastiili reeglitest lähtudes lugu.

Muusikavorm +[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon +. Muusikavorm on muusikaline struktuur ajas. Muusikavormi ei ole võimalik tuvastada hetkes, sest muusikavorm kujuneb heliteose kui terviku osade järgnevuses. Muusikavormi kujundavad kordus ja kontrast või nende puudumine.
    1. definitsioon +. Muusikaline struktuur on muusikas väljaspool aega (outside time, hors-temps) paiknev muusikalise terviku kõigi osade seoste kogum. Muusikalise struktuuri võivad moodustada mistahes muusikaliste objektide seosed. Muusikalise struktuuri üks skeeme on partituur.
    2. definitsioon +. Motiiv on muusikas väikseim tähendust kandev muusikavorm. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1551#overlay-context=node/1550
    3. definitsioon +. Fraas on muusikas motiividest koosnev muusikavorm. Fraas on tavaliselt tuvastatav tsesuuri abil. Pikad fraasid võivad koosneda lühematest fraasidest. Fraasid moodustavad lause.
    4. definitsioon +. Lause on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt fraasist, fraasi (varieeritud) kordusest ning summeerivast osast, mis lõpeb tavaliselt poolkadentsiga. Laused moodustavad perioodi.
    5. definitsioon +. Periood on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt vähemalt kahest lausest. Perioodi eelviimane lause lõpeb poolkadentsi ja viimane täiskadentsiga.
    6. definitsioon +. Variatsioonivorm ehk variatsioonid on muusikas variatsioonil põhinev muusikavorm, milles muusikalist teemat, näiteks meloodiat, bassiliini, harmoonilist järgnevust või muud muusikalist objekti korratakse muudetud kujul.

SHOW[muuda]

ASK[muuda]

  1. kontrollülesanne. Muusikavorm. Motiiv. Milline väide peab paika?

DO[muuda]

  1. väike projektülesanne. Muusikavorm. Kasutades joonist Visandpartituur, koosta tervikliku muusikalõigu (näiteks heliteose osa) vormiskeem.
    1. suur projektülesanne +. Lugu teatud vormis. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades lugu teatud vormis (näiteks variatsioonivormis). Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust.

Muusikažanr +[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Muusikažanr on muusikas kokkuleppeline kategooria, millesse konkreetne heliteos või muusikapraktika kuulub. Muusikažanrit määrava kokkuleppe aluseks võivad olla kas heliteose enda või muusikalise kogemuse omadused. Puudub ühtne kriteerium, kuidas muusikat žanriliselt määratleda. Määratlemise aluseks võib olla näiteks esituskoosseis, muusikaline struktuur, kõla, seotud sõnatekst, funktsioon (muusika esitamise koht, aeg, otstarve, kontekst), muusikastiil, muusikavorm


SHOW[muuda]

  1. joonis. MUUSIKAŽANR. JOONIS 999. Muusikažanrite loend

ASK[muuda]

DO[muuda]

  1. väike projektülesanne. Muusikažanr. Vali endale meeldiv lugu ja tuvasta, millisesse muusikažanrisse see kuulub. Miks?
    1. suur projektülesanne +. Lugu teatud žanris. Kirjuta teatud muusikažanris lugu.

Muusikamatemaatika +[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon +. Muusikamatemaatika on rakendusmatemaatika haru, milles tegeldakse muusika loomiseks ja analüüsimiseks vajalike matemaatiliste mudelite väljatöötamise ja uurimisega.
    1. definitsioon +. MIDI (akronüüm ingliskeelsest fraasist Musical Instrument Digital Interface; ka MIDI-liides) on 1980. aastate alguses loodud ja 1982. aastal määratletud andmevahetuse (-edastuse) protokoll (keel), mis võimaldab elektroonilistel instrumentidel, arvutitel ja teistel seadmetel (näiteks MIDI-t toetavad valgustusseadmed teatrites) omavahel suhelda, üksteist juhtida ja sünkroonida.
    2. definitsioon +. hulk
    3. definitsioon +. mudel
    4. definitsioon +. juhus

SHOW[muuda]

  1. joonis. ALEATOORIKA. JOONIS 002. JUHUSLIKE ARVUDE GENERAATOR. MELOODIA + HARMOONIA

ASK[muuda]

DO[muuda]

Muusikateater +[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon +. Muusikateater
    1. definitsioon +. Libreto


SHOW[muuda]

ASK[muuda]

DO[muuda]

Filmimuusika +[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Filmimuusika +
    1. definitsioon. akusmaatika +
    2. definitsioon. montaaž +

SHOW[muuda]

ASK[muuda]

DO[muuda]

Multimeedium +[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Multimeedium +

SHOW[muuda]

ASK[muuda]

DO[muuda]

Ajakava[muuda]

I aasta (G1): "Elemendid"[muuda]

Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Uusaegse helikeele kujunemine"

I poolaasta[muuda]

  1. Muusikaline objekt
  2. Helivältus
  3. Helikõrgus

II poolaasta[muuda]

  1. Akord
  2. Meloodia
  3. Väli

II aasta (G2): "Seosed"[muuda]

Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Rahvuslikkus muusikas".

I poolaasta[muuda]

  1. Rütm
  2. Harmoonia
  3. Faktuur
  4. Kontrapunkt

II poolaasta[muuda]

  1. Variatsioon
  2. Tämber
  3. Orkestratsioon

III aasta (G3): "Kriitika"[muuda]

Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Muusika 20. ja 21. sajandil"

I poolaasta[muuda]

  1. Muusikastiil
  2. Muusikažanr
  3. Muusikavorm

II poolaasta[muuda]

Varuaeg portfoolio lõpetamiseks.

IV valikaine (paralleelselt põhikursustega): "Süvenemine"[muuda]

  1. Muusikamatemaatika
  2. Muusikateater
  3. Filmimuusika
  4. Multimeedium


Põhjalikum sissevaade põhikursuste teemadesse

Individuaalne õppekava

Praktilise või uurimistöö tegemine

Põhjalikum lõimimine teiste õppeainete ja kunstivaldkondadega: matemaatika, füüsika, kirjandus, teater, film, multimeedium

Muid teemasid süvenemiseks:

  1. Polümeetria, polürütm
  2. Harmoonia (septakord, altereeritud akordid ja muud, laadid
  3. Meloodia harmoniseerimine (tonaalne, seeria, dodekafoonia, seeriamaatriks)
  4. Binauraalsed rütmid


Välislingid[muuda]

12tone[muuda]