Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM

Allikas: Vikiõpikud
Jump to navigation Jump to search
Täna on 21. juuli 2018

Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile

Muusika õppekava teema: omalooming[1]



Sisukord

Peatükid[muuda]

Partituur[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Partituur laiemas tähenduses on muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas. https://vara.e-koolikott.ee/node/1921
    1. definitsioon +. Partituur kitsamas tähenduses -> Orkestratsioon
    2. definitsioon. Noodikiri on muusika ülesmärkimiseks kasutatav märgisüsteem. https://vara.e-koolikott.ee/node/1462#overlay-context=node/3
    3. definitsioon. Noot on noodikirjas heli väikseima tähendust omava elemendi ülesmärkimiseks kasutatav märk. https://vara.e-koolikott.ee/node/1518#overlay-context=node/1359
    4. definitsioon. Paus on noodikirja märk, millega tähistatakse heli puudumist ehk vaikust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1520#overlay-context=node/1518
    5. definitsioon. Helitugevus on muusikas üks heli omadustest, mis on seotud -> psühhofüüsika mõistega -> helivaljus ning -> füüsika mõistega -> heliintensiivsus. Helitugevust mõistetakse relatiivse -> suurusena ning seda tähistatakse noodikirjas helitugevuse astme -> märgiga. Muusikakirjanduses leidub helitugevuse definitsioone, mille kohaselt helitugevus sõltub heliallika -> võnkumise -> amplituudist ning eri tugevusega heli tekitab muusik nõrgema või tugevama heliallikat võnkuma paneva -> jõu abil. https://vara.e-koolikott.ee/node/1521#overlay-context=node/1520
    6. definitsioon. Dünaamika on muusikas õpetus muutumisest. Muusika puhul räägitakse dünaamikast tavaliselt seoses helitugevusega, kuid muutuda võib ka näiteks tempo, harmoonia, artikulatsioon, karakter, tämber, faktuur, muusikavorm või kontuur. https://vara.e-koolikott.ee/node/6062
    7. definitsioon. Karakter on muusikas esituse väljenduslaad. https://vara.e-koolikott.ee/node/1522#overlay-context=node/1521
    8. definitsioon. Visand on muusikas helilooja tegevuse tulemus, millel puudub lõpetatud heliteose staatus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1815#overlay-context=
    9. definitsioon +. Transkriptsioon on muusika ümberkirjutus ühest noodikirja liigist teise, heliteose seade erinevasse instrumentatsiooni või fonogrammil kõlava muusika üleskirjutus noodikirjas. https://vara.e-koolikott.ee/node/3691

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]

  1. joonis. PARTITUUR. JOONIS 001. Näidisjuhtum. Beethoveni 5. sümfoonia. Partituur. Lk. 1. (Image Hotspots, selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/1048#overlay-context=node/1050
  2. joonis. NOODIKIRI. JOONIS 001. Noodikirja märkide loend https://vara.e-koolikott.ee/node/1865
  3. joonis. VISANDPARTITUUR. JOONIS 001 selgituste loend https://vara.e-koolikott.ee/node/1866

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]

  1. kontrollülesanne. Noot. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1359#overlay-context=node/1363
  2. kontrollülesanne. Paus 1. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1361#overlay-context=node/1363
  3. kontrollülesanne. Helitugevus. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1362#overlay-context=node/1363

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Väike visandpartituur. Tuvasta lähiümbruses vähemalt kolm heli. Määra, millised graafilised kujundid neid helisid ja nende käitumist tähistavad. Kasutades visandpartituuri meetodit, kirjuta umbes 5-sekundiline kompositsioon, milles kasutad neid helisid, vt VISANDPARTITUUR. JOONIS 001. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1895

Suured projektülesanded[muuda]

  1. suur projektülesanne. Suur visandpartituur. Kirjelda sõnadega vähemalt kahtteist erinevat heli enda ümbrusest. Määra, millised graafilised kujundid neid helisid ja nende käitumist tähistavad. Kasutades visandpartituuri meetodit, kirjuta umbes 1-3-minutiline kompositsioon, milles kasutad neid helisid, vt VISANDPARTITUUR. JOONIS 001. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3692
  2. suur projektülesanne. Helisalvestise transkriptsioon visandpartituurina. Antud on helisalvestis. Kasutades kõiki olemasolevaid teadmisi, transkribeeri helisalvestis visandpartituurina. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3693

TUNNIVIDEOD[muuda]

30.8.2017[muuda]

  1. näidistund. 30.8.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal, helinivoo vajab tõstmist)
  2. näidistund. 30.8.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal, helinivoo vajab tõstmist)

6.9.2017[muuda]

  1. näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
  3. näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)

13.9.2017[muuda]

  1. näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)

20.9.2017[muuda]

  1. näidistund. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. arutelu. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4 (toormaterjal)

Helivältus[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Helivältus on muusikas heli või vaikuse suhteline kestus. Helivältust kirjeldatakse -> mõõtühikuks oleva helivältuse, milleks tavaliselt on tervenoot või tervepaus, -> korrutise või -> jagatisena. Helivältuse pikendamiseks kasutatakse noodikirjas noodi- või pausimärgi järel punkti, noote ühendavat pidekaart ning noodi või pausi kohale või alla kirjutatud fermaati. https://vara.e-koolikott.ee/node/3
    1. definitsioon. Punkt on noodikirja märk, mis noodi või pausi järel pikendab noodi või pausiga määratud helivältust poole võrra algsest vältusest. Iga järgmine punkt pikendab helivältust poole võrra eelmise punktiga lisandunud vältusest. https://vara.e-koolikott.ee/node/2056
    2. definitsioon. Pidekaar on noodikirja märk, mida kasutatakse vähemalt kahe sama helikõrgusega noodi ühendamiseks. Pidekaarega ühendatud nootide koguvältus võrdub ühendatud nootide vältuste summaga. Pause pidekaarega ei ühendata. https://vara.e-koolikott.ee/node/2057
    3. definitsioon. Fermaat on noodikirja märk, mis annab muusikateose esitajale teosest ja muusikastiilist sõltuva võimaluse noodi või pausiga tähistatavat helivältust pikendada. https://vara.e-koolikott.ee/node/2058
  1. definitsioon. Takt on noodikirjas absoluutse või suhtelise -> ajavahemiku -> tähis. Takti tähistamiseks partituuris võib kasutada taktimõõdu ja taktijoone -> märke. https://vara.e-koolikott.ee/node/1526#overlay-context=node/1524
    1. definitsioon. Löök on muusikas ajaühik helikestuste või helivältuste rühmitamiseks. Lööki kirjeldatakse kas helikestuse abil (näiteks -> sekundites) või helivältuse abil (löögi vältus võib olla näiteks veerandnoot). https://vara.e-koolikott.ee/node/1527#overlay-context=node/1526
    2. definitsioon. Taktimõõt on noodikirjas takti löökideks jaotumise kirjeldus. Taktimõõdu tähis on -> harilik murd, milles murru lugeja näitab, mitu lööki on taktis ja murru nimetaja näitab, milline helivältus vastab ühele löögile. https://vara.e-koolikott.ee/node/1528#overlay-context=node/1527
    3. definitsioon. Aktsent on heli rõhutamine muude helide suhtes. Aktsendi võib tekitada näiteks ootamatult suur helitugevus (dünaamiline aktsent), kontrastne helikõrgus või heli pikenemine (agoogiline aktsent). https://vara.e-koolikott.ee/node/2095
  1. definitsioon +. Tuplet on muusikas sama helivältuse jaotuste aluseks olevate erinevate -> astme aluste suhe. Tuplet-i näited on
duool - sama helivältus on jaotatud kaheks võrdseks helivältuseks näiteks kolme või viie võrdse helivältuse vastu
triool - sama helivältus on jaotatud kolmeks võrdseks helivältuseks näiteks kahe, nelja, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu
kvartool - sama helivältus on jaotatud neljaks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu
kvintool - sama helivältus on jaotatud viieks võrdseks helivältuseks näiteks elja, kuue või seitsme võrdse helivältuse vastu
sekstool - sama helivältus on jaotatud kuueks võrdseks helivältuseks näiteks nelja, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu
septool - sama helivältus on jaotatud seitsmeks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, nelja, viie, kuue, kaheksa või üheksa võrdse helivältuse vastu https://vara.e-koolikott.ee/node/1562#overlay-context=node/1561

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]

  1. joonis. HELIVÄLTUS. JOONIS 001. Kvadraatne jaotus ( selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/1867
  2. joonis +. HELIVÄLTUS. JOONIS 002. Tupleti mudel ( selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/3696
  3. joonis. HELIVÄLTUS. JOONIS 003. Helivältuste generaator https://vara.e-koolikott.ee/node/3929
  4. joonis. HELIVÄLTUS. JOONIS 999. Tühi tööleht https://vara.e-koolikott.ee/node/3697

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]

  1. kontrollülesanne. Helivältus. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1515
  2. kontrollülesanne. Helivältus. Paus 2. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/907
  3. kontrollülesanne. Helivältus. Punkt. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1113
  4. kontrollülesanne. Helivältus. Pidekaar. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1114
  5. kontrollülesanne. Helivältus. Fermaat. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1116
  6. kontrollülesanne. Helivältus. Takt. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1117
  7. kontrollülesanne. Helivältus. Löök. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1118
  8. kontrollülesanne. Helivältus. Taktimõõt. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1125
  9. kontrollülesanne +. Helivältus. Tuplet. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1420#overlay-context=node/1412

Harjutused[muuda]

  1. harjutus. Helivältus. Vali sobiv helivältuse märk. Antud on helivältuse (noot või paus) nimetus. Vali sobiv helivältuse märk. KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3698
  2. harjutus. Helivältus. Kirjuta helivältuse nimetus. Antud on helivältus noodikirja märgina (noot või paus). Kirjuta helivältuse nimetus. KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/1995
  3. harjutus. Helivältus. Lisa puuduv helivältus. Antud on teatud taktimõõdus takt, milles on puudu üks helivältus (noot või paus). Lisa puuduv helivältus (noot või paus). KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/1858
  4. harjutus. Helivältus. Lisa taktijooned. Antud on taktimõõt ja rida helivältusi. Kirjuta taktijooned vastavalt taktimõõdule õigesse kohta KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3702
  5. harjutus. Helivältus. Määra taktimõõt. Antud on takt ja helivältused. Määra taktimõõt.KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3703

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Helivältus. Kirjuta vabalt valitud taktimõõdus vähemalt nelja erinevat ja ühtekokku vähemalt kümmet helivältust (nooti või pausi) sisaldav helivältuste rida. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1896
  2. väike projektülesanne. Taktimõõt. Rühmita enda loodud, sõbralt saadud või arvuti genereeritud (kasuta helivältuste generaatorit HELIVÄLTUS. JOONIS 003. Helivältuste generaator, https://vara.e-koolikott.ee/node/3929) helivältuste järgnevus vastavalt määratud taktimõõdule. Vihje: vajadusel kasuta pidekaari. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3694
  3. väike projektülesanne. Tuplet. Kasutades tupleti mudelit (HELIVÄLTUS. JOONIS 002. Tupleti mudel), kirjuta vähemalt kolm erinevat tupletit. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3695

ÕPPEVIDEOD[muuda]

TUNNIVIDEOD[muuda]

27.9.2017[muuda]

  1. näidistund + arutelu. 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4 (toormaterjal)
  2. näidistund + arutelu. 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
  3. näidistund (valikkursus). 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1

4.10.2017[muuda]

  1. näidistund + ARUTELU. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4
  2. näidistund. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  3. näidistund. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. näidistund (valikkursus). 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4

11.10.2017[muuda]

  1. näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  2. näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  3. näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. näidistund (valikkursus). 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3

18.10.2017[muuda]

  1. arutelu. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  2. näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  3. arutelu. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  5. näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  6. näidistund (valikkursus). 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4

Helikõrgus[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses -> helisagedusest. -> Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab osahelide kombinatsioon. https://vara.e-koolikott.ee/node/1530#overlay-context=node/1528
    1. definitsioon. Alusheli on diatoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" (Stammton) on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. https://vara.e-koolikott.ee/node/1531#overlay-context=node/1530
    2. definitsioon. Alteratsioon on muusikas alusheli kõrgendamine või madaldamine. Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi ette: dublbemoll madaldab alusheli tervetooni võrra, bemoll madaldab alusheli pooltooni võrra, diees kõrgendab alusheli pooltooni võrra, dubldiees kõrgendab alusheli tervetooni võrra. https://vara.e-koolikott.ee/node/1532#overlay-context=node/1531
    3. definitsioon. Tähtnimetus on muusikas helikõrgust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B. https://vara.e-koolikott.ee/node/1533#overlay-context=node/1532
    4. definitsioon. Silpnimetus on muusikas helikõrgust tähistav absoluutse solmisatsiooni silp, millele on vajadusel lisatud alteratsiooni tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele c solmisatsioonisilp do, tähtnimetusele d solmisatsioonisilp re jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna 'diees', 'dubldiees', 'bemoll' või 'dublbemoll'. https://vara.e-koolikott.ee/node/1534#overlay-context=node/1533
    5. definitsioon. Klaviatuur on muusikas klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helikõrguse järjekorras: vasakul on "madalamad" (väiksema helisagedusega) ning paremal "kõrgemad" (suurema helisagedusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad alushelidele ja mustad klahvid alushelide alteratsioonidele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad kromaatilise helirea. Kromaatilist helirida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 12 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on pooltoon. 12-klahviliste tsüklite algusklahvide vahel on puhas oktav. https://vara.e-koolikott.ee/node/1535#overlay-context=node/1534
    6. definitsioon. Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti. https://vara.e-koolikott.ee/node/1536#overlay-context=node/1535
    7. definitsioon. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks väljaspool noodijoonestikku. https://vara.e-koolikott.ee/node/1537#overlay-context=node/1536
    8. definitsioon. Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul. https://vara.e-koolikott.ee/node/1538#overlay-context=node/1537
    9. definitsioon +. Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid. Numbriga võib tähistada näiteks: helikõrgust, heliklassi, intervalli, alusheli, akordi, helirea astet, aplikatuuri, takti, taktimõõtu, tupletit, absoluutset kestust, tempot, helitugevust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1556#overlay-context=node/1554
    10. definitsioon +. Enharmonism on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses erinimelise helikõrguse samakõlalisus, näiteks cis (do-diees) ja des (re-bemoll). https://vara.e-koolikott.ee/node/1540#overlay-context=node/1538
    11. definitsioon +. Heliklass on muusikas hulk helisid, mis asetsevad ühe või mitme oktavi kaugusel üksteisest. Näiteks kõik C-helid moodustavad omaette heliklassi, kõik D-helid omaette heliklassi jne. Võrdtempereeritud häälestuse puhul on kokku 12 heliklassi. Võrdtempereeritud häälestuses kuuluvad enharmooniliselt identsed helid samasse heliklassi. Nii näiteks Cis kuulub samasse heliklassi kui Des, His samasse kui Deses jne. Lihtsuse huvides kasutatakse heliklasside tähistamiseks enamasti numbernotatsiooni, milles (enamasti) C = 0, Cis/Des = 1, D = 2, Dis/Es = 3, E = 4, F = 5, Fis/Ges = 6, G = 7, Gis/As = 8, A = 9, Ais/B = 10 (ka "A" või "T"), H = 11 (ka "B" või "E"). Heliklassid tõlgendatakse registriliselt määratlematuteks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1540#overlay-context=node/1538
    12. definitsioon +. Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. Muusikas tavaliselt kasutatavad helikõrgused jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on subkontraoktav (C2 – H2), kontraoktav (C1 - H1), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c1 – h1), teine oktav (c2 – h2), kolmas oktav (c3 – h3), neljas oktav (c4 – h4), viies oktav (c5 – h5). https://vara.e-koolikott.ee/node/1542#overlay-context=node/1541

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]

  1. joonis. HELIKÕRGUS. JOONIS 001 ( selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/1868
  2. joonis. HELIKÕRGUS. JOONIS 999. Tühi tööleht https://vara.e-koolikott.ee/node/3704

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]

  1. kontrollülesanne. Helikõrgus. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1363#overlay-context=node/1378
  2. kontrollülesanne. Helikõrgus. Alusheli. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1365#overlay-context=node/1363
  3. kontrollülesanne. Helikõrgus. Alteratsioon. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1366#overlay-context=node/1363
  4. kontrollülesanne. Helikõrgus. Tähtnimetus. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1367#overlay-context=node/1363
  5. kontrollülesanne. Helikõrgus. Silpnimetus. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1368#overlay-context=node/1363
  6. kontrollülesanne. Helikõrgus. Klaviatuur. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1369#overlay-context=node/1363
  7. kontrollülesanne. Helikõrgus. Noodijoonestik. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1370#overlay-context=node/1363
  8. kontrollülesanne. Helikõrgus. Abijoon. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1371#overlay-context=node/1363
  9. kontrollülesanne. Helikõrgus. Noodivõti. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1374#overlay-context=node/1363
  10. kontrollülesanne. Helikõrgus. Numbernotatsioon +. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1375#overlay-context=node/1363
  11. kontrollülesanne. Helikõrgus. Enharmonism +. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1376#overlay-context=node/1363
  12. kontrollülesanne. Helikõrgus. Heliklass +. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1377#overlay-context=node/1363
  13. kontrollülesanne. Helikõrgus. Oktav kui helikõrguspiirkond +. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1378#overlay-context=node/1363

Harjutused[muuda]

  1. harjutus. Helikõrgus. Alushelid. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega... Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/996
  2. harjutus. Helikõrgus. Alushelid. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega... Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/998
  3. harjutus. Helikõrgus. Alteratsioon. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega... Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/2043
  4. harjutus. Helikõrgus. Alteratsioon. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega... Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/2045
  5. harjutus+. Helikõrgus. Helikõrgus tähtnimetusega on numbernotatsioonis... Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus numbernotatsioonis. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/3684
  6. harjutus+. Helikõrgus. Helikõrgus numbernotatsioonis on tähtnimetusega... Antud on helikõrgus numbernotatsioonis. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/3685
  7. harjutus. Helikõrgus. Kirjelda helikõrguse asukohta. Viiulivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjelda helikõrguse asukohta noodijoonestikul (mitmendal joonel või mitmendas vahes) ja anna helikõrguse tähtnimetus ja silpnimetus. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3705
  8. harjutus. Helikõrgus. Kirjelda helikõrguse asukohta. Bassivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjelda helikõrguse asukohta noodijoonestikul (mitmendal joonel või mitmendas vahes) ja anna helikõrguse tähtnimetus ja silpnimetus. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3706
  9. harjutus. Helikõrgus. Kirjuta helikõrgus tähtnime järgi. Viiulivõti. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3707
  10. harjutus. Kirjuta helikõrgus silpnime järgi. Viiulivõti. Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3708
  11. harjutus. Mis noot see on? Viiulivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, klaviatuuril. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3709
  12. harjutus. Helikõrgus klaviatuurilt: Viiulivõti. Antud on helikõrgus klaviatuuril. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, noodijoonestikul. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3710
  13. harjutus. Kirjuta helikõrgus tähtnime järgi. Bassivõti. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3711
  14. harjutus. Kirjuta helikõrgus silpnime järgi. Bassivõti. Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3712
  15. harjutus. Mis noot see on? Bassivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, klaviatuuril. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3713
  16. harjutus. Helikõrgus klaviatuurilt: Bassivõti. Antud on helikõrgus klaviatuuril. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, noodijoonestikul. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3714
  17. harjutus. Helikõrgus. Enharmonism. Tähtnimetus. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta enharmoonilised helid. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3715
  18. harjutus. Helikõrgus. Enharmonism. Silpnimetus. Antud on helikõrgus silpnimetusega ja noodijoonestikul. Kirjuta enharmoonilised helid. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3716
  19. harjutus. Helikõrgus. Viiulivõtmest bassivõtmesse. Antud on helikõrgus noodijoonestikul viiulivõtmes. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul bassivõtmes. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3873
  20. harjutus. Helikõrgus. Bassivõtmest viiulivõtmesse. Antud on helikõrgus noodijoonestikul bassivõtmes. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul viiulivõtmes. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3874
  21. harjutus+. Helikõrgus. Mis oktavis see noot on? Viiulivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega ja oktavi nimetus. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3927
  22. harjutus+. Helikõrgus. Mis oktavis see noot on? Bassivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega ja oktavi nimetus. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3928

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Helikõrgus. Kirjuta vähemalt 12 nooti, mis hõlmavad vähemalt 6 erinevat helikõrgust. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Ülesannet korrata seni, kuni uuesti huvitav hakkab. https://vara.e-koolikott.ee/node/1897

TUNNIVIDEOD[muuda]

1.11.2017[muuda]

  1. näidistund + ARUTELU. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  2. näidistund + ARUTELU. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  3. näidistund. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. näidistund (valikkursus). 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4, FAIL 5

8:11.2017[muuda]

  1. näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  2. ARUTELU. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  3. näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. ARUTELU. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  5. näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  6. näidistund (valikkursus). 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4

15.11.2017[muuda]

  1. näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  2. ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL
  3. näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL
  5. näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  6. ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL
  7. näidistund (valikkursus). 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2

Akord[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Akord on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide intervallide suhete abil. Kui akordi helid on tertsisuhtes, siis näiteks kolmkõla põhikuju ehitub kahest, septakordi põhikuju kolmest ja noonakordi põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on kvardisuhtes, võivad moodustuda kvartakordid või kvintakordid. Sekunditest ja sekundist väiksematest mikrointervallidest ehituvat akordi nimetatakse klastriks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1549#overlay-context=node/1543
    1. definitsioon. Intervall on muusikas kahe heli helikõrguste suhe. Intervall esitatakse tervetoonides, pooltoonides, tsentides või võnkesageduste jagatisena. https://vara.e-koolikott.ee/node/1543
    2. definitsioon. Kolmkõla on muusikas kolmest erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kahe ülestikuse tertsina. https://vara.e-koolikott.ee/node/1544#overlay-context=node/1543
    3. definitsioon. Septakord on muusikas neljast erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kolme ülestikuse tertsina. Akordi nimetus tuleneb sellest, et selle põhikuju äärmiste helide vahe on septim. https://vara.e-koolikott.ee/node/1545#overlay-context=node/1544
    4. definitsioon +. Transponeerimine on muusikas helikõrguse -> nihe teatud intervalli võrra. https://vara.e-koolikott.ee/node/1546#overlay-context=node/1545
    5. definitsioon +. Akordi pööre tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe oktavi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli. https://vara.e-koolikott.ee/node/1547#overlay-context=node/1546
    6. definitsioon +. Akordi seis on muusikas akordi helide -> vertikaalne paigutus. Akordi seisu nimetuse määrab akordi ülemise ja põhiheli intervall. https://vara.e-koolikott.ee/node/1925
    7. definitsioon +. Klaster on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui väike terts. https://vara.e-koolikott.ee/node/1548#overlay-context=node/1547
    8. definitsioon +. Diatooniline helirida: -> Harmoonia
    9. definitsioon +. Diatoonika -> Harmoonia
    10. definitsioon +. Kromaatika -> Harmoonia
    11. definitsioon +. Pentatoonika -> Harmoonia
    12. definitsioon +. Oktatoonika -> Harmoonia

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]

  1. joonis. AKORD. JOONIS 001 https://vara.e-koolikott.ee/node/1871 ( selgituste loend)
  2. joonis. INTERVALL. JOONIS 001. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti https://vara.e-koolikott.ee/node/1872 ( selgituste loend)
  3. joonis. INTERVALL. JOONIS 002. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti https://vara.e-koolikott.ee/node/1873 ( selgituste loend)
  4. joonis. INTERVALL. JOONIS 003. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti. Transpositsioonidega https://vara.e-koolikott.ee/node/1874 ( selgituste loend)
  5. joonis. INTERVALL. JOONIS 004. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti. Transpositsioonidega https://vara.e-koolikott.ee/node/1875 ( selgituste loend)

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]

  1. kontrollülesanne. Akord. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1410#overlay-context=node/1446
  2. kontrollülesanne. Akord. Intervall. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1411#overlay-context=node/1446
  3. kontrollülesanne. Akord. Kolmkõla. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1412#overlay-context=node/1411
  4. kontrollülesanne. Akord. Septakord. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1413#overlay-context=node/1412
  5. kontrollülesanne. Akord. Transponeerimine +. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1414#overlay-context=node/1412
  6. kontrollülesanne. Akord. Akordi pööre +. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1415#overlay-context=node/1412
  7. kontrollülesanne. Akord. Klaster +. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1416#overlay-context=node/1412

Harjutused[muuda]

  1. harjutus. Akord. Ehita intervall üles. Viiulivõti. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall üles. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3717
  2. harjutus. Akord. Ehita intervall alla. Viiulivõti. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall alla. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3718
  3. harjutus. Akord. Ehita intervall üles. Bassivõti. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall üles. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3719
  4. harjutus. Akord. Ehita intervall alla. Bassivõti. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall alla. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3720
  5. harjutus. Akord. Ehita akord üles. Viiulivõti. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord üles. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3721
  6. harjutus. Akord. Ehita akord alla. Viiulivõti. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord alla. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3722
  7. harjutus. Akord. Ehita akord üles. Bassivõti. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord üles. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3723
  8. harjutus. Akord. Ehita akord alla. Bassivõti. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord alla. (Column + MusGen) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3724

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Akord. Kirjuta vähemalt kolm akordi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1898
  2. väike projektülesanne. Akordi transponeerimine. Antud on kolm akordi ja transpositsiooniintervall üles või alla. Transponeeri akordid antud intervalli võrra. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3725
  3. väike projektülesanne +. Akordi tuvastamine. Antud on muusikalõik. Koonda muusikalõigu helid akordiks. Taanda korduvad helid. Tuleta heliklassid. Tuvasta akord või akordid. Mängi akorde klaveril. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/4853
  4. väike projektülesanne +. Akordide tuletamine helireast. Antud on helirida. Tuleta helirea helisid kasutades kõik teatud tüüpi akordid. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust.
  5. väike projektülesanne +. Akordi helide kombineerimine. Antud on akord. Kirjuta akordi heliklasside kõik -> permutatsioonid. Vihje: akordi heliklasside erinevaid permutatsioone on kokku -> faktoriaal akordi heliklasside arvust. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust.

Suured projektülesanded[muuda]

  1. suur projektülesanne. Akordide põhjal muusikalõigu loomine. Tuginedes väikestele projektülesannetele Akord https://vara.e-koolikott.ee/node/1898 ja Akordi tuvastamine https://vara.e-koolikott.ee/node/4853 loo ülesande Akord raames loodud akordide põhjal ülesande Akordi tuvastamine aluseks olnud muusikalõigule sarnane muusikalõik. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/4854

TUNNIVIDEOD[muuda]

24.1.2018[muuda]

  1. arutelu. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2,FAIL 3, FAIL 4, FAIL 5,FAIL 6 (toormaterjal)
  2. näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  4. näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL (toormaterjal)

31.1.2018[muuda]

  1. näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. arutelu. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL
  4. näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)

14.2.2018[muuda]

  1. näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
  2. näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)

28.3.2018[muuda]

  1. näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
    1. arutelu. 28.3.2018 FAIL (toormaterjal)
    2. arutelu. 28.3.2018 FAIL (toormaterjal)
  2. näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)

4.4.2018[muuda]

  1. arutelu. 4.4.2018 FAIL (toormaterjal)
  2. näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  4. näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)

11.4.2018[muuda]

  1. näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
  3. näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)

2.5.2018[muuda]

  1. arutelu. 2.5.2018 FAIL (toormaterjal)
  2. näidistund. 2.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 2.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)

Meloodia[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Meloodia on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1550#overlay-context=node/1548
    1. definitsioon +. Kontuur on muusikas üksteisele järgnevate helide (tavaliselt helikõrguslikke) suhteid kujutav -> funktsioon ajas. https://vara.e-koolikott.ee/node/1899
    2. definitsioon +. Hüpermeloodia on muusika visandamise vahend, mille abil on võimalik kirjeldada kogu heliteost läbivat olulisemate meloodiate kogumit koos infoga teose harmoonia, rütmi, orkestratsiooni ja muude elementide, näiteks sõnateksti kohta. https://vara.e-koolikott.ee/node/1977

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]

  1. joonis. MELOODIA. JOONIS 001. Meloodia analüüs ( selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/1876

Videod[muuda]

  1. video. MELOODIA. VIDEO 001. Kuidas luua meloodiat? (David Stewart: How to Write a Melody (Music Theory/Composition) https://youtu.be/ktq_gOZU2VU?list=RDZnUq4_11ppQ) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3726

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]

  1. kontrollülesanne. Meloodia. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/3727

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Lühike meloodia. Tuginedes varasematele väikestele projektülesannetele Helivältus (https://vara.e-koolikott.ee/node/1896) ja Helikõrgus (https://vara.e-koolikott.ee/node/1897), kirjuta kuuest erinevast helist koosnev meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1901
  2. väike projektülesanne +. Kontuur. Tuginedes väiksele projektülesandele Lühike meloodia (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), selgita välja meloodia kontuur. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3728

Suured projektülesanded[muuda]

  1. suur projektülesanne. Meloodia. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3729
  2. suur projektülesanne. Meloodia transkriptsioon. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud meloodia noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3730

Väli[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Väli on muusikas piiritletud helimass. Välja tüüpilisteks omadusteks on helikõrguslik ulatus (ambitus) ja ajaline kestus. Muudeks välja identiteeti määravateks muusikalisteks parameetriteks võivad olla näiteks kontuuri tüüp, tämber, helikõrguslik või rütmiline koostis, faktuur, helitugevus, suund, kiirus, laius, helikõrguslik või rütmiline tihedus, dünaamika. Välja võivad moodustada eri tüüpi muusikalised objektid: näiteks lühikesed või pikad, sirged, trillerdavad või tremoleerivad helid, meloodiad, akordid, klastrid, glissandod. https://vara.e-koolikott.ee/node/1554#overlay-context=node/1551
    1. definitsioon. Helimass on muusikas tajutava helikõrgusega helidest ja/või müradest koosnev muusikaline struktuur. Helimassi puhul on tajuja jaoks enamasti minimeeritud üksikute helide helikõrgused, mille tõttu on esiplaanile nihkunud näiteks faktuuri omadused, tämber, dünaamika või kontuur. Helimassi kui psühhoakustilist nähtust võiks kirjeldada ka teljel 'integratsioon-segragatsioon', kus helimassi teke viitab suurenevale integratsioonile. https://vara.e-koolikott.ee/node/1559#overlay-context=node/1558
    2. definitsioon. Müra on muusikas heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber, kuid puudub üheselt tajutav helikõrgus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1558#overlay-context=node/1557
    3. definitsioon. Aleatoorika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud struktuurid põhinevad juhusel. Kontrollitud aleatoorika puhul on muusikalise sündmuse toimumine üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. https://vara.e-koolikott.ee/node/1557#overlay-context=node/1556

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]

  1. joonis. ALEATOORIKA. JOONIS 001. Kontrollitud aleatoorika (selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/1877

Videod[muuda]

  1. video. ALEATOORIKA. VIDEO 001. (Angela Gesicki: Muusikaline kompositsioon: juhusemuusika (Music Composition: Chance Music)) https://youtu.be/1G3rBK65Tmw Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/5309#overlay-context=kunstiained

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]

  1. kontrollülesanne. Müra. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/3637
  2. kontrollülesanne. Aleatoorika. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/3638

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Väli. Kirjuta kontrollitud aleatoorikat kasutades väli, milles leiduks vähemalt üks meloodia, üks akord või üks müra. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1902

Suured projektülesanded[muuda]

  1. suur projektülesanne. Väljakompositsioon. Arendades edasi väikseid projektülesandeid Muusikaline objekt ja Väli, sünteesida kogu klassi koostöös suurem väljakompositsioon. Kompositsiooni proovimine ja (avalik) esitamine. (Avalik) arutelu. https://vara.e-koolikott.ee/node/1903


TUNNIVIDEOD[muuda]

9.5.2018[muuda]

  1. näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)

16.5.2018[muuda]

  1. näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)

Rütm[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Rütm on muusikas helivältuste järgnevuse muster. Rütm võib olla näiteks kaootiline (vaata -> kaos), vaba (vaata rubato), modaalne (vaata modaalrütmika), mensuraalne ehk mõõdetud (vaata mensuraalnotatsioon), meetriline (vaata meetrum) ehk aktsenteeritud (vaata aktsent). https://vara.e-koolikott.ee/node/1561#overlay-context=node/1560
    1. definitsioon. Meetrum on muusikas rõhuliste ja rõhutute löökide suhe. https://vara.e-koolikott.ee/node/1563#overlay-context=node/1562
    2. definitsioon. Sünkoop on muusikas meetrumiga konfliktis rütm, mis tekib aktsendi nihkumisel rõhuliselt löögilt rõhutule. https://vara.e-koolikott.ee/node/1564#overlay-context=node/1563
    3. definitsioon. Tempo on muusika esituse kiirus. Alates 17. sajandist on kasutusel itaaliakeelsed tempotähised, näiteks largo, adagio, andante, presto, allegro. Pärast metronoomi patenteerimist 1815. aastal kasutatakse tempo tähistamiseks ka metronoominäitu "lööki minutis". https://vara.e-koolikott.ee/node/1565#overlay-context=node/1564
    4. definitsioon +. Ostinato on muusikas objekti omadus korduda muutumatuna (st "korduda ostinato"). Muutumatult (ostinaatselt) korduda võib näiteks motiiv, rütm, harmooniajärgnevus vms. https://vara.e-koolikott.ee/node/1566#overlay-context=node/1565
    5. definitsioon +. Värsimõõt on poeetikas viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid värsis vahelduvad, määrates selle pikkuse ja rütmi. Värsis korduvat rütmilist üksust nimetatakse värsijalaks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1567#overlay-context=node/1566
    6. definitsioon +. Modaalrütmika on keskaja muusika rütmikontseptsioon, mille kohaselt helivältus on määratud tema asukohaga helivältuste seerias ehk mooduses, mis koosneb kindlas järjekorras pikkadest ja lühikestest helivältustest. https://vara.e-koolikott.ee/node/1568#overlay-context=node/1567
    7. definitsioon +. Isorütmika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul samaks jääva korduva rütmimustri (talea) sees helikõrgused vahelduvad (color). https://vara.e-koolikott.ee/node/3731

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]

  1. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 001. Agbadja ja selle variatsioonid
  2. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 002. Kaka (agbadja)
  3. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 003. Ansambel
  4. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 004. Gogbahoun
  5. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 005. Zinli
  6. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 006. Sakpata
  7. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 007. Tchingounmey
  8. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 008. Houngan
  9. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 009. Sakpata+zinli
  10. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 010. Teguepka
  11. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 011. Kokotako

Videod[muuda]

  1. video. RÜTM. VIDEO 001. Neljandik, kaheksandik, kuueteistkümnendik (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 1, https://youtu.be/j8kAjTBilW0?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3855
  2. video. RÜTM. VIDEO 002. Triool (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 2, https://youtu.be/mFLHwvOxwvE?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3856
  3. video. RÜTM. VIDEO 003. Punkteering (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 3, https://youtu.be/BPSEHRHsABk?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3857
  4. video. RÜTM. VIDEO 004. Taktimõõt 2/4, 3/4, 4/4 (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 4, https://youtu.be/YoLW2Jz81RY?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3858
  5. video. RÜTM. VIDEO 005. Pidekaar (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 5, https://youtu.be/F_cpOJWo5hI?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3859
  6. video. RÜTM. VIDEO 006. Kordamine, paus rõhulisel taktiosal (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 6, https://youtu.be/sRrAMZHCEUs?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3860
  7. video. RÜTM. VIDEO 007. Sünkoop (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 7, https://youtu.be/20tFbZbeung?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3861
  8. video. RÜTM. VIDEO 008. Kolmekümnekahendik (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 8, https://youtu.be/nWaISDGJhQw?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3862
  9. video. RÜTM. VIDEO 009. Ostinato (Brian Gossard: Ostinato Explained! https://youtu.be/0VksrMqE_4c) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3863
  10. video. RÜTM. VIDEO 010. Värsimõõt (Jack Stevenson: Rhythm Modes Explained https://youtu.be/zt1Dx0rPDEw) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3864

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]

  1. kontrollülesanne. Rütm. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1419#overlay-context=node/1412
  2. kontrollülesanne. Rütm. Meetrum. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1421#overlay-context=node/1412
  3. kontrollülesanne. Rütm. Sünkoop. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1449#overlay-context=node/1451
  4. kontrollülesanne. Rütm. Tempo. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1451#overlay-context=node/1449

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Rütm 001. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Q2MtN01BWWM1Qmc/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1904
  2. väike projektülesanne. Rütm 002. Antud taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-ZzVaV19BWkRMMWs/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1905
  3. väike projektülesanne. Rütm 003. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/32. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades tööleht: https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-by1ZMF91YS1zbTg/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1906
  4. väike projektülesanne. Rütm 004. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-X0hrWk1rQ19qUG8/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1907
  5. väike projektülesanne. Rütm 005. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga, 1/8 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioonm, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Rm1QQndqcDlDeUE/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1908
  6. väike projektülesanne +. Rütm 006. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/32, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga, 1/8 punktiga, 1/16 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-RVBQY2duWG5vWG8/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1909

Suured projektülesanded[muuda]

  1. suur projektülesanne. Rütmikompositsioon. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades rütmikompositsioon. Inspiratsiooni saamiseks võid kasutada juhist Rütmikompositsioon. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3733
  2. suur projektülesanne. Rütmi transkriptsioon. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud rütm noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3734

Harmoonia[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Harmoonia on muusikas akordide ühendamine ja suhted. https://vara.e-koolikott.ee/node/1573#overlay-context=node/1568
    1. definitsioon. Helilaad ehk laad on muusikas erinevate helikõrguste ning nendega seotud astmete funktsioonide -> abstraktne -> süsteem, mille konkretiseeringuks on helirida. Näiteks c-st üles ehitatud loomuliku mažoori konkretiseeringuks on Do-mažoor helirida. https://vara.e-koolikott.ee/node/1929
    2. definitsioon. Aste on diatoonilise helirea heli tähis alates põhihelist. Astet kujutatakse kas rooma numbri või relatiivse solmisatsiooni silbiga. https://vara.e-koolikott.ee/node/1575#overlay-context=node/1574
    3. definitsioon. Helirida on muusikas helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires. https://vara.e-koolikott.ee/node/1574#overlay-context=node/1568
    4. definitsioon. Mažoor ehk duur on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on suur terts. https://vara.e-koolikott.ee/node/1931
    5. definitsioon. Minoor ehk moll on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on väike terts. https://vara.e-koolikott.ee/node/1932
    6. definitsioon. Helistik on muusikas mistahes helikõrguselt ehitatud mažoor- või minoor-helirida. Helistiku nimetus tuleneb toonikast. Helistiku tunnuseks noodikirjas on võtmemärgid, mis kirjutatakse kindlas järjekorras pärast noodivõtit. https://vara.e-koolikott.ee/node/1576#overlay-context=node/1575
    7. definitsioon +. Diatooniline helirida on helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. https://vara.e-koolikott.ee/node/1577#overlay-context=node/1576
    8. definitsioon +. Diatoonika on helisüsteem, mis moodustub ainult alushelidest. Diatoonilises helisüsteemis on oktav jagatud seitsmeks helikõrguseks. Helistike, transponeerimise ning duur-moll-süsteemi kasutuselevõtuga 17. sajandil on laienenud ka diatoonika mõiste: diatooniline helisüsteem võib põhineda mis tahes helistikus oleva helilaadi altereerimata helidel. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mažoor ja loomulik minoor. https://vara.e-koolikott.ee/node/1923
    9. definitsioon +. Kromaatika on oktavipõhine helisüsteem, mis koosneb 12 pooltoonist. https://vara.e-koolikott.ee/node/1978
    10. definitsioon +. Pentatoonika on muusikas oktavipõhine helisüsteem, mis koosneb 5 helist. https://vara.e-koolikott.ee/node/1979
    11. definitsioon +. Oktatoonika on on muusikas oktavipõhine kaheksast korrapäraselt vahelduvast võrdtempereeritud pool- ja tervetoonist koosnev helisüsteem. https://vara.e-koolikott.ee/node/1980
    12. definitsioon +. Funktsionaalharmoonia on muusikas funktsioonidel põhinev harmoonia. Funktsioon on muusikas harmoonia mõiste, millega iseloomustatakse diatoonilise helirea helide suhteid. Kuna diatoonilise helirea helisid tähistatakse astmete abil, räägitakse vahel ka diatoonilise helirea astmete suhetest. Funktsioone sisaldavat harmooniat nimetatakse funktsionaalharmooniaks. Harmoonia funktsioonid diatoonilises helireas: toonika funktsioon on seotud diatoonilise helirea esimese heliga, mida tähistab I aste. Toonika funktsiooniks on määrata helistik. Funktsionaalharmooniale põhinevad heliteosed tavaliselt algavad toonikast ja lõpevad toonikasse; dominandi funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea viienda heliga, mida tähistab V aste. Dominandi funktsiooniks on "juhtida" toonikasse. Dominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kolmas ja seitsmes heli, mida tähistavad vastavalt III (ülemine mediant) ja VII (juhttoon) aste; subdominandi funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea neljanda heliga (IV astmega). Subdominandi funktsiooniks on "eemalduda" toonikast. Subdominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kuues ja teine heli, vastavalt VI (alumine mediant) ja II (juhttoon) aste. https://vara.e-koolikott.ee/node/1578
    13. definitsioon +. Häältejuhtimine on muusikas vähemalt kahe meloodia liikumine samas või erinevas suunas. Samasuunalise häältejuhtimise erikujuks on paralleelne liikumine kvintides või oktavites, mis on klassikalises häältejuhtimises keelatud. https://vara.e-koolikott.ee/node/1579

SHOW[muuda]

Videod[muuda]

  1. video. HARMOONIA. VIDEO 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa ekspositsiooni harmoonia analüüs. (https://youtu.be/uv8-n8BSBNU) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/1989
  2. video. HARMOONIA. VIDEO 002. Meloodia harmoniseerimine. (https://youtu.be/6kFeZQraG6I) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3676

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]

  1. kontrollülesanne. Harmoonia. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1422#overlay-context=node/1412
  2. kontrollülesanne. Harmoonia. Helirida. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1423#overlay-context=node/1412
  3. kontrollülesanne. Harmoonia. Aste. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1424#overlay-context=node/1412
  4. kontrollülesanne. Harmoonia. Helistik. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1425#overlay-context=node/1412
  5. kontrollülesanne +. Helikõrgus. Diatooniline helirida. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1426#overlay-context=node/1412
  6. kontrollülesanne +. Harmoonia. Funktsionaalharmoonia. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1427#overlay-context=node/1412
  7. kontrollülesanne +. Harmoonia. Häältejuhtimine. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1428#overlay-context=node/1412

Harjutused[muuda]

  1. harjutus. Harmoonia. Määra helistik. Antud on helistiku nimetus. Kirjuta võtmemärgid. (Column + Iframe Embedder) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3735
  2. harjutus. Harmoonia. Kirjuta duur-helirea nimetus. Antud on võtmemärgid. Kirjuta duur-helirea nimetus. (Column + Iframe Embedder) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3736
  3. harjutus. Harmoonia. Kirjuta moll-helirea nimetus. Antud on võtmemärgid. Kirjuta moll-helirea nimetus. (Column + Iframe Embedder) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3737
  4. harjutus. Harmoonia. Ehita helirida antud noodist üles. Kirjuta antud helist üles duur, moll jne üles. (Column + Iframe Embedder) KOOD https://vara.e-koolikott.ee/node/3738

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Harmoonia. Lähtudes olemasolevast väiksest projektülesandest Meloodia (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), harmoniseeri meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3740

Suured projektülesanded[muuda]

  1. suur projektülesanne. Meloodia harmoniseerimine. Tuginedes projektülesandele Meloodia (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), harmoniseeri kõiki seniseid teadmisi kasutades meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3741
  2. suur projektülesanne. Harmoonia transkriptsioon. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud harmoonia noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3742

Faktuur[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Faktuur on muusikas üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Faktuuri all võib pidada silmas näiteks partiide ehk häälte, tämbrite, rütmide, artikulatsioonide, dünaamika või muusika karakterite samal ajahetkel ühendamise üldist printsiipi. Eraldatakse ühehäälset (monofoonia) ja mitmehäälset faktuuri, mida on kolme põhilist liiki: homofoonia, polüfoonia ja heterofoonia. https://vara.e-koolikott.ee/node/1580
    1. definitsioon. Monofoonia ehk ühehäälsus on muusikas faktuuritüüp, mille all mõistetakse kas üksikut heli või saateta meloodiat. https://vara.e-koolikott.ee/node/1581#overlay-context=node/1580
    2. definitsioon. Homofoonia on muusikas mitmehäälne faktuur, milles ühte domineerivat meloodiat saadab muu muusikaline materjal. https://vara.e-koolikott.ee/node/1582#overlay-context=node/1581
    3. definitsioon. Polüfoonia on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus. Polüfoonia loomise kunsti, kompositsioonimeetodit ja teooriat nimetatakse kontrapunktiks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1583#overlay-context=node/1582
    4. definitsioon +. Heterofoonia on muusikas mitmehäälse faktuuri tüüp, mille puhul kõlavad üheaegselt sama meloodia pisut erinevad variandid. https://vara.e-koolikott.ee/node/1584#overlay-context=node/1582
    5. definitsioon +. Mikropolüfoonia on muusikas György Ligeti poolt välja arendatud maksimaalse helikõrgusliku ja rütmilise tihedusega polüfoonilise faktuuri tüüp. https://vara.e-koolikott.ee/node/1585#overlay-context=node/1584

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]

  1. joonis. FAKTUUR. JOONIS 001. Faktuuritüübid noodikirjas ( selgituste loend) https://vara.e-koolikott.ee/node/1878

Videod[muuda]

  1. video. FAKTUUR. VIDEO 001. Faktuuritüübid helinäidetega. (Musical textures- a brief explanation for GCSE music https://youtu.be/_bzlIJ2-lMs) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3677

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]

  1. kontrollülesanne. Faktuur. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1430#overlay-context=node/1412
  2. kontrollülesanne. Faktuur. Monofoonia. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1431#overlay-context=node/1412
  3. kontrollülesanne. Faktuur. Homofoonia. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1432#overlay-context=node/1412
  4. kontrollülesanne. Faktuur. Polüfoonia. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1433#overlay-context=node/1412
  5. kontrollülesanne +. Faktuur. Heterofoonia. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1434#overlay-context=node/1412
  6. kontrollülesanne +. Faktuur. Mikropolüfoonia. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1435#overlay-context=node/1412

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Faktuurivisand. Loo vähemalt kolme erinevat muusikalist objekti siduv visandpartituur, milles on kasutatud vähemalt kahte erinevat faktuuritüüpi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3743

Suured projektülesanded[muuda]

  1. suur projektülesanne. Faktuur. Kirjuta teatud faktuuris lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3746

Variatsioon[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Variatsioon on muusikas uus objekt, mis on mingi kompositsioonimeetodi või reegli põhjal tuletatud olemasolevast objektist. Olemasolevaks objektiks (teemaks) võib olla näiteks meloodia, rütmifiguur, harmooniajärgnevus vms. Uue objekti tuletamise protsessi nimetatakse varieerimiseks. Teema ja variatsioonid võivad moodustada variatsioonivormi. https://vara.e-koolikott.ee/node/1591#overlay-context=node/1590
    1. definitsioon. Augmentatsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille tulemusel toimub helivältuse pikenemine. Augmentatsioon on diminutsiooni vastandmõiste. https://vara.e-koolikott.ee/node/1592#overlay-context=node/1591
    2. definitsioon. Diminutsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille käigus toimub helivältuse lühenemine. Diminutsioon on augmentatsiooni vastandmõiste. https://vara.e-koolikott.ee/node/1593#overlay-context=node/1592
    3. definitsioon. Inversioon on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub helikõrguse peegeldus suhtes horisontaalteljega. https://vara.e-koolikott.ee/node/1594#overlay-context=node/1593
    4. definitsioon. Vähikäik ehk retrograad on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub muusikalise materjali peegeldus suhtes vertikaalteljega. Vähikäiku on võimalik kirjeldada imitatsiooni liigina, kus motiivi või teema helid järgnevad tagantpoolt ettepoole. https://vara.e-koolikott.ee/node/1595#overlay-context=node/1594
    5. definitsioon +. Interpolatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mis seisneb tuletatud muusikalise materjali lisamises olemasoleva materjali vahele. Interpolatsioon võib seisneda näiteks kahe helivältuse, kahe helikõrguse, kahe akordi, kahe tämbri vms vahele jääva materjali lisamises. https://vara.e-koolikott.ee/node/1597#overlay-context=node/1596
    6. definitsioon +. Figuratsioon on muusikas meetrilisse struktuuri kuuluvatest helidest koosnev kaunistus, saatekujund või passaaž, mida kasutatakse faktuuri tihendamiseks. Meetrilisse struktuuri mittekuuluvat kaunistust nimetatakse muusikas ka ornamendiks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1596#overlay-context=node/1595

SHOW[muuda]

Videod[muuda]

  1. video. VARIATSIOON. VIDEO 001. Augmentatsioon ja diminutsioon (https://youtu.be/4Uv-ZySBOHs) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3747
  2. video. VARIATSIOON. VIDEO 002. Dodekafoonia: inversioon ja retrograad (Clinic: Serialism (Tone Rows) - Inversion and Retrograde Inversion https://youtu.be/40dUwUZaj4I) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3749
  3. video. VARIATSIOON. VIDEO 003. Inversioon (Andrew Huang. Inversioon. Beethoven Für Elise (inglise keeles) https://youtu.be/4IAZY7JdSHU) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/1982
  4. video. VARIATSIOON. VIDEO 004. Inversioon. Teooria (Andrew Huang: AMAZING MUSIC INVERSIONS https://youtu.be/yhsAyVcUJ_I) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/1981
  5. video. VARIATSIOON. VIDEO 005. Retrograad (https://youtu.be/gQgZYJyYZ2w) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3752
  6. video. VARIATSIOON. VIDEO 006. Figuratsioon (Steven Armstrong: Figuration https://youtu.be/jjqBck58N9E) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3754

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]

  1. kontrollülesanne. Variatsioon. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1438#overlay-context=node/1412
  2. kontrollülesanne. Variatsioon. Augmentatsioon. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1439#overlay-context=node/1412
  3. kontrollülesanne. Variatsioon. Diminutsioon. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1440#overlay-context=node/1412
  4. kontrollülesanne. Variatsioon. Inversioon. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1441#overlay-context=node/1412
  5. kontrollülesanne. Variatsioon. Vähikäik ehk retrograad. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1442#overlay-context=node/1412
  6. kontrollülesanne +. Variatsioon. Figuratsioon. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1445#overlay-context=node/1412
  7. kontrollülesanne +. Variatsioon. Interpolatsioon. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1446#overlay-context=node/1412

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Meloodia variatsioon. Lähtudes väiksest projektülesandest Lühike meloodia (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), tuleta olemasolevast meloodiast uus meloodia, muutes meloodia helisid helikõrguse ja helivältuse parameetris. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3760

Suured projektülesanded[muuda]

  1. suur projektülesanne. Meloodia variatsioonid. Kirjuta olemasolevale meloodiale vähemalt viis variatsiooni, mille puhul on erinevates variatsioonides erineval moel varieeritud nii helikõrgusi kui ka helivältusi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3761


Kontrapunkt[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Kontrapunkt on muusikas kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat meloodiat. https://vara.e-koolikott.ee/node/1586#overlay-context=node/1585
    1. definitsioon. Imitatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul ühes hääles leiduvat motiivi või teemat jäljendatakse teises hääles. https://vara.e-koolikott.ee/node/1587#overlay-context=node/1586
    2. definitsioon +. Kaanon on muusikas imitatsiooni realiseerimise juhis ja realisatsioon ise. https://vara.e-koolikott.ee/node/1588#overlay-context=node/1587
    3. definitsioon +. Fuuga on muusikas 16.-18. sajandil kaanonist välja kasvanud imitatsioonil põhinev polüfooniline printsiip, mille kohaselt toimub teemade korduv läbiviimine muusikalise faktuuri kõigis häältes. Olgugi et igal konkreetsel fuugal ehk fuuga printsiibi alusel loodud heliteosel on alati olemas ka mingi muusikavorm, ei saa me rääkida ühtsest ja standardsest fuuga vormist homofooniliste vormide puhul välja kujunenud tähenduses. Fuuga printsiibi alusel loodud heliteos võib kanda žanrinimetust "fuuga", "fugett", "fugaato", "ritšerkaar" või "inventsioon". https://vara.e-koolikott.ee/node/1589#overlay-context=node/1588
    4. definitsioon +. Cantus firmus on keskaja- ja renessanssmuusikas enamasti varasemast muusikast laenatud meloodia, mida kasutati uue polüfoonilise heliteose alusena. Cantus firmus võis põhineda kas gregooriuse koraalil, varasemal vaimuliku või ilmaliku polüfoonilise teose partiil või olla helilooja enda loodud. Cantus firmus kõlas enamasti tenoris ja pikemates helivältustes. https://vara.e-koolikott.ee/node/1590#overlay-context=node/1589

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]

  1. joonis. KONTRAPUNKT. JOONIS 001. Cantus firmus (https://youtu.be/Kphky63gK5I Veni creator spiritus -> https://youtu.be/5fkcyhsHCEc Grigny Veni creator spiritus) https://vara.e-koolikott.ee/node/3663

Videod[muuda]

  1. video. KONTRAPUNKT. VIDEO 001. Range stiil, esimene järk (Steven Jacks: Counterpoint -- Music Minute #8 https://youtu.be/TtPy1Ng7aK4) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3755
  2. video. KONTRAPUNKT. VIDEO 002. Kuidas kirjutada kaanonit? (Adam Neely: Composing Canons!, vt https://youtu.be/OiG_5HcuJnc) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3674
  3. video. KONTRAPUNKT. VIDEO 003. Kuidas kirjutada fuugat? Ekspositsioon (https://youtu.be/SLBsFDydmBA) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3675#overlay-context=node/3674
  4. video. KONTRAPUNKT. VIDEO 004. Kuidas kirjutada fuugat? Fuuga vorm (Steven Jacks: Fugue Form -- Music Minute #20 https://youtu.be/srIN2-0Aphk) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3758

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]

  1. kontrollülesanne. Kontrapunkt. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1436#overlay-context=node/1412
  2. kontrollülesanne. Kontrapunkt. Imitatsioon. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/1437#overlay-context=node/1412

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Imitatsioon. Kirjuta vähemalt kahehäälne ja kahe takti pikkune kompositsioon, milles teises taktis sisse astuv teine hääl imiteeriks esimese hääle esimeses taktis olevat materjali ning esimene hääl moodustaks imitatsioonile teises taktis kontrapunkti. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3744

Suured projektülesanded[muuda]

  1. suur projektülesanne. Kaanon või fuuga. Vali tekstikatkend. Kasutades kõiki õpitud helivältusi ja noteerides helikõrgused suhtelistena (madal, keskmine, kõrge), kirjuta neljahäälne kaanon või fuuga kõnekoorile. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3745

Tämber[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Tämber ehk kõlavärv on muusikas üldmõiste muusikaliste parameetrite kogumile, mille erinevate väärtuste korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helivältusega helisid erinevalt. Igal muusikainstrumendil või inimhäälel on oma unikaalne tämber. Tämbrit määravateks muusikalisteks parameetriteks on näiteks osahelide arv, osahelide omavahelised suhted, mähisjoone kuju, formantide paiknemine. Lisaks nendele võivad tämbrit mõjutada näiteks vibraato, juhuslikud mürad, interferents. Tämber on helikõrguse, helitugevuse ja helikestuse kõrval ka üks neljast heli põhiomadustest. Saksakeelsest sõnast Klangfarbe pärinev tämbrit tähistav sõna 'kõlavärv' viitab ka sünesteesia ideele. https://vara.e-koolikott.ee/node/1600#overlay-context=node/1601
    1. definitsioon. Kõlavärvimeloodia on muusikas helide või meloodiate järgnevus, milles on oluline tämbrite vaheldumine. https://vara.e-koolikott.ee/node/1601#overlay-context=node/1600
    2. definitsioon. Osahelid on harmoonilise liitheli põhitoon koos ülemhelidega. Harmoonilise liitheli osahelide võnkesagedused suhtuvad üksteisesse nagu täisarvud. https://vara.e-koolikott.ee/node/1602#overlay-context=node/1601
    3. definitsioon. Helisüntees on muusikas elektroonilisest signaalist heli loomine ja/või töötlemine. Helisünteesile põhineb süntesaatori töö. https://vara.e-koolikott.ee/node/1609#overlay-context=node/1608
    4. definitsioon. Süntesaator on muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli (muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb helisünteesil. https://vara.e-koolikott.ee/node/1610#overlay-context=node/1609
    5. definitsioon +. Mähisjoon on akustikas heli võnkekõvera tippe läbiv kõverjoon. Mähisjoont võib mõista ka võnkumise amplituudi üldistusena. Mähisjoon võib olla aja, ruumi, nurga või mõne muu muutuja funktsioon. https://vara.e-koolikott.ee/node/1603#overlay-context=node/1602
    6. definitsioon +. ADSR (attack 'puhkemine', decay 'vaibumine', sustain 'kestmine', release 'katkemine') on heli amplituudi (helitugevuse) kõvera mähisjoone mudel: heli puhkemise kestus (attack time) on aeg, mis kulub helitugevuse jõudmiseks nulltasemelt (või algtasemelt) maksimumtasemeni; heli vaibumise kestus (decay time) on aeg, mis kulub helitugevuse jõudmiseks maksimumtasemest suhteliselt püsiva helitasemeni; heli püsimise helitase (sustain level); heli vaibumise kestus (release time) on aeg, mis kulub heli vaibumisele püsivalt helitasemelt nulltasemele. https://vara.e-koolikott.ee/node/1605#overlay-context=node/1603
    7. definitsioon +. Formant on akustikas osaheli, mis on resonantsi tõttu võimendunud. https://vara.e-koolikott.ee/node/1606#overlay-context=node/1605
    8. definitsioon +. Vibraato on muusikas efekt, mida kasutatakse nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas esituse väljendusjõu suurendamiseks. Vibraato tekib helikõrguse pulseerival muutumisel ja seda kirjeldatakse kahe parameetri – helikõrguse muutumise määr ("extent of vibrato") ja helikõrguse muutumise kiirus ("rate of vibrato") – koosmõjus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1607#overlay-context=node/1606

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]

  1. joonis. TÄMBER. JOONIS 001. Osahelid sonogrammil Beethoveni 5. sümfoonia I osa alguse näitel selgituste loend https://vara.e-koolikott.ee/node/3608#overlay-context=

Videod[muuda]

  1. video. TÄMBER. VIDEO 001. Tämber (On Cloud Sine: Timbre https://youtu.be/4toE__coJAE) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3764
  2. video. TÄMBER. VIDEO 002. Liitheli tämber (Scott Laird: Where Music Meet Science Part 2: Timbre and Complex Waves https://youtu.be/nlv5bylQDsE) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3766

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]

  1. kontrollülesanne. Tämber. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/3645
  2. kontrollülesanne. Kõlavärvimeloodia. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/3647
  3. kontrollülesanne. Osahelid. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/3648

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Tämber. Antud on helisalvestis. Kasutades mõnda helisünteesiprogrammi (näiteks Reaper, Voce Vista), muuda helisalvestise tämbrit. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. Ülesande sooritamiseks on vajalik arvuti ja programmide olemasolu. https://vara.e-koolikott.ee/node/3768

Suured projektülesanded[muuda]

  1. suur projektülesanne. Helisüntees. Sünteesi tämber. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. Ülesande sooritamiseks on vajalik arvuti ning vastava programmi (näiteks Max/MSP, Csound) või riistvaralise generaatori olemasolu. https://vara.e-koolikott.ee/node/3770

Orkestratsioon[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Orkestratsioon on heliteose seade orkestrile või ansamblile. Orkestratsiooni all peetakse tavaliselt silmas heliteose partiide jaotamist muusikainstrumentide vahel. Orkestratsiooni all võib mõista ka orkestriteose loomise teooriat. Orkestratsiooni loomine on orkestreerimine. Algselt teistsugusele koosseisule loodud heliteose seadmise puhul tehakse vahet transkriptsioonil, mille puhul seadmisel püütakse võimalikult täpselt järgida algset heliteost ja arranžeeringul, mille puhul võivad algse heliteose olulised tunnused (näiteks vorm, faktuur, harmoonia) orkestreerimise käigus märkimisväärselt muutuda. https://vara.e-koolikott.ee/node/3772
    1. definitsioon. Partituur kitsamas tähenduses on muusikas heliteose kõigi muusikainstrumentide partiide üksikasjaline üleskirjutus ülestikku asuvatel noodijoonestikel. https://vara.e-koolikott.ee/node/1523#overlay-context=node/1522
    2. definitsioon. Partii, varem ka hääl, on ansambli-, koori- või orkestrimuusikas ühe laulja või lauljate rühma (häälerühma), ühe muusikainstrumendi või instrumentide rühma poolt esitatav muusikaline materjal või selle väljakirjutus. https://vara.e-koolikott.ee/node/3774
    3. definitsioon. Visand ehk skits ehk eskiis on helilooja tegevuse tulemus, millel puudub lõpetatud heliteose staatus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1815
    4. definitsioon. Partitsell on partituuri erivorm, milles on esitatud kogu heliteoses esinev muusikaline materjal tihendatud kujul võimalikult vähestel noodijoonestikel. Partitselli kasutatakse heliteose loomisel partituurieelse visandi või keeruka orkestriteose nö "laiendatud klaviirina", milles reaalselt mängitavale klaveripartiile on informatiivsetel eesmärkidel lisatud keeruka partituuri muid olulisi partiisid. https://vara.e-koolikott.ee/node/3776
    5. definitsioon. Klaviir ehk klaverikoondis on orkestriteose transkriptsioon klaverile. Klaviir on üks partituuri erivorme. https://vara.e-koolikott.ee/node/3778
    6. definitsioon. Muusikainstrument ehk muusikariist ehk pill on muusikas heli tekitamise vahend. https://vara.e-koolikott.ee/node/3780
    7. definitsioon. Sümfooniaorkester. Pillide järjekord partituuris Beethoveni 5, sümfoonia näitel:
      1. flööt
      2. oboe
      3. klarnet
      4. fagott
      5. metsasarv
      6. trompet
      7. timpanid
      8. viiul
      9. vioola
      10. tšello
      11. kontrabass https://vara.e-koolikott.ee/node/3781
    8. definitsioon. Transponeeriv muusikainstrument on muusikainstrument, mille kõlav helikõrgus erineb noodikirjas fikseeritud helikõrgusest püsiva intervalli võrra. Näiteks:
      1. pikoloflööt in Des kõlab kirjutatust väike noon kõrgemal
      2. pikoloflööt in C kõlab kirjutatust oktav kõrgemal
      3. pikolotrompet in F kõlab kirjutatust puhas kvart kõrgemal
      4. pikoloklarnet in Es kõlab kirjutatust väike terts kõrgemal
      5. pikolotrompet in Es kõlab kirjutatust väike terts kõrgemal
      6. sopraniino kõlab kirjutatust väike terts kõrgemal
      7. pikolotrompet in D kõlab kirjutatust suur sekund kõrgemal
      8. klarnet in B kõlab kirjutatust suur sekund madalamal
      9. trompet in B kõlab kirjutatust suur sekund madalamal
      10. sopransaksofon kõlab kirjutatust suur sekund madalamal
      11. inglissarv kõlab kirjutatust puhas kvint madalamal
      12. metsasarv in F viiulivõtmes kõlab kirjutatust puhas kvint madalamal, bassivõtmes kõlab kirjutatust puhas kvart kõrgemal
      13. altsaksofon kõlab kirjutatust suur sekst madalamal
      14. tšelesta kõlab kirjutatust oktav madalamal
      15. kontrafagott kõlab kirjutatust oktav madalamal
      16. kitarr kõlab kirjutatust oktav madalamal
      17. basskitarr kõlab kirjutatust oktav madalamal
      18. kontrabass bassivõtmes kõlab kirjutatust oktav madalamal, kuid viiulivõtmes seal, kus kirjutatud
      19. tenorsaksofon kõlab kirjutatust suur noon madalamal
      20. bassklarnet in B kõlab kirjutatust suur noon madalamal https://vara.e-koolikott.ee/node/3784

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]

  1. joonis. ORKESTRATSIOON. JOONIS 001. Pillide ulatused selgituste loend https://vara.e-koolikott.ee/node/1879

ASK[muuda]

Kontollülesanded[muuda]

  1. kontrollülesannne. ORKESTRATSIOON. Pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris https://vara.e-koolikott.ee/node/3681
  2. kontrollülesannne. ORKESTRATSIOON. Pillide järjekord sümfooniaorkestri partituuris https://vara.e-koolikott.ee/node/3682
  3. kontrollülesannne. ORKESTRATSIOON. Transponeeriv muusikainstrument. Milline väide peab paika? Antud on pilli nimetus. Vali õige transponeerimisintervall. Milline väide peab paika? (Summary) https://vara.e-koolikott.ee/node/3683

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Orkestratsioon. Lähtudes projektülesandest Harmoonia (https://vara.e-koolikott.ee/node/3740), orkestreeri kuni kahe takti pikkune lõik kahesele sümfooniaorkestrile. Alusena kasuta joonist ORKESTRATSIOON. JOONIS 001. Pillide ulatused https://vara.e-koolikott.ee/node/3787
  2. väike projektülesanne. Pilli võimaluste kaardistamine. Kaardista mõne pilli (sealhulgas inimhääle, inimkeha, ekperimentaalse muusikainstrumendi) võimalused. Loo visandpartituuri meetodit kasutades 1-3 minuti pikkune lugu sellele pillile. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3789

Suured projektülesanded[muuda]

  1. suur projektülesanne. Orkestreeritud loo kirjutamine. Kirjuta enda lugu orkestrile või orkestreeri kellegi teise lugu. Teemasid süvenemiseks:
    1. idee ja kõlaline realisatsioon
    2. strateegiline planeerimine: koosseis, pillide funktsioonid, ökonoomsus, efektiivsus
    3. figuuride jaotumine pillide vahel
    4. harmoonia kontekst
    5. orkestripedaal ja ruumikaja
    6. troobid, segmendid, ornament, heterofoonia
    7. crescendo konstrueerimine
    8. "laine" konstrueerimine
    9. hübriidinstrumendi konstrueerimine, sealhulgas maskimine
https://vara.e-koolikott.ee/node/3790

Muusikavorm +[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon +. Muusikavorm on muusikaline struktuur ajas. Muusikavormi ei ole võimalik tuvastada hetkes, sest muusikavorm kujuneb heliteose kui terviku osade järgnevuses. Muusikavormi kujundavad kordus ja kontrast või nende puudumine. https://vara.e-koolikott.ee/node/3791
    1. definitsioon +. Muusikaline struktuur on muusikas väljaspool aega (outside time, hors-temps) paiknev muusikalise terviku kõigi osade seoste kogum. Muusikalise struktuuri võivad moodustada mistahes muusikaliste objektide seosed. Muusikalise struktuuri üks skeeme on partituur. https://vara.e-koolikott.ee/node/3792
    2. definitsioon +. Motiiv on muusikas väikseim tähendust kandev muusikavorm. https://vara.e-koolikott.ee/node/1551#overlay-context=node/1550
    3. definitsioon +. Fraas on muusikas motiividest koosnev muusikavorm. Fraas on tavaliselt tuvastatav tsesuuri abil. Pikad fraasid võivad koosneda lühematest fraasidest. Fraasid moodustavad lause. https://vara.e-koolikott.ee/node/3793
    4. definitsioon +. Lause on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt fraasist, fraasi (varieeritud) kordusest ning summeerivast osast, mis tonaalses muusikas lõpeb tavaliselt poolkadentsiga. Laused moodustavad perioodi. https://vara.e-koolikott.ee/node/3794
    5. definitsioon +. Periood on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt vähemalt kahest lausest. Tonaalses muusikas perioodi eelviimane lause lõpeb poolkadentsi ja viimane täiskadentsiga. https://vara.e-koolikott.ee/node/3795
    6. definitsioon +. Variatsioonivorm ehk variatsioonid on muusikas variatsioonil põhinev muusikavorm, milles muusikalist teemat, näiteks meloodiat, bassiliini, harmoonilist järgnevust või muud muusikalist objekti korratakse muudetud kujul. https://vara.e-koolikott.ee/node/3796

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]

  1. joonis. MUUSIKAVORM. JOONIS 001. Muusikavormide loend https://vara.e-koolikott.ee/node/3797

Videod[muuda]

  1. video. MUUSIKAVORM. VIDEO 001. Motiiv ja fraas. (Music Theory 1 - Video 24: Musical Form I - Motive, Phrase, Cadence.https://youtu.be/UYekEMmnK-Y) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3798
  2. video. MUUSIKAVORM. VIDEO 002. Lause ja periood. (Music Theory 1 - Video 25: Musical Form II - Period and Sentence https://youtu.be/ZnUq4_11ppQ) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3799
  3. video. MUUSIKAVORM. VIDEO 003. Teema ja variatsioonid (Music Theory Lesson - Theme and Variations https://youtu.be/raqOYw5kRdc?list=RDZnUq4_11ppQ) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3800
  4. video. MUUSIKAVORM. VIDEO 004. Teose vormiskeemi graafiline esitlus Bachi fuuga näitel (Chris Wright: Music Appreciation - The Fugue Explained https://youtu.be/95gLT7NzHAM) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3801

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]

  1. kontrollülesanne +. Motiiv. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/3802
  2. kontrollülesanne +. Fraas. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/3803
  3. kontrollülesanne +. Lause. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/3804
  4. kontrollülesanne +. Periood. Milline väide peab paika? https://vara.e-koolikott.ee/node/3805

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Muusikavorm. Kasutades joonist VISANDPARTITUUR. JOONIS 001, koosta tervikliku muusikalõigu (näiteks heliteose osa) vormiskeem. https://vara.e-koolikott.ee/node/3806

Suured projektülesanded[muuda]

  1. suur projektülesanne. Lugu teatud vormis. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades lugu teatud vormis (näiteks variatsioonivormis). Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3807

Muusikažanr[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Muusikažanr on muusikas kokkuleppeline kategooria, millesse konkreetne heliteos või muusikapraktika kuulub. Muusikažanrit määrava kokkuleppe aluseks võivad olla kas heliteose enda või muusikalise kogemuse omadused. Puudub ühtne kriteerium, kuidas muusikat žanriliselt määratleda. Määratlemise aluseks võib olla näiteks esituskoosseis, muusikaline struktuur, kõla, sõnatekst, funktsioon (muusika esitamise koht, aeg, otstarve, kontekst), muusikastiil, muusikavorm. https://vara.e-koolikott.ee/node/3808

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]

  1. joonis. MUUSIKAŽANR. JOONIS 999. Muusikažanrite loend https://vara.e-koolikott.ee/node/3809

ASK[muuda]

Küsimused kattuvad peatüki "Muusikastiil" küsimustega, vt https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#ASK_16

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Muusikažanr. Vali endale meeldiv lugu ja tuvasta, millisesse muusikažanrisse see kuulub. Miks? https://vara.e-koolikott.ee/node/3810

Suured projektülesanded[muuda]

  1. suur projektülesanne. Lugu teatud žanris. Kirjuta teatud muusikažanris lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3811

Muusikastiil[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon. Muusikastiil on muusikaliste parameetrite vaikeväärtuste kogum. Muusikastiil võib olla iseloomulik teatavale ajastule, traditsioonile, koolkonnale, heliloojale, heliteosele või muusikapraktikale. https://vara.e-koolikott.ee/node/3812

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]

  1. joonis. MUUSIKASTIIL. JOONIS 001. SUUNAVAD KÜSIMUSED https://vara.e-koolikott.ee/node/3813
  2. joonis. MUUSIKASTIIL. JOONIS 002. WAGNERI STIIL https://vara.e-koolikott.ee/node/3814
  3. joonis. MUUSIKASTIIL. JOONIS 999. Muusikastiilide loend https://vara.e-koolikott.ee/node/3815

Videod[muuda]

  1. video. VIDEO 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa David Garretti töötluses. https://youtu.be/Z7oPHkqzPqA https://vara.e-koolikott.ee/node/3816

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]

Muusikaõpik gümnaasiumile 1. Keskaeg kuni 18. sajand[muuda]
  1. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gregooriuse laul: Veni creator spiritus. https://vara.e-koolikott.ee/node/3492#overlay-context=node/3493
  2. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Leoninus: Viderunt omnes. https://vara.e-koolikott.ee/node/3493
  3. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Machaut: Missa, Kyrie. https://vara.e-koolikott.ee/node/3494#overlay-context=node/3495
  4. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Palestrina: Missa papae Marcelli, Kyrie. https://vara.e-koolikott.ee/node/3501
  5. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Monteverdi: Orfeus, Avamäng. https://vara.e-koolikott.ee/node/3495#overlay-context=node/3496
  6. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Händel: Messias, Halleluia. https://vara.e-koolikott.ee/node/3496#overlay-context=node/3497
  7. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Bach: Tokaata ja fuuga d-moll. https://vara.e-koolikott.ee/node/3497#overlay-context=node/3498
  8. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mozart: Figaro pulm, avamäng. https://vara.e-koolikott.ee/node/3498
  9. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Beethoven: 5. sümfoonia. https://vara.e-koolikott.ee/node/2741
Muusikaõpik gümnaasiumile 2. 19. sajand[muuda]
  1. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schubert: Metshaldjas. https://vara.e-koolikott.ee/node/3502#overlay-context=node/3503
  2. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Chopin: Vihmapiiskade prelüüd. https://vara.e-koolikott.ee/node/3503#overlay-context=node/3504
  3. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Paganini: Kapriis nr. 24. https://vara.e-koolikott.ee/node/3504#overlay-context=node/3505
  4. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Brahms: Klaverikontsert d-moll, I osa. https://vara.e-koolikott.ee/node/3505#overlay-context=node/3507
  5. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Rossini: Sevilla habemeajaja, Figaro kavantiin. https://vara.e-koolikott.ee/node/3507#overlay-context=node/3508
  6. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Wagner: Valküüride lend. https://vara.e-koolikott.ee/node/3508#overlay-context=node/3509
  7. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Verdi: Nabucco, Orjade koor. https://vara.e-koolikott.ee/node/3509#overlay-context=node/3511
  8. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Tšaikovski: 6. sümfoonia, I osa. https://vara.e-koolikott.ee/node/3511#overlay-context=node/3512
  9. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sibelius: Finlandia. https://vara.e-koolikott.ee/node/3512
Muusikaõpik gümnaasiumile 3. 20.sajand[muuda]
  1. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahler: 8. sümfoonia, I osa. https://vara.e-koolikott.ee/node/3513#overlay-context=node/3514
  2. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Debussy: Fauni pärastlõuna. https://vara.e-koolikott.ee/node/3514#overlay-context=node/3515
  3. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stravinski: Kevadpühitsus. https://vara.e-koolikott.ee/node/3515#overlay-context=node/3516
  4. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schönberg: Pierrot lunaire. https://vara.e-koolikott.ee/node/3516#overlay-context=node/3517
  5. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gershwin: Rapsody in blue. https://vara.e-koolikott.ee/node/3517#overlay-context=node/3518
  6. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Šostakovitš: 10. sümfoonia, I osa. https://vara.e-koolikott.ee/node/3518#overlay-context=node/3519
  7. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stockhausen: Gesang der Jünglinge. https://vara.e-koolikott.ee/node/3519#overlay-context=node/3520
  8. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ligeti: Avantüürid. https://vara.e-koolikott.ee/node/3520#overlay-context=node/3521
  9. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Reich: Drumming. https://vara.e-koolikott.ee/node/3521
Muusikaõpik gümnaasiumile 3. Džäss[muuda]
  1. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Scott Joplin, “Maple Leaf Rag”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5266#overlay-context=node/5281
  2. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. King Oliver’s Creole Jazz bänd, “Dipper Mouth Blues”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5267#overlay-context=node/5266
  3. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duke Ellington, “Take The A Train”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5268#overlay-context=node/5267
  4. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Charlie Parker, “Anthropology”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5269#overlay-context=node/5268
  5. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Miles Davis, “So What”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5270#overlay-context=node/5269
  6. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. John Coltrane, “My Favorite Things”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5265#overlay-context=node/5270
  7. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ornette Coleman, “Free Jazz”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5271#overlay-context=node/5265
  8. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Weather Report, “Birdland”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5272#overlay-context=node/5271
  9. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahavishnu Orchestra. https://vara.e-koolikott.ee/node/5273#overlay-context=node/5272
  10. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Courtney Pine. https://vara.e-koolikott.ee/node/5274#overlay-context=node/5273
  11. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Pat Metheny, “Orchestrion”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5275#overlay-context=node/5274
Muusikaõpik gümnaasiumile 3. Rock ja pop[muuda]
  1. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Elvis Presley, “Hound Dog”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5276#overlay-context=node/5275
  2. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Beatles, “Love Me Do”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5280#overlay-context=node/5276
  3. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Black Sabbath, “Iron Man”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5277#overlay-context=node/5280
  4. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sex Pistols, “Anarchy in the U.K.”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5278#overlay-context=node/5277
  5. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Smiths, “This Charming Man”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5279#overlay-context=node/5278
  6. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Joy Division, “Love Will Tear Us Apart”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5281#overlay-context=node/5279
  7. kontrollülesanne. Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duran Duran, “Planet Earth”. https://vara.e-koolikott.ee/node/5282#overlay-context=node/5281

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Täienda muusikastiili artiklit vikipeedias. Süvene põhjalikumalt mõnda muusikastiili (vt MUUSIKASTIIL. JOONIS 999. Muusikastiilide loend) ja kirjuta vähemalt 1800 tähemärgi pikkune tekst, mis täiendab vastavat Vikipeedia artiklit. Kui Vikipeedias puudub artikkel Sinu lemmikstiilist, palun loo uus artikkel. Tutvusta oma tööd ja selle tulemust sõpradele. https://vara.e-koolikott.ee/node/3788
  2. väike projektülesanne. Koosta heliteose stiilimudel. Antud on olemasoleva heliteose partituur. Koosta stiilimudel. Kirjuta stiilimudeli põhjal 1 kuni 4 takti pikkune muusikalõik antud stiilis. https://vara.e-koolikott.ee/node/3786

Suured projektülesanded[muuda]

  1. suur projektülesanne +. Lugu teatud stiilis. Kirjuta teatud muusikastiili reeglitest lähtudes lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3785

Muusikamatemaatika +[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon +. Muusikamatemaatika on rakendusmatemaatika haru, milles tegeldakse muusika loomiseks ja analüüsimiseks vajalike matemaatiliste mudelite väljatöötamise ja uurimisega. https://vara.e-koolikott.ee/node/3783

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]

  1. joonis. ALEATOORIKA. JOONIS 002. JUHUSLIKE ARVUDE GENERAATOR. MELOODIA + HARMOONIA https://vara.e-koolikott.ee/node/3782

Videod[muuda]

  1. video. MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 001. Liitheli koostis (Complex sounds - sound theory https://youtu.be/vc-MrwZBxtg) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3779
  2. video. MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 002. Puhta ja võrdtempereeritud häälestuse võrdlus (Harmony 3: Just Intonation and Equal Temperament https://youtu.be/yS9dbH5qDV0) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3777
  3. video. MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 003. Sissejuhatus muusikalisse hulgateooriasse (Music Theory: Set Theory, Part 1 https://youtu.be/49L3hOyOKCY?list=RDZnUq4_11ppQ) Tõlge eesti keelde https://vara.e-koolikott.ee/node/3775

ASK puudu ja nii jääbki[muuda]

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Muusikamatemaatika. Loo muusikalise objekti matemaatiline mudel. Tuleta mudelit kasutades vähemalt üks konkreetne muusikaline objekt. Kirjelda tööprotsessi. https://vara.e-koolikott.ee/node/3773

Suured projektülesanded[muuda]

    1. suur projektülesanne. Heliteos. Kirjuta lugu, kasutades vähemalt kahte matemaatilist mudelit. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Teemasid süvenemiseks:
      1. liitheli spektraalne ülesehitus ja Fourier' rida
      2. häälestussüsteemid: puhas ja võrdtempereeritud häälestus ning geomeetrilised jadad
      3. helilaad ja selle matemaatiline mudel
      4. muusikaline hulgateooria kompositsioonilise ülesande teenistuses
      5. rütmi matemaatiline mudel
https://vara.e-koolikott.ee/node/3771

Muusikateater +[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon +. Muusikateater on teatri liik, milles kogu lavaline tegevus on seotud muusikaga. Muusikateatri žanrid on näiteks ooper, operett, ballett ja muusikal. Muusikateater on sõnateatri, nukuteatri ja tantsuteatri kõrval üks teatri neljast klassikalisest harust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3769
    1. definitsioon +. libreto on ooperi, opereti, muusikali, oratooriumi, kantaadi või muu muusika- või muusikateatriteose tekst. Laiendatud tähenduses nimetatakse libretoks ka balleti või pantomiimi stsenaariumi. https://vara.e-koolikott.ee/node/3767
    2. definitsioon +. stseen on lavastuse või filmi osa, mida iseloomustab ühtne tegevus, tegelaskond ja kujundus. https://vara.e-koolikott.ee/node/3765
    3. definitsioon +. retsitatiiv on muusikas tavaliselt ühehäälne vokaalmuusika žanr, mida iseloomustab kõne jäljendamine muusikas. https://vara.e-koolikott.ee/node/3763
    4. definitsioon +. aaria on muusikažanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või -muusikainstrumendile. Ooperis, oratooriumis, kantaadis või muus vokaalmuusikažanris võib aaria moodustada iseseisva osa. 17.-18. sajandil hakati aariaks nimetama ka vokaalmuusika mudelite järgi kirjutatud meloodilisi instrumentaalteoseid. https://vara.e-koolikott.ee/node/3762

SHOW puudu[muuda]

ASK puudu ja nii jääbki[muuda]

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Stseeni helide kirjeldus. Antud on stseeni sõnaline kirjeldus ja/või pilt. Kirjelda sõnaliselt (maksimum üks A4), millised helid võiksid laval kõlada. https://vara.e-koolikott.ee/node/3759

Suured projektülesanded[muuda]

  1. Suur projektülesanne. Muusika lavateosele. Loo lavateose muusika. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3757

Filmimuusika +[muuda]

TELL[muuda]

  1. definitsioon +. Filmimuusika ehk filmiheli on filmi heliriba. Filmimuusika võib koosneda kas konkreetse filmi jaoks komponeeritud või ka varem loodud muusikast, loodus- või tehiskeskkonna helidest, heliefektidest, filmi tegelaste kõnest ja muudest helidest. https://vara.e-koolikott.ee/node/3756

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]

  1. joonis. FILMIMUUSIKA. JOONIS 001. FILMIMUUSIKA MUDEL https://vara.e-koolikott.ee/node/3753

Videod[muuda]

  1. video. FILMIMUUSIKA. VIDEO 001. Sissejuhatus heldisaini (On Cloud Sine: Introduction to Sound Design https://youtu.be/RutTvrXlMhY) Tõlge eesti keelde

ASK puudu ja nii jääbki[muuda]

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]

  1. väike projektülesanne. Foto helindamine. Antud on foto. Kirjelda sõnaliselt (maksimum üks A4), millised helid (muusika) fotol kõlavad. https://vara.e-koolikott.ee/node/3750

Suured projektülesanded[muuda]

  1. suur projektülesanne. Filmi helindamine. Osale filmimeeskonnas, helinda film. Kirjelda tulemust, kasutades filmimuusika mudelit (vt FILMIMUUSIKA. JOONIS 001. FILMIMUUSIKA MUDEL) https://vara.e-koolikott.ee/node/3748


Juhendmaterjal õpetajale ja iseõppijale[muuda]

Kursuse lühikirjeldus[muuda]

Digiõppevahend ja sellega seotud kursus "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile" sisustab Gümnaasiumi riikliku õppekava lisa 6 Ainevaldkond „Kunstiained“, punkti 2.1.2. Muusikaõpetuse kirjeldus, punktis 2) sisalduva muusika õppekava teema "omalooming".

Kursuse jooksul luuakse erinevaid muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika põhimõisted.

Kursus on suunatud üldhariduskooli gümnaasiumitasemele, st inimestele, kes on küll läbinud põhikooli ainekava, kuid kes alustavad muusikateooria õppimist sisuliselt nullist. Kursuse läbimise nominaalne kestus on 3 õppeaastat.

Kursus ei ole heliloomingu kursus, sest sooritatakse õpetaja antud ülesandeid. Loomulikult on teretulnud õpilaste initsiatiiv oma lahenduste väljapakkumisel, kuid see ei asu enam kompositsiooniõpetuse kursuse raamides. Antud kursuse piir jookseb seal, kus inimene saab sedavõrd innustust, et hakkab ise oma lugu kirjutama. Oma loo kirjutamise võimalus on olemas alates esimesest teemast.

Kursus on stiilineutraalne. Kuigi enamus muusikanäiteid on toodud klassikalisest muusikast, on kõik käsitletavad muusikalised tööriistad kasutatavad mistahes muusikas.

Kursuse sihtrühm[muuda]

Kursus on disainitud üldhariduskooli gümnaasiumitasemele, st inimesele, kes on küll läbinud põhikooli ainekava, kuid alustab muusikateooria õppimist sisuliselt nullist. Seetõttu on kursus koostatud ühe võimaliku aegreana: kursus algab muusikaliste elementide kirjeldamisega ning iga uus asi toetub võimalikult eelmistele.

Varem muusikateooriat õppinud inimese puhul on arvatavasti mõttekam läheneda kursuse materjalile pigem modulaarselt: teemad on alfabeetilises järjekorras (vt näiteks https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/%C3%95PPEVAHEND) ning õpetaja/õpilane koostab ise oma individuaalse õppeprotsessi aegrea.

Kursust võib kasutada ka täiskasvanud iseõppija. Sõltuvalt tasemest võib iseõppija koostada ise oma teemade läbimise järjekorra.

Kursuse materjalid on kasutatavad ka lastemuusikakoolis kas solfedžotunni osana või ka iseseisva fakultatiivse ainena.

Metoodilised ja didaktilised lähtekohad[muuda]

Kursuse näidisjuhtumiks ehk probleemsituatsiooni (whole task) kirjeldab küsimus "Ma tahan luua oma sümfoonia. Kuidas saada aru, mis on pandud kirja Beethoveni 5. sümfoonia partituuris"?

Kursuse käigus läbitavaid teooria mõisteid ei õpita nö tühikäigul, "teoreetiliselt", st justkui mõistete endi pärast. Antud kursuse raames teooria mõisteid õpitakse ainult selleks, et nendega kohe ka midagi praktilist korda saata (sellest ka mõistete piiratud arv). Näiteks, kui mõisted "muusikaline objekt" ja "partituur" on õpitud, siis nendega kohe ka tehakse midagi, st paigutatakse mõned muusikalised objektid partituuri. Sama toimub helivältuste, helikõrguste ja muude objektidega. Sellest ka kursuse nimetus "kompositsiooniõpetus", mitte aga näiteks "elementaariteooria", "muusikaanalüüs", "vormianalüüs" vms. Lihtsustatult, kursus näitab, et "see on kruvikeeraja ja see on kruvi". Õpetaja ütleb: keerake sinna laua sisse kolm kruvi. Ning kohe hakkab toimuma kruvide keeramine.

Kursus ei ole heliloomingu kursus, sest sooritatakse õpetaja antud ülesandeid. Loomulikult on teretulnud õpilaste initsiatiiv oma lahenduste väljapakkumisel, kuid see ei asu enam kompositsiooniõpetuse kursuse raamides. Antud kursuse piir jookseb seal, kus inimene saab sedavõrd innustust, et hakkab ise oma lugu kirjutama. Oma loo kirjutamise võimalus on olemas alates esimesest tunnist ja teemast (vt suured projektülesanded).

Kursus on stiilineutraalne. Kuigi enamus muusikanäiteid on toodud klassikalisest muusikast, on kõik õpikus olevad muusikalised tööriistad kasutatavad mistahes muusikas.

Õppevahend ei ole nö täht-tähelt täitmiseks. Õpetaja võib vajadusel materjali kärpida või juurde lisada. Kuna kursuse põhiline väljund on loominguline porfoolio, siis võib ka õppimist alustada kohe projektülesande kallal reaalsest tegutsemisest ja avada teoreetilisi mõisteid alles vastustena töö käigus tekkinud küsimustele.

Ideid selle kohta, kuidas tund võiks olla üles ehitatud, pakuvad õpetajale Planneri keskkonnas teostatud näidistunnikavad ja õpistsenaariumid.

Kursuse ülesehitus[muuda]

Materjali tüübid[muuda]

Kursuse ülesehitus õppeobjektideks lähtub jaotusest (Sulgudes on eelistatud sisutüüp Drupalis):

TELL = definitsioon (Column)
SHOW = joonis: JOONIS (Image Hotspot), VIDEO (Column: Video)
ASK = kontrollülesanne: Milline väide peab paika? (Summary), test (Quiz), sõnaline harjutus (Quiz), noodikirjas harjutus (MusGen)
DO = väike projektülesanne (Column), suur projektülesanne (Column)

Mõistete definitsioonid lähtuvad Vikipeedias olevatest muusika mõistete määratlustest. Igale mõistele on lisatud link Vikipeedia artiklile, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada.

Jooniste eesmärk on anda võimalikult suur pilt, mille juurde tuleb korduvalt tagasi pöörduda. Seetõttu võivad joonised alguseses tunduda seosterohked ja keerulised.

Videod avavad teatud meetodeid ajalise protsessina.

Küsimuste puhul on põhiline sihtrühm iseõppija, kes peab suutma mõiste määratlusest nö läbi närida. Seetõttu on rõhuasetus ülesannetel, milles tuleb tõene info libainfo hulgast ära tunda. Harjutused on mõeldud eelkõige iseseisvaks treeninguks ja koostajad ei soovita nendele tundides eriti aega raisata.

Projektülesanded moodustavad õpilase isikliku portfoolio, milles iga järgev ülesanne põhineb üldjuhul eelnevatel. Kursus on läbitud, kui on täidetud portfoolio miinimummaht. Portfoolio tuleb esitada nii elektroonilises kui ka paberkandja vormis. Portfoolio moodustab teatud kogus testide ja harjutuste sooritusi ning väikseid projektülesandeid (näiteks 9, sõltub õpetajast ja õpilaste tasemest) ja vähemalt üks suur projektülesanne aastas. Kes jõuab või tahab, võib teha rohkem. Projektülesannete puhul on refleksiooni huvides soovitatav tööprotsessi ja esituste dokumenteerimine näiteks audiosalvesti või videokaamera abil. Audio-videodokumentatsioon võib moodustada osa portfooliost.

Näidisajakava[muuda]

Kursus on jagatud kolme etappi:

Elemendid (1. aasta). Elementide etapis on lähenemine eelkõige analüütiline, kiht-kihiline. Sellest ka nö väikeste projektülesannete ehk DÕV mõistes DO-ülesannete fookus võimalikult ühel asjal (põhimõte: üks asi korraga). Kui teema on helivältus, siis koostatakse helivältuste rida ning ei uurita, kas teatud helivältusega noodil võib olla ka helikõrgus või veel midagi muud jne.
Seosed (2. aasta). Seoste etapis on lähenemine sünteetiline. Etapp algab näiteks rütmiga, mis eeldab juba helivältuste teatud moel järjestamist, st nende seostamist. Etapp võiks mõne inimese jaoks lõppeda ka heliteose valmimisega.
Kriitika (3. aasta). Kolmandas, kriitika, refleksiooni etapis kirjutatakse pigem sõnatekste, koostatakse skeeme jne. Huvilised jätkavad ka oma lugude kirjutamist. Kuna selles etapis on põhirõhk stiilidel, vormidel ja žanritel, eeldab see põhjalikumat süvenemist muusikaajaloo teatud nähtustesse. Ilmselt loetakse siis läbi ka praegu gümnaasiumis kasutusel olevad muusiakajaloo õpikud ja nuusutatakse veidi ka ajaloolist komposistiooniõpetust (näiteks meloodia kirjutamine ranges stiilis, barokkstiilis ja klassitsistlikus stiilis vms).
Süvenemine (valikaine, paralleelselt põhikursustega). Need õpilased, kellel on süvendatud huvi heliloomingu või muusika uurimise vastu, tegelevad oma heliloomingu- või uurimisprojektiga.


I aasta (G1): "Elemendid"[muuda]

Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Uusaegse helikeele kujunemine"

I poolaasta[muuda]
  1. Muusikaline objekt
  2. Helivältus
  3. Helikõrgus
II poolaasta[muuda]
  1. Akord
  2. Meloodia
  3. Väli

II aasta (G2): "Seosed"[muuda]

Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Rahvuslikkus muusikas".

I poolaasta[muuda]
  1. Rütm
  2. Harmoonia
  3. Faktuur
  4. Kontrapunkt
II poolaasta[muuda]
  1. Variatsioon
  2. Tämber
  3. Orkestratsioon

III aasta (G3): "Kriitika"[muuda]

Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Muusika 20. ja 21. sajandil"

I poolaasta[muuda]
  1. Muusikastiil
  2. Muusikažanr
  3. Muusikavorm
II poolaasta[muuda]

Varuaeg portfoolio lõpetamiseks.

IV valikaine (paralleelselt põhikursustega): "Süvenemine"[muuda]

  1. Muusikamatemaatika
  2. Muusikateater
  3. Filmimuusika
  4. Multimeedium


Põhjalikum sissevaade põhikursuste teemadesse

Individuaalne õppekava

Praktilise või uurimistöö tegemine

Põhjalikum lõimimine teiste õppeainete ja kunstivaldkondadega: matemaatika, füüsika, kirjandus, teater, film, multimeedium

Muid teemasid süvenemiseks:

  1. Polümeetria, polürütm
  2. Harmoonia (septakord, altereeritud akordid ja muud, laadid
  3. Meloodia harmoniseerimine (tonaalne, seeria, dodekafoonia, seeriamaatriks)
  4. Binauraalsed rütmid

Raskusastmed[muuda]

Plussiga (+) on tähistatud süvendav mõiste. Sõltub õpilaste ja õpetaja valmisolekust, kui palju süvendavaid teemasid soovitakse ja jõutakse läbida.

Kontrollülesannete ja harjutuste raskusastmed sõltuvad ülesande õige lahendamise kiirusest: mida kiirem lahendamine, seda raskem ülesanne.

Lõimimine[muuda]

Nool (->) tähistab lõimimist või viidet süvendava või tulevikus õpitava mõiste juurde. Muusika kompositsiooniõpetuse lõimumise võimalused on näiteks:

  1. muusikaajalugu, vt Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM
  2. matemaatika
  3. füüsika
  4. ajalugu
  5. psühholoogia
  6. filosoofia

Digikogumiku ja tehniliste vahendite kasutamine[muuda]

Enamus kursusest on läbitav paberi ja pliiatsiga. Arvuti ja muude tehniliste vahendite kasutamise vajadus on märgitud eraldi.

Digikogumiku kasutamine eeldab digivahendite (arvuti, tahvelarvuti, nutitelefoni) olemasolu.

Arvutit ja vastavaid programme on vaja mõnede (näiteks Tämbri peatüki) ülesannete sooritamiseks.

Tagasiside[muuda]

Koostajad soovitavad kursuse tagasisidena kasutada kujundlikku hindamist kombinatsioonis kategooriatega arvestatud-mittearvestatud.

Kursuse sooritamise täpsed tingimused võib määrata õpetaja, kuid koostajad soovitavad määrata põhitingimuseks vähemalt üheksast väiksest ja ühest suurest projektülesandest koosneva portfoolio olemasolu.

Lisaks võib tingimuseks määrata ka

  1. teatud arvu harjutuste veatu sooritamise teatud kontrollaja jooksul
  2. kursusega seotud muusikateooria mõistete testi veatu sooritamise TAO keskkonnas

Tagasisidevorm õpilasele[muuda]

Kursuse lõpus palun õpilasel täita tagasisidevorm https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScAXA5x-NLAcnqZopjximGChIRGDbIjaRiWS32Dh75ZvETd1Q/viewform

Tagasisidevastuste teadasaamiseks palun õpetajal saata meil Eesti Arnold Schönbergi Ühingu aadressil schoenberg@schoenberg.ee

Eesti Arnold Schönbergi Ühing avab seejärel õpetajale ligipääsu vastustele.

See tagasisidevorm:

1. ei ole test, milles on õiged või valed vastused. Täiesti aktsepteeritav tulemus on see, kui inimene ei oskagi nendele küsimustele midagi vastata, st tema meelest ei ole ta mitte midagi õppinud, tal ei ole olnud mingit võimalust või tahtmist neid teadmisi kusagil kasutada või ta ei taha selles vallas midagi uut juurde õppida.
2. ei ole õppevahendi kvantitatiivse hindamise vahend. Seetõttu on küsimustes välditud liiga kitsast kategoriseerimist konkreetsete ülesannete või ülesandetüüpide kaupa. Eesmärk on näha puude taga metsa, st aidata saada aru, millise teadmise ja tunnetuse on õpilane neid ülesandeid lahendades tegelikult omandanud.

Õppevahendi kasutamine kutsehariduses[muuda]

Õppevahendi kasutamisel kutsehariduses tuleks kõigepealt mõista seda seda, et Eestis on muusikaõpetuse seisukohast kutsehariduses neli erinevat taset:

  1. mittemuusikutele suunatud muusikaõpetus tavalises kutsekoolis
  2. muusikalistes keskerihariduses kõigile muudele erialade, välja arvatud heliloojate ja muusikateoreetikute tase
  3. muusikalise keskhariduse tasemel õppivate heliloojate ja muusikateoreetikute tase

Diferentseerimine erivajadustega õppijale[muuda]

10 olulisemat mõistet[muuda]

Helivältus[muuda]

  1. definitsioon. Helivältus on muusikas heli või vaikuse suhteline kestus. Helivältust kirjeldatakse -> mõõtühikuks oleva helivältuse, milleks tavaliselt on tervenoot või tervepaus, -> korrutise või -> jagatisena. Helivältuse pikendamiseks kasutatakse noodikirjas noodi- või pausimärgi järel punkti, noote ühendavat pidekaart ning noodi või pausi kohale või alla kirjutatud fermaati. https://vara.e-koolikott.ee/node/3
  2. definitsioon. Takt on noodikirjas absoluutse või suhtelise kestusega -> ajavahemiku -> tähis. Takti tähistamiseks partituuris võib kasutada taktimõõdu ja taktijoone -> märke. https://vara.e-koolikott.ee/node/1526#overlay-context=node/1524
  3. definitsioon. Löök on muusikas ajaühik helikestuste või helivältuste rühmitamiseks. Absoluutse kestusega lööke kirjeldatakse -> aja mõõtmise abil (näiteks -> sekundites). Suhtelise kestusega lööke kirjeldatakse helivältuste abil: löök võib olla näiteks veerandnoodi, poolnoodi või kaheksandiknoodi pikkune. https://vara.e-koolikott.ee/node/1527#overlay-context=node/1526
  4. definitsioon. Taktimõõt on noodikirjas takti löökideks jaotumise kirjeldus. Taktimõõdu tähis on -> harilik murd, milles murru lugeja näitab, mitu lööki on taktis ja murru nimetaja näitab, milline helivältus vastab ühele löögile. https://vara.e-koolikott.ee/node/1528#overlay-context=node/1527

Helikõrgus[muuda]

  1. definitsioon. Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses -> helisagedusest. -> Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab osahelide kombinatsioon. https://vara.e-koolikott.ee/node/1530#overlay-context=node/1528
  2. definitsioon. Alusheli on diatoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" (Stammton) on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. https://vara.e-koolikott.ee/node/1531#overlay-context=node/1530
  3. definitsioon. Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti. https://vara.e-koolikott.ee/node/1536#overlay-context=node/1535
  4. definitsioon. Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul. https://vara.e-koolikott.ee/node/1538#overlay-context=node/1537

Akord[muuda]

  1. definitsioon. Akord on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide intervallide suhete abil. Kui akordi helid on tertsisuhtes, siis näiteks kolmkõla põhikuju ehitub kahest, septakordi põhikuju kolmest ja noonakordi põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on kvardisuhtes, võivad moodustuda kvartakordid või kvintakordid. Sekunditest ja sekundist väiksematest mikrointervallidest ehituvat akordi nimetatakse klastriks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1549#overlay-context=node/1543
  2. definitsioon. Intervall on muusikas kahe heli helikõrguste suhe. Intervall esitatakse tervetoonides, pooltoonides, tsentides või võnkesageduste jagatisena. https://vara.e-koolikott.ee/node/1543

Välislingid[muuda]

12tone[muuda]

  • Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 6 Ainevaldkond „Kunstiained“, punkt 2.1.2. Muusikaõpetuse kirjeldus, punkt 2) omalooming;