Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile

Allikas: Vikiõpikud
Täna on 15. aprill 2024

Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile

Muusika õppekava teema: omalooming[1]

Ilmsete vigade parandamine: ERRATA


Peatükkide loend e-koolikoti keskkonnas[muuda]

Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile

Katuskogumik https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18751

Juhend https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/18647-Muusika-kompositsiooniopetus-gumnaasiumile-Juhend/216839

Koostamis- ja aruteluleht Vikiõpikutes https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus_g%C3%BCmnaasiumile

Õpetajaraamat https://sites.google.com/view/opetajaraamat/muusikaaine-kursused/muusika-kompositsiooni%C3%B5petus

Elemendid

Seosed

Kriitika

Süvenemine

LISAD

Õppevahend[muuda]

Elemendid[muuda]

Partituur[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on partituur, noodikiri, noot, paus, helitugevus, dünaamika, karakter, visand ja transkriptsioon.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.


DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

partituur

noodikiri

noot

paus

helitugevus

dünaamika

karakter

visand

transkriptsioon

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Partituur laiemas tähenduses ehk noot on muusika avaldumisvorm noodikirjas. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11423 https://e-koolikott.ee/material?id=13854
    1. definitsioon. Noodikiri on muusika kirjapanemiseks kasutatav märgisüsteem. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11003 https://e-koolikott.ee/material?id=13657
    2. definitsioon. Noot on noodikirjas heli tähistav märk. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11055 https://e-koolikott.ee/material?id=13681
    3. definitsioon. Paus on noodikirjas heli puudumist tähistav märk. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11057 https://e-koolikott.ee/material?id=13682
    4. definitsioon. Helitugevus on helitaju omadus, mis sõltub helivaljusest ja heliintensiivsusest. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11059 https://e-koolikott.ee/material?id=13683
    5. definitsioon. Dünaamika on õpetus muutumisest. Muusika puhul räägitakse dünaamikast tavaliselt seoses helitugevusega, kuid muutuda võib ka näiteks tempo, harmoonia, artikulatsioon, karakter, tämber, faktuur, muusikavorm või kontuur. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/15073 https://e-koolikott.ee/material?id=18188
    6. definitsioon. Karakter on esituse väljenduslaad. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11058 https://e-koolikott.ee/material?id=13684
    7. definitsioon. Visand on helilooja tegevuse kirjalik tulemus, millel puudub heliteose staatus. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11326 https://e-koolikott.ee/material?id=13795
    8. definitsioon **. Transkriptsioon on muusika ümberkirjutus ühest noodikirja liigist teise, heliteose seade erinevasse instrumentatsiooni või fonogrammil kõlava muusika üleskirjutus noodikirjas. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12936 https://e-koolikott.ee/material?id=14878
    9. definitsioon **. Kuulamispartituur on kõla põhjal loodud, tavaliselt graafilist notatsiooni kasutav transkriptsioon, mis võimaldab muusikalisi struktuure visualiseerimise kaudu paremini analüüsida. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17402

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. PARTITUUR. A JOONIS 001. Näidisjuhtum. Beethoveni 5. sümfoonia. Partituur, lk. 1 (selgituste loend) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17456 https://e-koolikott.ee/material?id=13451
  2. joonis. NOODIKIRI. A JOONIS 000. Noodikirja märkide loend https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11372 https://e-koolikott.ee/material?id=13832
  3. joonis. MUUSIKALINE OBJEKT. B JOONIS 000. Muusikaliste objektide loend https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17403
  4. joonis. VISANDPARTITUUR. A JOONIS 899. Visandpartituuri simulaator Filmilooja ja visuaalkunstniku Oskar Fischingeri ideedest inspireeritud lustakas Google'i animeeritud vigurlogo illustreerib helide maailma visuaalse modelleerimise üht võimalikku simulatsiooni. Kasuta mõtte käima tõmbamiseks enne visandpartituuri juurde asumist. Vajadusel kasuta joonist VISANDPARTITUUR. B JOONIS 000. Loo muusikaline objekt ajas https://e-koolikott.ee/oppematerjal/27002-PARTITUUR-JOONIS-899-Visandpartituuri-simulaator
  5. joonis. VISANDPARTITUUR. B JOONIS 000. Loo muusikaline objekt ajas (selgituste loend) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17457 https://e-koolikott.ee/material?id=13833
Videod[muuda]
  1. video. PARTITUUR. VIDEO 001. Kuidas lugeda partituuri. (Julian Cianciolo. How to Read Sheet Music https://youtu.be/-3WuQxnA7Hg) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/15860 https://e-koolikott.ee/material?id=20251

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. PARTITUUR. KONTROLLÜLESANNE. Noot. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10911 https://e-koolikott.ee/material?id=13632
  2. kontrollülesanne. PARTITUUR. KONTROLLÜLESANNE. Paus. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10912 https://e-koolikott.ee/material?id=13633
  3. kontrollülesanne. PARTITUUR. KONTROLLÜLESANNE. Helitugevus. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10914 https://e-koolikott.ee/material?id=13634

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. PARTITUUR. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Koreomuusikaline seos. Klass jaguneb 3-liikmelisteks rühmadeks. Igas rühmas on üks liikuja, üks helitekitaja ja üks kirjapanija. Liikuja teeb liigutuse ning helitekitaja tekitab liigutust illustreeriva heli. Kirjapanija loob või leiab helile sobiva graafilise, tähelise, numbrilise või sõnalise noodikirja märgi, paneb selle kirja ja kirjeldab, millist heli märk tähistab. Kirjutis antakse järgmisele rühmale, mis selle nii heli tekitades kui ka liikudes esitab. Järgneb arutelu, mille käigus kirjeldatakse tulemust. Vajadusel kasutada töölehte MUUSIKALINE OBJEKT. B JOONIS 000. Muusikaliste objektide loend. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/15863 https://e-koolikott.ee/material?name=Partituur_Vaike_projektulesann&id=20314
  2. väike projektülesanne. PARTITUUR. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Väike visandpartituur. Tuvasta lähiümbruses vähemalt kolm heli. Mõtle ja määra, milline noodikirja märk (graafiline kujund, täht, number, sõna) heli ja selle käitumist võiks tähistada. Vajadusel loo ise noodikirja märk. Loo lühike, 5- kuni 15-sekundiline kompositsioon, milles kasutad neid helisid. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Vajadusel kasuta töölehti MUUSIKALINE OBJEKT. B JOONIS 000. Muusikaliste objektide loend ja VISANDPARTITUUR. B JOONIS 000. Loo muusikaline objekt ajas. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11398 https://e-koolikott.ee/material?id=13841
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne. PARTITUUR. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Suur visandpartituur. Kirjelda sõnadega vähemalt kahtteist erinevat heli enda ümbrusest. Mõtle ja määra, milline noodikirja märk (graafiline kujund, täht, number, sõna) heli ja selle käitumist võiks tähistada. Loo umbes 1- kuni 3-minutiline kompositsioon, milles kasutad neid helisid. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Vajadusel kasuta töölehti MUUSIKALINE OBJEKT. B JOONIS 000. Muusikaliste objektide loend ja VISANDPARTITUUR. B JOONIS 000. Loo muusikaline objekt ajas. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12937 https://e-koolikott.ee/material?id=14879
  2. suur projektülesanne **. PARTITUUR. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Kuulamispartituur. Antud on helisalvestis. Kasutades kõiki olemasolevaid teadmisi, transkribeeri helisalvestis kuulamispartituurina. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Vajadusel kasuta töölehti VISANDPARTITUUR. B JOONIS 000. Loo muusikaline objekt ajas ja MUUSIKALINE OBJEKT. B JOONIS 000. Muusikaliste objektide loend. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12939 https://e-koolikott.ee/material?id=14880

TUNNIVIDEOD[muuda]

30.8.2017[muuda]
  1. näidistund. 30.8.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal, helinivoo vajab tõstmist)
  2. näidistund. 30.8.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal, helinivoo vajab tõstmist)
6.9.2017[muuda]
  1. näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
  3. näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
13.9.2017[muuda]
  1. näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
20.9.2017[muuda]
  1. näidistund. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. arutelu. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4 (toormaterjal)

Helivältus[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on helivältus, punkt, pidekaar, fermaat, takt, löök, taktimõõt, aktsent ja tuplet (duool, triool, kvartool, kvintool, sekstool, septool)

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.


DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

helivältus

punkt

pidekaar

fermaat

takt

löök

taktimõõt

aktsent

tuplet

duool

triool

kvartool

kvintool

sekstool

septool

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Helivältus on heli või vaikuse suhteline kestus. Helivältust kirjeldatakse mõõtühikuks oleva helivältuse korrutise või jagatisena. Helivältuse pikendamiseks kasutatakse noodikirjas noodi- või pausimärgi järel punkti, noote ühendavat pidekaart ning noodi- või pausimärgi kohale või alla kirjutatud fermaati. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/9963 https://e-koolikott.ee/material?id=13037
    1. definitsioon. Punkt on noodikirja märk, mis noodi või pausi järel pikendab helivältust poole võrra. Järgmine punkt pikendab helivältust poole võrra eelmise punktiga lisandunud vältusest. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11525 https://e-koolikott.ee/material?id=13909
    2. definitsioon. Pidekaar on noodikirja märk, mida kasutatakse vähemalt kahe sama helikõrgusega noodi ühendamiseks. Pidekaarega ühendatud nootide koguvältus võrdub ühendatud nootide vältuste summaga. Pause pidekaarega ei ühendata. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11529 https://e-koolikott.ee/material?id=13910
    3. definitsioon. Fermaat on noodikirja märk, mis annab muusikateose esitajale teosest ja muusikastiilist sõltuva võimaluse helivältust pikendada. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11531 https://e-koolikott.ee/material?id=13911
  1. definitsioon. Takt on noodikirjas absoluutse või suhtelise ajavahemiku tähis. Takti tähistamiseks partituuris võib kasutada taktimõõdu ja taktijoone märke. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11064 https://e-koolikott.ee/material?id=13685
    1. definitsioon. Löök on ajaühik helikestuste või helivältuste rühmitamiseks. Lööki kirjeldatakse helikestuse või helivältuse abil. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11065 https://e-koolikott.ee/material?id=13686
    2. definitsioon. Taktimõõt on noodikirjas takti löökideks jagamise kirjeldus. Taktimõõdu märk on harilik murd, milles murru lugeja näitab, mitu lööki on taktis ja murru nimetaja näitab, milline helivältus vastab ühele löögile. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11066 https://e-koolikott.ee/material?id=13687
  1. definitsioon **. Tuplet on sama helivältuse jaotuste aluseks olevate erinevate algarvuliste astme aluste kordsete suhe. Tuplet-i näited on
duool - sama helivältus on jagatud kaheks võrdseks helivältuseks näiteks kolme või viie võrdse helivältuse vastu
triool - sama helivältus on jagatud kolmeks võrdseks helivältuseks näiteks kahe, nelja, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu
kvartool - sama helivältus on jagatud neljaks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu
kvintool - sama helivältus on jagatud viieks võrdseks helivältuseks näiteks nelja, kuue või seitsme võrdse helivältuse vastu
sekstool - sama helivältus on jagatud kuueks võrdseks helivältuseks näiteks nelja, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu
septool - sama helivältus on jagatud seitsmeks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, nelja, viie, kuue, kaheksa või üheksa võrdse helivältuse vastu https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11097 https://e-koolikott.ee/material?id=13690

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. HELIVÄLTUS. A JOONIS 001. Lääne muusika helivältuste süsteem https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17423
  2. joonis. HELIVÄLTUS. A JOONIS 002. Kvadraatne jaotus (selgituste loend) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17458 https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11375 https://e-koolikott.ee/material?id=13834
  3. joonis. HELIVÄLTUS. B JOONIS 000. Tühi tööleht https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12944 https://e-koolikott.ee/material?id=14882
  4. joonis. HELIVÄLTUS. B JOONIS 899. Helivältuste generaator. Tarmo Johannese loodud arvutiprogramm genereerib helivältuste järgnevuse. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13147 https://e-koolikott.ee/material?id=14944

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. HELIVÄLTUS. KONTROLLÜLESANNE. Helivältus. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11054 https://e-koolikott.ee/material?id=13678
  2. kontrollülesanne. HELIVÄLTUS. KONTROLLÜLESANNE. Punkt. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10689 https://e-koolikott.ee/material?id=13486
  3. kontrollülesanne. HELIVÄLTUS. KONTROLLÜLESANNE. Pidekaar. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10690 https://e-koolikott.ee/material?id=13487
  4. kontrollülesanne. HELIVÄLTUS. KONTROLLÜLESANNE. Fermaat. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10691 https://e-koolikott.ee/material?id=13489
  5. kontrollülesanne. HELIVÄLTUS. KONTROLLÜLESANNE. Takt. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10692 https://e-koolikott.ee/material?id=13490
  6. kontrollülesanne. HELIVÄLTUS. KONTROLLÜLESANNE. Löök. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10694 https://e-koolikott.ee/material?id=13491
  7. kontrollülesanne. HELIVÄLTUS. KONTROLLÜLESANNE. Taktimõõt. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10700 https://e-koolikott.ee/material?id=13495
  8. kontrollülesanne **. HELIVÄLTUS. KONTROLLÜLESANNE. Tuplet. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10967 https://e-koolikott.ee/material?id=13646
Harjutused[muuda]
  1. harjutus. HELIVÄLTUS. HARJUTUS. Vali sobiv helivältuse märk. Antud on helivältuse (noot või paus) nimetus. Vali sobiv helivältuse märk. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12943 https://e-koolikott.ee/material?id=14883
  2. harjutus. HELIVÄLTUS. HARJUTUS. Kirjuta helivältuse nimetus. Antud on helivältus noodikirja märgina (noot või paus). Kirjuta helivältuse nimetus. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11484 https://e-koolikott.ee/material?id=13879
  3. harjutus. HELIVÄLTUS. HARJUTUS. Leia puuduv helivältus. Antud on teatud taktimõõdus takt, milles on puudu üks helivältus (noot või paus). Leia puuduv helivältus (noot või paus). KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11366 https://e-koolikott.ee/material?id=13826
  4. harjutus. HELIVÄLTUS. HARJUTUS. Lisa taktijoon. Antud on taktimõõt ja rida helivältusi. Kirjuta taktijoon vastavalt taktimõõdule õigesse kohta KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12948 https://e-koolikott.ee/material?id=14884
  5. harjutus. HELIVÄLTUS. HARJUTUS. Määra taktimõõt. Antud on takt ja helivältused. Määra taktimõõt.KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12949 https://e-koolikott.ee/material?id=14885

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. HELIVÄLTUS. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Loo helivältuste rida. Kirjuta vabalt valitud taktimõõdus vähemalt nelja erinevat ja ühtekokku vähemalt kümmet helivältust (nooti või pausi) sisaldav helivältuste rida. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Vajadusel kasuta töölehte HELIVÄLTUS. B JOONIS 000. Tühi tööleht. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11400 https://e-koolikott.ee/material?id=13842
  2. väike projektülesanne. HELIVÄLTUS. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Rühmita helivältused vastavalt taktimõõdule. Rühmita enda loodud, sõbralt saadud või arvuti genereeritud (kasuta Tarmo Johannese loodud helivältuste generaatorit HELIVÄLTUS. B JOONIS 999. Helivältuste generaator) helivältuste järgnevus vastavalt enda määratud taktimõõdule. Vihje: vajadusel kasuta pidekaari. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Vajadusel kasuta töölehte HELIVÄLTUS. B JOONIS 000. Tühi tööleht. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12940 https://e-koolikott.ee/material?id=14881
  3. väike projektülesanne **. HELIVÄLTUS. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Kirjuta tuplet. Kirjuta vähemalt kolm erinevat tupletit. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Vajadusel kasuta töölehti HELIVÄLTUS. B JOONIS 000. Tühi tööleht ja HELIVÄLTUS. A JOONIS 001. Lääne muusika helivältuste süsteem. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12942 https://e-koolikott.ee/material?id=16920

ÕPPEVIDEOD[muuda]

TUNNIVIDEOD[muuda]

27.9.2017[muuda]
  1. näidistund ** arutelu. 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4 (toormaterjal)
  2. näidistund ** arutelu. 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
  3. näidistund (valikkursus). 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1
4.10.2017[muuda]
  1. näidistund ** ARUTELU. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4
  2. näidistund. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  3. näidistund. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. näidistund (valikkursus). 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4
11.10.2017[muuda]
  1. näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  2. näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  3. näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. näidistund (valikkursus). 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
18.10.2017[muuda]
  1. arutelu. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  2. näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  3. arutelu. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  5. näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  6. näidistund (valikkursus). 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4

Helikõrgus[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on helikõrgus, alusheli, alteratsioon, tähtnimetus, silpnimetus, klaviatuur, noodijoonestik, abijoon, noodivõti, numbernotatsioon, enharmonism, heliklass ja oktav kui helikõrguspiirkonna tähis.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.


DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

helikõrgus

alusheli

alteratsioon

tähtnimetus

silpnimetus

klaviatuur

noodijoonestik

abijoon

noodivõti

numbernotatsioon

enharmonism

heliklass

oktav kui helikõrguspiirkonna tähis

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Helikõrgus on heli kokkuleppeline väärtus, mis sõltub helisageduse tajumisest. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11069 https://e-koolikott.ee/material?id=16265
    1. definitsioon. Alusheli on diatoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" (Stammton) on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11068 https://e-koolikott.ee/material?id=16266
    2. definitsioon. Alteratsioon on alusheli kõrgendamine või madaldamine. Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi ette: dublbemoll madaldab alusheli tervetooni võrra, bemoll madaldab alusheli pooltooni võrra, diees kõrgendab alusheli pooltooni võrra, dubldiees kõrgendab alusheli tervetooni võrra. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11067 https://e-koolikott.ee/material?id=16267
    3. definitsioon. Tähtnimetus on helikõrgust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11070 https://e-koolikott.ee/material?id=16268
    4. definitsioon. Silpnimetus on absoluutses solmisatsioonis helikõrgust tähistav silp, mis vastab tähtnimetusele. Näiteks c solmisatsioonisilp on do, d solmisatsioonisilp on re jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile alteratsioonimärgile vastav sõna 'diees', 'dubldiees', 'bemoll' või 'dublbemoll'. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11071 https://e-koolikott.ee/material?id=16269
    5. definitsioon. Klaviatuur on klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helikõrguse järjekorras: vasakul on "madalamad" (väiksema helisagedusega) ning paremal "kõrgemad" (suurema helisagedusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad alushelidele ja mustad klahvid alushelide alteratsioonidele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad kromaatilise helirea. Kromaatilist helirida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 12 kaupa. Iga kõrvutise klahvi vahe on pooltoon. 12-klahviliste tsüklite algusklahvide vahe on puhas oktav. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11072 https://e-koolikott.ee/material?id=16270
    6. definitsioon. Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11074 https://e-koolikott.ee/material?id=16271
    7. definitsioon. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks väljaspool noodijoonestikku. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11073 https://e-koolikott.ee/material?id=16272
    8. definitsioon. Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11076 https://e-koolikott.ee/material?id=16273
    9. definitsioon **. Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid. Numbriga võib tähistada näiteks: helikõrgust, heliklassi, intervalli, alusheli, akordi, helirea astet, aplikatuuri, takti, taktimõõtu, tupletit, absoluutset kestust, tempot, helitugevust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11090 https://e-koolikott.ee/material?id=16289
    10. definitsioon **. Enharmonism on kahe võrdtempereeritud häälestuses erinimelise helikõrguse samakõlalisus, näiteks cis (do-diees) = des (re-bemoll). https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11075 https://e-koolikott.ee/material?id=16275
    11. definitsioon **. Heliklass on hulk helisid, mis asetsevad ühe või mitme oktavi kaugusel üksteisest. Näiteks kõik C-helid moodustavad omaette heliklassi, kõik D-helid omaette heliklassi jne. Võrdtempereeritud häälestuse puhul on kokku 12 heliklassi. Võrdtempereeritud häälestuses kuuluvad enharmooniliselt identsed helid samasse heliklassi. Nii näiteks Cis kuulub samasse heliklassi kui Des, His samasse kui Deses jne. Lihtsuse huvides kasutatakse heliklasside tähistamiseks enamasti numbernotatsiooni, milles (enamasti) C = 0, Cis/Des = 1, D = 2, Dis/Es = 3, E = 4, F = 5, Fis/Ges = 6, G = 7, Gis/As = 8, A = 9, Ais/B = 10 (ka "A" või "T"), H = 11 (ka "B" või "E"). Heliklassid tõlgendatakse registriliselt määratlematuteks. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11078 https://e-koolikott.ee/material?id=16276
    12. definitsioon **. Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. Muusikas tavaliselt kasutatavad helikõrgused jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on subkontraoktav (C2 – H2), kontraoktav (C1 - H1), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c1 – h1), teine oktav (c2 – h2), kolmas oktav (c3 – h3), neljas oktav (c4 – h4), viies oktav (c5 – h5). https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11077 https://e-koolikott.ee/material?id=16277

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. HELIKÕRGUS. A JOONIS 001. Helikõrguste nimetused (selgituste loend) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17459 https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11380
  2. joonis. HELIKÕRGUS. B JOONIS 000. Tühi tööleht https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12950 https://e-koolikott.ee/material?id=16923

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. HELIKÕRGUS. KONTROLLÜLESANNE. Helikõrgus. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10916 https://e-koolikott.ee/material?id=16190
  2. kontrollülesanne. HELIKÕRGUS. KONTROLLÜLESANNE. Alusheli. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10917 https://e-koolikott.ee/material?id=16191
  3. kontrollülesanne. HELIKÕRGUS. KONTROLLÜLESANNE. Alteratsioon. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10918 https://e-koolikott.ee/material?id=16192
  4. kontrollülesanne. HELIKÕRGUS. KONTROLLÜLESANNE. Tähtnimetus. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10919 https://e-koolikott.ee/material?id=16193
  5. kontrollülesanne. HELIKÕRGUS. KONTROLLÜLESANNE. Silpnimetus. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10920 https://e-koolikott.ee/material?id=16194
  6. kontrollülesanne. HELIKÕRGUS. KONTROLLÜLESANNE. Noodijoonestik. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10923 https://e-koolikott.ee/material?id=16196
  7. kontrollülesanne. HELIKÕRGUS. KONTROLLÜLESANNE. Abijoon. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10922 https://e-koolikott.ee/material?id=16197
  8. kontrollülesanne. HELIKÕRGUS. KONTROLLÜLESANNE. Noodivõti. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10924 https://e-koolikott.ee/material?id=16198
  9. kontrollülesanne **. HELIKÕRGUS. KONTROLLÜLESANNE. Numbernotatsioon. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10925 https://e-koolikott.ee/material?id=16199
  10. kontrollülesanne **. HELIKÕRGUS. KONTROLLÜLESANNE. Enharmonism. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10926 https://e-koolikott.ee/material?id=16200
  11. kontrollülesanne **. HELIKÕRGUS. KONTROLLÜLESANNE. Heliklass. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10927 https://e-koolikott.ee/material?id=16201
  12. kontrollülesanne **. HELIKÕRGUS. KONTROLLÜLESANNE. Oktav kui helikõrguspiirkond. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10928 https://e-koolikott.ee/material?id=16202
Harjutused[muuda]
  1. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Alushelid. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega... Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10598 https://e-koolikott.ee/material?id=13424
  2. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Alushelid. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega... Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10600 https://e-koolikott.ee/material?id=13425
  3. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Alteratsioon. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega... Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11527 https://e-koolikott.ee/material?id=16499
  4. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Alteratsioon. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega... Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11530 https://e-koolikott.ee/material?id=16500
  5. harjutus **. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Numbernotatsioon. Helikõrgus tähtnimetusega on numbernotatsioonis... Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus numbernotatsioonis. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12947 https://e-koolikott.ee/material?id=16917
  6. harjutus **. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Numbernotatsioon. Helikõrgus numbernotatsioonis on tähtnimetusega... Antud on helikõrgus numbernotatsioonis. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12946 https://e-koolikott.ee/material?id=16918
  7. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Kirjelda helikõrguse asukohta. Viiulivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjelda helikõrguse asukohta noodijoonestikul (mitmendal joonel või mitmendas vahes) ja anna helikõrguse tähtnimetus ja silpnimetus. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12951 https://e-koolikott.ee/material?id=16924
  8. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Kirjelda helikõrguse asukohta. Bassivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjelda helikõrguse asukohta noodijoonestikul (mitmendal joonel või mitmendas vahes) ja anna helikõrguse tähtnimetus ja silpnimetus. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12952 https://e-koolikott.ee/material?id=16925
  9. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Kirjuta helikõrgus tähtnimetuse järgi. Viiulivõti. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12953 https://e-koolikott.ee/material?id=16926
  10. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Kirjuta helikõrgus silpnimetuse järgi. Viiulivõti. Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12954 https://e-koolikott.ee/material?id=16927
  11. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Helikõrgus noodijoonestikul. Viiulivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, klaviatuuril. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12955 https://e-koolikott.ee/material?id=16928
  12. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Helikõrgus klaviatuuril. Viiulivõti. Antud on helikõrgus klaviatuuril. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, noodijoonestikul. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12957 https://e-koolikott.ee/material?id=16929
  13. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Kirjuta helikõrgus tähtnimetuse järgi. Bassivõti. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12958 https://e-koolikott.ee/material?id=16930
  14. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Kirjuta helikõrgus silpnimetuse järgi. Bassivõti. Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12959 https://e-koolikott.ee/material?id=16931
  15. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Helikõrgus noodijoonestikul. Bassivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, klaviatuuril. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12960 https://e-koolikott.ee/material?id=16932
  16. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Helikõrgus klaviatuuril. Bassivõti. Antud on helikõrgus klaviatuuril. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, noodijoonestikul. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12961 https://e-koolikott.ee/material?id=16933
  17. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Enharmonism. Tähtnimetus. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta enharmoonilised helid. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12962 https://e-koolikott.ee/material?id=16934
  18. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Enharmonism. Silpnimetus. Antud on helikõrgus silpnimetusega ja noodijoonestikul. Kirjuta enharmoonilised helid. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12963 https://e-koolikott.ee/material?id=16935
  19. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Viiulivõtmest bassivõtmesse. Antud on helikõrgus noodijoonestikul viiulivõtmes. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul bassivõtmes. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13107 https://e-koolikott.ee/material?id=17043
  20. harjutus. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Bassivõtmest viiulivõtmesse. Antud on helikõrgus noodijoonestikul bassivõtmes. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul viiulivõtmes. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13110 https://e-koolikott.ee/material?id=17044
  21. harjutus **. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Mis oktavis see noot on? Viiulivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega ja oktavi nimetus. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13144 https://e-koolikott.ee/material?id=17062
  22. harjutus **. HELIKÕRGUS. HARJUTUS. Mis oktavis see noot on? Bassivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega ja oktavi nimetus. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13146 https://e-koolikott.ee/material?id=17063

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. HELIKÕRGUS. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Kirjuta erineva helikõrgusega noote. Kirjuta vähemalt 12 nooti, mis hõlmavad vähemalt 6 erinevat helikõrgust. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Vajadusel kasuta tühja töölehte HELIKÕRGUS. B JOONIS 000. Tühi tööleht. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11401 https://e-koolikott.ee/material?id=16443

TUNNIVIDEOD[muuda]

1.11.2017[muuda]
  1. näidistund ** ARUTELU. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  2. näidistund ** ARUTELU. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  3. näidistund. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. näidistund (valikkursus). 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4, FAIL 5
8:11.2017[muuda]
  1. näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  2. ARUTELU. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  3. näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. ARUTELU. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  5. näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  6. näidistund (valikkursus). 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3, FAIL 4
15.11.2017[muuda]
  1. näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  2. ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL
  3. näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  4. ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL
  5. näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2
  6. ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL
  7. näidistund (valikkursus). 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2

Akord[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on akord, intervall, kolmkõla, septakord, transponeerimine, akordi pööre, akordi seis ja klaster.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.


DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

akord

intervall

kolmkõla

septakord

transponeerimine

akordi pööre

akordi seis

klaster

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Akord on vähemalt kahe heli üheaegsus. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide intervallide suhete abil. Kui akordi helid on tertsisuhtes, siis näiteks kolmkõla põhikuju ehitub kahest, septakordi põhikuju kolmest ja noonakordi põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on kvardisuhtes, moodustub kvartakord. Sekunditest ja sekundist väiksematest mikrointervallidest ehituvat akordi nimetatakse klastriks. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11088 https://e-koolikott.ee/material?id=16284
    1. definitsioon. Intervall on kahe heli helikõrguste suhe. Intervall esitatakse tervetoonides, pooltoonides, tsentides või võnkesageduste jagatisena. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11079 https://e-koolikott.ee/material?id=16278
    2. definitsioon. Kolmkõla on kolmest erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kahe ülestikuse tertsina. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11081 https://e-koolikott.ee/material?id=16279
    3. definitsioon. Septakord on neljast erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kolme ülestikuse tertsina. Septakordi nimetus tuleneb sellest, et selle põhikuju äärmiste helide vahe on septim. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11082 https://e-koolikott.ee/material?id=16280
    4. definitsioon **. Klaster on piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiste helide intervall on väiksem kui väike terts. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11086 https://e-koolikott.ee/material?id=16283 https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11086
    5. definitsioon **. Transpositsioon on helikõrguse muutumine teatud intervalli võrra. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11084 https://e-koolikott.ee/material?id=16281
    6. definitsioon **. Akordi pööre tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe oktavi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11083 https://e-koolikott.ee/material?id=16282
    7. definitsioon **. Akordi seis on akordi ülemise ja põhiheli intervalliga määratud suhe. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17455 https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11426

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. AKORD. A JOONIS 001. Akordide liigid (selgituste loend) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17460
  2. joonis. INTERVALL. A JOONIS 001. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti (selgituste loend) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11378 https://e-koolikott.ee/material?id=16426
  3. joonis. INTERVALL. A JOONIS 002. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti (selgituste loend) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11379 https://e-koolikott.ee/material?id=16427
  4. joonis. INTERVALL. A JOONIS 003. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti. Transpositsioonidega (selgituste loend) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11381 https://e-koolikott.ee/material?id=16428
  5. joonis. INTERVALL. A JOONIS 004. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti. Transpositsioonidega (selgituste loend) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11383 https://e-koolikott.ee/material?id=16429

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. AKORD. KONTROLLÜLESANNE. Akord. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10956 https://e-koolikott.ee/material?id=16223
  2. kontrollülesanne. AKORD. KONTROLLÜLESANNE. Intervall. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10959 https://e-koolikott.ee/material?id=16224
  3. kontrollülesanne. AKORD. KONTROLLÜLESANNE. Kolmkõla. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10960 https://e-koolikott.ee/material?id=16225
  4. kontrollülesanne. AKORD. KONTROLLÜLESANNE. Septakord. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10961 https://e-koolikott.ee/material?id=16226
  5. kontrollülesanne **. AKORD. KONTROLLÜLESANNE. Klaster. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10964 https://e-koolikott.ee/material?id=16229
  6. kontrollülesanne **. AKORD. KONTROLLÜLESANNE. Transpositsioon. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10962 https://e-koolikott.ee/material?id=16227
  7. kontrollülesanne **. AKORD. KONTROLLÜLESANNE. Akordi pööre. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10963 https://e-koolikott.ee/material?id=16228
Harjutused[muuda]
  1. harjutus. AKORD. HARJUTUS. Ehita intervall üles. Viiulivõti. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall üles. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12964 https://e-koolikott.ee/material?id=16936
  2. harjutus. AKORD. HARJUTUS. Ehita intervall alla. Viiulivõti. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall alla. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12965 https://e-koolikott.ee/material?id=16937
  3. harjutus. AKORD. HARJUTUS. Ehita intervall üles. Bassivõti. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall üles. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12966 https://e-koolikott.ee/material?id=16938
  4. harjutus. AKORD. HARJUTUS. Ehita intervall alla. Bassivõti. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall alla. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12967 https://e-koolikott.ee/material?id=16939
  5. harjutus. AKORD. HARJUTUS. Ehita akord üles. Viiulivõti. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord üles. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12968 https://e-koolikott.ee/material?id=16940
  6. harjutus. AKORD. HARJUTUS. Ehita akord alla. Viiulivõti. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord alla. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12969 https://e-koolikott.ee/material?id=16941
  7. harjutus. AKORD. HARJUTUS. Ehita akord üles. Bassivõti. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord üles. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12970 https://e-koolikott.ee/material?id=16942
  8. harjutus. AKORD. HARJUTUS. Ehita akord alla. Bassivõti. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord alla. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12971 https://e-koolikott.ee/material?id=16943

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. AKORD. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Kirjuta kolm akordi. Kirjuta vähemalt kolm akordi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11402 https://e-koolikott.ee/material?id=16444
  2. väike projektülesanne. AKORD. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Akordi transponeerimine. Antud on kolm akordi ja transpositsiooniintervall üles või alla. Transponeeri akordid antud intervalli võrra. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12972 https://e-koolikott.ee/material?id=16944
  3. väike projektülesanne **. AKORD. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Akordi tuvastamine. Vali ühetaktiline muusikalõik. Koonda muusikalõigu helid akordiks. Taanda korduvad helid. Tuleta heliklassid. Tuvasta akord või akordid. Mängi akorde klaveril. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13970 https://e-koolikott.ee/material?id=17444
  4. väike projektülesanne **. AKORD. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Akordi helide kombineerimine. Antud on akord. Kirjuta akordi heliklasside kõik permutatsioonid. Vihje: akordi heliklasside erinevaid permutatsioone on kokku faktoriaal akordi heliklasside arvust. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/15597 https://e-koolikott.ee/material?id=18731
  5. väike projektülesanne **. AKORD. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Akordi tuletamine helireast. Antud on helirida. Tuleta helirea helisid kasutades kõik teatud tüüpi akordid. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/15595 https://e-koolikott.ee/material?id=18730
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne **. AKORD. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Akordide põhjal muusikalõigu loomine. Tuginedes väikesele projektülesandele AKORD. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Akordi tuvastamine, loo muusikalõik. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17471

TUNNIVIDEOD[muuda]

24.1.2018[muuda]
  1. arutelu. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2,FAIL 3, FAIL 4, FAIL 5,FAIL 6 (toormaterjal)
  2. näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  4. näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL (toormaterjal)
31.1.2018[muuda]
  1. näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. arutelu. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL
  4. näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
14.2.2018[muuda]
  1. näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
  2. näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
28.3.2018[muuda]
  1. näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
    1. arutelu. 28.3.2018 FAIL (toormaterjal)
    2. arutelu. 28.3.2018 FAIL (toormaterjal)
  2. näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
4.4.2018[muuda]
  1. arutelu. 4.4.2018 FAIL (toormaterjal)
  2. näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  4. näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
11.4.2018[muuda]
  1. näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
  3. näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3 (toormaterjal)
2.5.2018[muuda]
  1. arutelu. 2.5.2018 FAIL (toormaterjal)
  2. näidistund. 2.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 2.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)

Meloodia[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on meloodia, kontuur ja hüpermeloodia.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.


DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

meloodia

kontuur

hüpermeloodia

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Meloodia on vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11087 https://e-koolikott.ee/material?id=16285
    1. definitsioon **. Kontuur on üksteisele järgnevate helide (tavaliselt helikõrguslikke) suhteid kujutav funktsioon ajas. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11403 https://e-koolikott.ee/material?id=16445
    2. definitsioon **. Hüpermeloodia on muusika visandamise vahend, mille abil on võimalik kirjeldada kogu heliteost läbivat olulisemate meloodiate kogumit koos infoga teose harmoonia, rütmi, orkestratsiooni ja muude elementide, näiteks sõnateksti kohta. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11468 https://e-koolikott.ee/material?id=16480

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. MELOODIA. A JOONIS 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa peateema meloodia analüüs (selgituste loend) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11382 https://e-koolikott.ee/material?id=16430
  2. joonis. MELOODIA. A JOONIS 899. Meloodia generaator. Melisma David Temperley ja Daniel Sleatori loodud Melisma on arvutiprogramm, mis genereerib originaalseid meloodiaid stohhastiliste (st osaliselt juhuslike) protsesside abil. Generaator võimaldab saada meloodiaid, kasutades valitud parameetreid. Meloodia on allalaaditav MIDI-failina. Pärast allalaadimist on seda võimalik kasutaja oma arvutis maha mängida või edasi töödelda. Melisma ei ole loodud suurepäraste hittide tootmiseks. Pigem on see mõeldud võimalusena katsetada teatavaid piiranguid, mis võivad mõjutada meloodiate konstrueerimist ja tajumist. https://e-koolikott.ee/oppematerjal/26928-MELOODIA-JOONIS-899-Meloodiageneraator-Melisma
Videod[muuda]
  1. video. MELOODIA. VIDEO 001. Kuidas luua meloodiat? (David Stewart: How to Write a Melody (Music Theory/Composition) https://youtu.be/ktq_gOZU2VU?list=RDZnUq4_11ppQ), (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12974 https://e-koolikott.ee/material?id=16945

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. MELOODIA. KONTROLLÜLESANNE. Meloodia. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12973 https://e-koolikott.ee/material?id=16946

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. MELOODIA. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Lühike meloodia. Tuginedes varasematele väikestele projektülesannetele HELIVÄLTUS. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Loo helivältuste rida ja HELIKÕRGUS. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Kirjuta erineva helikõrgusega noote, kirjuta kuuest erinevast helist koosnev meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11406 https://e-koolikott.ee/material?id=16446
  2. väike projektülesanne **. MELOODIA. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Kontuur. Tuginedes väiksele projektülesandele MELOODIA. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Lühike meloodia, selgita välja meloodia kontuur. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12975 https://e-koolikott.ee/material?id=16947
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne. MELOODIA. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Meloodia. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12977 https://e-koolikott.ee/material?id=16948
  2. suur projektülesanne **. MELOODIA. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Meloodia transkriptsioon. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud meloodia noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12976 https://e-koolikott.ee/material?id=16949

Väli[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on väli, helimass, müra ja aleatoorika.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.


DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

väli

helimass

müra

aleatoorika

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Väli on piiritletud helimass. Välja tüüpilisteks omadusteks on helikõrguslik ulatus (ambitus) ja ajaline kestus. Muudeks välja identiteeti määravateks muusikalisteks parameetriteks võivad olla näiteks kontuuri tüüp, tämber, helikõrguslik või rütmiline koostis, faktuur, helitugevus, suund, kiirus, helikõrguslik või rütmiline tihedus, dünaamika. Välja võivad moodustada eri tüüpi muusikalised objektid: näiteks lühikesed või pikad, sirged, trillerdavad või tremoleerivad helid, meloodiad, akordid, klastrid, glissandod. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11089 https://e-koolikott.ee/material?id=16287
    1. definitsioon. Helimass on tajutava helikõrgusega helidest ja/või müradest koosnev muusikaline struktuur. Helimassi puhul on tajuja jaoks enamasti minimeeritud üksikute helide helikõrgused, mille tõttu on esiplaanile nihkunud näiteks faktuuri omadused, tämber, dünaamika või kontuur. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11095 https://e-koolikott.ee/material?id=16292
    2. definitsioon **. Müra on heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber, kuid puudub üheselt tajutav helikõrgus. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11091 https://e-koolikott.ee/material?id=16291
    3. definitsioon **. Aleatoorika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud struktuurid põhinevad juhusel. Kontrollitud aleatoorika puhul on muusikalise sündmuse toimumine üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11092 https://e-koolikott.ee/material?id=16290

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. ALEATOORIKA. B JOONIS 001. Kontrollitud aleatoorika (selgituste loend) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11386 https://e-koolikott.ee/material?id=16431
Videod[muuda]
  1. video. ALEATOORIKA. VIDEO 001. Angela Gesicki: Muusikaline kompositsioon: juhusemuusika (Music Composition: Chance Music, https://youtu.be/1G3rBK65Tmw) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14369 https://e-koolikott.ee/material?id=15620

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. VÄLI. KONTROLLÜLESANNE. Müra. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12887 https://e-koolikott.ee/material?id=16895
  2. kontrollülesanne. VÄLI. KONTROLLÜLESANNE. Aleatoorika. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12889 https://e-koolikott.ee/material?id=16896

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. VÄLI. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Väike väli. Kirjuta kontrollitud aleatoorikat kasutades väli, milles leiduks vähemalt üks meloodia, üks akord või üks müra. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Vajadusel kasuta töölehte ALEATOORIKA. B JOONIS 001. Kontrollitud aleatoorika. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11407 https://e-koolikott.ee/material?id=16447
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne **. VÄLI. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Väljakompositsioon. Arendades edasi projektülesandeid PARTITUUR. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Suur visandpartituur ja VÄLI. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Väike väli, luua kogu klassi koostöös suurem väljadest koosnev kompositsioon. Proovid ja (avalik) esitus. (Avalik) arutelu. Vajadusel kasutada töölehti MUUSIKALINE OBJEKT. B JOONIS 000. Muusikaliste objektide loend, ALEATOORIKA. B JOONIS 001. Kontrollitud aleatoorika ja VISANDPARTITUUR. B JOONIS 000. Loo muusikaline objekt ajas. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11408 https://e-koolikott.ee/material?id=16448

TUNNIVIDEOD[muuda]

9.5.2018[muuda]
  1. näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
16.5.2018[muuda]
  1. näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  2. näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)
  3. näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2 (toormaterjal)

Seosed[muuda]

Rütm[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on rütm, meetrum, sünkoop, tempo, ostinato, värsimõõt, modaalrütmika ja isorütmika.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.


DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

rütm

meetrum

sünkoop

tempo

ostinato

värsimõõt

modaalrütmika

isorütmika

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Rütm on helivältuste järgnevuse muster. Rütm võib olla näiteks kaootiline (vaata kaos), vaba (vaata rubato), modaalne (vaata modaalrütmika), mensuraalne ehk mõõdetud (vaata mensuraalnotatsioon), meetriline (vaata meetrum) ehk aktsenteeritud (vaata aktsent). https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11096 https://e-koolikott.ee/material?id=13689
    1. definitsioon. Meetrum on rõhuliste ja rõhutute löökide suhe. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11098 https://e-koolikott.ee/material?id=13691
    2. definitsioon. Aktsent on heli ootamatu rõhutamine võrreldes muude helidega. Aktsendi võib tekitada näiteks heli ootamatu tugevus (dünaamiline aktsent), kõrgus (helikõrguslik aktsent) või kestus (agoogiline aktsent). https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11561 https://e-koolikott.ee/material?id=13933
    3. definitsioon. Sünkoop on meetrumiga konfliktis rütm, mis tekib aktsendi nihkumisel rõhuliselt löögilt rõhutule. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11099 https://e-koolikott.ee/material?id=13692
    4. definitsioon. Tempo on esituse kiirus. Alates 17. sajandist on kasutusel itaaliakeelsed tempotähised, näiteks largo, adagio, andante, presto, allegro. Pärast metronoomi patenteerimist 1815. aastal kasutatakse tempo tähistamiseks ka metronoominäitu "lööki minutis". https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11100 https://e-koolikott.ee/material?id=13693
    5. definitsioon **. Ostinaato on muusikalise objekti omadus korduda muutumatult. Muutumatult võib korduda näiteks motiiv, rütm, akordijärgnevus vms. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11101 https://e-koolikott.ee/material?id=13694
    6. definitsioon **. Värsimõõt on poeetikas viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid värsis vahelduvad, määrates selle pikkuse ja rütmi. Värsis korduvat rütmilist üksust nimetatakse värsijalaks. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11102 https://e-koolikott.ee/material?id=13695
    7. definitsioon **. Modaalrütmika on keskaja muusika rütmikontseptsioon, mille kohaselt helivältus on määratud tema asukohaga helivältuste seerias ehk mooduses, mis koosneb kindlas järjekorras pikkadest ja lühikestest helivältustest. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11103 https://e-koolikott.ee/material?id=13696
    8. definitsioon **. Isorütmika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul samaks jääva korduva rütmimustri (talea) sees helikõrgused vahelduvad (color). https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12978 https://e-koolikott.ee/material?id=14886

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis **. RÜTM. A JOONIS 001. Rütmikompositsiooni loomise juhend https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17483
  2. joonis. RÜTM. B JOONIS 001. Määra taktimõõt ja kirjuta rütmikompositsioon https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17484
  3. joonis **. RÜTM. B JOONIS 002. Määra taktimõõt ja kirjuta mitmehäälne rütmikompositsioon https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17485
Videod[muuda]
  1. video. RÜTM. VIDEO 001. Neljandik, kaheksandik, kuueteistkümnendik (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 1, https://youtu.be/FK3Ux7GXAfs) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13093 https://e-koolikott.ee/material?id=14914
  2. video. RÜTM. VIDEO 002. Triool (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 2, https://youtu.be/faoi1rzhqJY) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13095 https://e-koolikott.ee/material?id=14915
  3. video. RÜTM. VIDEO 003. Punkteering (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 3, https://youtu.be/xyW5JBA_kVI) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13097 https://e-koolikott.ee/material?id=14916
  4. video. RÜTM. VIDEO 004. Taktimõõt 2/4, 3/4, 4/4 (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 4, https://youtu.be/jOZH4_b7Guw) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13096 https://e-koolikott.ee/material?id=14917
  5. video. RÜTM. VIDEO 005. Pidekaar (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 5, https://youtu.be/AOe6fB_JHY0) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13100 https://e-koolikott.ee/material?id=14918
  6. video. RÜTM. VIDEO 006. Kordamine, paus rõhulisel taktiosal (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 6, https://youtu.be/B7mD_jz3V4k) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13098 https://e-koolikott.ee/material?id=14919
  7. video. RÜTM. VIDEO 007. Sünkoop (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 7, https://youtu.be/zGNWw-NbBP8) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13101 https://e-koolikott.ee/material?id=14920
  8. video. RÜTM. VIDEO 008. Kolmekümnekahendik (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 8, https://youtu.be/MuqVdkF7zbw) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13102 https://e-koolikott.ee/material?id=14921
  9. video. RÜTM. VIDEO 009. Ostinaato (Brian Gossard: Ostinato Explained! https://youtu.be/0VksrMqE_4c) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13104 https://e-koolikott.ee/material?id=14922
  10. video. RÜTM. VIDEO 010. Värsimõõt (Jack Stevenson: Rhythm Modes Explained https://youtu.be/zt1Dx0rPDEw) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13103 https://e-koolikott.ee/material?id=14923
  11. video **. RÜTM. VIDEO 011. Modaalrütmika (Mr. Clark Music Theory: Modal Rhythm https://youtu.be/urUybxEtjts) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17570
  12. video **. RÜTM. VIDEO 012. Isorütmika (Isorhythm Example. Guillaume de Machaut's "Messe de Nostre Dame" https://youtu.be/9RykBsNVfjs) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17571

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. RÜTM. KONTROLLÜLESANNE. Rütm. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10965 https://e-koolikott.ee/material?id=13645
  2. kontrollülesanne. RÜTM. KONTROLLÜLESANNE. Meetrum. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10966 https://e-koolikott.ee/material?id=13647
  3. kontrollülesanne. RÜTM. KONTROLLÜLESANNE. Sünkoop. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10996 https://e-koolikott.ee/material?id=13649
  4. kontrollülesanne. RÜTM. KONTROLLÜLESANNE. Tempo. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10997 https://e-koolikott.ee/material?id=13650

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. RÜTM. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Lühike rütmikompositsioon. Kõiki oma teadmisi kasutades kirjuta lühike rütmikompositsioon. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Vajadusel kasuta töölehte RÜTM. B JOONIS 001. Määra taktimõõt ja kirjuta rütmikompositsioon. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11410 https://e-koolikott.ee/material?id=13844
  2. väike projektülesanne **. RÜTM. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Lühike mitmehäälne rütmikompositsioon. Kõiki oma teadmisi kasutades kirjuta lühike mitmehäälne rütmikompositsioon. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Vajadusel kasuta töölehte RÜTM. B JOONIS 002. Määra taktimõõt ja kirjuta mitmehäälne rütmikompositsioon. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17486
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne **. RÜTM. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Rütmikompositsioon. Kõiki oma teadmisi kasutades kirjuta rütmikompositsioon. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Inspiratsiooni saamiseks võid kasutada juhendit RÜTM. A JOONIS 001. Rütmikompositsiooni loomise juhend. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12980 https://e-koolikott.ee/material?id=14888
  2. suur projektülesanne **. RÜTM. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Rütmi transkriptsioon. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud rütm noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12979 https://e-koolikott.ee/material?id=14889

TUNNIVIDEOD[muuda]

10.9.2018[muuda]
  1. arutelu FAIL 1, FAIL 2
  2. näidistund FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
  3. näidistund FAIL 1, FAIL 2
12.11.2018[muuda]
  1. näidistund FAIL 1, FAIL 2
    1. arutelu FAIL
  2. näidistund FAIL 1, FAIL 2
19.11.2018[muuda]
  1. näidistund FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3
20.11.2018[muuda]
  1. näidistund FAIL 1, FAIL 2
  2. näidistund FAIL 1, FAIL 2

Harmoonia[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on harmoonia, helilaad, aste, helirida, mažoor ehk duur, minoor ehk moll, helistik, diatooniline helirida, diatoonika, kromaatika, pentatoonika, oktatoonika, funktsionaalharmoonia ja häältejuhtimine.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.


DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

harmoonia

helilaad

aste

helirida

mažoor ehk duur

minoor ehk moll

helistik

diatooniline helirida

diatoonika

kromaatika

pentatoonika

oktatoonika

funktsionaalharmoonia

häältejuhtimine

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Harmoonia on akordide ühendamine ja suhted. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11104 https://e-koolikott.ee/material?id=16294
    1. definitsioon. Helirida on helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11106 https://e-koolikott.ee/material?id=16295
    2. definitsioon. Helilaad on astmete abstraktne süsteem, mille konkretiseeringuks on helirida. Näiteks c-st üles ehitatud loomuliku duuri konkretiseeringuks on C-duur helirida. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11429 https://e-koolikott.ee/material?id=16457
    3. definitsioon. Aste on helilaadi üksik jaotis. Astet tähistatakse Rooma numbri või relatiivse solmisatsiooni silbiga. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11109 https://e-koolikott.ee/material?id=16296
    4. definitsioon. Duur on helilaad, mille I ja III astme intervall on suur terts. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11430 https://e-koolikott.ee/material?id=16458
    5. definitsioon. Moll on helilaad, mille I ja III astme intervall on väike terts. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11432 https://e-koolikott.ee/material?id=16459
    6. definitsioon. Helistik on mistahes helikõrguselt ehitatud duur- või moll-helilaad. Helistiku nimetus tuleneb toonikast. Helistiku tunnuseks noodikirjas on võtmemärgid, mis kirjutatakse kindlas järjekorras pärast noodivõtit. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11110 https://e-koolikott.ee/material?id=16297
    7. definitsioon **. Diatoonika on helisüsteem, mis moodustub ainult alushelidest. Diatoonilises helisüsteemis on oktav jagatud seitsmeks helikõrguseks. Helistike, transponeerimise ning duur-moll-süsteemi kasutuselevõtuga 17. sajandil on laienenud ka diatoonika mõiste: diatooniline helisüsteem võib põhineda mis tahes helistikus oleva helilaadi altereerimata helidel. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik duur ja loomulik moll. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11424 https://e-koolikott.ee/material?id=16453
    8. definitsioon **. Kromaatika on oktavipõhine helisüsteem, mis koosneb 12 pooltoonist. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11469 https://e-koolikott.ee/material?id=16481
    9. definitsioon **. Pentatoonika on oktavipõhine helisüsteem, mis koosneb 5 helist. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11470 https://e-koolikott.ee/material?id=16482
    10. definitsioon **. Oktatoonika on on oktavipõhine kaheksast korrapäraselt vahelduvast võrdtempereeritud 12-helisüsteemis pool- ja tervetoonist koosnev helisüsteem. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11471 https://e-koolikott.ee/material?id=16483
    11. definitsioon **. Funktsionaalharmoonia on harmoonia, milles diatoonilise helilaadi astmetele on omistatud teatud ülesanded. Näiteks:
      1. toonika on seotud I astmega ja selle funktsiooniks on määrata helistik. Funktsionaalharmoonial põhinevad heliteosed tavaliselt algavad toonikast ja lõpevad toonikasse;
      2. dominant on seotud V astmega ja selle funktsiooniks on "juhtida" toonikasse;
      3. subdominant on seotud IV astmega ja selle funktsiooniks on "eemalduda" toonikast. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11112 https://e-koolikott.ee/material?id=16299
    12. definitsioon **. Häältejuhtimine on vähemalt kahe meloodia liikumine samas või erinevas suunas. Samasuunalise häältejuhtimise erikujuks on paralleelne liikumine kvintides või oktavites, mis on klassikalises häältejuhtimises keelatud. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11116 https://e-koolikott.ee/material?id=16300

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. HARMOONIA. JOONIS 899. Harmoonia simulaator. Bachi stiilis meloodia harmoniseerimine https://e-koolikott.ee/oppematerjal/26932-HARMOONIA-JOONIS-899-Harmoonia-simulaator-Bachi-stiilis-meloodia-harmoniseerimine
Videod[muuda]
  1. video. HARMOONIA. VIDEO 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa ekspositsiooni harmoonia analüüs (https://youtu.be/uv8-n8BSBNU) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11476 https://e-koolikott.ee/material?id=16486
  2. video. HARMOONIA. VIDEO 002. Meloodia harmoniseerimine (https://youtu.be/6kFeZQraG6I) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12924 https://e-koolikott.ee/material?id=16911

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. HARMOONIA. KONTROLLÜLESANNE. Harmoonia. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10968 https://e-koolikott.ee/material?id=16230
  2. kontrollülesanne. HARMOONIA. KONTROLLÜLESANNE. Helirida. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10969 https://e-koolikott.ee/material?id=16231
  3. kontrollülesanne. HARMOONIA. KONTROLLÜLESANNE. Helilaad. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17487
  4. kontrollülesanne. HARMOONIA. KONTROLLÜLESANNE. Aste. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10971 https://e-koolikott.ee/material?id=16232
  5. kontrollülesanne. HARMOONIA. KONTROLLÜLESANNE. Helistik. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10970 https://e-koolikott.ee/material?id=16233
  6. kontrollülesanne **. HARMOONIA. KONTROLLÜLESANNE. Diatoonika. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10972 https://e-koolikott.ee/material?id=16234
Harjutused[muuda]
  1. harjutus. HARMOONIA. HARJUTUS. Määra helistik. Antud on helistiku nimetus. Kirjuta võtmemärgid. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12981 https://e-koolikott.ee/material?id=16950
  2. harjutus. HARMOONIA. HARJUTUS. Kirjuta duur-helirea nimetus. Antud on võtmemärgid. Kirjuta duur-helirea nimetus. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12982 https://e-koolikott.ee/material?id=16951
  3. harjutus. HARMOONIA. HARJUTUS. Kirjuta moll-helirea nimetus. Antud on võtmemärgid. Kirjuta moll-helirea nimetus. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12983 https://e-koolikott.ee/material?id=16952
  4. harjutus. HARMOONIA. HARJUTUS. Ehita helirida antud noodist üles. Kirjuta antud helist üles duur, moll jne üles. KOOD https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12985 https://e-koolikott.ee/material?id=16953

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. HARMOONIA. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Harmoonia. Lähtudes olemasolevast väiksest projektülesandest MELOODIA. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Lühike meloodia, harmoniseeri meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12984 https://e-koolikott.ee/material?id=16954
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne. HARMOONIA. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Meloodia harmoniseerimine. Tuginedes projektülesandele MELOODIA. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Meloodia, harmoniseeri kõiki seniseid teadmisi kasutades meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12986 https://e-koolikott.ee/material?id=16955
  2. suur projektülesanne **. HARMOONIA. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Harmoonia transkriptsioon. Transkribeeri vabalit valitud helifailis kuuldud harmoonia noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12988 https://e-koolikott.ee/material?id=16956

TUNNIVIDEOD[muuda]

26.11.2018[muuda]
  1. näidistund FAIL 1, FAIL 2
    1. arutelu FAIL
  2. näidistund FAIL 1, FAIL 2

Faktuur[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on faktuur, monofoonia, homofoonia, polüfoonia, heterofoonia ja mikropolüfoonia.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

faktuur

monofoonia

homofoonia

polüfoonia

heterofoonia

mikropolüfoonia

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Faktuur on muusikalise struktuuri osade samal ajahetkel ühendamise põhimõte. Eristatakse ühehäälset (monofoonia) ja mitmehäälset faktuuri, mida on kolme põhilist liiki: homofoonia, polüfoonia ja heterofoonia. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11114 https://e-koolikott.ee/material?id=16301
    1. definitsioon. Monofoonia ehk ühehäälsus on faktuuritüüp, mille all mõistetakse kas üksikut heli või saateta meloodiat. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11117 https://e-koolikott.ee/material?id=16302
    2. definitsioon. Homofoonia on mitmehäälne faktuur, milles ühte domineerivat meloodiat saadab muu muusikaline materjal. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11115 https://e-koolikott.ee/material?id=16303
    3. definitsioon. Polüfoonia on vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus. Polüfoonia loomise kunsti, kompositsioonimeetodit ja teooriat nimetatakse kontrapunktiks. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11118 https://e-koolikott.ee/material?id=16304
    4. definitsioon **. Heterofoonia on mitmehäälse faktuuri tüüp, mille puhul kõlavad üheaegselt sama meloodia pisut erinevad variandid. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11119 https://e-koolikott.ee/material?id=16305
    5. definitsioon **. Mikropolüfoonia on György Ligeti poolt välja arendatud maksimaalse helikõrgusliku ja rütmilise tihedusega polüfoonilise faktuuri tüüp. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11120 https://e-koolikott.ee/material?id=16306

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. FAKTUUR. JOONIS 001. Faktuuritüübid noodikirjas (selgituste loend) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11385 https://e-koolikott.ee/material?id=16432
Videod[muuda]
  1. video. FAKTUUR. VIDEO 001. Faktuuritüübid helinäidetega (https://youtu.be/teh22szdnRQ) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12926 https://e-koolikott.ee/material?id=16912

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. FAKTUUR. KONTROLLÜLESANNE. Faktuur. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10975 https://e-koolikott.ee/material?id=16238
  2. kontrollülesanne. FAKTUUR. KONTROLLÜLESANNE. Monofoonia. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10977 https://e-koolikott.ee/material?id=16239
  3. kontrollülesanne. FAKTUUR. KONTROLLÜLESANNE. Homofoonia. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10978 https://e-koolikott.ee/material?id=16240
  4. kontrollülesanne. FAKTUUR. KONTROLLÜLESANNE. Polüfoonia. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10980 https://e-koolikott.ee/material?id=16241
  5. kontrollülesanne **. FAKTUUR. KONTROLLÜLESANNE. Heterofoonia. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10981 https://e-koolikott.ee/material?id=16242
  6. kontrollülesanne **. FAKTUUR. KONTROLLÜLESANNE. Mikropolüfoonia. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10983 https://e-koolikott.ee/material?id=16243

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. FAKTUUR. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Faktuurivisand. Loo vähemalt kolme erinevat muusikalist objekti siduv visandpartituur, milles on kasutatud vähemalt kahte erinevat faktuuritüüpi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12989 https://e-koolikott.ee/material?id=16957
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne **. FAKTUUR. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Faktuur. Kirjuta vabalt valitud tüüpi faktuuriga lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12992 https://e-koolikott.ee/material?id=16960

Variatsioon[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on variatsioon, augmentatsioon, diminutsioon, inversioon, vähikäik ehk retrograad, interpolatsioon ja figuratsioon.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

variatsioon

augmentatsioon

diminutsioon

inversioon

vähikäik ehk retrograad

interpolatsioon

figuratsioon

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Variatsioon on uus muusikaline objekt, mis on mingi kompositsioonimeetodi või reegli põhjal tuletatud olemasolevast objektist. Olemasolevaks objektiks (teemaks) võib olla näiteks meloodia, rütmifiguur, akordijärgnevus vms. Uue objekti tuletamise protsessi nimetatakse varieerimiseks. Teema ja variatsioonid võivad moodustada variatsioonivormi. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11126 https://e-koolikott.ee/material?id=16312
    1. definitsioon. Augmentatsioon on kompositsioonitehniline operatsioon, mille tulemusel toimub helivältuse pikenemine. Augmentatsioon on diminutsiooni vastandmõiste. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11125 https://e-koolikott.ee/material?id=16313
    2. definitsioon. Diminutsioon on kompositsioonitehniline operatsioon, mille käigus toimub helivältuse lühenemine. Diminutsioon on augmentatsiooni vastandmõiste. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11128 https://e-koolikott.ee/material?id=16314
    3. definitsioon. Inversioon on kompositsioonitehnika, mille puhul toimub helikõrguse peegeldus suhtes horisontaalteljega. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11129 https://e-koolikott.ee/material?id=16315
    4. definitsioon. Retrograad on kompositsioonitehnika, mille puhul toimub muusikalise materjali peegeldus suhtes vertikaalteljega. Retrograadi on võimalik kirjeldada imitatsiooni liigina, kus motiivi või teema helid järgnevad tagantpoolt ettepoole. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11131 https://e-koolikott.ee/material?id=16316
    5. definitsioon **. Interpolatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mis seisneb tuletatud muusikalise materjali lisamises olemasoleva materjali vahele. Interpolatsioon võib seisneda näiteks kahe helivältuse, kahe helikõrguse, kahe akordi, kahe tämbri vms vahele jääva materjali lisamises. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11132 https://e-koolikott.ee/material?id=16318
    6. definitsioon **. Figuratsioon on meetrilisse struktuuri kuuluvatest helidest koosnev kaunistus, saatekujund või passaaž, mida kasutatakse faktuuri tihendamiseks. Meetrilisse struktuuri mittekuuluvat kaunistust nimetatakse muusikas ornamendiks. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11130 https://e-koolikott.ee/material?id=16317

SHOW[muuda]

Videod[muuda]
  1. video. VARIATSIOON. VIDEO 001. Augmentatsioon ja diminutsioon (https://youtu.be/4Uv-ZySBOHs) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12995 https://e-koolikott.ee/material?id=16961
  2. video. VARIATSIOON. VIDEO 002. Dodekafoonia: inversioon ja retrograad (Clinic: Serialism (Tone Rows) - Inversion and Retrograde Inversion https://youtu.be/40dUwUZaj4I) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12996 https://e-koolikott.ee/material?id=16963
  3. video. VARIATSIOON. VIDEO 003. Inversioon (Andrew Huang. Inversioon. Beethoven Für Elise (inglise keeles) https://youtu.be/4IAZY7JdSHU) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11473 https://e-koolikott.ee/material?id=16485
  4. video. VARIATSIOON. VIDEO 004. Inversioon. Teooria (Andrew Huang: AMAZING MUSIC INVERSIONS https://youtu.be/yhsAyVcUJ_I) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11472 https://e-koolikott.ee/material?id=16484
  5. video. VARIATSIOON. VIDEO 005. Retrograad (https://youtu.be/gQgZYJyYZ2w) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13000 https://e-koolikott.ee/material?id=16966
  6. video. VARIATSIOON. VIDEO 006. Figuratsioon (Joseph Giovinazzo: Bach Chorale - addition of figuration https://youtu.be/zxAhhvvVSNo) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13001 https://e-koolikott.ee/material?id=16968

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. VARIATSIOON. KONTROLLÜLESANNE. Variatsioon. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10985 https://e-koolikott.ee/material?id=16246
  2. kontrollülesanne. VARIATSIOON. KONTROLLÜLESANNE. Augmentatsioon. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10986 https://e-koolikott.ee/material?id=16247
  3. kontrollülesanne. VARIATSIOON. KONTROLLÜLESANNE. Diminutsioon. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10987 https://e-koolikott.ee/material?id=16248
  4. kontrollülesanne. VARIATSIOON. KONTROLLÜLESANNE. Inversioon. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10988 https://e-koolikott.ee/material?id=16249
  5. kontrollülesanne. VARIATSIOON. KONTROLLÜLESANNE. Retrograad. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10990 https://e-koolikott.ee/material?id=16250
  6. kontrollülesanne **. VARIATSIOON. KONTROLLÜLESANNE. Interpolatsioon. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10991 https://e-koolikott.ee/material?id=16254
  7. kontrollülesanne **. VARIATSIOON. KONTROLLÜLESANNE. Figuratsioon. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10993 https://e-koolikott.ee/material?id=16253

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. VARIATSIOON. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Meloodia variatsioon. Lähtudes väiksest projektülesandest MELOODIA. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Lühike meloodia, tuleta olemasolevast meloodiast uus meloodia, muutes meloodia helisid helikõrguse ja helivältuse parameetris. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13007 https://e-koolikott.ee/material?id=16974
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne. Variatsioon. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Meloodia variatsioonid. Kirjuta olemasolevale meloodiale vähemalt viis variatsiooni, mille puhul on erinevates variatsioonides erineval moel varieeritud nii helikõrgusi kui ka helivältusi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13008 https://e-koolikott.ee/material?id=16975

Kontrapunkt[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on kontrapunkt, imitatsioon, kaanon, fuuga ja cantus firmus.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

kontrapunkt

imitatsioon

kaanon

fuuga

cantus firmus

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Kontrapunkt on kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat meloodiat. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11121 https://e-koolikott.ee/material?id=16307
    1. definitsioon. Imitatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul ühes hääles leiduvat motiivi või teemat jäljendatakse teises hääles. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11122 https://e-koolikott.ee/material?id=16308
    2. definitsioon **. Kaanon on imitatsiooni läbiviimise reegel ja läbiviimine ise. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11123 https://e-koolikott.ee/material?id=16309
    3. definitsioon **. Fuuga on 16.-18. sajandil kaanonist välja kasvanud imitatsioonil põhinev polüfooniline printsiip, mille kohaselt toimub teemade korduv läbiviimine muusikalise faktuuri kõigis häältes. Olgugi et igal konkreetsel fuugal ehk fuuga printsiibi alusel loodud heliteosel on alati olemas ka mingi muusikavorm, ei saa me rääkida ühtsest ja standardsest fuuga vormist homofooniliste vormide puhul välja kujunenud tähenduses. Fuuga printsiibi alusel loodud heliteos võib kanda žanrinimetust "fuuga", "fugett", "fugaato", "ritšerkaar" või "inventsioon". https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11124 https://e-koolikott.ee/material?id=16310
    4. definitsioon **. Cantus firmus on keskaja- ja renessanssmuusikas enamasti varasemast muusikast laenatud meloodia, mida kasutati uue polüfoonilise heliteose alusena. Cantus firmus võis põhineda kas gregoriuse koraalil, varasemal vaimuliku või ilmaliku polüfoonilise teose partiil või olla helilooja enda loodud. Cantus firmus kõlas enamasti tenoris ja pikemates helivältustes. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11127 https://e-koolikott.ee/material?id=16311

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. KONTRAPUNKT. A JOONIS 001. Gregoriuse koraalist saab cantus firmus (https://youtu.be/Kphky63gK5I ja Nicolas de Grigny "Veni creator spiritus" Gregoriuse koraal "Veni creator spiritus" https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12914 https://e-koolikott.ee/material?id=16902
Videod[muuda]
  1. video. KONTRAPUNKT. VIDEO 001. Range stiil, esimene järk (Steven Jacks: Counterpoint -- Music Minute #8 https://youtu.be/TtPy1Ng7aK4) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13003 https://e-koolikott.ee/material?id=16969
  2. video. KONTRAPUNKT. VIDEO 002. Kuidas kirjutada kaanonit? (Adam Neely: Composing Canons!, vt https://youtu.be/OiG_5HcuJnc) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12923 https://e-koolikott.ee/material?id=16909
  3. video. KONTRAPUNKT. VIDEO 003. Kuidas kirjutada fuugat? Ekspositsioon (https://youtu.be/SLBsFDydmBA) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12922 https://e-koolikott.ee/material?id=16910
  4. video. KONTRAPUNKT. VIDEO 004. Kuidas kirjutada fuugat? Fuuga vorm (Steven Jacks: Fugue Form -- Music Minute #20 https://youtu.be/srIN2-0Aphk) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13006 https://e-koolikott.ee/material?id=16972

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. KONTRAPUNKT. KONTROLLÜLESANNE. Kontrapunkt. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10982 https://e-koolikott.ee/material?id=16244
  2. kontrollülesanne. KONTRAPUNKT. KONTROLLÜLESANNE. Imitatsioon. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/10984 https://e-koolikott.ee/material?id=16245

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. KONTRAPUNKT. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Imitatsioon. Kirjuta vähemalt kahehäälne ja kahe takti pikkune rütmikompositsioon, milles teises taktis sisse astuva teise hääle rütm imiteeriks esimese hääle esimese takti rütmi ning esimene hääl moodustaks imitatsioonile teises taktis kontrapunkti. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Vajadusel kasuta töölehte RÜTM. B JOONIS 002. Määra taktimõõt ja kirjuta mitmehäälne rütmikompositsioon. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12990 https://e-koolikott.ee/material?id=16958
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne. KONTRAPUNKT. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Kaanon või fuuga kõnekoorile. Vali tekstikatkend. Kasutades kõiki õpitud helivältusi ja noteerides helikõrgused suhtelistena (madal, keskmine, kõrge), kirjuta vähemalt kahehäälne kaanon või fuuga kõnekoorile. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Vajadusel kasuta töölehte RÜTM. B JOONIS 002. Määra taktimõõt ja kirjuta mitmehäälne rütmikompositsioon. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12991 https://e-koolikott.ee/material?id=16959

Tämber[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on tämber ehk kõlavärv, kõlavärvimeloodia, osahelid, helisüntees, süntesaator, mähisjoon, ADSR, formant ja vibraato.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

tämber ehk kõlavärv

kõlavärvimeloodia

osahelid

helisüntees

süntesaator

mähisjoon

ADSR

formant

vibraato

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Tämber ehk kõlavärv on üldmõiste muusikaliste parameetrite kogumile, mille erinevate väärtuste korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helivältusega helisid erinevalt. Igal muusikainstrumendil või inimhäälel on oma unikaalne tämber. Tämbrit määravateks muusikalisteks parameetriteks on näiteks osahelide arv, osahelide omavahelised suhted, mähisjoone kuju, formantide paiknemine. Lisaks nendele võivad tämbrit mõjutada näiteks vibraato, juhuslikud mürad, interferents. Tämber on helikõrguse, helitugevuse ja helikestuse kõrval ka üks neljast heli põhiomadustest. Saksakeelsest sõnast Klangfarbe pärinev tämbrit tähistav sõna 'kõlavärv' viitab ka sünesteesia ideele. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11133 https://e-koolikott.ee/material?id=16319
    1. definitsioon. Kõlavärvimeloodia on helide või meloodiate järgnevus, milles on oluline tämbrite vaheldumine. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11134 https://e-koolikott.ee/material?id=16320
    2. definitsioon. Osahelid on harmoonilise liitheli põhitoon koos ülemhelidega. Harmoonilise liitheli osahelide võnkesagedused suhtuvad üksteisesse nagu naturaalarvud. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11135 https://e-koolikott.ee/material?id=16321
    3. definitsioon. Helisüntees on elektroonilisest signaalist heli loomine ja/või töötlemine. Helisünteesile põhineb süntesaatori töö. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11141 https://e-koolikott.ee/material?id=16326
    4. definitsioon. Süntesaator on muusikainstrument, mille abil on võimalik luua signaaligeneraatori abil looduses eksisteeriva akustilise heli (muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb helisünteesil. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11140 https://e-koolikott.ee/material?id=16327
    5. definitsioon **. Mähisjoon on akustikas heli võnkekõvera tippe läbiv kõverjoon. Mähisjoont võib mõista ka võnkumise amplituudi üldistusena. Mähisjoon võib olla aja, ruumi, nurga või mõne muu muutuja funktsioon. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11136 https://e-koolikott.ee/material?id=16322
    6. definitsioon **. ADSR (attack 'puhkemine', decay 'vaibumine', sustain 'kestmine', release 'katkemine') on heli amplituudi (helitugevuse) kõvera mähisjoone mudel: heli puhkemise kestus (attack time) on aeg, mis kulub helitugevuse jõudmiseks nulltasemelt (või algtasemelt) maksimumtasemeni; heli vaibumise kestus (decay time) on aeg, mis kulub helitugevuse jõudmiseks maksimumtasemest suhteliselt püsiva helitasemeni; heli püsimise helitase (sustain level); heli vaibumise kestus (release time) on aeg, mis kulub heli vaibumisele püsivalt helitasemelt nulltasemele. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11137 https://e-koolikott.ee/material?id=16323
    7. definitsioon **. Formant on akustikas osaheli, mis on resonantsi tõttu võimendunud. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11138 https://e-koolikott.ee/material?id=16324
    8. definitsioon **. Vibraato on efekt, mida kasutatakse nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas esituse väljendusjõu suurendamiseks. Vibraato tekib helikõrguse pulseerival muutumisel ja seda kirjeldatakse kahe parameetri – helikõrguse muutumise määr ("extent of vibrato") ja helikõrguse muutumise kiirus ("rate of vibrato") – koosmõjus. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11139 https://e-koolikott.ee/material?id=16325

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. TÄMBER. A JOONIS 001. Osahelid sonogrammil Beethoveni 5. sümfoonia I osa alguse näitel (selgituste loend) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12860 https://e-koolikott.ee/material?id=16890
Videod[muuda]
  1. video. TÄMBER. VIDEO 001. Tämber (Ollie Nash: Why Do Instruments Sound Different? The Science of Timbre https://youtu.be/JsVqb6PAA1k) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13012 https://e-koolikott.ee/material?id=16978
  2. video. TÄMBER. VIDEO 002. Liitheli tämber (Scott Laird: Where Music Meet Science Part 2: Timbre and Complex Waves https://youtu.be/nlv5bylQDsE) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13015 https://e-koolikott.ee/material?id=16980

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne. TÄMBER. KONTROLLÜLESANNE. Tämber. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12896 https://e-koolikott.ee/material?id=16897
  2. kontrollülesanne. TÄMBER. KONTROLLÜLESANNE. Kõlavärvimeloodia. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12898 https://e-koolikott.ee/material?id=16899
  3. kontrollülesanne. TÄMBER. KONTROLLÜLESANNE. Osahelid. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12899 https://e-koolikott.ee/material?id=16900

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. TÄMBER. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Kõlavärvimeloodia. Valige endi hulgast dirigent. Dirigent läheb ringi keskele ja ülejäänud seisavad näoga dirigendi suunas ringis ümber dirigendi. Valige laulmiseks üks või mitu kõigile mugavat helikõrgust. Laulavad need, kelle poole dirigent näitab. Kui dirigent lõpetab näitamise, laulmine vaikib. Püüdke alustada ja lõpetada laulmine võimalikult pehmelt ja märkamatult, otsekui "sisse ujudes" ja oma häält järgmisele lauljale otsekui edasi andes. Püüdke laulmise ajal varieerida laulmise tämbrit. Võimalusel salvestage improvisatsioon. Kirjeldage tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/15598 https://e-koolikott.ee/material?id=18732
  2. väike projektülesanne **. TÄMBER. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Tämbri elektrooniline muutmine. Antud on helisalvestis. Kasutades mõnda helisünteesiprogrammi (näiteks Reaper, Voce Vista), muuda helisalvestise tämbrit. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. Ülesande sooritamiseks on vajalik arvuti ja programmide olemasolu. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13014 https://e-koolikott.ee/material?id=16982
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne **. TÄMBER. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Helisüntees. Sünteesi tämber. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. Ülesande sooritamiseks on vajalik arvuti ning vastava programmi (näiteks Max/MSP, Csound) või riistvaralise generaatori olemasolu. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13017 https://e-koolikott.ee/material?id=16984

Orkestratsioon[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on orkestratsioon, partituur kitsamas tähenduses, partii, partitsell, klaviir, muusikainstrument, sümfooniaorkester, pillirühmad (puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, näppepillid, klahvpillid, lauljad (solistid ja koor), instrumentaalsolistid, elektroonilised muusikainstrumendid, keelpillid), pillid (flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv, trompet, timpanid, viiul, vioola, tšello, kontrabass) ja transponeeriv muusikainstrument.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

orkestratsioon

partituur kitsamas tähenduses

partii

partitsell

klaviir

muusikainstrument

sümfooniaorkester

pillirühm

puupuhkpillid

vaskpuhkpillid

löökpillid

näppepillid

klahvpillid

lauljad

solist

koor

instrumentaalsolist

elektrooniline muusikainstrument

keelpillid

flööt

oboe

klarnet

fagott

metsasarv

trompet

timpanid

viiul

vioola

tšello

kontrabass

transponeeriv muusikainstrument

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Orkestratsioon on heliteose seade orkestrile või ansamblile. Orkestratsiooni all peetakse tavaliselt silmas heliteose partiide jaotamist muusikainstrumentide vahel. Orkestratsiooni all võib mõista ka orkestriteose loomise teooriat. Orkestratsiooni loomine on orkestreerimine. Algselt teistsugusele koosseisule loodud heliteose seadmise puhul tehakse vahet transkriptsioonil, mille puhul seadmisel püütakse võimalikult täpselt järgida algset heliteost ja arranžeeringul, mille puhul võivad algse heliteose olulised tunnused (näiteks vorm, faktuur, harmoonia) orkestreerimise käigus märkimisväärselt muutuda. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13019 https://e-koolikott.ee/material?id=16986
    1. definitsioon. Partituur kitsamas tähenduses on heliteose kõigi muusikainstrumentide partiide üksikasjaline üleskirjutus ülestikku noodijoonestikel. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11061 https://e-koolikott.ee/material?id=16263
    2. definitsioon. Partii, varem ka hääl, on ansambli-, koori- või orkestrimuusikas ühe laulja või lauljate rühma (häälerühma), ühe muusikainstrumendi või instrumentide rühma poolt esitatav muusikaline materjal või selle väljakirjutus. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13022 https://e-koolikott.ee/material?id=16988
    3. definitsioon. Partitsell on partituuri erivorm, milles on esitatud kogu heliteoses esinev muusikaline materjal tihendatud kujul võimalikult vähestel noodijoonestikel. Partitselli kasutatakse heliteose loomisel partituurieelse visandi või keeruka orkestriteose nö "laiendatud klaviirina", milles reaalselt mängitavale klaveripartiile on informatiivsetel eesmärkidel lisatud keeruka partituuri muid olulisi partiisid. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13023 https://e-koolikott.ee/material?id=16990
    4. definitsioon. Klaviir ehk klaverikoondis on orkestriteose transkriptsioon klaverile. Klaviir on üks partituuri erivorme. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13024 https://e-koolikott.ee/material?id=16992
    5. definitsioon. Muusikainstrument ehk pill on heli tekitamise vahend. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13026 https://e-koolikott.ee/material?id=16994
    6. definitsioon **. Sümfooniaorkester:
      1. pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris:
        1. puupuhkpillid
        2. vaskpuhkpillid
        3. löökpillid
        4. näppepillid
        5. klahvpillid
        6. elektroonilised pillid
        7. laulja(d) (solist(id), koor)
        8. instrumentaalsolist(id)
        9. keelpillid
      2. pillide järjekord partituuris Beethoveni 5. sümfoonia I osa näitel:
        1. flööt
        2. oboe
        3. klarnet
        4. fagott
        5. metsasarv
        6. trompet
        7. timpanid
        8. viiul
        9. vioola
        10. tšello
        11. kontrabass https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13028 https://e-koolikott.ee/material?id=16995
    7. definitsioon **. Transponeeriv muusikainstrument on muusikainstrument, mille kõlav helikõrgus erineb noodikirjas märgitud helikõrgusest teatud intervalli võrra. Näiteks:
      1. pikoloflööt in Des kõlab kirjutatust väike noon kõrgemal
      2. pikoloflööt in C kõlab kirjutatust oktav kõrgemal
      3. pikoloklarnet in As kõlab kirjutatust väike sekst kõrgemal
      4. pikolotrompet in F kõlab kirjutatust puhas kvart kõrgemal
      5. pikolotrompet in Es kõlab kirjutatust väike terts kõrgemal
      6. pikolotrompet in D kõlab kirjutatust suur sekund kõrgemal
      7. klarnet in B kõlab kirjutatust suur sekund madalamal
      8. trompet in B kõlab kirjutatust suur sekund madalamal
      9. sopransaksofon kõlab kirjutatust suur sekund madalamal
      10. inglissarv kõlab kirjutatust puhas kvint madalamal
      11. metsasarv in F viiulivõtmes kõlab kirjutatust puhas kvint madalamal
      12. metsasarv in F bassivõtmes kõlab kirjutatust puhas kvart kõrgemal
      13. altsaksofon kõlab kirjutatust suur sekst madalamal
      14. tšelesta kõlab kirjutatust oktav madalamal
      15. kontrafagott kõlab kirjutatust oktav madalamal
      16. kitarr kõlab kirjutatust oktav madalamal
      17. basskitarr kõlab kirjutatust oktav madalamal
      18. kontrabass bassivõtmes kõlab kirjutatust oktav madalamal
      19. kontrabass viiulivõtmes kõlab seal, kus kirjutatud
      20. tenorsaksofon kõlab kirjutatust suur noon madalamal
      21. bassklarnet in B kõlab viiulivõtmes kirjutatust suur noon madalamal https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13032 https://e-koolikott.ee/material?id=16998

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. ORKESTRATSIOON. B JOONIS 001. Pillide ulatused ja akordi orkestreerimine, (selgituste loend) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11389 https://e-koolikott.ee/material?id=16433

ASK[muuda]

Kontollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesannne. ORKESTRATSIOON. KONTROLLÜLESANNE. Pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12931 https://e-koolikott.ee/material?id=16914
  2. kontrollülesannne. ORKESTRATSIOON. KONTROLLÜLESANNE. Pillide järjekord Beethoveni 5. sümfoonia partituuris https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/15591 https://e-koolikott.ee/material?id=18710
  3. kontrollülesannne **. ORKESTRATSIOON. KONTROLLÜLESANNE. Transponeeriv muusikainstrument. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12956 https://e-koolikott.ee/material?id=16916

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. ORKESTRATSIOON. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Orkestratsioon. Lähtudes projektülesandest HARMOONIA. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Harmoonia, orkestreeri kuni kahe takti pikkune lõik kahesele sümfooniaorkestrile. Vajadusel kasuta joonist ORKESTRATSIOON. B JOONIS 001. Pillide ulatused ja akordi orkestreerimine https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13035 https://e-koolikott.ee/material?id=17001
  2. väike projektülesanne. ORKESTRATSIOON. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Pilli võimaluste kaardistamine. Kaardista mõne pilli (sealhulgas inimhääle, inimkeha, ekperimentaalse muusikainstrumendi) võimalused. Visanda umbes 1 minuti pikkune lugu sellele pillile. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Vajadusel kasuta töölehti MUUSIKALINE OBJEKT. B JOONIS 000. Muusikaliste objektide loend ja VISANDPARTITUUR. B JOONIS 000. Loo muusikaline objekt ajas https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13038 https://e-koolikott.ee/material?id=17003
  3. väike projektülesanne **. ORKESTRATSIOON. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Pillide järjekord suure sümfooniaorkestri partituuris. Uuri eri allikaid ja püüa reastada suure sümfooniaorkestri pillid partituuri järjekorras. Kui leiad allika, milles on pakutud erinev järjekord, püüa leida argumente mõlema järjekorra kasuks. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12930 https://e-koolikott.ee/material?id=16915
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne **. ORKESTRATSIOON. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Orkestreeritud loo kirjutamine. Kirjuta enda lugu orkestrile või orkestreeri kellegi teise lugu. Teemasid süvenemiseks:
    1. idee ja kõlaline realisatsioon
    2. strateegiline planeerimine: koosseis, pillide funktsioonid, ökonoomsus, efektiivsus
    3. figuuride jaotumine pillide vahel
    4. harmoonia kontekst
    5. orkestripedaal ja ruumikaja
    6. troobid, segmendid, ornament, heterofoonia
    7. crescendo konstrueerimine
    8. "laine" konstrueerimine
    9. hübriidinstrumendi konstrueerimine, sealhulgas maskimine
https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13036

TUNNIVIDEOD[muuda]

5.11.2018[muuda]
  1. näidistund. 5.11.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium FAIL 1, FAIL 2, FAIL 3

Kriitika[muuda]

Muusikavorm **[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on muusikavorm, muusikaline struktuur, motiiv, fraas, lause, periood ja variatsioonivorm.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

muusikavorm

muusikaline struktuur

motiiv

fraas

lause

periood

variatsioonivorm

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon **. Muusikavorm on muusikaline struktuur ajas. Muusikavormi ei ole võimalik tuvastada hetkes, sest muusikavorm kujuneb heliteose kui terviku osade järgnevuses. Muusikavormi kujundavad kordus ja kontrast või nende puudumine. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13039 https://e-koolikott.ee/material?id=17005
    1. definitsioon **. Muusikaline struktuur on väljaspool aega muusikaliste objektide kõigi seoste kogum. Muusikalise struktuuri üks skeeme on partituur. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17515 https://e-koolikott.ee/material?id=17006
    2. definitsioon **. Motiiv on väikseim tähendust kandev muusikavorm. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11085 https://e-koolikott.ee/material?id=16286
    3. definitsioon **. Fraas on motiividest koosnev muusikavorm. Fraas on tavaliselt tuvastatav tsesuuri abil. Pikad fraasid võivad koosneda lühematest fraasidest. Fraasid moodustavad lause. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13041 https://e-koolikott.ee/material?id=17007
    4. definitsioon **. Lause on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt fraasist, fraasi (varieeritud) kordusest ning summeerivast osast, mis tonaalses muusikas lõpeb tavaliselt poolkadentsiga. Laused moodustavad perioodi. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13042 https://e-koolikott.ee/material?id=17008
    5. definitsioon **. Periood on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt vähemalt kahest lausest. Tonaalses muusikas perioodi eelviimane lause lõpeb poolkadentsi ja viimane täiskadentsiga. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13043 https://e-koolikott.ee/material?id=17009
    6. definitsioon **. Variatsioonivorm ehk variatsioonid on variatsioonil põhinev muusikavorm, milles muusikalist teemat, näiteks meloodiat, bassiliini, akordijärgnevust või muud muusikalist objekti korratakse muudetud kujul. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13044 https://e-koolikott.ee/material?id=17010

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. MUUSIKAVORM. A JOONIS 000. Muusikavormide loend https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13045 https://e-koolikott.ee/material?id=17011
Videod[muuda]
  1. video. MUUSIKAVORM. VIDEO 001. Motiiv ja fraas (Music Theory 1 - Video 24: Musical Form I - Motive, Phrase, Cadence.https://youtu.be/UYekEMmnK-Y) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13048 https://e-koolikott.ee/material?id=17012
  2. video. MUUSIKAVORM. VIDEO 002. Lause ja periood (Music Theory 1 - Video 25: Musical Form II - Period and Sentence https://youtu.be/ZnUq4_11ppQ) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13052 https://e-koolikott.ee/material?id=17013
  3. video. MUUSIKAVORM. VIDEO 003. Teema ja variatsioonid (Music Theory Lesson - Theme and Variations https://youtu.be/raqOYw5kRdc?list=RDZnUq4_11ppQ) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13049 https://e-koolikott.ee/material?id=17014
  4. video. MUUSIKAVORM. VIDEO 004. Teose vormiskeemi graafiline esitlus Bachi fuuga näitel (Chris Wright: Music Appreciation - The Fugue Explained https://youtu.be/95gLT7NzHAM) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13050 https://e-koolikott.ee/material?id=17015

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
  1. kontrollülesanne **. MUUSIKAVORM. KONTROLLÜLESANNE. Motiiv. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13047 https://e-koolikott.ee/material?id=17016
  2. kontrollülesanne **. MUUSIKAVORM. KONTROLLÜLESANNE. Fraas. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13046 https://e-koolikott.ee/material?id=17017
  3. kontrollülesanne **. MUUSIKAVORM. KONTROLLÜLESANNE. Lause. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13051 https://e-koolikott.ee/material?id=17018
  4. kontrollülesanne **. MUUSIKAVORM. KONTROLLÜLESANNE. Periood. Milline väide peab paika? https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13053 https://e-koolikott.ee/material?id=17019

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne **. MUUSIKAVORM. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Muusikavorm. Koosta tervikliku muusikalõigu (näiteks heliteose osa) vormiskeem. Kirjelda tulemust. Vajadusel kasuta töölehte VISANDPARTITUUR. B JOONIS 000. Loo muusikaline objekt ajas. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13055 https://e-koolikott.ee/material?id=17020
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne **. MUUSIKAVORM. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Lugu teatud vormis. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades lugu teatud vormis (näiteks variatsioonivormis). Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13054 https://e-koolikott.ee/material?id=17021

Muusikažanr[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletav põhimõiste on muusikažanr.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

muusikažanr

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Muusikažanr on heliteose või esituse kokkuleppeline kategooria. Puudub ühtne kriteerium, kuidas muusikažanrit määrata. Määramise aluseks võib olla näiteks muusikaline struktuur, orkestratsioon, kõla, tekst, muusikastiil, muusikavorm, esituse omadused nagu aeg, koht, otstarve ja kontekst. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13056 https://e-koolikott.ee/material?id=17022

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. MUUSIKAŽANR. A JOONIS 000. Muusikažanrite loend https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13057 https://e-koolikott.ee/material?id=17023

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]

Kontrollülesanded kattuvad peatüki "Muusikastiil" kontrollülesannetega, vt

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. MUUSIKAŽANR. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Muusikažanri määramine. Vali meeldiv lugu ja määra, millisesse muusikažanrisse see kuulub. Miks? Vajadusel tutvu kõigepealt MUUSIKAŽANR. A JOONIS 000. Muusikažanrite loendiga. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13058 https://e-koolikott.ee/material?id=17024
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne **. MUUSIKAŽANR. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Lugu teatud muusikažanris. Loo teatud muusikažanris lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13060 https://e-koolikott.ee/material?id=17025

Muusikastiil[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõiste on muusikastiil.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

muusikastiil

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon. Muusikastiil on muusikaliste parameetrite vaikeväärtuste kogum. Muusikastiil võib olla iseloomulik teatavale ajastule, traditsioonile, koolkonnale, heliloojale, heliteosele või esituspraktikale. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13061 https://e-koolikott.ee/material?id=17026

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. MUUSIKASTIIL. A JOONIS 000. Muusikastiilide loend https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13059 https://e-koolikott.ee/material?id=17029
  2. joonis. MUUSIKASTIIL. A JOONIS 001. Suunavad küsimused https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13063 https://e-koolikott.ee/material?id=17027
  3. joonis. MUUSIKASTIIL. A JOONIS 002. Richard Wagneri muusika stiil https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13062 https://e-koolikott.ee/material?id=17028
  4. joonis. MUUSIKASTIIL. A JOONIS 899. Muusikastiilide simulaator. WolframTones https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/17529
Videod[muuda]
  1. video. MUUSIKASTIIL. VIDEO 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa David Garretti töötluses https://youtu.be/Z7oPHkqzPqA https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13065 https://e-koolikott.ee/material?id=17030

ASK[muuda]

Kontrollülesanded[muuda]
Kontrollülesanded 1. Keskaeg kuni 18. sajand[muuda]
  1. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gregoriuse laul: Veni creator spiritus. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12759 https://e-koolikott.ee/material?id=16853
  2. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Leoninus: Viderunt omnes. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12758 https://e-koolikott.ee/material?id=16854
  3. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Machaut: Missa (Kyrie). https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12760 https://e-koolikott.ee/material?id=16855
  4. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Palestrina: Missa papae Marcelli (Kyrie). https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12768 https://e-koolikott.ee/material?id=16860
  5. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Monteverdi: Orfeus (Avamäng). https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12761 https://e-koolikott.ee/material?id=16856
  6. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Händel: Messias (Halleluia). https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12763 https://e-koolikott.ee/material?id=16857
  7. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Bach: Tokaata ja fuuga d-moll. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12762 https://e-koolikott.ee/material?id=16858
  8. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mozart: Figaro pulm (avamäng). https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12764 https://e-koolikott.ee/material?id=16859
  9. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Beethoven: 5. sümfoonia. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12152 https://e-koolikott.ee/material?id=16662
Kontrollülesanded 2. 19. sajand[muuda]
  1. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schubert: Metshaldjas. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12767 https://e-koolikott.ee/material?id=16861
  2. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Chopin: Vihmapiiskade prelüüd. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12769 https://e-koolikott.ee/material?id=16862
  3. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Paganini: Kapriis nr. 24. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12772 https://e-koolikott.ee/material?id=16863
  4. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Brahms: Klaverikontsert d-moll (I osa). https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12773 https://e-koolikott.ee/material?id=16864
  5. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Rossini: Sevilla habemeajaja (Figaro kavantiin). https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12774 https://e-koolikott.ee/material?id=16865
  6. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Wagner: Valküüride lend. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12775 https://e-koolikott.ee/material?id=16866
  7. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Verdi: Nabucco (Orjade koor). https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12776 https://e-koolikott.ee/material?id=16867
  8. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Tšaikovski: 6. sümfoonia (I osa). https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12778 https://e-koolikott.ee/material?id=16869
  9. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sibelius: Finlandia. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12780 https://e-koolikott.ee/material?id=16870
Kontrollülesanded 3. 20.sajand[muuda]
  1. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahler: 8. sümfoonia (I osa). https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12779 https://e-koolikott.ee/material?id=16871
  2. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Debussy: Fauni pärastlõuna. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12781 https://e-koolikott.ee/material?id=16872
  3. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stravinski: Kevadpühitsus. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12782 https://e-koolikott.ee/material?id=16873
  4. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schönberg: Pierrot lunaire. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12783 https://e-koolikott.ee/material?id=16874
  5. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gershwin: Rapsody in blue. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12785 https://e-koolikott.ee/material?id=16875
  6. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Šostakovitš: 10. sümfoonia (I osa). https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12784 https://e-koolikott.ee/material?id=16876
  7. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stockhausen: Gesang der Jünglinge. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12786 https://e-koolikott.ee/material?id=16877
  8. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ligeti: Avantüürid. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12787 https://e-koolikott.ee/material?id=16878
  9. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Reich: Drumming. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12790 https://e-koolikott.ee/material?id=16879
Kontrollülesanded 4. Džäss[muuda]
  1. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Scott Joplin, “Maple Leaf Rag”. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14330 https://e-koolikott.ee/material?id=17557
  2. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. King Oliver’s Creole Jazz bänd, “Dipper Mouth Blues”. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14331 https://e-koolikott.ee/material?id=17558
  3. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duke Ellington, “Take The A Train”. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14334 https://e-koolikott.ee/material?id=17559
  4. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Charlie Parker, “Anthropology”. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14336 https://e-koolikott.ee/material?id=17560
  5. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Miles Davis, “So What”. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14338 https://e-koolikott.ee/material?id=17561
  6. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. John Coltrane, “My Favorite Things”. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14329 https://e-koolikott.ee/material?id=17556
  7. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ornette Coleman, “Free Jazz”. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14337 https://e-koolikott.ee/material?id=17562
  8. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Weather Report, “Birdland”. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14339 https://e-koolikott.ee/material?id=17563
  9. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahavishnu Orchestra. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14340 https://e-koolikott.ee/material?id=17564
  10. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Courtney Pine. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14341 https://e-koolikott.ee/material?id=17565
  11. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Pat Metheny, “Orchestrion”. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14342 https://e-koolikott.ee/material?id=17566
Kontrollülesanded 5. Rock ja pop[muuda]
  1. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Elvis Presley, “Hound Dog”. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14343 https://e-koolikott.ee/material?id=17567
  2. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Beatles, “Love Me Do”. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14347 https://e-koolikott.ee/material?id=17571
  3. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Black Sabbath, “Iron Man”. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14344 https://e-koolikott.ee/material?id=17568
  4. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sex Pistols, “Anarchy in the U.K.”. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14345 https://e-koolikott.ee/material?id=17569
  5. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Smiths, “This Charming Man”. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14346 https://e-koolikott.ee/material?id=17570
  6. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Joy Division, “Love Will Tear Us Apart”. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14348 https://e-koolikott.ee/material?id=17572
  7. kontrollülesanne. MUUSIKASTIIL. KONTROLLÜLESANNE. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duran Duran, “Planet Earth”. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/14350 https://e-koolikott.ee/material?id=17573

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. MUUSIKASTIIL. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Muusikastiili artikkel Vikipeedias. Eesmärk: õpilane õpib tundma mingis stiilis muusikat. Kestus: 3 tundi. Süvene põhjalikumalt mõnda muusikastiili (vt MUUSIKASTIIL. A JOONIS 000. Muusikastiilide loend) ja kirjuta vähemalt 1800 tähemärgi pikkune tekst, mis täiendab vastavat Vikipeedia artiklit. Kui Vikipeedias puudub artikkel Sinu lemmikstiilist, palun loo uus artikkel. Tutvusta oma tööd ja selle tulemust sõpradele. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13037 https://e-koolikott.ee/material?id=17002
  2. väike projektülesanne **. MUUSIKASTIIL. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Heliteose stiilimudel. Eesmärk: Õpilane on võimeline kirjeldama teatud muusikastiilis heliteost. Kestus: 1 tund. Vali olemasoleva heliteose partituur ja salvestis. Koosta heliteose stiilimudel. Kirjelda tulemust. Vajadusel kasuta joonist MUUSIKASTIIL. A JOONIS 001. SUUNAVAD KÜSIMUSED. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13034 https://e-koolikott.ee/material?id=17000
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne **. MUUSIKASTIIL. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Lugu teatud muusikastiilis. Eesmärk: Õpilane on tutvunud teatud muusikastiiliga. Kestus: ca 3 tundi. Kirjuta teatud muusikastiilis lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13033 https://e-koolikott.ee/material?id=16999

Süvenemine[muuda]

Muusikamatemaatika **[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletav põhimõiste on muusikamatemaatika.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

muusikamatemaatika

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon **. Muusikamatemaatika on rakendusmatemaatika haru, milles tegeldakse muusika loomiseks ja analüüsimiseks vajalike matemaatiliste mudelite väljatöötamise ja uurimisega. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13031 https://e-koolikott.ee/material?id=16997

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. ALEATOORIKA. B JOONIS 002. Juhuslike arvude generaatori abil meloodia ja akordi loomine https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13030 https://e-koolikott.ee/material?id=16996
Videod[muuda]
  1. video. MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 001. Liitheli koostis (Complex sounds - sound theory https://youtu.be/vc-MrwZBxtg) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13029 https://e-koolikott.ee/material?id=16993
  2. video. MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 002. Häälestuse matemaatiline modelleerimine (The Mathematical Problem with Music, and How to Solve It https://youtu.be/nK2jYk37Rlg) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13027 https://e-koolikott.ee/material?id=16991
  3. video. MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 003. Sissejuhatus muusikalisse hulgateooriasse (Music Theory: Set Theory, Part 1 https://youtu.be/49L3hOyOKCY?list=RDZnUq4_11ppQ) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13025 https://e-koolikott.ee/material?id=16989

ASK puudu ja nii jääbki[muuda]

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne **. MUUSIKAMATEMAATIKA. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Muusikalise objekti matemaatiline mudel. Loo muusikalise objekti matemaatiline mudel. Tuleta mudelit kasutades vähemalt üks muusikaline objekt. Kirjelda tööprotsessi. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13021 https://e-koolikott.ee/material?id=16987
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne **. MUUSIKAMATEMAATIKA. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Heliteose loomine muusikalise objekti matemaatilist mudelit kasutades. Kirjuta lugu, kasutades vähemalt kahte muusikalise objekti matemaatilist mudelit. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Teemasid süvenemiseks:
    1. liitheli spektraalne ülesehitus ja Fourier' rida
    2. häälestussüsteemid: puhas ja võrdtempereeritud häälestus ning geomeetrilised jadad
    3. helilaad ja selle matemaatiline mudel
    4. muusikaline hulgateooria kompositsioonilise ülesande teenistuses
    5. rütmi matemaatiline mudel https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13018 https://e-koolikott.ee/material?id=16985


TUNNIVIDEOD[muuda]

5.11.2018[muuda]
  1. näidistund. 5.11.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium. FAIL 1, FAIL 2

Muusikateater **[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletavad põhimõisted on muusikateater, libreto, stseen, retsitatiiv ja aaria.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

muusikateater

libreto

stseen

retsitatiiv

aaria

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon **. Muusikateater on teatri liik, milles lavaline tegevus on seotud muusikaga. Muusikateatri žanrid on näiteks ooper, operett, ballett ja muusikal. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13016 https://e-koolikott.ee/material?id=16983
    1. definitsioon **. Libreto on ooperi, opereti, muusikali, oratooriumi, kantaadi või muu muusika- või muusikateatriteose tekst. Laiendatud tähenduses nimetatakse libretoks ka balleti või pantomiimi stsenaariumi. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13013 https://e-koolikott.ee/material?id=16981
    2. definitsioon **. Stseen on lavastuse või filmi osa, mida iseloomustab ühtne tegevus, tegelaskond ja lavakujundus. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13011 https://e-koolikott.ee/material?id=16979
    3. definitsioon **. Retsitatiiv on tavaliselt ühehäälne vokaalmuusika žanr, mida iseloomustab kõne jäljendamine muusikas. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13010 https://e-koolikott.ee/material?id=16977
    4. definitsioon **. Aaria on muusikažanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või -muusikainstrumendile. Ooperis, oratooriumis, kantaadis või muus vokaalmuusika žanris võib aaria moodustada iseseisva osa. 17.-18. sajandil hakati aariaks nimetama ka vokaalmuusika mudelite järgi kirjutatud meloodilisi instrumentaalteoseid. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13009 https://e-koolikott.ee/material?id=16976

SHOW puudu[muuda]

ASK puudu ja nii jääbki[muuda]

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. MUUSIKATEATER. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Stseeni helide kirjeldus. Antud on stseeni sõnaline kirjeldus ja/või pilt. Kirjelda sõnaliselt (maksimum üks A4), millised helid võiksid laval kõlada. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13005 https://e-koolikott.ee/material?id=16973
Suured projektülesanded[muuda]
  1. SUUR PROJEKTÜLESANNE **. MUUSIKATEATER. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Muusika lavateosele. Loo lavateose muusika. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13004 https://e-koolikott.ee/material?id=16971

Filmimuusika **[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Kogumikus käsitletav põhimõiste on filmimuusika.

Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele.

Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus.

Õppevahend koosneb 19 kogumikust.

DigiÕppeVaramu

Tallinna Ülikool

H5P

filmimuusika

TELL[muuda]

Definitsioonid[muuda]
  1. definitsioon **. Filmimuusika ehk filmiheli on filmi heliriba. Filmimuusika võib koosneda kas konkreetse filmi jaoks komponeeritud või ka varem loodud muusikast, loodus- või tehiskeskkonna helidest, heliefektidest, filmi tegelaste kõnest ja muudest helidest. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/13002 https://e-koolikott.ee/material?id=16970

SHOW[muuda]

Joonised[muuda]
  1. joonis. FILMIMUUSIKA. A JOONIS 001. Filmimuusika mudel https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12999 https://e-koolikott.ee/material?id=16967
Videod[muuda]
  1. video. FILMIMUUSIKA. VIDEO 001. Sissejuhatus heldisaini (SOUND DESIGN for FILMMAKING. Tutorial https://youtu.be/MwksKUJSZ9s) (tõlge eesti keelde) https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12998 https://e-koolikott.ee/material?id=16965

ASK puudu ja nii jääbki[muuda]

DO[muuda]

Väiksed projektülesanded[muuda]
  1. väike projektülesanne. FILMIMUUSIKA. VÄIKE PROJEKTÜLESANNE. Foto helide kirjeldus. Vali foto. Kirjelda sõnaliselt (maksimum üks A4), millised helid (muusika) fotol "kõlavad". Vajadusel kasuta joonist FILMIMUUSIKA. A JOONIS 001. Filmimuusika mudel. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12994 https://e-koolikott.ee/material?id=16964
Suured projektülesanded[muuda]
  1. suur projektülesanne **. FILMIMUUSIKA. SUUR PROJEKTÜLESANNE. Filmi helindamine. Osale filmimeeskonnas, helinda film. Kirjelda tulemust, kasutades filmimuusika mudelit FILMIMUUSIKA. A JOONIS 001. Filmimuusika mudel. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12993 https://e-koolikott.ee/material?id=16962

Juhend[muuda]

Sissejuhatus[muuda]

Digiõppevahend ja sellega seotud kursus "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile" sisustab Gümnaasiumi riikliku õppekava lisa 6 Ainevaldkond „Kunstiained“, punkti 2.1.2. Muusikaõpetuse kirjeldus, punktis 2 esitatud muusika õppekava teema "omalooming".

Kursusel luuakse muusikalisi struktuure, tutvutakse muusikastiilide ja kompositsioonimeetoditega ning omandatakse muusika mõisteid. Kursuse eesmärk on anda vahendid oma loo kirjutamiseks ja olemasoleva muusika paremaks mõistmiseks.

Kursus on suunatud üldhariduskooli gümnaasiumitasemele, st inimestele, kes on küll läbinud põhikooli ainekava, kuid kes alustavad muusikateooria õppimist sisuliselt nullist. Kursuse läbimise nominaalne kestus on 3 õppeaastat.

Kursus ei ole heliloomingu kursus, sest sooritatakse õpetaja antud ülesandeid. Loomulikult on teretulnud õpilaste initsiatiiv oma lahenduste väljapakkumisel, kuid see ei asu enam kompositsiooniõpetuse kursuse raamides. Antud kursuse piir jookseb seal, kus inimene saab sedavõrd innustust, et hakkab ise oma lugu kirjutama. Oma loo kirjutamise võimalus on olemas alates esimesest teemast.

Kursus on stiilineutraalne. Kuigi enamus muusikanäiteid on toodud klassikalisest muusikast, on kõik käsitletavad muusikalised tööriistad kasutatavad mistahes muusikas.

Õppevahendi koostamine toimub Wikibooksi keskkonnas lehel Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM.

Õppevahendi koostajad paluvad huvilistel anda õppevahendile tagasisidet ja märkida, mida võiks muuta, täpsustada, täiendada või parandada:

  • ettepanekuid õppevahendi täiendamiseks ja parandamiseks palun lisada koostamislehe arutelulehel;
  • tähelepanekud ilmsete vigade kohta palun sisestada lehel ERRATA.

Summary[muuda]

This digital learning material and the corresponding course Musical composition cover the topic “creative work” of music curriculum as described in the subclause 2) of clause 2.1.2 in the Annex 6 “Art subjects” of the Estonian national curriculum for upper secondary schools.

During the course, the learners will create different musical structures, learn to know different styles of music and composition techniques, and study main concepts of music. The course is aimed at the upper secondary school level of general education school, i.e. at learners who have fulfilled the national curriculum for basic school, but who start learning music theory from scratch.

The course consists of 19 chapters and its standard period of study is three academic years. However, this course is not a musical creation course as the tasks are given by the teacher. Of course, the learners’ own initiative in proposing solutions to the tasks is very welcome, but this will be outside the scope of the musical composition course. The scope of the course ends there, where the learner is inspired to write their own piece of music. This opportunity is there starting from the first topic of the course. The course is neutral when it comes to music styles. Although most of the examples are taken from classical music, all the musical tools studied can be used in any kind of music.

Краткое содержание[muuda]

Данный цифровой учебный материал и связанный с этим курс «Преподавание музыкальной композиции для гимназии» представлен в приложении 6 Государственной программы обучения для гимназии. Предметная область «Искусство», раздел 2.1.2. Описание музыкального образования, раздел 2), и представляет собой тему музыкальной учебной программы, включая “собственное творение” (“свое творение”, “собственное творчество”, “самотворчество”).

Во время курса создаются различные музыкальные структуры, знакомятся с музыкальными стилями и композиционными методами, а также осваиваются основные понятия музыки.

Курс направлен на уровень гимназии общеобразовательной школы, то есть людям, которые хоть и прошли программу обучения основной школы, но начинают изучение теории музыки фактически с нуля. Курс состоит из 19-ти сборников и номинальный срок обучения 3 учебных года.

Это не курс композиторского искусства, поскольку выполняются задания, данные преподавателем. Естественно, инициатива ученика в предложении своих решений приветствуется, но это уже вне рамок изучения композиции. Рубеж данного курса проходит там, где человек получает такого рода воодушевление, что начинает писать композицию самостоятельно. Возможность создания своей композиции появляется с первой же темы.

Курс является нейтральным относительно стилей музыки. Хотя большинство примеров представлены из классики, все рассматриваемые музыкальные инструменты и навыки можно использовать в любой музыке.

Kursuse sihtrühm[muuda]

Kursus ja sellega seotud õppevahend on koostatud üldhariduskooli gümnaasiumitasemele, st inimesele, kes on küll läbinud põhikooli ainekava, kuid alustab muusikateooria õppimist sisuliselt nullist. Seetõttu on kursus koostatud ühe võimaliku aegreana: kursus algab muusikaliste elementide kirjeldamisega ning iga uus asi toetub võimalikult eelmistele.

Varem muusikateooriat õppinud inimese puhul on arvatavasti mõttekam läheneda kursuse materjalile pigem modulaarselt ja koostada ise individuaalse õppeprotsessi aegrida.

Kursust võib kasutada ka täiskasvanud iseõppija. Sõltuvalt tasemest võib iseõppija koostada ise teemade läbimise järjekorra.

Muusika kompositsiooniõpetuse õppevahend on kasutatav ka lastemuusikakoolis solfedžotunnis ja heliloomingu või kompositsiooniõpetuse kursuse õppevahendina.

Metoodilised ja didaktilised lähtekohad[muuda]

Kursuse näidisjuhtumit ehk probleemsituatsiooni (whole task) kirjeldab küsimus "Ma tahan luua sümfoonia. Kuidas saada aru, mis on pandud kirja Beethoveni 5. sümfoonia partituuris"?

Kursuse käigus läbitavaid muusikateooria mõisteid ei õpita tühikäigul, "teoreetiliselt", mõistete endi pärast. Antud kursuse raames õpitakse teooria mõisteid ainult selleks, et nendega kohe midagi praktilist teha. Sellest on tingitud ka muusikateooria mõistete suhteliselt piiratud arv. Näiteks, kui mõisted "noot", "paus" ja "partituur" on õpitud, siis nendega kohe ka tehakse midagi, näiteks paigutatakse mõned noodid ja pausid partituuri. Sama toimub helivältuste, helikõrguste ja muude muusikaliste objektidega. Sellele põhimõttele viitab ka kursuse nimetus "kompositsiooniõpetus", mitte aga näiteks "elementaarteooria", "muusikaanalüüs" või "vormianalüüs". Kujundlikult näitab kursus, et "see on kruvikeeraja ja see on kruvi. Õpetaja ütleb: keerake sinna kolm kruvi. Ning kohe hakkab toimuma kruvide keeramine."

Kursus on stiilineutraalne. Kuigi enamus muusikanäiteid on toodud klassikalisest muusikast, on kõik õppevahendis tutvustatud muusika kompositsiooniõpetuse tööriistad kasutatavad mis tahes muusika loomiseks.

Õppevahend ei ole täht-tähelt täitmiseks. Õpetaja võib vajadusel materjali kärpida või lisada. Kuna kursuse sooritamise põhiliseks tõendiks on õpilase loominguline portfoolio, võib õppimist alustada kohe projektülesannetest ja selgitada muusikateoreetilisi mõisteid alles vastustena töö käigus tekkinud küsimustele.

Ideid selle kohta, kuidas muusika kompositsiooniõpetuse tund võiks olla üles ehitatud, pakuvad õpetajale LePlanneri keskkonnas teostatud näidistunnikavad ja õpistsenaariumid.

Materjali liigendus[muuda]

Kursus koosneb 19. kogumikust

Kogumikud on liigendatud järgmiselt:

1. definitsioon

Mõistete definitsioonid lähtuvad Vikipeedias olevatest muusika mõistete määratlustest. Igale mõistele on lisatud link Vikipeedia artiklile, mida kõik saavad vabalt kasutada, täiendada ja parandada.


2. joonis, video

Jooniste eesmärk on anda võimalikult suur pilt, mille juurde saab korduvalt tagasi pöörduda. Seetõttu võivad joonised alguseses tunduda seosterohked ja keerulised.

Videod avavad muusika mõisteid ja kompositsioonimeetodeid protsessina.

3. kontrollülesanne ja harjutus

  • milline väide peab paika?
  • test
  • sõnaline harjutus
  • noodikirjas harjutus

Kontrollülesannete põhiline sihtrühm on täiskasvanud iseõppija. Kontrollülesannete puhul peab õpilane suutma muusikateoreetilise mõiste määratlusest sisuliselt aru saada. Seetõttu on kontrollülesanded koostatud selliselt, et tõene info tuleb libainfo hulgast ära tunda.

Harjutused on mõeldud eelkõige õpilase iseseisvaks treeninguks muusikateoreetiliste mõistete praktilisel kinnistamisel.


4. väike või suur projektülesanne

Projektülesanded moodustavad õpilase isikliku portfoolio, milles iga järgev ülesanne põhineb üldjuhul eelnevatel. Kursus on läbitud, kui on täidetud portfoolio miinimummaht. Portfoolio tuleb esitada nii elektroonilises kui ka paberkandja vormis. Portfoolio koosneb teatud kogusest testide ja harjutuste sooritustest, väikestest projektülesannetest ja vähemalt ühest suurest projektülesandest. Portfoolio miinimummaht sõltub õpetaja ja õpilaste võimekusest. Projektülesannete puhul on refleksiooni huvides soovitav tööprotsessi ja esituste dokumenteerimine näiteks audio- või videosalvesti abil. Ka audio-videodokumentatsioon võiks olla õpilase portfoolio osa.

Näidisajakava[muuda]

Kursus on jagatud nelja ossa:

Elemendid (1. aasta). Elementide osas on lähenemine analüütiline, kiht-kihiline. Sellest ka väikeste projektülesannete fookus võimalikult ühel asjal, põhimõttel "üks asi korraga". Kui teema on helivältus, siis koostatakse helivältuste rida ning ei uurita, kas teatud helivältusega noodil võib olla ka helikõrgus või veel mingi omadus.

Seosed (2. aasta). Seoste osas on lähenemine sünteetiline. Seoste osa algab rütmi teemaga, mis eeldab juba helivältuste teatud moel järjestamist, st nende seostamist. Osa võiks mõne inimese jaoks lõppeda ka heliteose valmimisega.

Kriitika (3. aasta). Kolmandas, kriitika, refleksiooni osas kirjutatakse pigem sõnatekste, koostatakse skeeme jne. Huvilised jätkavad oma lugude kirjutamist. Kuna selles osas on põhirõhk muusikastiilil, muusikavormil ja muusikažanril, eeldab see põhjalikumat süvenemist muusikaajaloo teatud nähtustesse. Ilmselt loetakse siis läbi ka praegu gümnaasiumis kasutusel olevad muusiakajaloo õpikud ja nuusutatakse veidi ka ajaloolist kompositsiooniõpetust, näiteks muusikalõigu kirjutamist ranges, barokk- või klassitsistlikus stiilis.

Süvenemine eeldab põhjalikumat sissevaadet elementide, seoste ja kriitika teemadesse. Õpilased, kellel on sügavam huvi heliloomingu või muusika uurimise vastu, tegelevad individuaalse kava alusel loomingulise või uurimisprojektiga. Samuti võib selles osas toimuda põhjalikum lõimimine teiste õppeainete ja kunstivaldkondade, nagu matemaatika, füüsika, kirjanduse, teatri, filmi või multimeediumiga. Süvenemine võib toimuda paralleelselt elementide, seoste ja kriitika osaga. Mõnes gümnaasiumis annab selleks võimaluse valikainete süsteem.

I aasta (G1): "Elemendid"[muuda]

Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Uusaegse helikeele kujunemine"

I poolaasta

  1. Partituur
  2. Helivältus
  3. Helikõrgus

II poolaasta

  1. Akord
  2. Meloodia
  3. Väli

II aasta (G2): "Seosed"[muuda]

Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Rahvuslikkus muusikas".

I poolaasta

  1. Rütm
  2. Harmoonia
  3. Faktuur
  4. Kontrapunkt

II poolaasta

  1. Variatsioon
  2. Tämber
  3. Orkestratsioon

III aasta (G3): "Kriitika"[muuda]

Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Muusika 20. ja 21. sajandil"

I poolaasta

  1. Muusikavorm
  2. Muusikažanr
  3. Muusikastiil

II poolaasta Varuaeg portfoolio lõpetamiseks.

IV valikaine (paralleelselt põhikursustega): "Süvenemine"[muuda]

  1. Muusikamatemaatika
  2. Muusikateater
  3. Filmimuusika

Raskusastmed[muuda]

Plussiga (+) on tähistatud süvendav teema. Sõltub õpilaste ja õpetaja valmisolekust, kui palju süvendavaid teemasid soovitakse ja jõutakse kursuse jooksul läbida.

Kontrollülesannete ja harjutuste raskusastmed sõltuvad ülesande õige lahendamise kiirusest. Õpilase enesekontrolliks on harjutuse testkuju puhul näha ka harjutuse sooritamiseks kulunud aeg.

Lõimimine[muuda]

Nool (->) tähistab lõimimist või viidet süvendava või tulevikus õpitava mõiste juurde. Muusika kompositsiooniõpetuse lõimimine võib toimuda näiteks järgmiste õppeainetega:

  1. muusikaajalugu
  2. matemaatika
  3. füüsika
  4. ajalugu
  5. psühholoogia
  6. filosoofia

Tehniliste vahendite kasutamine[muuda]

Enamik kursuse projektülesannetest on sooritatavad paberi ja pliiatsiga.

Arvuti ja muude tehniliste vahendite kasutamise vajadus on märgitud eraldi. Arvutit ja arvutiprogramme on vaja näiteks tämbri peatüki ülesannete sooritamiseks.

Digikogumiku kasutamine eeldab digivahendi (arvuti, tahvelarvuti, nutitelefoni) ja internetiühenduse olemasolu.

Tagasiside[muuda]

Õpetaja tagasiside õpilasele[muuda]

Koostajad soovitavad õpetaja tagasisidena õpilasele kasutada kujundavat hindamist kombinatsioonis kategooriatega 'arvestatud–mittearvestatud'.

Kursuse sooritamise täpsed tingimused võib määrata õpetaja, kuid koostajad soovitavad määrata põhitingimuseks õpilase isikliku portfoolio olemasolu. Lisatingimuseks võib määrata ka näiteks

  1. teatud arvu harjutuste veatu sooritamise teatud kontrollaja jooksul
  2. kursusega seotud muusikateooria mõistete testi veatu sooritamise TAO keskkonnas

Õpilase tegasiside kursusele[muuda]

Õppevahendi koostajad paluvad kursuse lõpus õpilasel täita tagasisidevorm

Tagasisidevastustega tutvumiseks tuleb õpetajal saata e-mail Eesti Arnold Schönbergi Ühingu aadressile schoenberg@schoenberg.ee

Eesti Arnold Schönbergi Ühing avab seejärel õpetajale ligipääsu vastustele.

Tagasisidevorm:

1. ei ole test, milles on õiged või valed vastused. Täiesti aktsepteeritav on see, kui inimene ei oskagi küsimustele midagi vastata, st tema meelest ei ole ta mitte midagi õppinud, tal ei ole olnud võimalust või tahtmist omandatud teadmisi kasutada või ta ei taha muusika vallas midagi uut juurde õppida.

2. ei ole õppevahendi kvantitatiivse hindamise vahend. Seetõttu on tagasisidevormi küsimustes välditud liiga kitsast kategoriseerimist konkreetsete ülesannete või ülesandetüüpide kaupa. Koostajate eesmärk on näha puude taga metsa, saada aru, millise teadmise ja tunnetuse on õpilane ülesandeid lahendades tegelikult omandanud.

Tagasiside õppevahendi täiendamiseks ja parandamiseks[muuda]

Õppevahendi koostamine toimub Wikibooksi keskkonnas lehel Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM.

Õppevahendi koostajad paluvad huvilistel anda õppevahendile tagasisidet ja märkida, mida võiks muuta, täpsustada, täiendada või parandada:

  • ettepanekuid õppevahendi täiendamiseks ja parandamiseks palun lisada koostamislehe arutelulehel;
  • tähelepanekud ilmsete vigade kohta palun sisestada lehel ERRATA.

Õppevahendi kasutamine kutsehariduses[muuda]

Õppevahendi kasutamisel kutsehariduses tuleks kõigepealt mõista seda seda, et Eestis on muusikaõpetuse seisukohast kutsehariduses neli erinevat taset:

  1. mittemuusikutele suunatud muusikaõpetus tavalises kutsekoolis
  2. muusikalistes keskerihariduses kõigile muudele erialade, välja arvatud heliloojate ja muusikateoreetikute tase
  3. muusikalise keskhariduse tasemel õppivate heliloojate ja muusikateoreetikute tase

Diferentseerimine erivajadustega õppijale[muuda]

10 olulisemat mõistet[muuda]

====Helivältus==== https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/12152

  1. definitsioon. Helivältus on heli või vaikuse suhteline kestus. Helivältust kirjeldatakse mõõtühikuks oleva helivältuse, milleks tavaliselt on tervenoot või tervepaus, korrutise või jagatisena. Helivältuse pikendamiseks kasutatakse noodikirjas noodi- või pausimärgi järel punkti, noote ühendavat pidekaart ning noodi või pausi kohale või alla kirjutatud fermaati. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11064
  2. definitsioon. Takt on noodikirjas absoluutse või suhtelise kestusega ajavahemiku tähis. Takti tähistamiseks partituuris võib kasutada taktimõõdu ja taktijoone märke. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11065
  3. definitsioon. Löök on ajaühik helikestuste või helivältuste rühmitamiseks. Absoluutse kestusega lööke kirjeldatakse aja mõõtmise abil (näiteks sekundites). Suhtelise kestusega lööke kirjeldatakse helivältuste abil: löök võib olla näiteks veerandnoodi, poolnoodi või kaheksandiknoodi pikkune. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11066
  4. definitsioon. Taktimõõt on noodikirjas takti löökideks jaotumise kirjeldus. Taktimõõdu tähis on harilik murd, milles murru lugeja näitab, mitu lööki on taktis ja murru nimetaja näitab, milline helivältus vastab ühele löögile.

====Helikõrgus==== https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11069

  1. definitsioon. Helikõrgus on heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses helisagedusest. Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab osahelide kombinatsioon. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11068
  2. definitsioon. Alusheli on diatoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" (Stammton) on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11074
  3. definitsioon. Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11076
  4. definitsioon. Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul.

====Akord==== https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11088

  1. definitsioon. Akord on vähemalt kahe heli üheaegsus. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide intervallide suhete abil. Kui akordi helid on tertsisuhtes, siis näiteks kolmkõla põhikuju ehitub kahest, septakordi põhikuju kolmest ja noonakordi põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on kvardisuhtes, võivad moodustuda kvartakordid või kvintakordid. Sekunditest ja sekundist väiksematest mikrointervallidest ehituvat akordi nimetatakse klastriks. https://sisuloome.e-koolikott.ee/node/11079
  2. definitsioon. Intervall on kahe heli helikõrguste suhe. Intervall esitatakse tervetoonides, pooltoonides, tsentides või võnkesageduste jagatisena.

Arutelud[muuda]

Täienduskoolitus 23.10.2018 Pärnu Koidula Gümnaasiumis[muuda]

Uurimused[muuda]

Viited[muuda]

Välislingid[muuda]