Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/I kursus. Uusaegse helikeele kujunemine/MÕISTED

Lisa lingid
Allikas: Vikiõpikud

Mõisted. Mõistesõnastik (Uusaegse helikeele kujunemine)


Muusika – üks kaunite kunstide liik, mille väljenduseks on helid.

Vaimulik muusika – muusika, mis on seotud religiooniga, seda esitatakse kirikus.

Ühehäälsus – ehk monofoonia. selle all mõistetakse, kas üksikut (nt püsivat või korduvat) heli või saateta meloodiat.

Meloodia – vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus.

Mitmehäälsus – jaguneb eraldi polüfooniliseks (kaks iseseisvat häält) ja homofooniliseks (meloodia + saatepillid) mitmehäälsuseks.

Ilmalik muusika – muusika, mis on seotud argieluga, pidustustega.

Renessanss – pärineb prantsuskeelsest sõnast renaissance, mis tähendab antiiksete ideaalide taassündi. Euroopa kultuuris olnud ajajärk vahemikus 14.–16. sajand.

Barokk – tuletatud sõnast barroco, mis tähendab portugali keeles ebakorrapärase kujuga pärli. Euroopa kultuuris olnud ajajärk vahemikus 1600–1750. Muusika antud perioodil oli kaunistusterikas ning loodud eelkõige publikule kuulamiseks. Seoses sellega tekkisid esimesed professionaalsed elukutselised muusikud, muusikalised koosseisud ning mitmed uued muusikalised žanrid.

Klassitsism – lad k esmaklassiline, suurepärane, näidislik ehk eeskujulik. Muusikas loetakse Klassitsismi ajaks vahemikku 18. sajandi esimesest poolest kuni stiili kõrgajani, Viini klassikute (I Viini koolkond: Haydn, Mozart, Beethoven) tipploominguni 19. sajandi algul.

Vokaalmuusika – muusika, mida esitab inimhääl. Vokaalmuusika žanriteks on nt soolo või saatega laul (erinevatel sajanditel erinevate nimetustega), ansambel (mitmed lauljad koos) ja koorimuusika (erinevad kooriliigid).

Instrumentaalmuusika – muusika liik, mida esitatakse muusikainstrumentidega. Instrumentaalmuusika jaguneb järgnevateks žanriteks: sooloteosed (nt prelüüd, etüüd), kammermuusika (nt duo, trio, kvartett, kvintett), orkestrimuusika (nt sümfoonia, avamäng, instrumentaalkontsert).

Vaata lisaks Vikipeedia artikkel Muusika mõisteid.

https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4226


1) Muusika olemus ja päritolu[muuda]

MÕISTED[muuda]

  1. muusika
  2. muusikainstrument
  3. inimhääl
  4. rütm
  5. muusikapedagoogika
  6. kehapill
  7. heli
  8. rituaal
  9. vanaaeg
  10. koopamaal
  11. emotsioon
  12. tants

2) Muusika väljendusvahendid[muuda]

[lõiming IV kursusega, nö lühisissejuhatus IV kursuse teemadesse]

MÕISTED[muuda]

  1. helilooja
  2. muusikalised väljendusvahendid
  3. heliteos
  4. rütm
  5. tempo
  6. tämber
  7. dünaamika
  8. meloodia
  9. harmoonia
  10. vorm
  11. faktuur
  12. muusikaanalüüs
  13. ajastu
  14. punkt
  15. helivältus
  16. suhe
  17. muster
  18. punkteeritud [rütm]
  19. triool
  20. meetrumi
  21. rõhk
  22. löök
  23. takt
  24. esitus
  25. kiirus
  26. kiire (presto)
  27. rahulik (adagio)
  28. mõõdukas (moderato)
  29. tämber ehk kõlavärv
  30. fagott (torisev)
  31. põikflööt (hõljuv)
  32. gong (kumisev)
  33. sarved (signaali andev)
  34. klarnet (nasaalne)
  35. dünaamika ehk helitugevus
  36. vaikne (piano)
  37. vali (forte)
  38. valjenev (crescendo)
  39. meloodia
  40. ühehäälsus
  41. väljendus
  42. muusikaline mõte
  43. aste
  44. astmeline liikumine
  45. harmoonia ehk kooskõla on helide üheaegne kõlamine vertikaalis
  46. heakõlaline (konsonantne)
  47. halvakõlaline (dissonantne)
  48. klassikaline [harmoonia]
  49. vorm on Teose ülesehitus
  50. fuuga
  51. kolmeosaline vorm
  52. sonaat [sonaadivorm]
  53. faktuur näitab muusikalise struktuuri tihedust
  54. ühehäälsus
  55. mitmehäälsus
  56. akordilisus


3A) Muusika roll esiajal[muuda]

MÕISTED[muuda]

  1. loodusrahvad
  2. looduspillid
  3. kaljujoonistus
  4. koopajoonistus
  5. tants
  6. rituaal
  7. arheoloogia
  8. puhkpill
  9. löökpill
  10. keelpill
  11. kõla
  12. häälestus
  13. flööt
  14. sarved
  15. kultuurrahvad
  16. Mesopotaamia
  17. sumerid
  18. Egiptus
  19. Palestiina
  20. Vana-Egiptus
  21. otseflööt
  22. harf
  23. lüüra
  24. lauto
  25. Assüüria
  26. topeltšalmei kahe toru ja nelja sõrmeavaga hõbetoru
  27. signaalpillid
  28. trompet
  29. Vana Testament
  30. Heebrea muusika
  31. Taaveti harf ehk lüüra
  32. tempilteenistus
  33. saatepill
  34. templirituaal
  35. šofar, mis meenutab sikusarve.
  36. muusika funktsioon
  37. muusika õpetus
  38. pilliõpetus
  39. noodiõpetus
  40. helide võnkumine
  41. seinamaal
  42. muusika kultuslik funktsioon
  43. meelelahutus
  44. muusik
  45. instrumentaalkooslus
  46. harf on keelpill, mida on kasutanud enda kultuuris mitmeid rahvad, sumerid, egiptlased. Valdavalt oli harf naiste pill, mis tuli kasutusele 5. sajandi teisel poolel. Harfi mängitakse ka tänapäeval nii soolopillina kui ka orkestripillina.
  47. lauto on keelpill, mida kasutasid kõige enam sumerid.
  48. lüüra on keelpill, mis oli kõige levinum 7 keelega, kõige enam mängisid seda sumerid. Kasutati nii soolomängudel kui ka poeemide taustamuusika loomisel. Kõlakast oli ehitatud kilpkonna kilbist või sarnanes sellega kujult.
  49. otseflööt oli kõige mängitavaim puhkpill Vana-Egiptuses. Flöödid ning sarved olid väga populaarsed ka teiste rahvaste seas, kuna flööte oli kerge valmistada loomade luudest.
  50. topeltšalmei on leitud Assüüria riigi kodaniku hauast. Antud puhkpill on kahe toru ning nelja sõrmeavaga hõbetoru. Antud pillil on topelt lesthuulik nagu tänapäeval on fagotil ja oboel.
  51. šofarr meenutas sikusarve ning seda kasutati Heebreas templiteenistustel signaalpillina.
  52. trompet sarnaselt šofarile kasutati ka trompetit signaalpillina. Trompeti laadset signaalpilli on leitud Assüürias.
  53. egiptuse muusika
  54. mesopotaamia muusika
  55. Hurrian hümni nr 6 (u 1400 eKr), lüüra mängib Michael Levy. Meloodiat avastati 1950. a-tel Ugaritis (Süürias) (Dr. Richard Dumbrill).

4) Muusika roll vanaajal nr. 2. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikakultuur[muuda]

MÕISTED[muuda]

  1. Vana-Kreeka kultuur
  2. Mesopotaamia
  3. Egiptus
  4. Kreeta kunst
  5. lüüra
  6. topeltaulos on topelthuulikuga puhkpill, sarnane šalmeiga
  7. Musikē on kreeka keeles muusade kunst. Nimelt hõlmab antud mõiste luulet ja muusikat kui lahutamatut üksust. Loomulikult on tänapäeval muusika ja luule Kreekas eraldi kunstiliigid.
  8. Muusika mõiste kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ning juba esimesteks muusikuteks peeti Kreeka jumalaid. Zeusi poeg Apollon, muusade juht on kujutatud tihti lüüraga. Samuti Amphioni, kelle lüüramäng oli niivõrd võimas, et kivid tõusid iseenesest Teeba linna müürideks. Dionysose, veinijumala pilli puhus tema kaaslane Marsyas, pilliks oli aulos (topelthuulikuga puhkpill, šalmei sarnane), matkis eksalteeritud inimhäälet, karjet.
  9. näppepillid
  10. forminks, 4-keelne
  11. kitara, 7. sajand
  12. soolopill
  13. 7 keelega lüüra
  14. kõlakast
  15. Apolloni kultus
  16. Dinysose pidustused
  17. barbiton, väiksem lüüra variant, pikkade harudega
  18. harf alates 5. sajandist
  19. aulos, puhkpill, sugulane šalmeiga eelkäija oboel.
  20. paanivile ehk süürinks, mis koosnes 5-7 hiljen 14 erineva pikkusega torust
  21. krotalad, kastanjeti laadne löökpill
  22. vasktaldrikud
  23. tamburiin
  24. Vana-Kreeka kultuuri ajajärgud: 1) arhailine 8.- 6. sajand eKr, 2) klassikaline: linnriikide õitseaeg 5. sajand eKr kuni Makedoonia vallutusteni (330. aastal eKr), 3) hellenism 330 eKr kuni Rooma vallutusteni 146. eKr, 4) Rooma võimu ajajärk 146 eKr - 395 pKr.
  25. Noodiõpetus
  26. Kreeka helisüsteem
  27. pentatoonika oktav jaguneb viieks
  28. täistoonhelirida
  29. diatoonika seitsmeks astmeks
  30. põhihelilaad
  31. Dooria (Aristotelese järgi mehelik, julge ja meelekindel)
  32. Früügia (metsik, kirglik, ekstaatiline)
  33. Lüüdia (kaeblik õrn ja intiimne)
  34. mažoor
  35. joonia (do- noodist)
  36. lüüdia (fa- noodist)
  37. miksolüüdia (sol-noodist)
  38. minoor
  39. eolia (la-noodist)
  40. dooria (re- noodist)
  41. früügia (mi- noodist)
  42. lokria (si- noodist)


5) Muusika roll vanaajal nr. 3. Varakristlik muusikakultuur[muuda]

MÕISTED[muuda]

  1. kristlus
  2. Palestiina
  3. kristlik muusika
  4. kristlik kogudus
  5. varakristlik vaimulik laul
  6. juutide laul
  7. meloodia üleshehituses
  8. paganlik kultus
  9. idakristlus
  10. psalm
  11. hümn
  12. vaimulik laul
  13. Süüria
  14. Väike-Aasia
  15. Egiptus
  16. kristlik liturgia ehk jumalateenistuse kord
  17. Rooma riik
  18. kirikulõhe
  19. läänekristlus
  20. Bütsants
  21. muusika areng kloostrites
  22. muusikaharidus
  23. psalmilaul - palvelaul, tekst pärit Vanast Testamendist
  24. hümn - pidulik laul algses tähenduses, uusloodud kiidulaul kristliku muusika tähenduses
  25. vaimulik laul - vaimuliku sisuga laul, lauldi kodus


6) Keskaja muusika kultuurilooline taust[muuda]

[lõiming üldajalooga]

MÕISTED[muuda]

  1. keskaeg
  2. Rooma impeerium
  3. Lääne-Rooma
  4. keskaeg muusikas
  5. varakeskaeg
  6. Gregorius Suur (540–604)
  7. kirikureformiga
  8. liturgia
  9. lääne kirikulaul ehk gregooriuse laul
  10. vaimulik koorilaul
  11. ühehäälsus
  12. saade
  13. taktimõõt
  14. kroonika
  15. mitmehäälsus
  16. Antiik-Kreeka
  17. traktaat
  18. muusikateooria
  19. Pythagoras (u 580–500 e. Kr.)
  20. monokord
  21. Anicius Manlius Severinus Boethius (u 480–525) Rooma riigi diplomaat ja kristlik filosoof
  22. kirikulaadid
  23. monofoonia
  24. laul (chant)
  25. Musica enchiriadis
  26. polüfoonia
  27. solmisatsioon (ut, re, mi, fa, sol, la)
  28. rütmimodused
  29. Ventadorn (trubaduuri armastuslaul)
  30. Guido Arezzost
  31. Guido käsi
  32. musica ficta: nö vale muusika, välditi keelatud dissonantseid intervalle (nagu tritooni), esitajad lisasid alteratsioonimärke (diese, bmolle), mis ei ole olnud noodis kirjas
  33. organum: saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile, gregooriuse koraal on alumine hääl,
  34. Notre Dame’i koolkond (esimene lääne muusikaloos) 
  35. Notre Dame'i kirik Pariisis
  36. Leoninus (tegevus 12. saj II pool)
  37. Perotinus (tegevus 12. saj lõpp ja 13. saj algus)
  38. mitmehäälsus
  39. motett keskaja muusika lemmikžanr, mitmetekstiline laul, põhimeloodia alumises hääles võib, aga ei pea enam olema Gregooriuse koraal
  40. keskaja muusika
  41. ars antiqua (vana kunst)
  42. ars nova (uus kunst)
  43. renessanss
  44. Modaal
  45. mensuraalnotatsioon
  46. kooskõlaõpetus – konsonantsid jagatakse kolme järku
  47. täielikud [konsonantsid]
  48. priim
  49. oktav
  50. keskmised [konsonantsid]
  51. kvart
  52. kvint
  53. mittetäielikud [konsonantsid]
  54. väike terts
  55. suur terts
  56. muusika filosoofiline seletus
  57. hilisantiik
  58. seitse vaba kunsti (septem artes liberales)
  59. käsitöökunstid (artes mechanicae)
  60. uusplatonism
  61. musica mundana – kosmiline muusika
  62. musica humana – inimeste muusika
  63. musica instrumentalis – reaalselt kõlav muusika


7) Ühehäälsus ja noodikirja teke[muuda]

[lõiming IV kursusega]

MÕISTED[muuda]

  1. ühehäälsus
  2. noodikiri
  3. vaimulik muusika
  4. Gregorius Suur
  5. liturgia
  6. gregooriuse laulul ehk lääne kirikulaul
  7. meloodia
  8. orel
  9. saade
  10. esitaja
  11. koosseis
  12. solist
  13. koor
  14. gregoriuse laulu [esituspraktika]
  15. gregoriuse laulu žanrid
  16. gregoriuse koraali vormid
  17. retsiteerimine - palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil laulde
  18. psalmoodia - psalmitektside laulmine
  19. antifon - refrääniliselt korduv vastulaul, esitasid koor + solist või koor+ koor
  20. hümn - stroofilise värsstektsiga laul
  21. sekvents - tektsid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud
  22. responsoorium - algselt koorirefrääniga soololaul, pikkade kaunistustega ja improvisatsiooniga
  23. gregoriuse koraali laulmise stiilid
    1. Silbiline (süllaabiline) stiil – igale silbile vastab üks noot.
    2. Rühmaline (neumaline) stiil – igale silbile vastab 1–4 nooti. Levinuim stiil.
    3. Kaunistatud (melismaatiline) stiil – tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ehk melismidega.
  24. kirikulaadid
  25. helilaad
  26. loomulik mažoor
  27. loomulik minoor
  28. 8-laadisüsteem
    1. neli põhilaadi, mida ehitatakse üles helidelt d (dooria), e (früügia), f (lüüdia), g (miksolüüdia)
    2. kõrvallaad, tuletatud põhilaadidest, põhiheli on sama, aga ulatus kvardi võrra madalam: a (hüpodooria), h (hüpofrüügia), c (hüpolüüdia), d (hüpomiksolüüdia).
  29. Missa
    1. sõnaliturgia, mille keskmes on õpetus
    2. armuliturgia, mille keskmes on Kristuse ristiohvi sümboolne kordamine
    3. ordinaarium (kohustuslikud igal missal)
      1. Kyrie eleison (Issand, halasta)
      2. Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges)
      3. Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat)
      4. Sanctus (Püha)
      5. Benedictus (Kiidetud olgu)
      6. Agnus Dei (Juamala tall)
    4. propriumiks (vahelduvad osad vastavalt kirikukalendri päevale).
  30. noodikirja teke
  31. Frangi riik
  32. jumalateenistuse kord
  33. kirikulaul
  34. klooster
  35. neuma
  36. meloodiaelemendi liikumine
  37. ulatus
  38. Noodijoonte süsteem
  39. silpnimetus
  40. muusikateoreetik
  41. Guido Arezzost
  42. kvadraatneuma
  43. noot
  44. rütm
  45. Guido käsi
  46. muusikaõpetus
  47. laulmine
  48. kunstmuusika


8) Keskaja ilmalik muusika[muuda]

MÕISTED[muuda]

  1. keskaeg
  2. kirik
  3. vaimulik muusika
  4. ühehäälsus
  5. mitmehäälsus
  6. ilmalik muusika
  7. suuline [traditsioon]
  8. vagandid - need olid rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud.
  9. kangelaslaul ( e šansoon - pr.k. chanson de geste) on üks vanim säilinud ilmalik laul. Selle sisuks on müütiliste kangelaste vägiteod.
  10. Rolandi laul, prantsuse rahvuseepos, mis jutustab Karl Suure aegseist sündmustest.
  11. žanglöörid, kes rändasid ringi üksinda või väiksema seltskonnaga, teenides elatist lauldes, tehes trikke, mängides. Tegu oli elankikkonnaga, keda peeti ühiskonnas heidikuteks, neil puudus kiriku õnnistus.
  12. rändmuusikute vennaskondadega
  13. gild
  14. rüütlilaul on keskaja ilmalik luule ja laulu valdkond, mis sai alguse 11.sajandi lõpul Provence´ist Lõuna-Prantsusmaalt. Rüütlilaulikute loomingus on lahutamatus osas luuletekst (#kirjandus) ja muusika. Põhiliselt esitati kangelaslaule, mis rääkisid vaprusest, mehelikest ideaalidest ning armastuslaule, mis jutustasid naisideaalidest, naiselikest väärtustest. Rüütlilaulikuid nimetati piirkonniti erinevalt:
  15. trubaduurid (Lõuna-Prantsusmaal),
  16. truväärid (Põhja-Prantsusmaal) ning
  17. minnesingerid (Saksamaal ja Austrias).
  18. Bernart de Ventadorn
  19. Richard Lõvisüda
  20. Adam de la Halle
  21. Walther von der Vogelweide


9) Mitmehäälsuse teke[muuda]

[Mitmehäälsuse tekkimine (Leoninus, Perotinus), lõiming IV kursusega]

MÕISTED[muuda]

Keskaegset mitmehäälse musitseerimise praktikat kirjeldatakse juba 7. sajandi tekstides. Esimesed teadaolevad mitmehäälse muusika üleskirjutused pärinevad siiski alles 9. sajandist.

Mitmehäälsuse arengut mõjutas ka neumanoodikirja kasutuselevõtt 9. sajandi alguses.


Esimesed mitmehäälsed teosed olid vaimuliku sisuga loodud kirikukoorile. 

Mitmehäälne muusika jaguneb kaheks: polüfooniline (kus on vähemalt kaks iseseisvat meloodiahäält) ning homofooniline (kus eksisteerib üks domineeriv hääl ning saatefaktuur) mitmehäälsus. 

Mitmehäälsuse tüübid: 

Burdoon: liikumatu või lühikestes motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam.

Parafoonia - sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt.

Heterofoonia - ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla.

Mitmehäälne muusika:

Organum - Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp, mis tekkis 10. sajandil. Antud teose aluseks on võetud Gregooriuse koraal, kuhu on lisatud saatehääled. Organume on kolme erinevat liiki: paralleelorganum, vaba ja kaunistatud organum. Esimesed teadaolevad heliloojad, kes kirjutasid organume olid Leoninus (kahehäälsed organumid) ning Perotinus (3-4 häälsed organumid). 

Motett - algselt loodi põhiliselt kolmehäälset motetti, 15.-16. sajandil on loodud motett, kus eksisteeris üle 50. hääle


11) Ars nova[muuda]

MÕISTED[muuda]

  1. Ars nova (lad. k., uus kunst), 14. sajandil ajavahemikul 1320–1380 ilmunud uus stiil. Antud stiili käsitletakse keskaja ja renessansi üleminekuperioodina. Philippe de Vitry (1291–1361), Mõlemad terminid kasutas prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja oma traktaadis
  2. "Ars nova" u 1320 a. (1322-23) uut stiili eristada vanast stiilist
  3. Johannes (Jean) de Muris (u 1290 – u 1355) (prantsuse filosoofi, astronoomi, matemaatiku ja muusikateoreetiku)
  4. "Ars novae musicae" (1319).
  5. Guillaume de Machaut (u 1300–1377)
  6. isorütmika, , kompositsioonitehnika, mis oli tollal levinud
  7. isorütmiline motett
  8. Ars nova motett
  9. muusikažanr
  10. "Garrit gallus/In nova fert" (1317?), Philippe de Vitry isorütmiline motett, poliitiline satiir seostades loomi inimestega, mille tekst viitab ka biiblile (video sisaldab ka visuaalseid katkendeid traktaatidest koos loomakujunditega).
  11. "Roman de Fauvel (1310/1314), alegoorilisest (satiirilisest) värssromaan
  12. "In arboris/Tuba sacre fidei/Virgo sum" Philippe de Vitry
  13. ballaad
  14. rondeaux
  15. virelai
  16. lai
  17. complainte
  18. chant royal
  19. missastükkel
  20. "La messe de Nostre Dame" ("Jumalaema missa") enne 1365
  21. Ordinarium (iga päev korduvad tekstid)
  22. Kyrie
  23. Gloria
  24. Credo
  25. Sanctus
  26. Agnus Dei
  27. Ite missa est
  28. Proprium (vastavalt kirikukalendrile muutuvad tekstid)
  29. "Ma fin est mon commencement" ("Mu lõpp on minu algus") Guillaume de Machaut rondeaux
  30. Mensuraalnotatsioon
  31. traditsiooniline notatsioon (17. saj)
  32. helivältus
  33. Rütm
  34. rütmistruktuur
  35. Taktimõõt - Johannes de Muris võttis 14. sajandil 3-se "taktimõõdu" juurde kasutusele ka 2-se "taktimõõdu" ning tekkis nö vahelduv taktimõõt (=IV). Ehkki meile nö klassikalisena tuntud takti- täpsemalt meetrumisüsteem ei olnud tollal veel välja kujunenud, näitab modaalnotatsiooni (kvadraatnotatsiooni) transkriptsioon traditsioonilisse notatsiooni, et nn rütmi-mooduse (erinevad omavahel seotud noodipeade kombinatsioonide e ligatuuride) vahetumisega käis kaasas meie mõistes nö taktimõõdu ehk meetrumi vahetus. Selleks kasutati erinevaid värve: must ja punane notatsioon.
  36. kaheosaline meetrum (imperfektne, võtme juures tähistatud poolringiga) võrdsustatakse kolmeosalise (perfektse, täisring) meetrumiga.
  37. kolmeosaline meetrum, seostatakse teoloogiaga, kolmainsuse (jumal, tema poeg, püha vaim) nähtusega, mis sümboliseeris inimeste silmis perfektsust --> sümboolsed arvud oli 3, 7, 9, 10, 12 jne olid eelistatud ka heliloomingus.
  38. teoloogia
  39. kolmainsuse (jumal, tema poeg, püha vaim)
  40. perfektsus
  41. sümboolsed arvud 3, 7, 9, 10, 12
  42. helilooming
  43. 9/8
  44. 3/4
  45. 6/8
  46. 2/4
  47. hääl
  48. meetrum
  49. noodivältus
  50. minima
  51. semiminima
  52. isorütmika - korduvad rütmijärgnevused ühendatakse enamasti pikemate korduvate helikõrguste järgnevustega ühes või mitmes hääles
  53. motett
  54. missa
  55. mitmehäälne ilmalik laul
  56. Ars nova perioodi nö lõpuaastaks on peetud 1377, mil suri selle tipphelilooja Guillaume de Machaut (u 1300–1377)


10) Renessanssmuusika kultuurilooline taust[muuda]

MÕISTED[muuda]

  1. "Ars nova" u 1320 a. (1322-23)
  2. "Ars novae musicae" (1319).
  3. arhitektuur ehituskunstis
  4. Ars antiqua (lad. keelest vana kunst) 1250–1320, mille puhul kujunes
  5. Ars nova (lad. k., uus kunst) 14. sajandil e ajavahemikul 1320–1380 on kunstistiil, mis on pärit Prantsusmaalt. See tekkis vastandiks vanale stiilile nimega Ars antiqua. Antud stiili käsitletakse keskaja ja renessansi üleminekuperioodina. Mõlemad terminid on pärit prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja Philippe de Vitry (1291–1361) traktaadist "Ars nova" u 1320 a. (1322-23).
  6. Ars nova motett muutus 14. saj. kõige esinduslikumaks žanriks, kirjutati peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotettid, nt kuningate kroonimiste ja peapiikoppide pühitsemiste puhuks.
  7. cantus firmus e kindel laul, liturgilised meloodiad,
  8. Cantus-firmus-missa - missatsüklid on ühendatud ühe põhimeloodiaga: cantus firmus (lad k püsiv viis) --> vana motettitehnika eeskujul meloodia tenoris --> hoopis ilmalik viis - cantus firmus annab missale ka nimi, nt “L’homme armé” (“Relvastatud mees”) --> populaarne anonüümne laul
  9. color Korduv helikõrguste järgnevus -->
  10. dooria laad
  11. duplum teine heel
  12. duur-moll harmoonia
  13. Friedrich Ludwig
  14. gootika
  15. gregooriuse koraal
  16. Guillaume de Machaut (1300–1377) Machaut oli pigem küpses eas alustanud helilooja, kes võttis aluseks juba kujunenud stiili, mida arendas täiuseni.
  17. Heinrich Besseler
  18. Helilooja
  19. humanism (inimesest lähtuv mõtlemine).
  20. ideaal
  21. ilmalik laul - jäi oluliseks, prantsuse, hiljem ka itaalia, saksa, hispaania keeles --> muutus linnakultuuri osaks (tänu noodtrükile)
  22. ilmalik motett: tekstid kõnelevad kahel teemal: 1) poliitiliste ja moraalsete probleemide drastiline kriitika; 2) (enamasti) prantsuse armastuslüürika.
  23. ilmalik žanr
  24. ilmalikustamine, katoliku kirik ei olnud enam inimeste kesktelg. Ilmalikustamist võis leida ka 14. sajandi kunstis, kirjanduses ja muusikas.
  25. imitatsioon, jäljendamine,
  26. imitatsiooniline polüfoonia
  27. imperfektsete konsonantsidega
  28. inspiratsioon
  29. intervall
  30. isorütmika – 14. sajandi kompositsioonitehnika, printsiip, kompositsioonitehnika põhiprintsiip. Isorütmika tähendab samarütmilisust, mille puhul üks muutmata ja tavaliselt lühem talea on aluseks pikema color'i mitmekordsele läbiviimisele, nt kuni color algab talea'ga taas samal hetkel (on sünkroniseeritud). Terminit 'isorütmia' pakkus saksa muusikateadlane Friedrich Ludwigi 1900 paiku, 1920. aastatel võttis seda kasutusele ka saksa muusikateadlane Heinrich Besseler, mille tagajärjel see kiiresti levis. Ladinakeelsed terminid talea ja color esinevad aga juba ka 14. sajandi kirjutistes
  31. isorütmika Isorütmika on kompositsioonitehnika, mis oli tollal levinud (loe edasi ja vaata näite siin).
  32. isorütmiline motett.
  33. Johannes (Jean) de Muris (u 1290 – u1355, (prantsuse filosoofi, astronoomi, matemaatiku ja muusikateoreetiku)
  34. Johannes de Grocheo (u 1255 – u 1320, prantsuse muusikateoreetik)
  35. Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" (püha õpetus) (1324/1325) , milles ei lubanud uut muusikat teenistustel kasutada.
  36. Josquin Desprez (u 1440–1521) Muusikalise renessanssi kõrgaeg jääb 15. saj lõppu ja 16. saj esimesse veerandisse ja selle väljapaistev helilooja on Itaalias tegutsenud
  37. katedraal
  38. kaunistamine
  39. Kolumbus avastab Ameerikat 1492
  40. konsonants
  41. kujund
  42. kvart,
  43. kvint,
  44. Leonardo da Vinci
  45. Liturgiline (vaimulik) motett
  46. Lõuna-Prantsumaa linna Avignoni.
  47. maadeavastamised
  48. Madalmaade vokaalpolüfoonia
  49. madalmaade vokaapolüfoonia ehk Muusikalise renessansi peamised
  50. Magnificat (Maarja kiidulaul, tekst Luuka evangeeliumis, vespriteenistusest) polüfoonilised hümnid (Maarja auks)
  51. meloodia liigendus
  52. meloodia: Lihtne, tundeline, laulev
  53. mensuraalnotatsioon
  54. missa
  55. modaal- ja mensuraalnotatsioon, millel oli teistsugune rütminoteerimissüsteem.
  56. motett, Johannes de Grocheo (u 1255 – u 1320, prantsuse muusikateoreetik) kirjutab: "Seda žanrit ei tohi rahvale esitada, kuna viimane ei taba selle peensusi ära, samuti ei ole rahva meelt võimalik sellega lahutada, seevastu tuleb seda esitada haritlastele ja neile, kes otsivad kunsti peenneid nüansse. Motetti harilikult lauldakse haritlaste pidudel." (Wörner 1993: 96) Motett - jääb põhižanriks, kuid erineb 13.–14. sajandi motettist --> pole enam isorütmiline ega mitmetekstiline - ladinakeelne polüfooniline laul --> aluseks propriumi osa tekst --> motett nüüd vaimulik laul ka väljaspool jumalateenistust
  57. motetus (sellest hiljem ka nimi motett) = duplum
  58. muusikaanalüüs
  59. muusikainstrument
  60. muusikastiil
  61. muusikavormi
  62. muusikažanr
  63. noodikiri
  64. nooditrüki tehnikat (Veneetsias).
  65. notatsioonisüsteemi
  66. nüüdisaegset taktisüsteemi
  67. oktav
  68. paavst
  69. Paroodiamissa - aluseks on terve polüfooniline teos --> sama helilooja või laenatud motett või ilmalik laul --> paroodia: jäljendamine ilma koomilise või pilkava varjundita --> kasutati palju populaarseid laule ja tantsurütme
  70. perfektsed konsonsantsed intervalid
  71. Philippe de Vitry (1291–1361)
  72. piltlikkus
  73. proportsioon kauneid ja tasakaalustatud
  74. quadruplum neljas hääl
  75. Raffael
  76. renessansi vokaalmeloodia tasakaalutuse printsiipi
  77. Renessanss prantsuskeelsest sõnast renaissance, mis tähendab (antiiksete ideaalide) taassündi. Seda terminit on kasutatud pms Itaalia 14.–16. saj kultuuri iseloomustamiseks. Muusikas aga seostatakse renessansiga Madalmaade vokaalpolüfooniat. 14. saj heliloojad lõid rohkem ilmalikke kui kirklikke teoseid, seda uut väljenduslaadi võibki nimetada muusikaliseks renessansiks.
  78. Rooma
  79. rütm
  80. rütm
  81. sekst (=IV)
  82. talea (pr. k. taille, e. k. lõik) Korduv rütmijärgnevus -->
  83. teksti rütm
  84. tenor'i ehk kõige madalama hääle (ka
  85. terts
  86. traktaat
  87. triplum kolmas hääl
  88. trükikunst (15. saj. keskel)
  89. tunne
  90. ümarkaar (arhitektuur)
  91. vaimulik žanr
  92. väljendus
  93. varakapitalism
  94. vokaalmuusika


12) Madalmaade koolkond[muuda]

[Uued žanrid 15.-16. sajandil; Madalmaade muusika ja Madalmaade koolkond (Dufay, Ockeghem, des Prez, di Lasso)]

MÕISTED[muuda]

  1. renessanss
  2. polüfoonia
  3. mitmehäälsus
  4. madalmaade koolkond, madalmaade vokaalpolüfoonia, ajastu heliloojaid saab jagada V põlvkonda.
  5. Burgundia hertsogriik
  6. 100-aastane sõda
  7. harmoonia
  8. meloodia
  9. muusikateooria
  10. rütm
  11. muusikažanr
  12. missa
  13. cantus firmus missa
  14. paroodiamissa
  15. motett, vaimulikud ladinakeesed
  16. ilmalik laul
  17. šansoon (Prantsusmaal)
  18. madrigal (Itaalias)
  19. song (Inglismaal)
  20. Lied (Saksamaal)
  21. a cappella 'koos kapelliga', ansambliga, ehk muusika kapellidele ehk pillidele, tänapäeval pillisaateta stiil, tookord võis pill asendada mõnda häält
  22. Josquin Desprez
  23. Orlandus Lassus
  24. Giovanni Pierluigi da Plaestrina
  25. madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu, franko-flaami muusika
  26. Philippe Hea õukond Dijonis
  27. ars nova ratsionaalne kompositsioonitehnika
  28. inglise muusika tertsi ja seksti kooskõlad
  29. itaalia muusika laulev meloodika
  30. polüfooniatüüp
  31. imitatsiooniline polüfoonia ideaal: kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine
  32. kaanon (kõige viimistletum vorm)
  33. hääl
  34. harmooniline ühtesulamine
  35. neljahäälsus (SATB)
  36. sopran
  37. alt
  38. tenor
  39. bass
  40. ansamblipolüfoonia
  41. heliloojate koolkond


13) Renessansiaja ilmalik muusika[muuda]

[Ilmalik laul ja seltskonnamuusika; muusikainstrumendid ja tantsud (Janequin, Sachs, Hassler, Taverner, Morley, Byrd, Dowland)]

MÕISTED[muuda]

  1. vararenessanss
  2. keskaja helikunst
  3. renessansi kõrgstiil
  4. jumalikust seaduspärasus
  5. kooskõla
  6. meloodia ilusa sujuv
  7. helilooming
  8. kvart
  9. kvint
  10. oktav
  11. sektsi
  12. tertsi
  13. Renessanssiaegne harmoonia
  14. kolmkõla
  15. sekstakord
  16. Francesco Landino (Landini) (u 1325–1397) trecento ajastu kuulsaim Itaalia helilooja, lapsena pimedaks jäänud helilooja-poeet ja muusikateoreetik. Valdas meisterlikult peaaegu kõiki tol ajal eksisteerinud muusikainstrumente, tegeles muuletamise ja täheteadusega. Oma suurepärase orelimängu eest sai ta autasuks loorberipärja. Räägitakse, et tema pillimängu kuulates jäid isegi linnud vaikseks ning seejärel hakanud imelise muusika mõjul veelgi valjemalt hõiskama ja lõõritama. Tema loomingus on kokku säilinud umbes 154 teost, enamik neist mitmehäälsed ballata’d (refrääniga lauluvorm --> uus nähtus) ning ta pole loonud ühtegi motetti ega vaimulikku teost. 1397. aastal maeti kuulus muusik Firenze püha Lorenze kirikusse, kus ta oli töötanud pikalt organistina, tema valgest marmorist hauaplaadil on kiri: Francesco valgusest ilma jäetud vaim oskuslik pillilugudes, keda muusika üksi on ülemaks seadnud, oma põrmu siia ja tähtede kohale hinge on jätnud.
  17. šansooniks, 15. sajandi Prantsusmaa ilmaliku laul
  18. Clement Janequin (u 1485–1558), loonud nn programmilisi šansoone nagu "Pariisi hõiked", "Naiste loba" ja "Lindude laul".
  19. itaalia ilmalik laul
  20. pastoraalne naljalaul ehkkki samas polüfoonilise ülesehitusega näiteks:
  21. frottola
  22. villanella
  23. balleto
  24. madrigal, itaalia mitmehäälne ilmalik laul, Keerukas, kõrgstiil, 14. sajandl tekkis, renessanssmuusika üheks iseloomulikumaks laululiik. Madrigalid olid populaarsed ka 16. sajandil, siiski muutus nende helikeel veelgi keerulisemaks, tekstidena hakati kasutama sügavamõttelist väärtluulet (Petrarca, Tasso, Ariosto). Eelistati sümboliterohket, filosoofilise alltekstiga luulet, enamasti vabavärsilist. Enamasti 5–6 häälsed, moteteilikult keeruka polüfooniaga Lauldi seltskonnas, aga üha enam ka kontserditel Teatraalsemaid ja ulatuslikemaid madrigale võib pidada ooperiaariate või isegi ooperite eelkäijaks.
  25. karjuselaul
  26. Lassus
  27. Palestrina
  28. Monteverdi
  29. Petrarca
  30. Tasso
  31. Ariosto
  32. sümbol
  33. alltekst
  34. luule
  35. vabavärss
  36. kontsert
  37. teatraalsus
  38. ooperiaaria
  39. ooper


16) Barokkmuusika kultuurilooline taust[muuda]

[lõiming üldajalooga]

MÕISTED[muuda]

  1. ajastu ehk epohh
  2. barokk on tuletatud sõnast barroco, mis tähendab portugali keeles ebakorrapärase kujuga pärli. pilknimetus: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav. Alles 19./20. saj. vahetusel hakati seda kasutama hinnanguvaba epohhi (ajastu) nimetusena. J.J. Rousseau kirjutab „Muusikasõnastikus“ (Dictionnaire de musique) (1768) märksõna "barokk" iseloomustamiseks: „Baroklik muusika on selline, mille harmoonia on segane, üleküllastatud modulatsioonide ja dissonantsidega, pingutatud laul pole loomulik, intonatsioon raskepärane ja liikumine sunnitud.“ Barokiks nimetatakse Euroopa kultuuris ajajärku 1600-1750 (#kunst, ajalugu, kirjandus). Antud perioodil oli priiskav õukonnaelu, üritati luua midagi teistsugust, ebakorralist. Muusikas valitses pingestatud dünaamika, äärmuslik tundelisus ja efektne teatraalsus. Kuid tunded olid stiliseeritud, mitte isiklikud ning loomingus valitses numbrite sümboolika ja ratsionaalsus, nt motiivikas (ristimotiiv, nt B-A-C-H), vormis (nt fuuga), harmoonias (nt nummerdatud bass)
  3. kunstistiil
  4. J.J. Rousseau
  5. „Muusikasõnastik“ (Dictionnaire de musique) J.J. Rousseau (1768)
  6. Euroopa kultuur
  7. pingestatud dünaamika
  8. äärmuslik tundelisus
  9. efektne teatraalsus
  10. stilisatsioon
  11. numbrite sümboolika
  12. ratsionaalsus
  13. motiivika
  14. ristimotiiv
  15. B-A-C-H
  16. muusikavorm
  17. fuuga
  18. harmoonia
  19. nummerdatud bass
  20. Musica theoretica: teoreetiline tegelemine muusikaga. musica speculativa (theorica, theoretica) (spekulatiivne ja teoreetiline muusika), õpetatakse ladinakeele koolides ja ülikoolides artes liberales (vabade kunstide) raames.
  21. Musica practica: praktiline musitseerimine. musica practica (nö praktiline musitseerimine), raames. Teise all käsitletakse ühehäälne koraalimuusika (musica plana) ja mitmehäälne nn figuuriline muusika (musica mensurabilis).
  22. Musica poetica: heliloomingu retoorilised ja helikeele printsiibid. musica poetica, mis sarnaselt retoorikale (kõnekunstile) ja kirjandusele (poeesia e luule) käsitleb muusikat keelena
  23. helilooming
  24. retoorika
  25. helikeel
  26. artes liberales (vabad kunstid)
  27. ühehäälsus
  28. koraal
  29. musica plana
  30. mitmehäälsus
  31. figuuriline muusika (musica mensurabilis)
  32. muusikalised väljendusvahendid
  33. formaalsed
  34. figuraalsed (kujundlikud)
  35. kromaatiline pooltoon
  36. paus
  37. kastraat
  38. aldihääl
  39. meeslaulja
  40. teater
  41. näitleja
  42. Muusikastiil
  43. stile antico e vana stiil, prima pratica e esimene komponeerimisviis, vana kirjaviis, Esimene komponeerimisviis e prima pratica: motettiline (algselt vaimuliku sisuga vokaalteos), polüfooniline faktuur, neutraalne sõnatõlgendus, regulaarne dissonantside käsitlus, alla-breve-notatsioon, harmooniline, laadide paljusus (=IV)
  44. stile moderno e modernne stiil, seconda pratica e teine komponeerimisviis, uus kirjaviis. madrigaalne (pms ilmaliku sisuga vokaalteos), raamhäältele tuginev faktuur, afektilised sõnatõlgendused, vabam dissonantside käsitlus, standardnotatsioon kaasaarvatud lühemad noodivältused, meloodiline, valitsevad duur ja moll (=IV)
  45. motett algselt vaimuliku sisuga vokaalteos
  46. polüfooniline faktuur
  47. dissonants
  48. alla-breve-notatsioon
  49. harmooniline
  50. laadide paljusus
  51. madrigaalne (pms ilmaliku sisuga vokaalteos)
  52. raamhäältele tuginev faktuur
  53. afektilised sõnatõlgendused
  54. vabam dissonantside käsitlus
  55. standardnotatsioon kaasaarvatud lühemad noodivältused
  56. meloodiline
  57. duur ja moll, duur- ja moll-helilaad
  58. polüfoonia, kõik hääled olid kontrapunktiliselt iseseisvad (horisontaalne mõtlemine)
  59. monoodia, tähtis on meloodia.
  60. J.S. Bach
  61. harmooniline kontrapunkt (vertikaalne mõtlemine)
  62. basso continuo (it. k katkematu bass) ehk generaalbassi baasil
  63. viola de gamba
  64. tšello
  65. fagott
  66. harmooniapill
  67. orel
  68. lauto
  69. klavessiin
  70. akordi kuju
  71. improvisatsioon
  72. poplaul
  73. kontsert sõna kontsert on tuletatud itaalia keelsest sõnast concerto. Concerto tuleneb ladina keelsest sõnast concertare, mis tähendab samaaegselt võistlema, vaidlema, väitlema ning kellegagi koos töötama, kokku saama, kokku leppima, korraldama. Võistlemine ja koostöö on seda žanrit iseloomustanud läbivalt kord rõhuga ühel, kord teisel tähendusel. Inglise keeles oli kasutusel ka sõna consort, mis tähendas läbi käima, kokku sobima, pillirühm. Seda hakati kasutama 17. ja 18. sajandil ühismusitseerimise tähenduses. Kuni 19. sajandi keskpaigani võis kontsert tähendada kas era- või avalikku esinemist, kodus või kontsertsaalis. 17. sajandi esimesel poolel oli sõna concerto laialt levinud Itaalia instrumentaalsaatega vokaalmuusikas, eriti sagedasti kasutusel kirikus (nn kirikukontsert või vaimulik kontsert). Sõna concerto esimest kasutust muusikas teatakse 1519. aastast tähistusega "un concerto di voci in musica" (muusikakontsert häältele). Varajased kontserdid väikesele koosseisule näiteks on Ludovico Viadana "Cento concerti ecclesiastici" (Seitse kirikukontserti) ühele kuni neljale häälele ja saatega (continuo), mis ilmus 1602. aastal (kuid on loodud juba 1590ndate aastate keskel).
  74. consort
  75. kontsertsaal
  76. instrumentaalsaatega vokaalmuusika
  77. kirikukontsert või vaimulik kontsert
  78. "un concerto di voci in musica" (muusikakontsert häältele) ) Sõna concerto esimest kasutust muusikas teatakse 1519. aastast tähistusega
  79. Ludovico Viadana "Cento concerti ecclesiastici" (Seitse kirikukontserti) ühele kuni neljale häälele ja saatega (continuo), mis ilmus 1602. aastal (kuid on loodud juba 1590ndate aastate keskel).
  80. kontsertstiil
  81. instrumentaalmuusika
  82. vokaalmuusika
  83. virtuoossus
  84. soolo
  85. ooperimaja
  86. teatrimaja
  87. koosseis
  88. ilmalik muusika
  89. orkestrimuusika


17) Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika[muuda]

MÕISTED[muuda]

  1. kontsertstiil
  2. vokaalmuusika
  3. Claudio Monteverdi (1567-1643)
  4. ooper
  5. Barokiajastu
  6. instrumentaalsaade
  7. soololaul
  8. sõnade rõhk
  9. rütm
  10. antiikaeg
  11. aaria
  12. lauto
  13. Laulu vorm
  14. varieeruv
  15. tantsurütmis
  16. salmilaul
  17. soolomadrigal
  18. da-capo-aaria. See koosnes kolmest lõigust ABA vormis (=IV), kus esimesed kaks osa olid teineteisest erineva karakteri ja helistikuga ning kolmas osa kordas esimest. Kordavas lõigus lauljad tihti improviseerisid, et näidata enda tehnilisi ja vokaalseid võimeid. 17. sajandil sai antud vorm itaalia muusikas vokaalžanrite hulgas ainuvalitsejaks ning hiljem oli see populaarne ka Saksamaal ja Inglismaal.
  19. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes välja deklamatsioonist ehk ilulugemisest. Võrreldes aariaga on retsitatiivis rohkem teksti ning see on kooskõlas kõne loogikaga. Retsitatiivi meloodia järgib alati kõnerütmi ning sageli on meloodia monotoonne.
  20. basso continuo, Retsitatiivi saadab üldjuhul harvade akordidega ning antud lauluviisi nimetatakse
  21. secco-retsetatiiv (secco it. k. kuiv), siin on lauljal suurem vabadus teksti rütmiliselt esitada.
  22. accompagnato-retsitatiiv ehk saatega retsetatiiv on dramaatilisem, lisatakse ansambel või orkester, on tegemist , kuid siin on laulja rütmiliselt rohkem seotud orkestriga.
  23. ABA vorm
  24. kantaat cantare tähendab it. k. laulma, sealt on arenenud välja ka barokiajastu vokaalmuusika žanr kantaat. Algselt 1620. aasta paiku tähistas kantaat lihtsalt vokaalteost. 17. sajandi teisel poolel oli toimunud areng ning kantaadi ülesehitus muutus mahukamaks. Viimane sisaldas endas 2-3 retsitatiivi ning 2-3 aariat, antud kooslus hakkas sarnanema väikese ooperistseeniga (--> ooper). Kantaat oli loodud ühele solistile, keda saatis kammeransambel või basso continuo.
  25. ooperistseen
  26. oratoorium (ld. k. tähendab oratorio palvesaali, kabelisarnane ruum jesuiitide paleedes) Tähtis žanr barokiaegses vokaalmuusikas on ka. Tegu on ulatusliku kontsertteosega, mis on loodud solistidele, koorile ja orkestrile. Sisu on ooperlikult dramaatiline, räägib Kristuse kannatustest, kuid esituses puudub lavastus, edastus toimub ainult muusikaliste vahenditega. Vaatamata sellele, et oratooriumi sisu on Kristuse kannatused (passioonid) ning on selgelt vaimuliku sisuga, ei ole tegu kirikumuusikaga. Oratooriumite esitlused toimusid tavaliselt paleedes, mitte kirikutes. Oratoorium kujunes välja koos ooperiga (--> ooper), esimest ka oratooriumiks nimetatud teost esitati Roomas. Tavaliselt kirjutasid oratooriume ja oopereid samad heliloojad. Kõige populaarsem aeg oratooriumi esitamiseks oli kevad, mil ei toimunud seoses paastuajaga ooperietendusi ning seetõttu oli ooperitrupp vaba ning sai tegeleda selle žanriga.
  27. passioon
  28. paastuaeg


18) Barokk. Instrumentaalmuusika[muuda]

[Muusikainstrumendid ja instrumentaalmuusika vormid ning žanrid]

MÕISTED[muuda]

  1. Barokktrio. Tegu on pilliansambliga, mille koosseisuks kaks meloodiapilli ja basso continuo. Antud koosseisul sõna "trio" tähistab partiide, mitte mängijate arvu. Seega saame järeldada, et antud koosseisus peab koosnema kolmest erinevast partiist, milleks on kaks meloodiapilli (tavaliselt viiulid või plokkflööt) ja basso continuo, mida esitab harmooniapill (nt klavessiin, orel, lauto), viimasele aga lisandus ka mõni bassi meloodiapill (nt tšello, viola da gamba, fagott). Antud ansambel oli aluseks suurematele ansamblitele ja orkestritele.
  2. koosseis
  3. meloodiapill
  4. basso continuo
  5. trio
  6. partii
  7. viiul
  8. plokkflööt
  9. harmooniapill
  10. klavessiin
  11. orel
  12. lauto
  13. bassi meloodiapill
  14. tšello
  15. viola da gamba
  16. fagott
  17. Itaalia orkester. Antud koosseis kujunes välja barokktriost, siia kuuluvad järgmised partiid: kaks meloodiapilli (viiulid või puhkpillid), harmooniapill (lauto, klavessiin) ja saateks basso continuo. Antud koosseis levis 18. sajandil üle kogu Euroopa pannes aluse tänapäeva klassikalisele orkestrile. Kõige populaarsemad kohad, kus võis orkestreid kohata olid õukonnad, teatrid, ballid, lossikirikud, õukonnateatrid, ooperimajad.
  18. Sonaat. Barokiajastu mitmeosaline ja pilliansamblile loodud instrumentaalteos. Kuulus barokiaegsete keelpillisonaatide looja on Roomas tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Arcangelo Corelli (1653-1713). Algselt koosnes sonaat mitmest erineva karakteriga lõigust ning kujunenud oli kaks sonaaditüüpi: kirikusonaat (sonata da chiesa) ja kammersonaat (sonata da camera).
  19. keelpillisonaat
  20. Arcangelo Corelli (1653-1713) Roomas tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja
  21. karakter
  22. sonaaditüüp
  23. kirikusonaat (sonata da chiesa)
  24. kammersonaat (sonata da camera)
  25. Kontsert. Kontsert on sonaadi paralleelvorm, virtuoosne teos on loodud suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Kontserdi liigid on järgmised: concerto grosso (barokktriole on lisatud suurem ansambel) ja soolokontsert (teost esitavad üks või mitu artisti, kes eristuvad virtuoossete soololõikudega orkestrist või ansamblist. Kõige enam soolokontserte on loonud Veneetsias tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Antonio Vivaldi (1678-1741) ning kõige kuulsam instrument, millele antud teoseid on sel ajastul loodud, ongi viiul.
  26. paralleelvorm, virtuoosne teos on loodud suuremale ansamblile või barokkorkestrile.
  27. Kontserdi liigid
  28. concerto grosso (barokktriole on lisatud suurem ansambel
  29. soolokontsert (teost esitavad üks või mitu artisti, kes eristuvad virtuoossete soololõikudega orkestrist või ansamblist. Kõige enam soolokontserte on loonud
  30. Antonio Vivaldi (1678-1741) Veneetsias tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja
  31. Süit (pr. k. järgnevus, korrapärane rida) on barokkmuusikas tähtsuselt nö kolmandal kohal (peale sonaati ja kontserti). Teoses on eri karakteriga tantsud või instrumentaalpalad. Süite kirjutasid meelsasti just saksa heliloojad. 17. sajandil levis Saksamaal prantsuse õukonnatantsude mood ning süidil kujunes välja kindel süsteem. Ühes süiditsükklis oli neli erikarakteriga õukonna päritoluga tantsu.
  32. karakter
  33. tants
  34. instrumentaalpala
  35. saksa heliloojad
  36. prantsuse õukonnatantsud
  37. süiditsükkel
  38. Allemande - 4-osalises taktimõõdus rahulik saksa sammutants.
  39. Courante - 3-osalises taktimõõdus kiire prantsuse hüppetants.
  40. Sarabande - aeglases 3-osalises taktimõõdus pidulik hispaania tants.
  41. Gigue - šoti hüppetants, süidi kiireim osa.
  42. Klaviirimuusika. Barokiajastu klaviirimuusikat loodi järgmistele pillidele: klavessiin, klavikord, positiivorel. Kõige mitmekülgsem roll oli klavessiinil, mis oli nii soolo- kui ka harmooniapill. Kodudes oli kõige enam levinud klavikord ja positiivorel. 17. sajandi teisel poolel kogus hoogu orelite ehitus ja täiendus. Kui varasemalt kasutati orelit kui saatepilli kooridele, siis nüüd oli orelist saanud sooloinstrument. Orelimuusika oli tähtsal kohal eelkõige protestantlikus jumalateenistuses. Orelile loodi erinevaid teoseid, levinumad vormid on tokaata, fuuga, fantaasia. Kõige väljapaistvam orelimuusika looja enne J.S. Bachi olid taani päritolu organist ja helilooja Dietrich Buxtehude (1707-1637), kes sai tuntuks tegutsedes Lübeckis, ta on Põhja-Saksa orelikooli kuulsami esindaja.
  43. klavessiin
  44. klavikord
  45. positiivorel
  46. sooloinstrument
  47. protestantism
  48. jumalateenistus
  49. tokaata
  50. fuuga
  51. fantaasia
  52. J.S. Bach
  53. Dietrich Buxtehude (1707-1637), taani päritolu organist ja helilooja kes sai tuntuks tegutsedes Lübeckis, ta on Põhja-Saksa orelikooli kuulsami esindaja.
  54. Põhja-Saksa orelikool
  55. Cremona
  56. viiulimeister
  57. Cremona pillimeistrite koolkond
  58. Andrea Amati (1505-1577), kelle järglased tegelesid sama valdkonnaga ning täiendasid muusikainstrumente kui ka õpetasid välja kuulsaid pillimeistreid. Siiani ei ole teadlased suutnud paljastada pikaajaliste uuringutega pilli ainulaadse kõla saladuse. On ainult mitmeid oletusi, milles võib peituda antud pilli võlu: laki koostis, puidu kvaliteet, muud materjalid. Tänapäeval kõige kuulsamad viiulid on valminud pillimeistri
  59. Antonio Stradivari (1644-1737) käe all, kes oli
  60. Nicolo Amati (Andrea Amati pojapoeg) õpilane ning on valmistanud lisaks viiulitele ka tšellosid, vioolasid, kitarre ja harfe. Kokku on hetkel säilinud umbes 650 muusikainstrumenti ning arvati, et valminud oli neid 1100. Antud pillid on olnud müügis erinevate hindadega, kus kõige kallim viiul maksis 3,5 miljonit US dollarit ning keskmine hind oksjonitel on olnud 1-2 miljonit US dollarit.


19) Barokk-ooper[muuda]

MÕISTED[muuda]

  1. Ooper
  2. ooperižanr kujunes 1600. aasta paiku Itaalias, Firenze (ing. k. Florence) linnas ning mõjutas sellega kogu sajandi muusikat. Vaatamata sellele, et ooperi žanr mõjus uuena, võib siiski täheldada, et juba
  3. vanakreeka muusika
  4. tragöödia
  5. koor
  6. soololaulja
  7. "Daphne" (1598)
  8. Jacopo Peri (1561-1633) on Firenze helilooja
  9. "Eurydice" (1600)
  10. Claudio Monteverdi (1567-1643) esimene suur ooperihelilooja
  11. "Orpheus" (1609) peetakse esimeseks tõeliselt terviklikuks ooperiteoseks.
  12. kõlavärv
  13. tegelane
  14. karakter
  15. tegevuspaik
  16. Teatro San Castiano 1637. a. avati Veneetsias ooperimaja , seoses millega sai Veneetsiast 17. sajandi Euroopa ooperikeskus. Varasemalt esitati oopereid aadlipaleedes.
  17. virtuoossus
  18. soolo
  19. lavadekoratsioon
  20. mütoloogia
  21. Napoli ooperikoolkond, Napoli ooper 17. sajandi lõpul kujunes
  22. bel canto (it. k. kaunis laul). Laulja pidi laulma kaunilt, väljendusrikkalt, ilusa tooniga, emotsionaalselt. Ooperis tõusid esile nais- ja meespeaosa täitjad ehk
  23. prima donna naispeaosatäitja
  24. primo uomo meespeaosatäitja
  25. süžee
  26. tõsine ooper (opera seria)
  27. koomiline ooper (opera buffa)
  28. vahemäng (intermedium), mida etendati tõsise ooperi vaatuste vahel.
  29. kastraadid (kõrge hääleulatusega meeshääl). Itaalia ooperis mängis meespeaosa alati kastraat, , sest ilma kastraadita peeti ooperit läbikukkunuks.
  30. Farinelli (Carlo Maria Michelangelo Nicola Broschi, 1705-1782) kellest üks kuulsamaid oli
  31. Alessandro Moreschi suri 1922. a, Viimane teadaolev kastraat kuid siiski oli ta jõudnud salvestada ka esimesed plaadid.
  32. ballettooper kujunes välja Prantsusmaal ning on prantsuse heroline ballett, mis koosnes tantsustseenidest, aariatest ja kooridest.


20) Klassitsismi kultuurilooline taust[muuda]

[lõiming üldajalooga]

  • Klassitsism*


  • Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell + show1)

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/774> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3668> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 2.1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3823> *

  • Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 7)**

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2078> *


  • Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask6)***

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3825> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2079> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3821> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3820> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask2)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3818> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3817> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuuriline taust) (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2082>

MÕISTED[muuda]

  1. Klassitsism (lad. k. esmaklassiline, suurepärane, näidislik ehk eeskujulik) on epohh, mis iseloomustab antiikkultuurist eeskujusid otsiv ning lihtsust, selgust, vormitäiuslikkust rõhutav suunda kunstis ja kirjanduses (17. saj. kuni 19. saj. keskpaik). Selle esinemist muusikas paigutatakse ajaliselt ajavahemikku 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi alguseni. Ajalooline „klassitsismi" mõiste tekib alles 1836. a. Haydni, Mozarti ja Beethoveni muusika arvustamisega. Klassitsism on suund, mille taotlus oli lihtsus, harmoonilisus ja tasakaalukus (#kunst, #ajalugu). Klassitsistliku stiili kõrgaega paigutatakse aastavahemikku 1780–1810, sellele eelnes nn
  2. varaklassitsism (​​1760–1780) (nt
  3. Mannheimi koolkond u 1750– u 1780) ja nn
  4. eelklassitsism (1720–1760), mida on nimetatud ka ülemineku ajaks barokkstiili ja klassitsismi vahel. 60 aastat üleminekuaega on ebatavaliselt pikk, kuid erinevused sellele eelnenud barokkstiili suhtes on märgatavad. Selle sisse mahuvad veel erinevad vähem tuntud stiilid nagu
  5. galantne stiil ja
  6. tundlik stiil (loe edasi 18. sajand: teel klassitsismi poole), mis valmistavad ette selle sajandi
  7. Viini klassikud Haydni, Mozarti, Beethoveni tipploomingut. Seevastu on üleminek klassitsismist järgnevale periooodile,
  8. romantism (muusika) (19. sajandil), suhteliselt sujuv (hägune). Seetõttu käsitletakse mõlemad perioodid sageli ka ühise nimetaja alla
  9. klassikalis-romantiline periood.
  10. rangest stiilist (polüfooniast) teadlik eemaldumine
  11. motiivika poole
  12. faktuur (vähem hääli)
  13. harmoonilise rütmi aeglustumine
  14. formaalsed kadentsid
  15. kontserdid kontserdielu
  16. renessansiajastu
  17. barokiajastu
  18. Georg Friedrich Händel
  19. hilisbarokk
  20. noodikirjastamine
  21. Klassitsismi ajastu muusika
  22. väljenduslaad
  23. meloodia
  24. homofooniline saatefaktuur
  25. heliredel
  26. arpedžo
  27. meloodia harmoniseerimisskeem
  28. vormid: sümfoonia, keelpillikvartett ja klaverisonaat
  29. instrumentaalmuusika
  30. sümfoonia
  31. keelpillikvartett
  32. klaverisonaat
  33. koosseis
  34. klassikaline orkester
  35. pill
  36. viiul
  37. oboe
  38. trompet
  39. timpanid
  40. Puupuhkpillid
  41. sõrmeaukude süsteem
  42. klappsüsteem
  43. Viini klassikud
  44. Joseph Haydn (1732–1809)
  45. Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)
  46. Ludwig van Beethoven (1770–1827)


21) Mannheimi koolkond[muuda]

  • Klassitsism. Mannheimi koolkond

(tell + show1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/807> Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1310> Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 3) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1244> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1252> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1271> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1184> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 2)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1183> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1182> Klassitsism. Mannheimi koolkond (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3884= >

MÕISTED[muuda]

  1. Mannheimi koolkond (saks. k. Mannheimer Schule) (u 1750– u 1780) kujunes välja 18. sajandi keskel Mannheimi linnas Pfalzi õukonna Kuurvürst Karl Theodor (1742–1799, alates 1778 resideerus Münchenis) õukonnakapelli orkestristiilist. Mannheimi koolkonna uuendustel on itaalia eeskujud, kuid need arenevad välja iseloomulikeks. Silmatorkav on musitseerimise loomulikus ja hoogsus ning sentimentaalsus, osa sellest stiilist peetakse omal kaasajalgi moeks ja lahjenevad nö tühjadeks maneerideks.
  2. Christian Friedrich Daniel Schubart Saksa poeet, publitsist ja helilooja kirjutas 1775: "Mannheim - suurepärane koolkond esitamisel, kuid mitte leiutamisel. Maitses valitseb ühekülgsus".
  3. Charles Burney tol ajal oma Euroopa reisid päevikutena avaldanud inglise muusikaajaloolane
  4. Leopold Mozart Wolfgang Amadeus Mozarti isa
  5. Mannheimi õukonnakapell
  6. orkester
  7. stiilivõte
  8. forte on kui kõu,
  9. crescendo on nagu katarakt [läätsekae],
  10. diminuendo meenutab kaugustesse voolavat kristallset jõge.
  11. meloodia valitseb
  12. nummerdatud bass puudub
  13. paarisarvulised meetrumid (2, 4, 8),
  14. tantsulisus,
  15. rahvalikus
  16. variatiivsed
  17. teemad
  18. sonaadivorm
  19. sümfoonia esimene osa variatiivsete teemade ja
  20. motiividega, elava iseloomuga
  21. barokk
  22. afekt
  23. kontrast (sonaadivormile iseloomulikud emotsionaalselt vastandlikud teemad)
  24. sümfoonia kolmanda osana lisandub menuett
  25. menuett
  26. trepidünaamika
  27. crescendo efekte
  28. püsiv harmoonia
  29. figuratsioon
  30. f
  31. p
  32. muusikaline dramaturgia
  33. puhkpillirühm
  34. Esitusstiil
  35. dünaamiline kontrast,
  36. crescendo sh järgjärgult kasvavad dünaamilised muutused ehk
  37. diminuendo ning järg-järgult kahanevad dünaamilised muutused ehk
  38. Jan Stamic, Jan Václav Stamic (Johann Stamitz) (1717-1757) õukonnakapelli (orkestri) asutaja, helilooja, dirigent ja viiuldaja . Stamitz komponeeris mh 58 sümfooniat ja 10 orkestritriot (mida saab nimetada ka keelpillide sümfooniateks).
  39. Carl Stamitz (1745–1801, ka viiulimängija,
  40. Anton Stamitz (1750–1798 või 1809, ka viiulimängija)
  41. Christian Cannabich (1731–1798, ka viiuliimängija, dirigent),
  42. Franz Xaver Richter (1709-1789),
  43. Anton Filtz (Fils) (1725–1760, ka tšellomängija),
  44. Ignaz Holzbauer (1711-1783, dirigent, helilooja)
  45. Johann Baptist Wendling (flöödimängija),
  46. Alexander Lebrun (oboe mängija),
  47. Innocenz Danzi (tšellomängija),
  48. Karl Josef Toeschi (viiulimängija),
  49. Johannes Toeschi (viiulimängija)
  50. Orkestri koosseis
  51. keelpillid
  52. puhkpillid
  53. partii
  54. flööt
  55. oboe
  56. klarnet
  57. fagott
  58. trompet
  59. metsasarve
  60. timpanid.
  61. Mannheimi sümfoonia
  62. allegro,
  63. presto
  64. andante
  65. menuett
  66. finaal
  67. prestissimo) (=IV)
  68. karakter
  69. fanfaarid
  70. trompet
  71. aaria
  72. ooper
  73. tema = teema
  74. transicion = üleminek (järgmisele teemale)
  75. grupo final = lõpetav lõik
  76. retransicion = üleminek tagasi
  77. desarrollo = areng
  78. pedal = ketramine ühel motiivil
  79. SC = poolkadents, mis lõpeb dominandil e viiendal astmel
  80. CP = täiskadents, mis lõpeb toonikal e esimesel astmel.
  81. Hugo Riemann
  82. stiililisi võtteid ja käsitluslaade (maneerid)
  83. "Mannheimer Walze" (Mannheimi rull),
  84. "Mannheimer Rakete" (Mannheimi rakett),
  85. "Mannheimer Seufzer" (Mannheimi ohe).
  86. "Mannheimer Funke" (Mannheimi säde)
  87. "Mannheimer Schleifer" (Mannheimi keerutus)
  88. "Mannheimer Bebungen" (Mannheimi värinad)
  89. "Mannheimer Vögelchen" (Mannheimi linnukesed)
  90. dünaamika,
  91. motiivika,
  92. faktuur
  93. register
  94. tempog
  95. maneerism


22) Klassitsistlik ooper[muuda]

Klassitsism. Ooper (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/814>

Klassitsism. Ooper (ask 4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1180> Klassitsism. Ooper (ask 3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1179> Klassitsism. Ooper (ask 2)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1178> Klassitsism. Ooper (ask 1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1177> Klassitsism. Ooper (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1181>

MÕISTED[muuda]

  1. muusikažanr
  2. teatrižanr
  3. Georg Friedrich Händel (1685–1759). Vaatamata sellele, et Händel oli väga andekas helilooja, sattus 1728. a. tema juhtud ooperiteater pankrotti.
  4. koomiline ooper (opera buffa).
  5. meloodiad
  6. armukolmnurk
  7. Giovanni Battista Pergolesi (1710–1736)
  8. intermeedium naljakas ja põhiooperit parodeeriv vahemäng
  9. "Teenija-käskjanna" (La serva padrona, 1733) esimene koomiline ooper
  10. laulumäng (sks. k. Singspiel) sündis 18. sajandi keskel ning sai mõjutusi inglise ja prantsuse laulumängudelt, mis jõudsid Saksamaale rändtruppide kaudu.
  11. opera seria (nn tõsine ooper; Dramma per musica, it. k. muusikaline draama) läbis samuti uuenduse läbi
  12. Böömimaa aladelt (täna Saksamaal)
  13. Christoph Willibald Glucki (1714–1787)
  14. lavamuusika
  15. draama
  16. muusikaline stseen
  17. etteaste
  18. da-capo-aaria
  19. retsitatiiv
  20. kõnelaul
  21. dramaatilisus
  22. koor
  23. ballett
  24. avamäng
  25. ooperi draama
  26. ooperihelilooja
  27. Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791)
  28. "Figaro pulm" (1786)
  29. "Don Giovanni" (1787)
  30. Võluflööt" (1791)
  31. "Xerxes" (1738 London) Ooper ise kukkus läbi Londonis, seda mängiti vaid mõned korrad. 19. sajandil taasavastati seda aariat ja sellest kujunes Händeli üks maailma tuntumaid teoseid.
  32. kastraat
  33. kontra-tenor (meeshääl)
  34. kontra-alt
  35. mezzo-sopran (naishääled)
  36. "Orfeus ja Euridice" (Gluck) (1762 Viin / 1774 Pariis)
  37. reformooper, helilooja püüdis lihtsustada senise tõsise ooperi keerulisi libretosidi (tekst ja lugu) ja muusikat.
  38. "Armida“ (Haydn) (1784 Esterházy loss, Eisenstadt, Austria)
  39. esiettekanne
  40. aaria (it. k. air, mitmus arie) itaalia ja prantsuse ooperi kontekst 18. saj
  41. Alessandro Scarlatti (1660–1725)
  42. da capo (it. k. algusest peale) (A–B–A) versioonis
  43. ritornello'ga (instrumentaalse osaga), mis sõna otseses mõttes tähendas aaria motiivide "väikest tagasitulekut"
  44. peategelane
  45. lava
  46. tants
  47. ooperiaaria
  48. MIDI
  49. 18. sajandi ooper
  50. kostüüm
  51. libreto
  52. partituur
  53. tiitelleht
  54. illustratsioon
  55. ooperiajalugu
  56. 18. sajandi itaalia ooper Naapolis


23) Klassitsistlik instrumentaalmuusika[muuda]

Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (tell) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/816> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3619> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (show2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4089> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 7)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4351> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 6)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1348> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1166> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1164> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1157> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 2)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1156> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1155> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1167>

MÕISTED[muuda]

  1. instrumentaalmuusika
  2. sonaadivorm ehk sonaat-allegro Klassikaline sonaadivorm
  3. ekspositsioon (eksponeerimine tähendab e. k. esitlema) - selles osas saab teineteist selgesti eristada peateemat (peapartii) ja sellele vastanduvat kõrvalteemat, neid kahte osa ühendab sidepartii ning osa lõpus on toonikahelistikku kinnitav lõpupartii.
  4. töötlus - selles osas vahelduvad helistikud ning arendatakse (varieeritakse, muudetakse, fragmenteeritakse e võetakse osadeks) ekspositsioonis esitletud teemasid, lõpu poole on enamasti kulminatsioon ehk teose peamine kõrgpunkt.
  5. repriis - selles osas kordub sama muusikaline materjali, mis algul ekspositsioonis tutvustatud, kuid muutunud on helistikud: ka teine teema (kõrvalpartii) on nüüd toonikahelistikus.
  6. helistik
  7. toonika ehk põhihelistik
  8. dominanthelistik
  9. peateema
  10. klassikaline tüüpvorm
  11. vormiskeem
  12. sonaaditsükkel. Sonaaditsükkleid on nii kolmeosalisi (kiire-aeglane-kiire) kui ka neljaosalisi (kiire-aeglane-menuett-kiire). Kolmeosalist tsüklit leiab tavaliselt teostes kammeransamblitele (erinevatele instrumentaalkoosseisudele) ning neljaosaline tsükkel on kasutusel põhiliselt sümfooniates ja keelpillikvartettides. Näiteks Joseph Haydni sümfooniad on neljaosalised alates sümfooniast nr 28 (1765) (kokku 104), loe tema sümfooniate Vikipeediaartiklit (ing. k.).
  13. sümfoonia
  14. keelpillikvartett
  15. Joseph Haydn
  16. instrumentaalkoosseis
  17. klahvpill
  18. klavessiin
  19. klaver
  20. kammeransambli koosseis
  21. klaveriduo (klahvpill + meloodiapill)
  22. klaveritrio (klahvpill + viiul + tšello).
  23. Klassikaline sümfooniaorkester kujunes välja 18. sajandi keskel ning oluline roll oli selle kujunemisel Mannheimi õukonnaorkestril (vt Mannheimi koolkond). Keelpillirühmale, kuhu kuulusid I ja II viiulid, vioolad ja tšellod ning kontrabassid, liidetakse puupilliderühm järgmiste pillidega: flööt, oboe, klarnet (Wolfgang Amadeus Mozarti poolt) ja fagott. Vaskpillidest olid esindatud ainult trompetid ja metsasarved, hiljem liitis Ludwig van Beethoven antud koosseisu ka tromboonid.
  24. Wolfgang Amadeus Mozart
  25. Mannheimi koolkond Mannheimi õukonnaorkester
  26. keelpillirühm I ja II viiulid, vioolad ja tšellod ning kontrabassid
  27. viiul
  28. vioola
  29. tšello
  30. kontrabass
  31. puupilliderühm: flööt, oboe, klarnet (Wolfgang Amadeus Mozarti poolt) ja fagott.
  32. flööt
  33. oboe
  34. klarnet
  35. fagott
  36. vaskpillid trompet ja metsasarv hiljem liitis Ludwig van Beethoven antud koosseisu ka tromboonid
  37. trompet
  38. metsasarv
  39. tromboon
Pärit leheküljelt "https://et.wikibooks.org/w/index.php?title=Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS._GÜMNAASIUM/I_kursus._Uusaegse_helikeele_kujunemine/MÕISTED&oldid=14345"