Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. TEST+
Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses helisagedusest. Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab osahelide kombinatsioon.
Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses helivaljusest. Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab osahelide puudumine.
Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses kontserdisaali kõrgusest. Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab kontserdisaali akende paigutus.
Alusheli on diatoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H.
Alusheli on kromaatilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H.
Alusheli on enharmoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H.
Alteratsioon on muusikas alusheli kõrgendamine või madaldamine. Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi ette: dublbemoll madaldab alusheli tervetooni võrra, bemoll madaldab alusheli pooltooni võrra, diees kõrgendab alusheli pooltooni võrra, dubldiees kõrgendab alusheli tervetooni võrra.
Alteratsioon on muusikas alusheli pikendamine või lühendamine. Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi kohale: pikk kriips pikendab alusheli tervenoodi võrra, lühike kriips pikendab alusheli poolnoodi võrra, väike punkt lühendab alusheli poolnoodi võrra, suur punkt lühendab alusheli tervenoodi võrra.
Alteratsioon on muusikas alusheli valjendamine või nõrgendamine. Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi alla: piano pianissimo nõrgendab alusheli väga palju, piano nõrgendab alusheli palju, forte tugevdab alusheli palju, forte fortissimo tugevdab alusheli väga palju.
Tähtnimetus on muusikas helikõrgust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B.
Tähtnimetus on muusikas helikõrgust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused samad kui saksa süsteemis.
Tähtnimetus on muusikas helivältust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B.
Tähtnimetus on muusikas helitugevust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B.
Silpnimetus on muusikas helikõrgust tähistav absoluutse solmisatsiooni silp, millele on vajadusel lisatud alteratsiooni tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele c solmisatsioonisilp do, tähtnimetusele d solmisatsioonisilp re jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna 'diees', 'dubldiees', 'bemoll' või 'dublbemoll'.
Silpnimetus on muusikas helikõrgust tähistav relatiivse solmisatsiooni silp, millele on vajadusel lisatud alteratsiooni tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele c solmisatsioonisilp do, tähtnimetusele d solmisatsioonisilp re jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna 'diees', 'dubldiees', 'bemoll' või 'dublbemoll'.
Silpnimetus on muusikas helikõrgust tähistav absoluutse solmisatsiooni silp, millele on vajadusel lisatud alteratsiooni tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele õ solmisatsioonisilp dõ, tähtnimetusele ä solmisatsioonisilp dä jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna 'diees', 'dubldiees', 'bemoll' või 'dublbemoll'.
Klaviatuur on muusikas klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helikõrguse järjekorras: vasakul on "madalamad" (väiksema helisagedusega) ning paremal "kõrgemad" (suurema helisagedusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad alushelidele ja mustad klahvid alushelide alteratsioonidele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad kromaatilise helirea. Kromaatilist helirida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 12 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on pooltoon. 12-klahviliste tsüklite algusklahvide vahel on puhas oktav.
Klaviatuur on muusikas klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helitugevuse järjekorras: vasakul on "vaiksemad" (väiksema helitugevusega) ning paremal "kõvemad" (suurema helitugevusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad alustugevustele ja mustad klahvid alustugevuste alteratsioonidele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad helitugevuste rea. Helitugevuste rida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 13 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on üks hall klahv. 13-klahviliste tsüklite algustugevuste vahel on kõige tugevam heli.
Klaviatuur on muusikas klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helivältuse järjekorras: vasakul on "lühemad" (väiksema helivältusega) ning paremal "pikemad" (suurema helivältusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad kvadraatsetele ja mustad klahvid mittekvadraatsetele helivältustele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad helivältuste rea. Helivältuste rida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 11 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on kuueteistkümnendikvältus. 11-klahviliste tsüklite algusklahvide vahel on tervenoot.
Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti.
Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb kuuest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja viiest noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti.
Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse ülevalt alla: ülemine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti.
Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat helivältust. Täpsele helivältusele viitab noodijoonestiku alguses olev taktimõõt.
Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks väljaspool noodijoonestikku.
Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks partituuri lehekülje servale.
Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse pauside märkimiseks väljaspool noodijoonestikku.
Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse järje kaotanud mängija abistamiseks.
Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks lauale.
Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse partituuri kaanel muude joonte puudumisel. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks ilma noodivõtmeta.
Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul.
Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helivältuse taktis.
Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helitugevuse kontserdisaalis.
Noodivõti on noodikirja märk, millega suletakse pillikohver pärast proovi.
Noodivõti ei ole noodikirja märk.
Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid. Numbriga võib tähistada näiteks: helikõrgust, heliklassi, intervalli, alusheli, akordi, helirea astet, aplikatuuri, takti, taktimõõtu, tupletit, absoluutset kestust, tempot, helitugevust.
Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid. Numbriga võib tähistada ainult tempot.
Numbernotatsioonis ei ole võimalik muusikat üles märkida.
Numbernotatsioon ei ole noodikiri.
Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid. Numbriga ei tähistata helikõrgust, heliklassi, intervalli, alusheli, akordi, helirea astet, aplikatuuri, takti, taktimõõtu, tupletit, absoluutset kestust, tempot ja helitugevust.
Enharmonism on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses erinimelise helikõrguse samakõlalisus, näiteks cis (do-diees) ja des (re-bemoll).
Enharmonism on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses erinimelise helikõrguse erikõlalisus, näiteks cis (do-diees) ja dis (re-diees).
Enharmonism on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses samanimelise helikõrguse erikõlalisus, näiteks cis (do-diees) ja cis (do-diees).
Enharmonism on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses samanimelise helikõrguse samakõlalisus, näiteks näiteks cis (do-diees) ja cis (do-diees).
Enharmonism on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses erinimelise helikõrguse samakõlalisus, näiteks cis (do-diees) ja des (re-diees).
Heliklass on muusikas hulk helisid, mis asetsevad ühe või mitme oktavi kaugusel üksteisest. Näiteks kõik C-helid moodustavad omaette heliklassi, kõik D-helid omaette heliklassi jne. Võrdtempereeritud häälestuse puhul on kokku 12 heliklassi. Võrdtempereeritud häälestuses kuuluvad enharmooniliselt identsed helid samasse heliklassi. Nii näiteks Cis kuulub samasse heliklassi kui Des, His samasse kui Deses jne. Lihtsuse huvides kasutatakse heliklasside tähistamiseks enamasti numbernotatsiooni, milles (enamasti) C = 0, Cis/Des = 1, D = 2, Dis/Es = 3, E = 4, F = 5, Fis/Ges = 6, G = 7, Gis/As = 8, A = 9, Ais/B = 10 (ka "A" või "T"), H = 11 (ka "B" või "E"). Heliklassid tõlgendatakse registriliselt määratlematuteks.
Heliklass on muusikas hulk helisid, mis asetsevad ühe või mitme kvindi kaugusel üksteisest. Näiteks kõik C-helid moodustavad omaette heliklassi, kõik Y-helid omaette heliklassi jne. Võrdtempereeritud häälestuse puhul on kokku 12 heliklassi. Võrdtempereeritud häälestuses kuuluvad enharmooniliselt identsed helid samasse heliklassi. Nii näiteks Cis kuulub samasse heliklassi kui Des, His samasse kui Deses jne. Lihtsuse huvides kasutatakse heliklasside tähistamiseks enamasti numbernotatsiooni, milles (enamasti) C = 0, Cis/Des = 1, D = 2, Dis/Es = 3, E = 4, F = 5, Fis/Ges = 6, G = 7, Gis/As = 8, A = 9, Ais/B = 10 (ka "A" või "T"), H = 11 (ka "B" või "E"). Heliklassid tõlgendatakse registriliselt määratlematuteks.
Heliklass on muusikas hulk helisid, mis asetsevad ühe või mitme oktavi kaugusel üksteisest. Näiteks kõik C-helid moodustavad omaette heliklassi, kõik D-helid omaette heliklassi jne. Võrdtempereeritud häälestuse puhul on kokku 13 heliklassi. Võrdtempereeritud häälestuses kuuluvad enharmooniliselt identsed helid samasse heliklassi. Nii näiteks Cis kuulub samasse heliklassi kui Dis, B samasse kui Deses jne. Lihtsuse huvides kasutatakse heliklasside tähistamiseks enamasti numbernotatsiooni, milles (enamasti) C = 0, Cis/Des = 1, D = 2, Dis/Es = 3, E = 4, F = 5, Fis/Ges = 6, G = 7, Gis/As = 8, A = 9, Ais/B = 10 (ka "A" või "T"), H = 11 (ka "B" või "E"). Heliklassid tõlgendatakse registriliselt määratlematuteks.
Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. Muusikas tavaliselt kasutatavad helikõrgused jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on subkontraoktav (C2 – H2), kontraoktav (C1 - H1), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c1 – h1), teine oktav (c2 – h2), kolmas oktav (c3 – h3), neljas oktav (c4 – h4), viies oktav (c5 – h5).
Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. Muusikas tavaliselt kasutatavad helikõrgused jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on teine oktav (C2 – H2), esimene oktav (C1 - H1), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c1 – h1), teine oktav (c2 – h2), kolmas oktav (c3 – h3), neljas oktav (c4 – h4), viies oktav (c5 – h5).
Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. Muusikas tavaliselt kasutatavad helivältused jaotuvad taktidesse, mille nimetused pikemast alates on subkontratakt (C2 – H2), kontratakt (C1 - H1), suur takt (C - H), väike takt (c – h), esimene takt (c1 – h1), teine takt (c2 – h2), kolmas takt (c3 – h3), neljas takt (c4 – h4), viies takt (c5 – h5).
Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. Muusikas tavaliselt helikõrgusi ei leidu.