Klaviatuur on klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helikõrguse järjekorras: vasakul on "madalamad" (väiksema helisagedusega) ning paremal "kõrgemad" (suurema helisagedusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad alushelidele ja mustad klahvid alushelide alteratsioonidele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad kromaatilise helirea. Kromaatilist helirida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 12 kaupa. Iga kõrvutise klahvi vahe on pooltoon. 12-klahviliste tsüklite algusklahvide vahe on puhas oktav.
Klaviatuur on klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helitugevuse järjekorras: vasakul on "vaiksemad" (väiksema helitugevusega) ning paremal "tugevamad" (suurema helitugevusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad alustugevustele ja mustad klahvid alustugevuste alteratsioonidele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad helitugevuste rea. Helitugevuste rida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 12 kaupa. Iga kõrvutise klahvi vahe on päris tugev. 12-klahviliste tsüklite algusklahvide vahe on puhas oktav.
Klaviatuur on klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helikõrguse järjekorras: vasakul on "madalamad" (väiksema helisagedusega) ning paremal "kõrgemad" (suurema helisagedusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad alushelidele ja mustad klahvid alushelide alteratsioonidele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad kromaatilise helirea. Kromaatilist helirida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 12 kaupa. Iga kõrvutise klahvi vahe on pooltoon. 12-klahviliste tsüklite algusklahvide vahe on puhas oktav.
