Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/II kursus. Rahvuslikkus muusikas

Allikas: Vikiõpikud
Jump to navigation Jump to search

Sisukord

II kursus. Rahvuslikkus muusikas[muuda]

Muusika kuulamine ja muusikalugu[muuda]

1) Sissejuhatus (kultuurilooline taust)[muuda]

[lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt], sh romantismi teke (seos saksa kirjanduse ja filosoofiaga) ja mõiste (lühidalt)

TELL[muuda]
tell1 + show1[muuda]

Klassitsismi ajal tõusis inimene kõrgemale oma maailmahirmust ja läks nagu Prometheus valgusele vastu. Romantismi ajal haarab teda uuesti hirm ja klassitsismi kirgas maailmavaade näib talle petliku miraažina. Tekib uus elutunnetus, mis pöördub nähtava maailma juurest taas nähtamatute sügavuste juurde. Ta süveneb iseendasse, püüdleb tumedamate, alateadvuslike, loomingu algprotsesside juurde. Talle näib, et ta otsib lõputuid kaugusi, tegelikult ta püüdleb omaenese sügavustesse. Šveitsi muusikateadlane ja muusikateoreetik Ernst Kurth (1886–1946)


Romantismiks nimetatakse kunsti- ja kirjanduse (#kunst, kirjandus) Euroopas perioodi vahemikus 18. sajandi keskpaigast kestvusega 19. sajandi lõpuni. (Vikipeedia, Weebly romantismi veebileht)

Muusikas puudub selge piir klassitsismi (sellele eelnenud periood) ja romantismi vahel. (Vikipeedia) Siiski on võimalik ka ülemineku ajal läbi teatud nüansside muusikateost analüüsides märgata juba romantismile omapäraseid iseloomujooni. Ajaloos peetakse romantismi viimaseks terviklikuks perioodiks (epohhiks), sest edaspidi 20. sajandil valitseb juba stiilide ja väljendusvahendite paljusus ning ühendav kindel sisuline nimetus 20. sajandi epohhil puudub – esinevad mitmed tugevad stiilid rööpselt juba ka 20. sajandi esimesel poolel: nt kunstis ja muusikas impressionism, ekspressionism, modernism, muusikas veel nt neoklassitsism. Muidugi peab ka 19. sajandi muusika puhul rõhutama, et nn muusikaline romantism ei olnud omal ajastul ainuke stiil, kuid see jäi siiski valitsevaks läbi tärkava muusikakriitika, mille mõju on tunda veel 21. sajandi algulgi kontserdielu elavates traditsioonides.

Romantism mõttevooluna ilmnes muusikaga seoses kõigepealt selles, kuidas 19. sajandi algul saksa filosoofid ja poeedid kõnelesid oma ajastu klassitsistlikust muusikast – kompositsioonitehniliselt endiselt klassitsistlikut muusikat tõlgendati romantiseerivalt. Muusikaline romantism, st sellele iseloomulikud kompositsioonitehnilised jooned (sh dissonantside e kromatismi osakaalu suurenemine, ühtse tonaalsuse hägustumine, muusikaliste vormide arenemine, kõlale ja instrumentatsioonile tähelepanu suunamine) arenes järgjärgult, st muutuvad muusikalised väljendusvahendid kinnistusid märgatavalt alles 1830ndatel aastatel. Kõrgromantismiks peetaksegi vaid aastad 1830–1850, edaspidigi on muusikalised vormid ja väljendusvahendid pidevas muutumises: vastanduvad nt absoluutse muusika sümfonism kirjandusliku süzeega sümfoonilise poeemiga, samal ajal valitseb Itaalia ooper, kuid ooper kui žanr areneb ka edasi läbi Wagneri tervikkunstiteose kontseptsiooni.


Alates 1789–1799: Vana Euroopa Lõpp ja Suur Prantsuse Revolutsioon: vapustab valitsevat sotsiaalset ja poliitilist süsteemi – monarhia valitsemissüsteemina lõpeb, kehtestatakse vabariik (1792), Napoleni sõjad ja Viini konkress (1814/15) muudavad EUroopa poliitiliselt.  

Kuni aastani 1805: filosoofide ja kirjanike mõtted ja ideed on suunatud tulevikku ja tegeletakse utoopilisusega.

Pärast aastat 1805: „poeetiline ajastu“, kuid seda ei otsita enam tulevikust, vaid ülistatud, reaalsest või unistatud minevikust.

Tagasipöördumine: keskaeg, eelajaloolised müüdid, faabula ja rahvalaul --> selles ilmub näiliselt „Volksgeist“ (rahvaste vaimsus).

Lapsepõlve idealiseerimine: lastekirjanduse ja muinasjutu tekke. 

Nüüdsest on indiviid jälle seotud rahvuslikult, riiklikult ja religioosselt. Igatsus „vabanemise“ järele individuaalsest piiridest.

Rahvusliku ühtsustunde tugevnemine (seotud vabadussõdadega). 

Alates 1815: konservatiivsed ja restauratiivsed tendentsid poliitikas


Minevikuga tegelemise „tagajärjed“: 

Historism (Vikipeedia) Ajaloo uurimine Moodne kirjandusteadus Germanistika Religiooni- , riigi- ja müütide uurimine Teaduslik psüholoogia Rahvaste uurimine


Subjektiivsus – geeniuse esteetika – originaalsus

Romantism“ muusikalises kõnekeeles: „tunnete kunst“ ja „kirjaviis, milles helilooja väljendab ennast nö sunduslikult seesmisest vajadusest. (C. Dahlhaus)

Subjektiivsuse idee pole uus, pärineb 18. sajandist, kuid on nüüd tihedalt seotud originaalsuse ja uudsuse nõuega:

Uute, seni tundmatute ja originaalsete kirgete ja tunnete avastamine in geeniuse iseloomustus.

Muusika peab esile kutsuma tundeid ja assotsiatsioone.

Tänaseni levinud popularesteetikas tähendab see: 

muusika on selle looja elu ja tunnete peegeldus luuakse ja leitakse otsesed ja piltlikud seosed


Romantism muusikas

19. sajandil on enamasti käibel samad väljendusvahendid, vormid ja esituskoosseisud, mis klassitsismiajastul 150 aastast perioodi 18. sajandi keskpaigast 19. sajandi lõpuni: klassikalis-romantiline periood e klassitsistlik ja romantiline etapp üleminek langeb 19. sajandi esimesele veerandile klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgeid kompositsioonilisi erinevusi, aga muutunud on helilooja mõtlemisviis muusikasse ilmub uus poeetiline ja metafüüsiline tasand*, rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele romantiline maailmanägemiseviis ei tekkinud üleöö seda võib leida juba J. Haydn’i “Leinasümfoonias” (nr. 44) ja “Lahkumissümfoonias” (nr. 45) romantilisi jooni leidub ka W. A. Mozarti ooperi “Don Giovanni” finaalis, kus kohtumõistmisesse sekkub müstiline koor teispoolsusest Beethoveni hilist loomingut on tervikuna nimetatud romantiliseks, kuigi vormi osas jäi ta truuks klassikalistele tasakaalustatud struktuuridele 19. sajandi muusikas eksisteerivad kõrvuti väga erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, väikevormid, ooper, kirikumuusika, salongimuusika, ballisaalide tantsumuusika

  • metafüüsika: õpetus kogemusvälisest tegelikkusest.

https://vara.e-koolikott.ee/node/5073 (tell1 + show1)

tell2 + show2[muuda]

List of Column Content content: Accordion

Content

Panels Content: A. Ajalised piirid – seesmine jagunemine

Title

A. Ajalised piirid – seesmine jagunemine Tekst


1814–1889

1814 Napoleoni sõdade lõpp – restauratsiooniaja lõpp (#poliitika, ühiskond) F. Schubert: romantilise Lied’i (kontsertlaulu) algus L. v. Beethoveni hilisloomingu perioodi algus G. Rossini tõus ooperihelilooja tippu

1830 Juuli revolutsioon Pariisis (#poliitika, ühiskond) H. Berliozi Sympony fantastique e fantastiline sümfoonia (esimene programmiline orkestriteos, sisuks helilooja enda armastulugu)

1850 Euroopa revolutsioon 1848/49 – industrialiseerimise “reaalpoliitika” algus (#poliitika, ühiskond) F. Mendelssohn-Bartholdi (1847) ja F. Chopini (1849) surm, R. Schumanni vaikimine (1853) Uute žanrite tulek: R. Wagner: nn Musikdrama (ooper kui muusikaline draama) e Gesamtkunstwerk (e tervikkunstiteos) F. Liszt: nn Symphonische Dichtung e sümfooniline poeem

1889 Euroopa destabilisatsiooni algus – majanduslike ja rahvuslike vastandamiste kasv (#poliitika, ühiskond) Uus “modernne” põlvkond: R. Strauss: sümfooniline poeem “Don Juan” (1889) G. Mahler: 1. Sümfoonia (1889) C. Debussy: Bergamasque'i süit e Suite bergamasque (sisaldab loo Kuuvalgus e Clair de Lune, 1890), sümfooniline orkestripoeem Fauni pärastlõuna (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1894)


Content: B. Arengukeskused – jõujooned

Title

B. Arengukeskused – jõujooned Tekst


“Rahvusvahelisustumine”

Pariis on Euroopa kunsti- ja vaimuelu keskus “19. sajandi pealinn” (Walter Benjamin)

Saksa keeleruum: Viin – München, Berliin, Leipzig, Dresden ja Weimar - romantiline muusikaesteetika enne 1830

Prantsusmaa: Pariis - Itaalia ooper

- virtuoossus - kontserdielus tugev saksa sümfoonism ja kammermuusika

Itaalia: Milano, Veneetsia, Parma, Naapoli - ooper

- saksa instrumentaalmuusika mõju

Inglismaa: London - kontinendilt imporditakse virtuoose ja heliloojaid - itaalia ooper, oratoorium, operett (Savoy opera) - inglise muusika renessanss (tagasitulek) sajandi viimases kolmandikus

Ida-Euroopa / Skandinaavia - rahvusliku muusika tekke → rahvusromantism - ooper ja instrumentaalmuusika - sümfoonismis ja kammermuusikas inspiratsioonid saksa instrumentaalmuusikast

Content: C. Epohhi iseloomustus

Title

C. Epohhi iseloomustus Tekst Kas on olemas ühtne “Romantismi epohh”?

- see on kõnekeelne mõiste - see rõhutab liigselt üht ainsat tendentsi - “romantilist” ajastuvaimu pole olemas

Romantism kui koondmõiste: - hõlmab erinevaid stiililisi nähtuseid - ideede kogum (seotud osalt ja lõdvalt)

Romantism: tundeid ja ideaale rõhutav isiksuse keskne kirjandus ja kunstisuund. Vastandatud realismile.

Romantiline: romantismi tunnusjoontega, romantilisi tundeid esile kutsuv, luuleliselt unistav, ebareaalne, fantastikasse kalduv

Kaasaegsete hinnangud: romantism on klassikalise ajastu jätk

Muusika mõiste – kultuuriregioonid – stiilid: (1) autonoomne, “puhas”, “absoluutne” instrumentaalmuusika (2) Ooper – bel canto e ilus laul → meloodilisus


Vastandid:

Autonoomne muusika vs salongi-, triviaal- ja populaarmuusika

Väike (väikevormid) vs suur muusika (suurvormid)

Kõrgkvaliteetne vs ebakvaliteetseks peetud muusika

Meisterheliloojad (geeniused) vs lokaalsed väikemeistrid (sks. k. Kleinmeister) ja kodune musitseerimine (asjaarmastajad)


Content: D. Tendentsidest 19. sajandi muusikas

Title

D. Tendentsidest 19. sajandi muusikas Tekst


Romantism on ainult üks nähtustest, üks idee teiste kõrval.

a) “Romantism”

b) “Biedermeier”

c) “Realism”

d) Historism – traditsionalism – akadeemilisus

e) Natsionalism – rahvuslik muusika – rahvamuusika


Romantiline muusika - elutunnetus, mida muusika edasi annab - filosoofia tõlgendab muusikat, loob lisamõõdet - kirjanduslikkus, mis saab osa muusikast

Muusikaline romantism - uuendused harmoonias ja meloodias - uued vormid - programmmuusika ja sümfooniline poeem

Alates 1830: romantiline liikumine vaibub

Saksa filosoofi A. Schopenhaueri filosoofia retseptsiooni kaudu elavad romantismi ideed edasi.

Teistes maades tekkivad samuti kirjanduses ja filosoofias romantismi traditsioonid: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, Taani

Tekib nn uusromantism: muusika vastandub teiste kunstide realistlikele tendentsidele (kirjanduses, maalikunstis) --> muusika on “opositsiooniline e vastandmaailm” (Gegenwelt)

1900 paiku: hilisromantism vs varajane modernism, impressionism, ekspressionism

Süžeed – vormid – žanrid

(1) kirjanduslikud süžeed (ooper, sümfoonia, avamängud jne) - fantastilisus, tondlikus, õudsus, eksootilisus, muinasjutulisus, folkloristilised elemendid, lapselikus (2) tugev subjektiivsuse rõhutamine, muusika tugev väljenduslikus (3) uued stiilielemendid (harmoonias ja instrumentatsioonis) (4) vormilised tendentsid: uued „fantastilised“/rapsoodilised ja lihtsad, rahvalikud vormid (5) seni vähem kasutatud žanrite sagedam kasutamine (Lied e soololaul, klaveripala erinevad vabamad vormid, Singspiel)

Content: Muusika

Title

Muusika Tekst


Üleminek klassitsismi perioodilt romantismi perioodile on üsnagi hägune. Alles olid jäänud samad koosseisud ning samad muusikavormid, mistõttu oli keeruline eristada, millise stiiliga võis olla tegu. Seetõttu on nimetatud ka 18.–19. sajandi perioodi klassikalis-romantiliseks, siiski võib öelda, et üleminek ühelt perioodilt teisele toimus 19. sajandi esimeses veerandis (vararomantism kestab veel kuni aastani 1930).

Põhilised muutused toimusid meloodia vallas, rohkem hakati kasutama ja rõhutama väljendusrikkust, eesmärk oli kuulajas esile tuua emotsioon. Lisakas klassikalisele harmoonilisele järgnevusele (=IV), hakati kasutama ka kõrvalastmete akorde. Hakati looma palju nn programmilist muusikat (hiljem sümfoonilised poeemid).

Edasiareng toimus ka muusikainstrumentide ehituses ning täiendust said nii puhkpillid kui ka keelpillid. Esile tõusis romantismi ajastu heliloojate uus lemmikinstrument - klaver. Klaverimuusika heliloojad olid ka ise väga head pianistid, esile tõusis virtuoossus ja artisti kultus. Pea igas Euroopa riigis oli võimalik leida andekaid virtuoose ja heliloojaid ning tekkisid ka rahvuslikud koolkonnad.

Nn romantikuteks nimetatakse kunstnikke ja heliloojaid, kelle teosed olid laetud emotsionaalsusega. Siin võib täheldada, et emotsioonide skaala võis olla lausa vastandlik. Näiteks E. Grieg, R. Schumanni ja N. Rimski-Korsakovi teosed on läbinisti elurõõmsad, kuid P. Tšaikovski ja F. Schuberti teosed on traagilised ja pessimistlikud. Kuulates neid teoseid ja seostades neid heliloojate isiklike läbielamiste ja elulooga võib leida ka põhjuseid, miks üks või teine helilooja kirjutas just selliseid teoseid.


Content: Kirjandus

Title

Kirjandus Tekst


Kirjanduses (#kirjandus) leiame esimesed romantismi ilmingud juba 18. sajandil saksa kirjaniku J. W. von Goethe (1749–1832) teoses "Noore Wertheri kannatused" (1774) ning prantsuse filosoofi J.-J. Rosseau (1712–1778) teoses "Pihtimused" (1770, ilmunud 1782). Erinevad kirjanduslikud romantikud hakkasid koguma kohalikku elu koloriitseid jutte, kuna eriti hinnatud olid legendid, muistendid ja eeposed. Kogu tähelepanu oli keskendunud erandlikult inimese isiksusele. Kunstnikud olid seisukohal, et inimese mõistus võib eksida, kuid inimese tunne ei eksi kunagi. Teostes võis tihtipeale peaosatäitja rollis kohata mõnda kunstikallakuga inimest. Põhiteema, millest kirjutati oli armastus, seda ka erinevas kontekstis - õnneliku lõpu ja õnnetu lõpuga armastus. Kirjutades armastusest, kirjeldati väga detailiderohkelt ja täpselt neid tundeid ja kannatusi, mida peategelane antud hetkel läbi elas. Lugedes antud kirjandust süvenenult võis lugeja ka enda sees kogeda sarnaseid tundeid ja emotsioone.

ADD PANEL H tags for labels (does not affect the size of the label) The h tag used on the labels. Normally H2 but if this belongs under an H2 heading use H3. Does not affect the size of the labels, only used for semantical purposes.

Separate content with a horizontal ruler

content: Image

Content

Image ImageEdit imageEdit copyright Alternative text Required. If the browser can't load the image this text will be displayed instead. Also used by readspeakers.

DTV Atlas Musik 19. sajand. Hover text Optional. This text is displayed when the user hovers his pointing device over the image.

Separate content with a horizontal ruler

content: Image

Content

Image ImageEdit imageEdit copyright Alternative text Required. If the browser can't load the image this text will be displayed instead. Also used by readspeakers.

Euroopa kaart 1790 enne jätkuvate revolutsioonide ajastu. Hover text Optional. This text is displayed when the user hovers his pointing device over the image.

Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1814/15. Separate content with a horizontal ruler

content: Image

Content

Image ImageEdit imageEdit copyright Alternative text Required. If the browser can't load the image this text will be displayed instead. Also used by readspeakers.

Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815.


https://vara.e-koolikott.ee/node/2166 (tell 2+show2)

tell3 + show3[muuda]

List of Column Content content: Text

Content

Tekst Romantism muusikas – muusikaline romantism

Uuendused

Vormiline mõtlemine: - jäi 19. sajandil samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid - Haydnil ja Mozartil olid üleminekud ühelt struktuuriosalt teisele selgelt välja kuulda, romantilises muusikas aga on piire raske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke → meloodiad pikenesid, tundusid lõputud (Wagner) - tung piirangutest kammitsemata väljenduse järele tõi kaasa klassikaliste vormide vaba tõlgendamise, mis oli eelkõige muusikalise idee teenistuses → nt Schuberti “Lõpetamata sümfoonias” vaid 2 osa, Beethoven lisab 9. sümfoonia finaalile kooriosa “Ood rõõmule” (Schiller)

Harmoonia: - rikastati kromatismidega (kõrgendused ja madaldused), mida ei lahendatud, vaid mis suunati edasi uutesse pingestatud kolmkõladesse

Rütmika: - muutus vaheldusrikamaks, palju kasutati trioole ja punkteerituid rütme

Tempod: - armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat ([spontaansed, lokaalsed] kiirendused ja aeglustused) kindla tempo piires

Dünaamika: - nüansirikkas, kasutati kogu varjunditeskaalat ühest äärmuestest teise, kontrastiprintsiip

Hakati huvi tundma vanamuusika vastu: - Bachi muusika taasavastamine (F. Mendelssohn-Bartholdy taasesitas Bachi „Mattheuse passioni“ 1829. a.); esitati varem elanud heliloojate muusikat, aga ei hoolitud vanamuusika interpretatsioonipõhimõtetest ning tihti kõlasid vanade meistrite teosed romantiliselt liialdatud dünaamika ja tempodega

Ilmalik muusika: - osakaal suurenes

Rahvamuusika: - huvi süvenes, rahvusromantiliste koolkondade tekke

Pillid: - said tänapäevase kuju, vaskpillidele lisandusid klappide süsteemid, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen - uued pillid: inglissarv, pikolo- ja bassklarnet, 1835 tekkis tuuba, 1840 saksofoon, Berlioz tõi sümfooniaorkestrile harfi - klaver sai kammermuusika lemmikpilliks --> Liszt, Chopin tegid klaverit sooloinstrumendiks --> virtuoosikultus

Programmiline muusika: - laenatud süžeed kirjandusest, kujutavast kunstist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja need ise välja - samastus/samastuti helilooja/t peategelasega, süžees oli konflikte ja tragöödiaid, sageli üldine kõlapilt nukker -19. sajandi keskel poleemika programmilise ja absoluutse muusika ehk väljendusesteetika ja formaalesteetika vahel → Hanslicki raamat “Muusikalisest ilust” (1854), kelle ideaaliks oli Brahms kui absoluutse muusika - nn Uus saksa koolkonna: Liszt, Berlioz

Ooper: - ajastu põhižanr, kunstide sünteesžanre

Uued žanrid:

Soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid, operett

Separate content with a horizontal ruler

content: Text

Content

Tekst Muusikalise romantismi heliloojad ja nende looming (valik)

Ludwig van Beethovenit (1770–1827) (Vikipeedia) peetakse küll peamiselt klassitsislikuks heliloojaks, kuid tema (eriti hilis)loomingus esineb tugevaid romantismile ja muusikalisele romantismile iseloomulikke jooni. Juba ainuüksi Beethoveni helilooja geeniuse kujund, mida on kujundanud tema muusika arvustajad, aga ka tema enda kirjad ja elulugu, on romantilise helilooja võrdpilt. Muusikaliselt muutis Beethoven oma muusikalise materjali (motiivid) intensiivse töötlemistehnika ning dünaamiliselt ja intonatsiooniliselt edasitunglevate teemadega oluliselt kompositsiooniajalugu. Näiteks on tema Viiendat sümfooniat (1804–1808) kriitikute poolt nimetatud saatuse sümfooniaks (koputav avamotiiv ja teema) – tõlgendatud printsiibil "läbi raskuste tähtede poole" (lad. k. per aspera ad astra), mida saab leida nt ka sümfoonia helistikulisest arengust: c-mollist C-duuri (Vikipeedia ingl. k., Vikipeedia sks. k.).

KUULAMISNÄIDE 1: Beethoveni Sümfoonia nr 5, West-Eastern Divan Orchestra (Daniel Barenboim), Royal Albert Hall, Proms 2012, YT 33:31


Austria helilooja Franz Schubert (1797–1828) (Vikipeedia) elas Beethoveniga samal ajal ja nö võitles Beethoveni varju vastu, kuid siiski peetakse teda esimeseks täielikult muusikalise romantismi esindajaks. Tema romantilist Kaheksandat sümfooniat "Lõpetamata" (1822) helilooja eluajal veel ei tuntud, seda leiti alles 1865. Ta on tuntud ka kui laulutsüklite looja (Die Schöne Müllerin, e. k. ilus möldrineiu, Vikipeedia ingl k.).

KUULAMISNÄIDE 2: Schuberti Sümfoonia nr 8, Staatskapelle Dresden (Wolfgang Sawallisch),1967, partituurga, YT 28:13


Prantsuse helilooja Hector Berlioz (1803–1869) kirjutas kõigepealt esimeseks peetud nö romantilise sümfoonia Symphonie Fantastique (Fantastiline sümfoonia, 1830), milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi, arendas edasi orkestriinstrumentatsiooni ja lisas orkestrisse uusi pille ja mängutehnikaid. (Vikipeedia, Vikipeedia ingl. k.) Loe, vaata ja kuula Fantastilise sümfoonia interaktiivset analüüsiportaali (ingl. k.), loe Berliozile pühendatud veebilehel (ingl. k.) ning vaata kõikide osade põhjalikku analüüsi YT'is (kuulamisnäide 3).

KUULAMISNÄIDE 3: Berliozi Symphonie Fantastique, Esimene osa Reveries (Unistused) – Passions (Kired), YT 15:30


Saksa helilooja Felix Mendelssohn Bartholdy (1809–1847) (Vikipeedia, Vikipeedia ingl. k.) on järgmine muusikalise romantismi esindaja, kelle looming ja mõtteviis muudab 19. sajandil pms instrumentaalmuusikat. Tema klaveritsükkel "Lieder ohne Worte" (Sõnadeta laulud) (1829/30, esimene kaheksast raamatust, kuni 1845) näitab, et lauldavus klaveril on võimalik ka ilma lauluhääleta. Ta samuti arranžeeris ja juhatas 1829. aastal Berliinis Johann Sebastian Bachi "Matteuse passiooni" taasesitust (esimene ettekanne peale Bachi surma 1750). Helilooja oli ka andekas maalija.

KUULAMISNÄIDE 4: Sõnadeta laulud, pianist Rena Kyriakou (1917–1994), YT 02:03:44


Saksa helilooja Robert Schumann (1810–1856) (Vikipeedia) kirjutas klaverimuusikat, palju soololaule (vokaaltsükleid) ja sümfoonilist muusikat, sh sümfooniaid, soolokontserte, ning ühe ooperi Genoveva (1847–1850, Vikipeedia sks. k.). 1834. aastal asutas ta ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), mis kujunes oma aja muusikakriitika lipulaevaks. Schumann oli abielus

KUULAMISNÄIDE 5: Schumanni vokaaltsükkel "Frauenliebe und Leben" (Naise elu ja armastus) Adelbert von Chamisso (1781–1838) tekstile (Vikipeedia) (1830), Kathleen Ferrier (contralto), John Newmark (pianist) (partituuriga), YT 23:19


Ungari päritolu, kuid mitmes Euroopa riigis elanud ja tegutsenud kosmopoliitne helilooja Ferenc (Franz) Liszt (1811–1886) (Vikipeedia) on tuntud kui 19. saj. suurim klaverivirtuoos ja 13 sümfoonilise poeemi looja (kuulamisnäide 6), ta on samuti ungari muusikalise rahvuskoolkonna looja (Ungari rapsoodiad). Hilisloomingus kaotab ta tonaalsuse ära tonaalsuseta bagatelli nimelises klaveriteoses (1885), mis kandis algselt nime "Neljas Mephisto Valss" (kuulamisnäide 7).

KUULAMISNÄIDE 6: Liszti kõik 13 sümfoonilist poeemi (1848–1882), Budapest Symphonic Orchestra (Árpád Joó), YT 04:08:13

KUULAMISNÄIDE 7: Liszti Bagatelle sans tonalite (tonaalsuseta bagatell) (partituuriga), pianist Olivier Gardon, YT 02:50


Tugevad muutused toimusid ooperi alal, kõige olulisem neist saksa helilooja (ja libretisti) Richard Wagneri (1813–1883) (Vikipeedia) Gesamtkunstwerk'i e tervikkunstiteose kontseptsioon. Loe edasi ja kuula näiteid ptk 19. sajandi ooper, näited.


https://vara.e-koolikott.ee/node/5072 (tell3 + show3)

ASK[muuda]
ask 1 PUUDU[muuda]
ask 2=[muuda]

Täida lüngad puuduvate sõnadega.

Alates 1789–1799: Vana Euroopa Lõpp ja *Suur Prantsuse Revolutsioon/suur prantsuse revolutsioon* : vapustab valitsevat *sotsiaalset/poliitilist* ja *poliitilist/sotsiaalset* süsteemi – *monarhia* valitsemissüsteemina lõpeb, kehtestatakse *vabariik* (1792), Napoleni *sõjad* ja Viini konkress (1814/15) muudavad Euroopa poliitiliselt.  

Kuni aastani 1805: filosoofide ja kirjanike mõtted ja ideed on suunatud *tulevikku* ja tegeletakse *utoopilisusega*.

Pärast aastat 1805: „poeetiline ajastu“, kuid seda ei otsita enam *tulevikust*, vaid ülistatud, reaalsest või unistatud *minevikust* .

Tagasipöördumine: keskaeg, eelajaloolised müüdid, faabula ja *rahvalaul* --> selles ilmub näiliselt „Volksgeist“ (rahvaste vaimsus).

Lapsepõlve idealiseerimine: lastekirjanduse ja *muinasjutu* tekke. 

Nüüdsest on indiviid jälle seotud *rahvuslikult*, riiklikult ja religioosselt. Igatsus „vabanemise“ järele individuaalsest *piiridest* .

Rahvusliku *ühtsustunde* tugevnemine (seotud vabadussõdadega). 

Alates 1815: konservatiivsed ja restauratiivsed tendentsid *poliitikas*

https://vara.e-koolikott.ee/node/5075 ask2

=ask 3==[muuda]

Vali õige väide.

Kas on olemas ühtne “Romantismi epohh”? Ei, see on kõnekeelne mõiste, rõhtab liigselt üht ainsat tendentsi, “romantilist” ajastuvaimu pole olemas. Kas on olemas ühtne “Romantismi epohh”? Ja, see on kõnekeelne mõiste, rõhtab üht ainsat tendentsi, kuid “romantilist” ajastuvaimu pole olemas. Kas on olemas ühtne “Romantismi epohh”? Ja, see on erialakeelne mõiste, rõhtab ainsat tendentsi, on olemas “romantiline” ajastuvaim.

Romantism on koondmõiste: hõlmab erinevaid stiililisi nähtuseid, on ideede kogum. Romantism on koondmõiste: hõlmab samasuguseid stiililisi nähtuseid, on ideede kogum. Romantism ei ole koondmõiste: sisaldab vaid üht stiililist nähtust.

Romantism: tundeid ja ideaale rõhutav isiksuse keskne kirjandus ja kunstisuund. Vastandatud realismile. Romantism: tundeid ja ideaale rõhutav rühma keskne kirjandus ja kunstisuund. Ei vastandata realismile. Romantism: tundeid ja ideaale mitte rõhutav isiksuse keskne kirjandus ja kunstisuund. Vastandatud realismile.

Romantiline: romantilisi tundeid esile kutsuv, luuleliselt unistav, ebareaalne, fantastikasse kalduv. Romantiline: romantilisi tundeid mitte esile kutsuv, luuleliselt unistav, ebareaalne, fantastikasse kalduv. Romantiline: romantilisi tundeid esile kutsuv, reaalne, mitte fantastikasse kalduv.

Romantiline muusika: elutunnetus, mida muusika edasi annab; filosoofia tõlgendab muusikat, loob lisamõõdet; kirjanduslikkus, mis saab osa muusikast. Romantiline muusika: filosoofia, mida muusika edasi annab; elutunnetus tõlgendab muusikat, loob lisamõõdet; bioloogilisus, mis saab osa muusikast. Romantiline muusika: füüsika, mida muusika edasi annab; surm tõlgendab muusikat, loob lisamõõdet; neuroloogia, mis saab osa muusikast.

Muusikaline romantism: uuendused harmoonias ja meloodias; uued vormid; programmmuusika ja sümfooniline poeem. Muusikaline romantism: uuendused notatsioonitehnikas ja lindistustes; uued rütmid; programmkirjandus ja vokaalne poeem. Muusikaline romantism: ei uuendatud harmooniat ega meloodiat; ei mingeid uusi vorme; programmmuusika ja sümfooniline poeem on keelatud.


https://vara.e-koolikott.ee/node/5076 ask3

=ask 4==[muuda]

List of Column Content content: Multiple Choice

Content


Pilt või video Küsimus Millised linnad on saksa keeleruumis 19. sajandi muusika arengukeskused?

Vastusevariandid Vastusevariant: Viin

Tekst Viin Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Salzburg

Tekst Salzburg Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Bern

Tekst Bern Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: München

Tekst München Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Berliin

Tekst Berliin Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Lüneburg

Tekst Lüneburg Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Leipzig

Tekst Leipzig Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Dresden

Tekst Dresden Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Braunschweig

Tekst Braunschweig Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Weimar

Tekst Weimar Õige

Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT

Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 %

Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: Multiple Choice

Content


Pilt või video Küsimus Millised muusikastiilid ja žanrid esinevad Itaalias ja Prantsusmaal?

Vastusevariandid Vastusevariant: Itaalia ooper

Tekst Itaalia ooper Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Prantsuse ooper

Tekst Prantsuse ooper Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Virtuoossus

Tekst Virtuoossus Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Saksa sümfonism ja kammermuusikas (Pariisis)

Tekst Saksa sümfonism ja kammermuusikas (Pariisis) Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Portugali instrumentaalmuusika (Itaalias)

Tekst Portugali instrumentaalmuusika (Itaalias) Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Saksa instrumentaalmuusika (Itaalias)

Tekst Saksa instrumentaalmuusika (Itaalias) Õige

Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT

Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 %

Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: Multiple Choice

Content


Pilt või video Küsimus Mis toimus 19. sajandil Inglismaal (Londonis)?

Vastusevariandid Vastusevariant: Kontinendilt imporditakse virtuoose ja helilo...

Tekst Kontinendilt imporditakse virtuoose ja heliloojaid. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Belgia ooper, Austraalia oratoorium

Tekst Belgia ooper, Austraalia oratoorium Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Itaalia ooper, oratoorium, operett (Savoy ope...

Tekst Itaalia ooper, oratoorium, operett (Savoy opera) Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Inglise muusika renessanss (tagasitulek) saja...

Tekst Inglise muusika renessanss (tagasitulek) sajandi viimases kolmandikus. Õige

Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT

Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 %

Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: Multiple Choice

Content


Pilt või video Küsimus Millised suunad arenesid ja valitsesid 19. sajandil Ida-Euroopas ja Skandinaavias?

Vastusevariandid Vastusevariant: Rahvusliku muusika tekke → rahvusromantism.

Tekst Rahvusliku muusika tekke → rahvusromantism. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Rahvamuusika tekke

Tekst Rahvamuusika tekke Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Ooper ja instrumentaalmuusika

Tekst Ooper ja instrumentaalmuusika Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Inglise operett

Tekst Inglise operett Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Ameerika džäss

Tekst Ameerika džäss Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Sümfoonismis ja kammermuusikas inspiratsioon...

Tekst Sümfoonismis ja kammermuusikas inspiratsioonid saksa instrumentaalmuusikast Õige

Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT


https://vara.e-koolikott.ee/node/5078 ask4

=ask 5==[muuda]

Question Optional textual question for the card. (The card may use just an image, just a text or both)

Mis on salongi-, triviaal- ja populaarmuusika vastand? Answer Optional answer(solution) for the card.

autonoomne muusika Image


Question Optional textual question for the card. (The card may use just an image, just a text or both)

Mis on väikese muusika (väikevormid) vastand Answer Optional answer(solution) for the card.

suur muusika (suurvormid) Image


Question Optional textual question for the card. (The card may use just an image, just a text or both)

Mis on kõrgkvaliteetse muusika vastand? Answer Optional answer(solution) for the card.

ebakvaliteetseks peetud muusika Image Optional image for the card. (The card may use just an image, just a text or both) Add


Question Optional textual question for the card. (The card may use just an image, just a text or both)

Mis on meisterheliloojate (geeniuste) vastanditeks? Answer Optional answer(solution) for the card.

lokaalsed väikemeistrid ja kodune musitseerimine (asjaarmastajad) Image


https://vara.e-koolikott.ee/node/5077 ask5

DO PUUDU[muuda]

Romantism[muuda]

2) Kammerlik vokaalmuusika. Soololaul ehk kammerlaul ehk Lied (Schubert, Schumann) PUUDU[muuda]

3) Instrumentaalsed väikevormid. Schumann, Chopin, Liszt[muuda]

TELL[muuda]

19. sajandil toimusid muusikas suured muudatused, mis mõjutasid eeskätt heliloojat ja nende loomingut. Uuendused ja muudatused toimusid nii heliloomingus kui ka žanrites. Siiski ei olnud selgelt üleminekut ühelt perioodilt teisele, kuna üldiselt jäi kompositsioonitehnika samaks. 19. sajandit kutsutakse romantismi perioodiks, mistõttu oli ka muusika eesmärk kutsuda esile inimese mingi emotsioon ning kõige enam pöörati tähelepanu tunnetele. Kõige suurem muudatus toimus helilooja mõtlemisviisis. 

Põhimuudatused toimusid järgnevates valdkondades: harmoonia (rikastati kromatismidega), rütmika (muutus vaheldusrikkamaks), tempo (suured äärmused), dünaamika (nüanssiderikas).

Heliloojatel tekkis suurem huvi rahvamuusika ja vanamuusika vastu. Üldiselt jäid klassikalise sümfooniaorkestri pillid kõik samaks, ometi toimusid üksikud arengud pillide ehitusel. Nimelt võeti kasutusele vaskpillidel ventiilid ja puupuhpillide klappsüsteem. Lisandusid mõned üksikud pillid nt: inglissarv, pikolo- ja bassklarnet, saksofon. Romantismi perioodi heliloojate lemmikpill kammermuusikas oli jätkuvalt klaver. 

Tänu sellistele heliloojatele nagu Fryderyk Chopin (heli- ja noodinäide: Etüüdid op.10 ja op.25) ja Ference Liszt (heli- ja noodinäide: Paganini etüüd S. 161 Nr. 3 "La Campanella" e. k. "kelluke") tekkis uus mõiste - virtuoosikultus. Mõlemad heliloojad on kirjutanud väga palju teoseid klaverile, olles samal ajal ise väga andekad pianistid. Seetõttu panidki nad esitaja tehnilised võimed viimse piirini proovile, muutes klaverimängu ühtlasi ka võistluseks ja väljakutseks. Ka tänapäeval on paljud 19. sajandi klaveriheliloojate loodud teosed tehniliselt väga nõudlikud pianistidele. 

Uued žanrid:

Soololaul - heliteos, mis on loodud häälele, enamasti klaveri saatel, kõige populaarsemad soololaulud on loodud saksa, vene ning itaalia keeles.

Sümfooniline poeem - üheosaline teos, loodud sümfooniaorkestrile, kajastab poliitilist või filosoofilist ideed.

Kammerlikud väiketeosed klaverile - erineva karakteriga heliteos, mis on loodud klaverile, tihtipeale väga nõudlik mängijale: sõnadeta laul, ekpromt, prelüüd, rapsoodia, nokturn, muusikaline hetk, tantsud (polka, valss, masurka, polonees).

Klaveritanskriptsioonid - tuntud teos, näiteks ooper või sümfoonia, mille originaal on loodud suurele koosseisule, ümberkirjutatud ("kokkusurutud") kujul klaverile.Klaverimängijate oskused olid väga kõrged ning pidevalt toodi esile klaveri orkestraalset võimet.

Operett - lõbusa ja meelelahutusliku sisuga lavateos, milles vahelduva laul, tants ja kõne. Operett jagunes omavahel iroonilise Pariisi ja meloodilise Viini operetiks.

Programmiline muusika - instrumentaalteos, millele helilooja on andnud sõnalise selgituse, mõistmaks selle sisu. Süžee oli laenatud kirjandusteostest, kujutatavast kunstist või ajaloosündmusest

https://vara.e-koolikott.ee/node/2660 tell+show 1

SHOW[muuda]
show 2[muuda]

Panels Content: SOOLOLAUL

Title

SOOLOLAUL Tekst Heliteos, mis on loodud häälele, enamasti klaveri saatel, kõige populaarsemad soololaulud on loodud saksa, vene ning itaalia keeles.

Tuntumad heliloojad:

Franz Schubert - "Forell", "Ave Maria", "Metshaldjas", "Leierkastimees"

Robert Schumann - "Imekaunil maikuul", "Ma ei kaeba"


Content: SÜMFOONILINE POEEM

Title

SÜMFOONILINE POEEM Tekst Üheosaline teos, loodud sümfooniaorkestrile, kajastab poliitilist või filosoofilist ideed.

Franz Liszt - "Hamlet", "Mazeppa", "Orpheus"

Richard Strauss - "Surm ja kirgastumine"

Content: KAMMERLIKUD VÄIKETEOSED KLAVERILE

Title

KAMMERLIKUD VÄIKETEOSED KLAVERILE Tekst Karakterpala

Franz Liszt - "Armastuse unenägu"

Sõnadeta laul

Felix Mendelssohn - "Sõnadeta laul op.67 no.2", "Sõnadeta laul op. 19 no.1"

Ekspromt

Robert Schumann - "Ekspromt op.90 no.3"

Frederic Chopin -

Prelüüd

Frederic Chopin - "Prelüüd op. 28 no. 15", "Prelüüd op. 28 no. 20"

Rapsoodia

Franz Liszt - "Ungari rapsoodia"

Nokturn

Frederic Chopin

Muusikaline hetk

Polka

Frederic Chopin

Valss

Frederic Chopin - "Valss op. 34 no. 1", "Valss op. 18 no. 1", "Valss op. 69 no. 2"

Masurka

Frederic Chopin

Polonees

Frederic Chopin - "Polonees op.53"


Content: KLAVERITRANSKRIPTISOONID

Title

KLAVERITRANSKRIPTISOONID Tekst Tuntud teos, näiteks ooper või sümfoonia, mille originaal on loodud suurele koosseisule, ümberkirjutatud ("kokkusurutud") kujul klaverile.Klaverimängijate oskused olid väga kõrged ning pidevalt toodi esile klaveri orkestraalset võimet.

Ferenz Liszt - "Beethoven - 5. sümfoonia", "Wagner - Tannhauser",

Content: OPERETT

Title

OPERETT Tekst Lõbusa ja meelelahutusliku sisuga lavateos, milles vahelduva laul, tants ja kõne. Operett jagunes omavahel iroonilise Pariisi ja meloodilise Viini operetiks.

Content: PROGRAMMILINE MUUSIKA

Title

PROGRAMMILINE MUUSIKA Tekst Instrumentaalteos, millele helilooja on andnud sõnalise selgituse, mõistmaks selle sisu. Süžee oli laenatud kirjandusteostest, kujutatavast kunstist või ajaloosündmusest.

ADD PANEL

https://vara.e-koolikott.ee/node/2675 show2


show 3[muuda]

Tantsumuusika vormide areng 19. sajandil

Tantsumuusika eemaldus peale 1800 õukonnatantsude stililisatsioonist ja heliloojad kasutavad seda edaspidi enamasti funktsionaalse tarbemuusikana, nt kodanlike seltsiõhtusteks (nt Beethoven ja Schubert, viimasel on kokku 416 menuetti, valssi ja teiste tantsuvormide väikepala). 1820–1830 jooksul muutuvad tantsud muusikas autonoomseks (iseseisvaks) žanriks ning piirid tarbe- ja poeetilise (kunst)muusika vahel hägustuvad, sh sulandub osa tantsude rahvuslikkus karakterpalaga ja kirjutatakse ka (sümfoonilisi) kontsertvalsse. Peamiselt rütm jääb iseloomustama algset tantsukarakterit. Kirjutatakse ka variatsioone ja kõrgväärtuslikke tsükleid, vt allpool Beethoveni "Diabelli variatsioonid". 

Tantsumuusika keskuseks on pärast 1800 Viin. Peale Viini kongressi (1815) muutub valss kõige populaarsemaks tantsužanriks kõikides ühiskonnakihtides. Sageli koostati seltskonnasündmuste tarbeks kuni 20 tantsu, mis lubas piki tantsurõõme. Kontsertvalsside autorid on Johann Nepomuk Hummel (juba 1808), romantilist varianti loob Carl Maria von Weber ("Kutse tantsule", 1819, programmilise süžeega), samuti Frederik Chopin, Franz Liszt ja Johannes Brahms kirjutavad kontservalsse klaverile. 


Väikevorm valss areneb kõrgväärtuslikuks žanriks

19. saj keskel alates suureneb tantsumuusika loominguline tase veelgi, eriti valssi puhul: korduvad 8-taktilised fraasid laiendatakse, rütm ja harmoonia muutuvad keerulisemaks. Aeglasele sissejuhatusele lisandub kokkuvõttev kooda. Populaarsed tantsuorkestrid (kapellid) esinevad tantsudega suurlinnade meelelahutus- ja aiakontsertidel (nt Vauxhall-Garden Londonis, Tivoli Kopehaagenis, Mabille aed Pariisis).

19. saj kuulsate tantsukapellmeistrite hulka kuuluvad Viini heliloojad Joseph Lanner (1801–1843) ja Johann Strauß (isa) (1804–1849). Peale 1850 aga muutub veelgi kuulsamaks ("valsikuningas") Johann Strauß (poeg) (1825–1899). Järjestatakse 5 valssi sissejuhatuse ja koodaga, kuid "valsikuningas" muudab valsi veelgi sümfoonilisemaks ja huvitavamaks instrumentatsiooni poolest. Iseloomulikuks just Viini valsi esitamisel on nüüd kolmelöögilise valsi teise löögi kerge ennetav esitamine, mida kõik kaasaegsed imetlevad ja mida ka tänapäeval ülemaailmsel Viini filharmoonikute uusaastakontserdil nautida saab. 


Valss inspireerib looma kõrgväärtuslikku klaveriteoste tsükli 

Ludwig van Beethoven: "33 Variatsiooni Anton Diabelli valsile", op. 120 (1819–1823), laiemalt tuntud kui "Diabelli variatsioonid"

Ajalooline taust: Alates 1818 pidas austria muusik ja helilooja Anton Diabelli (1781–1858) muusikapoodi ja noodikirjastust. Eesmärgiga muuta oma äri laiemalt tunduks, algatas ta projekti 1819, mille raames ta palus kirjutada kõikidel Viini ja Austria heliloojatel variatsioonid tema ühele väikesele valssile. 

Kõige suurema hulga variatsioone kirjutas Beethoven (33), teistelt heliloojatelt tuli kokku 50 variatsiooni, sh reageerisid nii asjaarmastajad kui ka professionalsed heliloojad, mh noor Franz Liszt (11-aastaselt), Mozarti poeg, Franz Schubert (kolm aastat enne surma), Bruckneri õpetaja ja kontrapunkti meister Simon Sechter ning klaverivirtuoos Friedrich Kalkbrenner. 1981. a kordas Austria ringhääling üleskutse kirjutada Diabelli 200-ks sünniaastapäevaks veelkord 17 variatsiooni, mille tagajärjel eksisteerib nüüdsest ametlikult 100 variatsiooni.

Beethoveni variatsioonid on vormiliselt ja sisuliselt (karakterilt) ulatuslikud:

- stiliseeritud vormid: nr 1 Marss, nr 6 Invention, nr 24 Fughetta

- heliloojate portreed: nr 31 Bach, nr 32 Händel, nr 33 Mozart

- humoristlikud paroodiad: nr 9 Eeltakt, nr 13 punkteeritud rütm, nr 22 Mozarti Don Giovanni "Notte e giorno faticar" (Ööpäevane võitlus)

- ennetab 19. saj muusikalises romantismis alles hiljem esile kerkivaid klaverimuusika meeleolupilte: nr 8 "Intermezzo" (viitab ette Johannes Brahmsi samalaadsetele käsitlustele), nr 20 "Luuletaja kõneleb" (viitab ette Robert Schumanni samalaadsetele käsitlustele)


Diabelli originaalne valss

Kummaline segu erinevatest vormidest.

Alguses võib arvata, et see oleks klaveritunni etüüd - kolkõlaharjutus paremale käele.

Teema ise on biidermeierlikult mõnus valss veidi Viini charme'iga.

Taktid 1–8: lihtne struktuur (eellause)

- eeltakt (eellöögiga) ja akordikordus paremas käes (saade)

- kolmkõlaline teema vasakus käes

Beethoven ise nimetas seda valssi pigem negatiivselt "kingsepa laiguks".

Taktid 8–16: struktuur muutub keerulisemaks (järellause)

- areneb välja scherzo'ks (klassikalises muusikas tavaliselt menueti kiire keskosa)

- Beethovenile iseloomulikud sünkoopid (üle taktijoonte nihutatud rütm) 

Taktid 17–24: kordub lihtne struktuur (eellause kordus)

Taktid 25–32: kordub lihtsustatud keerulisem struktuur (järellause kordus)


Vaata Beethoveni tsükli põhjaliku tutvustuse, partituuri, helisalvestusi ja analüüsi Vikipeedias siit (ingl. k), sealt leiab kõikide variatsioonide noote ja salvestusi kuulamiseks. 

Kuula tsükli terviksalvestust koos partituuriga siin (01.00:03) 

Vaata Diabelli teema partituuri all ja teema analüüsi siin.

https://vara.e-koolikott.ee/node/4086 show3

4) 19. sajandi orkestrižanrid. Absoluutne muusika – puhtmuusikaline sümfoonia (Schubert, Brahms) ja instrumentaal- ehk soolokontsert (Liszt, Paganini). Programmiline muusika – programmiline sümfoonia ja sümfooniline poeem (Berlioz, Liszt) PUUDU[muuda]

https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4261 tell shod+ask+do - töös

5) Ooper 19. sajandil. Itaalia (Rossini, Donizetti, Bellini, Verdi) ja ’verism’ (Mascagni, Leoncavallo, Puccini). Prantsusmaa (Meyerbeer, Gounod, Bizet). Saksamaa (von Weber, Wagner). Venemaa (Glinka, Mussorgski, Tšaikovski) PUUDU[muuda]

https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4262 tell+show1 Ask + Do tegemisel

6) Ballett 19. sajandil. Itaalia, prantsuse ja vene koolkonnad (Pugni, Adam, Tšaikovski, Glazunov) PUUDU[muuda]

7) Operett 19. sajandil. Prantsuse ja viini dünastiad (Offenbach, J. Strauss jun, Kalman, Lehar) PUUDU[muuda]

8) Rahvuslikud koolkonnad. ’Võimas rühm’ ehk ’Viisik’. Tšehhi (Smetana, Dvořak) ja skandinaavia (Grieg, Nielsen, Sibelius) PUUDU[muuda]

[Igas teemas võib tulla lõiming IV kursusega]

Pärimusmuusika[muuda]

9) Eesti rahvamuusika. Vanem ja uuem rahvalaul. Rahvapillid ja pillimäng; rahvatants[muuda]

https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4267 tell show+ask+do tegemisel


TELL[muuda]

Laulmine on eestlasi saatnud juba mitmeid sajandeid pea igas valdkonnas - tööl, peol, kodus, külas jne. Neid laule, mida eestlased on juba sajandeid laulnud, nimetatakse rahvalauludeks.

1) vanem ehk regivärsiline rahvalaul (kujunes välja ürgühiskondliku korra ajal ja kestis 18. sajandi lõpuni).

2) uuem rahvalaul (hakkas tekkima 18. sajandi lõpul ja domineeris 20. sajandi alguseni).

Regilaul -on regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul. Hinnanguliselt arvatakse, et regilaulu vorm ulatub vanuselt tuhande kuni kahe tuhande aastani. Vanemat laulu lauldi suuremate muudatusteta umbes 19. sajandil. Rahvalaul levis suulisel teel ning selle autoriks oli rahvas ise. Vanemat rahvalaulu laulsid põhiliselt naised ning esitajaid kutsuti kaasitajateks ja laulikuks ehk leelotajaks. Laulu esitati tavaliselt eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel. Vanemas rahvalaulus olid esikohal sõnad mitte meloodia. Muusika ainult ilmestas teksti ning üldiselt oli meloodia väikese ulatusega 3-4 heli, laulu aluseks oli 8 silbiline värss. Samuti oli rütm vähe vahelduv, kasutati põhiliselt kaheksandik või veerandnoote =IV. Põhiliselt on eesti rahvalaulud ühehäälsed, ainult setudel võib leida ka mitmehäälseid laule, kuna antud piirkonnas on olnud vene rahvalaulude mõju. 

Antud laulu puhul oli põhirõhk laulusõnadel, vähem tähelepanu pöörati meloodiale. Regilaulu aluseks on värss, mille põhivõrm on 8-silbiline ning igale silbile vastab üks noot. Näiteks: Õ-e-ke-sed, hel-la-ke-sed; ku-hu mei-e tu-le tie-me.

Traditsioonilised regilaulu esitajad on eeslaulja + koor. Sealjuures haarab koor üle eeslaulja lauldud värsi ning alustab selle laulmist juba eeslaulja viimase silbi ajal. Samamoodi käitub ka laulja, kes alustab laulmist koori viimase silbiga.

Näiteks:

Eeslalaulja: Õ-e-ke-sed, hel-la-ke-sed;

Koor:                                          -sed Õ-e-ke-sed, hel-la-ke-sed;

Eeslaulja: -sed, ku-hu mei-e tu-le tie-me

Koor:                                          -me,ku-hu mei-e tu-le tie-me.

Laulude liigid: 

1. Töölaulud: karjuselaulud, lõikuslaulud ja koduste tööde laulud.

2. Kalendri tähtpäevade laulud: Mardilaulud, Kardrilaulud, Vastlalaulud, Jaanilaulud. 

3. Perekondlike tähtpäevade laulud, pulmalaulud. 

4. Hällilaulud, mängulaulud, lastelaulud.

5. Kiigelaulud

Uuem rahvalaul tekkis 18.-19. sajandi vahetusel. Uuemat laulu hakkasid rohkem laulma mehed. Laulu meloodia ulatus muutus suuremaks ja rütm aktiivemaks. Lauldi palju sõdalastest, poliitikast, mõisnike vastu võitlemisest, kõrtsilaule. Naised laulsid põhiliselt roosiaedadest, kuningatest, rüütitest ja röövlitest. 

Rahvapillid

Rahvapille valmistati kodusel teel looduslikest materjalidest. Näiteks pilliroost, puust, puukoorest, loomade sarvedest, nahast, linnuluudest jne. Rahvapille valmistati muusikainstrumentideks, mänguasjadeks ja tarbematerjalideks. 

Eesti rahvapillid jagatakse neljaks rühmaks:

1. Puhkpillid - sakusarv, torupill, karjapasun, vilepill, sarvpill, roopill.

2. Keelpillid - kannel, hiiukannel, viiul, moldpill. 

3. Lõõtspillid - akordion, bajaan

4. Löökpillid - jauram, pingipill, kuljused, karjakellad, kõristid.


Kirjandus:

I. Kull, O Tuisk - "Muusikaajalugu"

https://et.wikipedia.org/wiki/Regilaul

http://www.folklore.ee/muusika/eesti_rahvamuusika.htm

M. Ausmaa konspektid


https://vara.e-koolikott.ee/node/2752

SHOW PUUDU[muuda]
ASK PUUDU[muuda]
DO PUUDU[muuda]

10) Pärimusmuusika seosed nüüdisajaga. Muusikanäited eesti pärimusmuusikast PUUDU[muuda]

Eesti professionaalse muusikakultuuri kujunemine[muuda]

See kava erineb HRi omast

-

11) Sissejuhatus (kultuurilooline taust)[muuda]

[lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt], sh Muusikaelu Eestis enne rahvuslikku ärkamisaega, koolielu Eestis, Noor Eesti liikumine, Estonia kontsertsaali/teatri ehitamine, kultuuri ja muusikute rahastamine (Kulka sünd), Tartu ja Tallinna muusikakõrgharidusasutuste asutamine 1919. Edasi erinevad teemad, mis ei sisaldu Multimeedialeksikonis!

Eesti muusika. Sissejuhatus (kultuurilooline taust)[muuda]
TELL[muuda]

19. sajandil toimusid kogu Euroopa muusikaelus muudatused, mis mõjutasid oluliselt muusika vastuvõttu, loomust ja esitamist: rohkem inimesi puutusid kokku muusikaga hoogustunud kodanliku ühiskonnakorralduse tõttu. 18. sajandi lõpupoole olid tekkinud erinevad muusikaühingud, mis korraldasid väikekontserte. 19. sajandil hakati ehitama suuri kontserdisaale, kuid kontserdipileti hinnad olid niivõrd kõrged, et neid pileteid said endale lubada siis ainult kõrgklassi või keskklassi inimesed.

Muusikaühingud - Muusikaühinguid asutati 19. sajandil selleks, et toetada finantsiliselt kontsertide regulaarset korraldamist. Muusikaühingu liikmeskonnas võis kohata nii professionaalseid muusikuid kui ka asjaarmastajaid. Muusikaühingute eesmärk oli kuulajateni tuua klassikalisi teoseid, esitades seda võimalikult kõrgel tasemel. Samuti leidus ühingus tihtipeale muusikaõpetlasi ning algajaid muusikuidki, noortele tulevastele talentidele õpetati ilusat musitseerimist, lootes, et antud teadmised päranduvad tulevikus uutele põlvkondadele.

Virtuoossus - 19. sajandil pöörati olulist tähelepanu tehniliselt kõrgtasemel teoste esitusele ja interpreedi meisterlikkusele. Interpreet (esitaja) pidi oskama improviseerida populaarsetel teemadel ning ootused tema suhtes olid kõrged. Levinud oli virtuooside nö jõuproovid, kus kaks professionaalsel tasemel interpreeti pidid omavahel võistlema.

Mobiilsus ja reklaam - 19. sajandi algul interpreedid reisisid väga sageli, nende eesmärk oli leida muusikaühing, kelle abiga oli võimalik kontsert korraldada, varasemalt oli eesmärk leida jõukam aristokraat või organisatsioon, kes rahastaksid esinemist. 19. sajandil aitas muusikuid reklaami ja ajakirjanduse levik, millega oli palju kergem endale tähelepanu püüda ning publik kokku saada. Siiski olid endiselt tähtsal kohal tutvused jõukate inimestega, kes aitasid üürida nt kalleid kontsertsaale ning võisid abistada kohaliku saateansambli või orkestri otsimisel. Kõige levinum koht piletimüügiks oli raamatupood või kondiitriäri.

Ühiskond ja muusikaelu - Tallinnas elas 1834. a. umbes 15 000 elanikku, nendest 40% sakslasi, kes moodustasid valitseva kihi (#ajalugu #ühiskond). Seetõttu võib ka aimata, et 19. sajandil oli Tallinna elu tihedalt seotud saksa kultuuriruumiga ning seega ka kogu läänepoolse Euroopaga. Aina enam populaarsust kogus (nagu ka Kesk-Euroopas) kodune musitseerimine ning peagi hakkas Johann August Hagen ka arendama koorilaulu, 1843. aastal asutati meestelauluseltsi Liedertafel in Reval. Samuti tegutses muusikaselts, mis kandis nimetust Musikverein (muusikaühing), liikmeskond koosnes muusikasõpradest ja asjaarmastajatest, kes korraldasid Tallinnas kontserte. SIIA KA TARTU KOHTA LISADA. SEDA PEAB VEELKORD TÄPSUSTAMA.

(Lippus 2008: 9-16)

<https://vara.e-koolikott.ee/node/1220>

SHOW PUUDU[muuda]
ASK PUUDU[muuda]
DO PUUDU[muuda]

12) Muusikateater Tallinnas. J. V. Mederi Kindlameelne argeenia[muuda]

TELL[muuda]

Enne muusikateatrite tekkimist olid juba olemas olnud erinevad muusikaseltsid. Seoses poliitiliste põhjustega oli seltside elu vahepeal leebem ja vahepeal karmim, mis võis lõppeda seltsi sulgemisega või seltsi salajase tegevusega. Kõige enam võis Tallinnas kohata erinevaid lauluseltse.

17.-18. sajandil võis Tallinnas näha ooperi või laulumängu esitust, ometi antud nähtus esines väga harva ning ainult tänu rändtruppidele, kuna antud Itaaliast pärit žanr oli kiiresti vallutanud Euroopa, siis jõudis see üsna pea ka Eestisse. 17. sajandil oli Tallinnas kõige enam muusikaarengut näha gümnaasiumis (1631.aastal avatud Tallinna Gümnaasium - tänapäeval Gustav Adolfi Gümnaasium) või kirikutes. Tallinnal olid ka omad linnamuusikud, kes tegid aktiivselt koostööd gümnaasiumi ja kirikuga. Samuti on teada, et Tallinna organistid olid väga hinnatud ning neid kutsuti esinema ka välismaale Turusse, Stockholmi. Samuti suutsid Tallinna Gümnaasiumi koor laulda keerulist mitmehäälset repertuaari. Alles 18. sajandi teisel poolel hakati aina enam tellima erinevaid noote, koju osteti muusikainstrumente, eraõpetajate juures õpiti pillimängu. Aina enam hakati korraldama meelelahutuskontserte ning ka meelelahutusmuusika tõusis esile.

1784. aastal asutas saksa draamakirjanik August von Kotzebue asjaarmastajate teatri Tallinnas (Tallinna Teatriühingu - Kanuti Gildi saalis). See oli aluseks püsivale teatrihuvile ja professionaalsele teatrile kui institutsioonile. Nii nagu teistes saksa keeleruumi linnateatrites, oli ta Tallinnas üksainus trupp hästi laulvate näitlejatega ja mõningate lauljatega.  Ooper oli mängukavas valitsev, tõrjudes sellega isegi draama ja komöödia kõrvale.

1795. aastal saabus Tallinnasse Lüübekist ja Braunschweigist pärit rändtrupp madame Tilly. Antud trupp plaanis Tallinnas tegutseda mõned nädalad, kuid publiku vastuvõtt oli lausa sensatsiooniline, mistõttu jääda kogu suveks, kuni septembrini. Trupi tegevus tähendas suurt pöördepunkti tallinna teatri ajaloos, asjaarmastaja tasemelt professionaalsele tasemele, sõnateatrist ooperiks. Sellest kujunes välja püsiv kollektiiv (ka peale madame Tilly ärasõitu). Algul tundsid end kohalikud asjaarmastajad end häiritult ning toimus kohalik "teatrisõda", mille tulemusel ei lubanud asjaarmastajd trupil Suurgildi saali kasutada, mistõttu tuli neil esineda Kanuti Gildi saalis. Trupil ei olnud ka oma orkestrit ning nende etendustel mängisid kohalikud tallinna muusikud kammeransambli koosseisus. Nende kavas olid Mozarti ooperid saksa keeles ("Võluflööt" ja "Don Giovanni").

1795. aastal õnnestus neljal härral oma pöördumisega saada Tallinna tegutsema andekas teatrimees Grüner (pärit Königsbergist), kes omakorda võttis kaasa andekad lauljad. Tõepoolest avaneski võimalus kokku panna teatritrupp, mis hakkas aktiivselt tegutsema. Antud truppi kuulusid andekad ja oma ala professionaalid, mistõttu edu oli koheselt ka saavutatud. 1796. aastal seoses keisrinna Katariina II surmaga, kestis ka pikk leinaaeg, mil teatrietendused olid keelatud, mis sai saatuslikuks ka Gürnerile, kes ebakindla olukorra tõttu oli sunnitud lahkuma ning teatritrupp lõpetas hetkeks oma tegevuse. Siiski peale ametliku leinaaega võttis teatritrupi kohustused üle hr. Stollers ning neil õnnestus veel esitada mitmeid teoseid, oopereid, laulumänge. Siiski olid lavastused kulukad ning Tallinna publikul ja jõukatel teatrihuvilistel ei olnud piisavalt materiaalset võimalust toetada lavastusi ja teatritrupi tööd.

1804. aastal hakkas teatriselts aktiivsema organiseerimistöö käigus kaasama erinevaid nn "sponsoreid", kelle abiga õnnestus 1806. aastal katta kõik puudujäägid ning tasuda kõik kulud. Nii kujuneski 1807. aastal teatriseltsist aktsiaselts, mille eesotsas seisis 11-liikmeline aadlikest ja literaatidest koosnev komitee. Teatrijuhtimisel tekkis kindel struktuur ning kindlad isikud hakkasid vastutama erinevate valdkondade eest.

Teatrimaja ehitus

Seoses teatriseltsi aktiivse ja eduka tegutsemisega otsustati 1807. aastal alustada teatrimaja ehitamist. Projekt telliti Gottfried Henningilt, kellel oli olemas ka varasem kogemus teatri ehitamisel.

1. veebruaril 1809. aastal avati Tallinnas Laial tänaval esimene teatrimaja, mis kandis nimetust Tallinna saksa teater (sks. k Revaler Theater), teatri naabriks oli aadlike Aktsiaklubi. Saksa kirjanik August von Kotzebue, mainis, et Tallinna Teatri interjöör on üks kaunemaid, mida tema näinud on.

Teatri aktiivne töö

1809. aastal palgati teatrit juhtima teatrijuht (direktor). Teatrisse tekkis ka orkester, siiski pole teada mängijate täpset arvu, võib arvata, et alguses võis neid olla kaheksa, kuid kindlasti see number ajaga suurenes. Orkestri otsene juht oli muusikadirektor, kes dirigeeris oopereid ja näidendimuusikat.

Kord teatris ja orkestriproovis oli väga karm, alati pidi õigel ajal kohal olema, ei tohtinud otsesele juhile vastu hakata, ei tohtinud üleolevalt käituda, joobes peaga proovi ilmumine, kolleegi halva käitumise varjamine, proovi ajal lobisemine, kudumine, kõrvaliste asjadega tegelemine - kõik eelnimetatud tegevused lõppesid trahvisummaga, mida orkestrant või näitleja karistuseks vastavale käitumismustrile sai. Samuti oli väga tähtsal kohal ka peaproov, kus igal osatäitjal pidi oma osa peas olema, ei tohtinud kasutada osaraamatut, juhul kui tekst oli selgeks õppimata või näitleja eksis mitmeid kordi oli samuti karistuseks rahaline trahv, mis võeti vastavalt palgast maha.

Alates 1839. aastast oli teatriseltsil järjekordselt finantsmure tekkinud. Küll võeti laenu ja anti pandiks ka teatrimaja, kuid siiski suutis teater vaevu edasi püsida, on teada, et kõik antud perioodil teatrimaja direktorid olid suures rahapuuduses. 21. oktoober 1855. aastal puhkes teatrimajas suur tulekahju hooletuse tõttu. Ehitustööde ajaks oli võimalik teatril tegeleda Suurgildi saalis, aastani 1860. kuniks ehitustööd lõpetati ja teatri uueks nimeks sai Tallinna Linnateater.

(Kristel Pappel - "Muusikateater Tallinnas XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi esimesel poolel) (juhul kui õpilane soovib tutvuda lähemalt tol ajal elanud näitlejatega ja esitatava repertuaariga, saab lisainformatsiooni antud toimetisest)

<https://vara.e-koolikott.ee/node/1835>

SHOW PUUDU[muuda]
ASK PUUDU[muuda]
DO PUUDU[muuda]

13) Muusikaelu Tallinnas 18. sajandil[muuda]

TELL[muuda]

Muusikaelu Tallinnas 18. sajandil

Hoolimata sellest, et Eestimaa sattus 18. sajandil Põhjasõja (1700-1721) (#ajalugu) käigus Vene impeeriumi koosseisu (1710-1917), kuulus ta siiski saksa keele- ja kultuuriruumi, mõjutused meie kultuurile olid tugevad. Näiteks tegutsesid Tallinnas tol ajal valdavalt baltisaksa muusikud. Allikaid ja materjale antud perioodi kohta on võimalik leida arhiividest ning saksakeelsetest ajalehtedest. Antud sajandil Kesk-Euroopas muusikamaastikul valitsenud barokiesindajate (nt. G. F. Händel, J. S. Bach) ja hiljem klassitsismiesindajate (nt viini klassikud: J. Haydn, W. A. Mozart, L. van Beethoven) looming jõudis mõningase hilinemisega ka Eestisse. Muusika hakkas aina enam saama linna- ja mõisaelu igapäeva osaks, tekkisid erinevad seltsid ja klubid, sealt sai alguse ka muusikaseltside tekkimine.


18. sajandi I pool

Ametid: 18. sajandi esimesel poolel olid ülesanded jaotatud organisti, kantori ja linnamuusiku vahel, igaüks täitis vastavalt linna reglementidele kehtestatud ülesandeid.

Linnaorganist - enne suurt katku 1710. aastal, mil Eesti kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu, oli linnaorganisti amet tähtsal kohal. Vaatamata sõjasündmustele 18. sajandi esimesel aastakümnel suuri muudatusi Eesti muusikaelus ei toimunud. Suuremates kirikutes olid orelid, mida linnaorganistid oma igapäeva töös kasutada said. Loomulikult esines pillidega mitmeid probleeme ning kahjuks oli tol hetkel Eestis vähe professionaalseid oreliparandajaid. Nende kohustuste hulka kuulus lisaks kirikus teenistustel mängimisele ka pulma- ja matusetseremooniatel mängimine. On teada, et paljud linnaorganistid olid ka koduõpetajad.

Kantor - peamised tööülesanded seisnesid vaimuliku ja liturgilise muusika korraldamises kirikus ning õpetajatööga koolis. Õpetajatöö oli kantoril vastutusrikas, gümnaasiumõpilased said õppida koraalide laulmist ning nooremad õppisid ladina keelt, usuõpetust ja kirjatehnikat. Tema ülesanne oli erinevate aktuste ja tähtpäevade korraldamine, kus esines ka koor, kes esitas kantori valitud ja selgeks õpetatud mitmehäälset koorimuusikat.

Linnamuusikud - sajandi esimesel poolel juhtis linna muusikaelu peamuusik, kelle kompaniisse "kuulus neli-viis selli ja paar õpipoissi". Peamuusiku ülesandeks oli teiste väljakoolitamine ja musitseerimine linnaüritustel, sh pulmades ja tähtpäevadel. 18. sajandi keskel kasvas esinemiste arv, kuna Tallinnat külastasid erinevad tähtsad külalised (#ajalugu, #poliitika), kelle auks korraldati rongkäike ja vastuvõtte, kus tuli peamuusikul oma kompaniiga esineda. Teiselt poolt nõudis rahvas aina enam kaasaegset kontsertmuusikat erinevate seltskonnaüritusteks ja tantsuõhtuteks. Kuna Kesk-Euroopast tulnud muusika vajas 6-7 mängijast suuremat koosseisu, võimalusel 10 mängijani ning soetati aktiivselt uusi muusikainstrumente. Vaatamata oma tavapäraste kohustuste täitmise jätkamisest hakati aina enam esinema ballidel ja maskeraadidel.


18. sajandi II pool

See on originaaltekst Heinmaa (2017: 49) võta see üle lihtustatud/ülevaatlikumal kujul, nt esita seal öeldu juttupunktidena või loeteluna.

"Saanud 1776. aastal ühtlasi linna peamuusikuks, täitis Michael Andreas Tewes endistviisi ka traditsioonilisi linnamuusiku tööülesandeid, teenindades linna kirikuid ja gümnaasiumi,109 hoolitsedes kaks korda nädalas raekoja tornis pillimängimise eest ning musitseerides linna avalikel pidustus- tel ja tseremooniatel. Kaua Michael Andreas Tewes töötas ühtviisi peamuu- siku ja kapellmeistrina, ei ole täpselt teada. Kuna 1785. aasta jaanuarist on säilinud muusik J[ohann?] Hanseni kviitung „garnisonikapelli [juhatamise] eest” kvartalipalga kättesaamise kohta,110 siis on alust arvata, et tegemist oli garnisonikapelli juhiga ja et Tewes see enam ei olnud."


Muusikaelus toimumusid muudatused, põhjuseks oli läänekultuuri levik Eestisse, kus varasemalt muusikaelu juhtinud peamuusik sai uued tööülesanded ja korraldused. Hakkas levima noodikaubandus, pillikaubandus, kontserdimuusika, eratunnid.

See on originaaltekst Heinmaa (2017: 12) võta see üle lihtustatud/ülevaatlikumal kujul, nt esita seal öeldu juttupunktidena või loeteluna.

"Seoses kodanliku muusikakultuuri arenemisega 18. sajandi teisel poolel vaadeldakse selle uudseid ilminguid Tallinnas, sealhulgas muusikaharrastuse levik, eraviisiline muusika- ja tantsuõpetus, samuti pilli- ja noodikaubandus. Kõige tähenduslikuma kodanliku muusikaelu vormi – avaliku kontserdi – ellukutsumist Tallinnas uuritakse Lääne-Euroopa ja ka Venemaa tähtsamate muusikakeskuste avaliku kontserdielu kujunemise kontekstis." 


Oma majanduslikult hea seisu näitamaks ostsid mitmed pered endale koju mõne muusikainstrumendi: klavessiini, klavikordi, haamerklaveri, mida kaunistas mõni kaunis muster. Antud instrumente sai tellida ka Tallinna klahvpillimeistritelt. Oli ka selliseid peresid, kellel oli kodus koguni noodikapp.

TULEB TÄPSUSTADA!

Allikas: Heidi Heinmaa 2017 (doktoritöö)


<https://vara.e-koolikott.ee/node/1409>

SHOW PUUDU[muuda]
ASK[muuda]
DO[muuda]

<https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4271>

14) Eestikeelse muusikaterminoloogia areng 19. sajandil[muuda]

[Nt K. A. Hermann uued sõnad (Vahter 2003)]

TELL[muuda]

Läbi muusikatundide on paljud inimesed mingil määral kokku puutunud muusikaterminitega. Eelkõige puutuvad sellega igapäevaselt kokku muusikat õppivad või muusikaga tegelevad inimesed. Ka üldhariduskoolides käsitletakse tänapäeval muusika oskuskeele põhilisi ja enamlevinumaid väljendeid.

Esimene muusikatermininite traktaat "Muusikaterminite määratlus" (1495) ilmus enam kui 500 aastat tagasi, autoriks oli franko-flaami muusikateoreetik Johannes Tinctoris (1435-1511).

Ka eesti keeles on sajandite jooksul ilmunud mitmeid õpikuid, kust leidub erinevaid muusikatermineid:

Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) - "Õppetus kuida klawwerit mängida" (1830) ja "Lühhike öppetus laulmisest" (1833). (käsikirjas)

Johann August Hagen (1786-1877) - "Öppetus, kuida laulomehhed, ja kes muud tahtwad, jouwad notidest laulo wisid ülleswötta, laulo-errelatte peäl mängides ja nende järrel lauldes, ni hästi nemmad isse, kui ka nende öppetus lapsed" (1841).

Andreas Erlemann (1833-1915) - "Musika öppetus. Üks nodi, laulmisse ja mängimisse selletusse ramat, isseärranis koolmeistridele ja keidile laulo- ja mängo-söbradele" (1864).

Karl August Hermann (1851-1909) - "Noodi-õpetus ja komponeerimiseõpetus" (1893)

Karl August Hermann oli muusikutest filoloogiliselt kõige kaugemale jõudnud (kaitses 1880 doktorikraadi filoloogia alal Saksamaal #filoloogia). Tema raamat on kirjutatud kõige selgemas eesti keeles ja keelearengule andis ta suure panuse. Ta võttis kasutusele mitmed uued muusikaterminid ning tõlkis need eesti keelde. Ta töötles läbi varasema kirjanduse ning tõi sisse uuendused ja parandused. Ta püüdis peaaegu et igale võõrkeelsele sõnale leida eestikeelse vaste.

Johannes Kappel (1855-1907) - "Muusika Alguse-õpetus" (1903)

Sajandi teisel poolel kerkisid esile kaks muusikateoreetikut Anton Kasemets (1890-1978) ja Eduard Visnapuu (1895-1969), kelle töödega algas eesti muusikaterminoloogias uus ajajärk.

Anton Kasemets - "Muusika alg-õpetus" (1918)

Eduard Visnapuu - "Muusika leksikon I. Terminoloogia" (1923)

                               - "Noodiõpetus algklassidele ja iseõppijatele" (1925)

                                - "Muusika õpperaamat keskkoolidele" (1926)



(Lisaks tuleb lisada ka kõige enam kasutatavad muusikaterminid (vb oleks mõistlik panna need show´sse)

Allikas: Artur Vahter - "Eestikeelse muusikaterminoloogia kujunemine ja areng"

<https://vara.e-koolikott.ee/node/1836>

SHOW[muuda]
ASK[muuda]
DO[muuda]

15) Laulupidude traditsiooni kujunemine[muuda]

[Koori ja orkestri liikumine ja areng laulupidude kontekstis]

https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4274

TELL[muuda]

Laulupidude traditsiooni kujunemine

Välismaalastega suheldes palutakse tihti eestlastel rääkida enda kultuurist ja traditsioonidest ning kindlasti kuulub sellise tutvustuse hulka ka laulupidu. Eestimaal hakati 1820. aastal asustama kihelkonnakoolide ja kirikute juurde ka koore, mille juhatajateks olid koolmeistrid või köstrid.

Esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus (vaata lähemalt Histrodamuse portaalis), kuid võrreldes tänapäeval toimuva laulupeoga oli tegu teistsuguse sisu ja taotlusega üritusega. Nimelt on praegu (2017) esimesest laulupeost möödas peaaegu juba 150. aastat ning selle ajaga on laulupidu muutunud nii kava kui ka esinejate koosseisu poolest, kuid eesmärk säilitada eestlaste rahvuslikkus on jäänud samaks.

Laulupeo traditsioon ei olnud sugugi eestlaste endi idee, vaid see on meile nö sisse rännanud Kesk-Euroopast. Kõige suurem eeskuju on olnud sakslased, kes organiseerisid ühislaulmist ning avaldasid sellega muljet ka eestlastele. See andiski tõuke hakata eestlastel endil koorilaulu harrastama.


Kronoloogiline lühiülevaade

Tutvu üldise kronoloogilise ülevaatega üldlaulupidude kohta sama peatüki ajateljel (täieneb).

Loe iga laulupeo (ja tantsupeo) kohta detailselt Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse portaalis: Üldlaulupeod, kronoloogia aastavahemike kaupa: 1869-1910, 1923-1939, 1947-1990, 1993-2014


I üldlaulupidu Tartus oli, nagu eespool öeldud, organiseeritud sakslaste eeskujul, ometi kandis see teist eesmärki ning sõnumit. Nimelt oli aastal 1869 möödunud 50 aastat pärisorjuse kaotamisest Liivimaal. Laulupeo üldjuhtideks olid Aleksander Kunileid (1845-1875) ja Johann Voldemar Jannsen (1819-1890), organiseerijaks Vanemuise Selts. Antud laulupeol osalesid ainult meeskoorid ning pasunakoorid, samuti repertuaar oli suures osas välismaiste autorite vaimulik muusika. Lisaks toimus ka rongkäik, kuid teisel kujul kui tänapäeval, kuna mindi üheskoos jumalateenistusele, mitte lauluväljakule. Lauljaid oli kokku üle 800 ja puhkpillimängijaid umbes 50.

Sarnasel kujul jätkusid ka järgnevad üldlaulupeod, ometi läks iga laulupeoga repertuaar järjest enam ilmalikuks, aina enam meeskoore ja pasunakoore võttis osa ning ka Eesti heliloojate panus suurenes. Alles IV. üldlaulupeol 1891. aastal, osalesid ka segakoorid ning keelpilliorkestrid. Neljandal üldlaulupeol suutsid eestlased saavutada olukorra, kus pooled teosed olid Eesti endi heliloojate loodud. Siiski oli repertuaaris endiselt suur osakaal ka vaimulikul muusikal, kuid seoses rohkete esinejate arvuga oli osavõtt laulupeost märkimisväärselt tõusnud - kokku osales 2700 lauljat. 

Esimest korda Tallinnas toimus 1880. aastal III üldlaulupidu, neljas ja V üldlaulupidu 1894. aastal toimusid taas Tartus. Alates VI. üldlaulupeost 1896. aastal toimusid need edaspidi Tallinnas. Kuuenda üldlaulupeo kava hakkas muutuma järjest mitmekesisemaks, nt kõlasid kõrvuti Kesk-Euroopa kontsertmuusika ja Eesti heliloojad ning aina enam lisati uusi ja ning tundmatuid teoseid.

1910. aastal toimus VII üldlaulupidu, kus olid kavas ainult eesti heliloojate teosed (sh esimesed Eesti sümfoonilised teosed) ning esmakordselt seda ei pühendatud mõnele keiserlikule tähtpäevale. Esimest korda osalesid lastekoorid. Kokku osales enam kui 10 000 lauljat ja  pillimängijat. Eesti muusika läbis selleks perioodiks suure arengu professionaalsuse suunas. Paljud muusikud ja heliloojad, eesotsas Rudolf Tobiase, Artur Kapp, Mart Saare ja Mihkel Lüdigiga olid saanud hariduse Peterburi konservatooriumis. Nii Estonia kui Vanemuine muutusid 1906. aastal harrastajate seltsiteatritest professionaalseteks teatriteks ja peo ajal pandi nurgakivi uuele "Estonia" teatrihoonele.

1923. aastal toimus VIII üldlaulupidu, esimene vabas Eestis. Kõlas ainult Eesti heliloojate koorilooming. Puhkpilliorkestrite repertuaar oli valdavalt saksa kerge muusika, sest algupärane Eesti helilooming selles valdkonnas puudus veel. Esimest korda kõlas Mihkel Lüdigi “Koit” (sõnad Friedrich Kuhlbars), mis alates 1969. aasta juubelilaulupeost on olnud traditsiooniline avalaul.

1928. aastal toimus IX üldlaulupidu, esimest korda (ja edaspidigi) Tallinna lauluväljakul puidust ehitatud laululaval. Esile hakkasid kerkima Tallinna konservatooriumis õppinud heliloojad (Tuudur Vettik, Enn Võrk, Evald Aav) ja uued teosed puhkpilliorkestritele. osalesid ka külaliskoorid Lätist, Norrast ja Soomest. Kokku osales u 15 000 lauljat ja mängijat.

1933. aastal toimus X üldlaulupidu, mis oli laulupeo numbri mõistes juubeliks ning seetõttu valiti ka repertuaari hoolikalt. Üldproovides edastasid üldjuhid raadio vahendusel erinevaid esitamisnippe, näidisesinemisi tegid paremad Tallinna koorid. Kontserte kanti üle raadios. Esmakordselt osalesid ka naiskoorid eraldi üksusena, sest esimeseks etteasteks saadi luba juba VI. üldlaulupeol.

1938. aastal toimus XI üldlaulupidu, tähistati Eesti Vabariigi 20. aastapäeva. Esimest korda osales dirigendina Gustav Ernesaks. Esinesid ka esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast.

1947. aastal toimus XII üldlaulupidu kommunistliku partei ja valitsuse range kontrolli all. Esimest korda kõlas Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm". 

1950. aastal toimus XIII laulupidu, mida mäletatakse kui kõige süngemat laulupidu läbi ajaloo. Kaotati laulupeo traditsiooniline nummerdus. Aina enam sooviti kavas näha venekeelseid laule ning teoseid, mis on pühendatud Venemaa tähtsatele isikutele, olid ka teosed, mille esitamine keelustati. Seetõttu tuli ka eesti heliloojatel luua teoseid, mis vastasid nõuetele, lisaks liitusid laulupeoga ka Nõukogude Armee ja kaevurite koor. Enne laulupidu arreteeriti juba üldjuhtideks kinnitatud Alfred Karindi, Riho Päts ja Tuudur Vettik. Sellele laulupeole järgnes ka märtsiküüditamine (#Eesti ajalugu).


Edaspidi on välja toodud vaid olulisemad, sh viimased üldlaulupeod:

1960. aastal toimus XV üldlaulupidu, mis toimus Tallinnas esmakordselt spetsiaalselt ehitatud statsionaarse laulukaare all. Sinna ehitati ka tuletorn, kus pidulikult ka tänapäevalgi laulupeo ajal põleb laulupeo tuli. Esimest korda võtsid laulupeost osa ka poistekoorid. Esimest korda vahendati laulupidu ka Eesti Televisioonis. Sellel laulupeol saamata võimude luba esitati siiski G. Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" ning sellest hetkest sai see teose esitamine traditsiooniks igal järgneval laulupeol.

1969. aastal möödus 100 aastat esimesest laulupeost, seetõttu nimetati XVII üldlaulupidu ka juubelipeoks. Tuletamaks meelde vanu traditsioone toimus kaks nädalat enne laulupidu ka Tartus ning esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Järgnevatel nädalatel rändas laulupeotuli Tallinna. Antud laulupeol otsustati edaspidi esitada Mihkel Lüdigi teos "Koit" avalauluna.

Järgnevatel aastatel hakkas repertuaari lisanduma järjest enam eesti heliloojate teoseid ning samuti uusi lugusid.

2004. aasta XXIV. üldlaulupeol osalesid esmakordselt laulupeol ka mudilaskoorid. Laulupeole anti moto ("Alati teel") ja see kujunes edaspidi traditsiooniks nii üld- kui ka noortelaulupidudel. Alates sellest aastast on laulupidu kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja.

2009. aasta XXV. üldlaulupeol ("ÜhesHingamine") soovis osaleda 35 000 osalejat, kuid arvu piirati 26 000 osalejaga.

2014. aasta XXVI. üldlaulupeol ("Aja puudutus. Puudutuse aeg") esitati igalt eelmiselt laulupeolt üks laul meenutamaks laulupeo traditsiooni.

Jõudes tänapäeva teame, et lisaks traditsioonilisele laulupeole toimuvad ka erinevad maakonna laulupeod, popmuusika laulupeod, noorte laulupeod, öölaulupeod jne.


Laulupidude traditsiooni kujunemine (tell) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1729>

SHOW[muuda]
Laulupidude traditsiooni kujunemine (show1)[muuda]

Laulupeo läbi aegade kuulsamad laulud:


Aleksander Saebelmann-Kunileid - "Mu isamaa on minu arm" (1869) (Youtube)

Aleksander Saebelmann-Kunileid - "Sind surmani" (1869) (Youtube)

Karl August Hermann - "Ilus oled, isamaa" (?) (Youtube)

Fredrik Pacius - "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (riigikantselei lehekülg täiendava infoga)

Karl August Hermann - "Oh laula ja hõiska" (1907) (Youtube)

Cyrillus Kreek - "Meil aia-äärne tänavas" (1919) (Youtube)

Friedrich Saebelmann - "Kaunimad laulud" (1880) (Youtube)

Mihkel Lüdig - "Koit" (1904) (Youtube)

Mart Saar - "Jaan läheb jaanitulele" (1926) (Youtube)

Eduard Tamm - "Eesti rapsoodia" (1932/1934) (EMIKi teoste loetelust leitav kuulamislink)

Gustav Ernesaks - "Hakkame, mehed, minema" (1985) (Youtube)

Miina Härma - "Tuljak" (1897) (Youtube)

Heino Eller - "Kodumaine viis" (1918/1945) (Youtube)

René Eespere - "Ärkamise aeg" (1983) (Youtube)

Peep Sarapik - "Ta lendab mesipuu poole" (?) (Youtube)



<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1731>

Laulupidude traditsiooni kujunemine (show2)[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1880>

Laulupidude traditsiooni kujunemine (show3)[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2345>

ASK[muuda]
Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask1)*[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1861>

Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask2)*[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1862>

Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask3) **[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1863>

Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask4)***[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1864>

Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask5)**[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2346>

Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask6)***[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2347>

Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask7)***[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2348>

16) Orkestrite kujunemine Eestis[muuda]

[Orkestrite areng 19. sajandist kaasaajani]

> (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2350>4.6. Orkestrite kujunemine > Eestishttps://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4275 > <https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4275> Orkestrite kujunemine > Eestis (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1228>Orkestrite > kujunemine Eestis (show2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4556>Orkestri= te > kujunemine Eestis (show2.1) > <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4555>Orkestrite kujunemine Eestis > (ask5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4559>Orkestrite kujunemine > Eestis (ask4)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4558>Orkestrite > kujunemine Eestis (ask3)** > <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4557>Orkestrite kujunemine Eestis > (ask2)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3036>Orkestrite kujunemine > Eestis (ask1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3035>Orkestrite kujunemi= ne > Eestis (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4561>

Tell[muuda]

<https://vara.e-koolikott.ee/node/1228>

17) Peterburi ja Eesti muusika[muuda]

[Peterburi kui eesti professionaalsete heliloojate kasvulava: Tobias, A. Kapp, Lüdig, Lemba, Süda]

4.7. Peterburi ja Eest= i > muusika https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4276 > <https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4276>Peterburi ja Eesti muusik= a > (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1922>Peterburi ja Eesti > muusika (show2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1970>Peterburi ja Eesti > muusika (ask 5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2802>Peterburi ja > Eesti muusika (ask4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4573>Peterburi = ja > Eesti muusika (ask3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4577>Peterburi j= a > Eesti muusika (ask 2)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2795>Peterburi = ja > Eesti muusika (ask 1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2798>Peterburi j= a > Eesti muusika (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4579>

Tell[muuda]

<https://vara.e-koolikott.ee/node/1922>

Show[muuda]

<https://vara.e-koolikott.ee/node/1970>

18) Rahvusliku helikeele kujunemine[muuda]

[Saar, Kreek, Eller, Tubin, Päts, Aav]

4.8. Rahvusliku > helikeele kujuneminehttps://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4277 > <https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4277> Rahvusliku helikeele > kujunemine (tell) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1946>Rahvusliku > helikeele kujunemine (show1) > <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4706>Rahvusliku helikeele kujunemine > (show2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4692>Rahvusliku helikeele > kujunemine (show3) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4705>Rahvusliku > helikeele kujunemine (ask5)*** > <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2344>Rahvusliku helikeele kujunemine > (ask4)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4731>Rahvusliku helikeele > kujunemine (ask3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4730>Rahvusliku > helikeele kujunemine (ask2)** > <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4729>Rahvusliku helikeele kujunemine > (ask1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4725>Rahvusliku helikeele > kujunemine (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4732>


Tell[muuda]

<https://vara.e-koolikott.ee/node/1946>

19) Modernismi näited Eesti muusikas[muuda]

4.9. Modernismi > n=C3=A4ited Eesti muusikashttps://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4278 > <https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4278>Modernismi n=C3=A4ited Ee= sti > muusikas (tell) <https://vara.e-koolikott.ee/node/1869>Modernismi n=C3=A4i= ted > Eesti muusikas (show 1) <https://vara.e-koolikott.ee/node/1888>Modernismi > n=C3=A4ited Eesti muusikas (show 2.2.2) > <https://vara.e-koolikott.ee/node/1969>Modernismi n=C3=A4ited Eesti muusik= as > (show 2.2.1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4462>Modernismi n=C3=A4ite= d Eesti > muusikas (show 2.1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1968>Modernismi > n=C3=A4ited Eesti muusikas (show 2.2) > <https://vara.e-koolikott.ee/node/1967>Modernismi n=C3=A4ited Eesti muusik= as (ask > 5)*** <https://vara.e-koolikott.ee/node/1966>Modernismi n=C3=A4ited Eesti > muusikas (ask 4)*** <https://vara.e-koolikott.ee/node/1964>Modernismi n=C3= =A4ited > Eesti muusikas (ask 3)** <https://vara.e-koolikott.ee/node/1963>Modernismi > n=C3=A4ited Eesti muusikas (ask 2)** > <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4465>Modernismi n=C3=A4ited Eesti muusi= kas > (ask 1)* <https://vara.e-koolikott.ee/node/1883>Modernismi n=C3=A4ited Ees= ti > muusikas (do) <https://vara.e-koolikott.ee/node/1891>

Tell[muuda]

<https://vara.e-koolikott.ee/node/1869>

SHOW[muuda]
Show 1 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1888>
Show 2.1 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1967>
Show 2.2 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1968>
Show 2.2.1 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1969>
ASK[muuda]
Ask 1 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1883>
Ask 2.1 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1884>
Ask 2.2 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1885>
Ask 2.3 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1886>
Ask 3 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1963>
Ask 4 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1964>
Ask 5 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1966>