Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/II kursus. Rahvuslikkus muusikas

Allikas: Vikiõpikud
Jump to navigation Jump to search

II kursus. Rahvuslikkus muusikas

Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/II kursus. Rahvuslikkus muusikas/MÕISTED

Sisukord

Muusika kuulamine ja muusikalugu[muuda]

1) Sissejuhatus (kultuurilooline taust)[muuda]

[lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt], sh romantismi teke (seos saksa kirjanduse ja filosoofiaga) ja mõiste (lühidalt)

TELL UUS[muuda]

Käesolev sissejuhatav peatükk käsitleb keskse nähtusena rahvuslikkust muusikas, mis ilmub 19. sajandil Kesk-Euroopas koos romantismi vooluga, Ida-Euroopa, Põhja-Euroopa ja Vene muusikas aga rahvusromantismi kontekstis.

Ehkki üldiselt peetakse 19. sajandit tervikuna nö romantilise muusika ajastuks, on romantism ainult üks nähtustest 19. sajandil teiste kõrval: biedermeier (biidermeier), realism, historism – traditsionalism – akadeemilisus, natsionalism (rahvuslikkus) – rahvuslik muusika – rahvamuusika.

19. sajandi jooksul saab alguse ja areneb:

  • historism (Vikipeedia) ja ajaloo uurimine
  • kaasaegne kirjandusteadus
  • religiooni- , riigi- ja müütide uurimine ning muinasjutude kogumine/loomine
  • teaduslik psühholoogia (Sigmund Freud ja psühhoanalüüs, Vikipeedia)
  • rahvaste ja rahvalaulu uurimine (folklorism)
  • muusikakriitika (helilooja Robert Schumann, muusikaajaloolane Eduard Hanslick jt)
  • hakkavad ilmuma suurte heliloojate (klassikute) kogutud teoste väljaanded (nt Bach, Mozart, Händel)

Muusikas puudub selge piir klassitsismi ja valitsevaks peetud romantismi (Vikipeedia) vahel. Siiski on võimalik ülemineku ajal märgata juba romantismile omapäraseid iseloomujooni muusikas. Ajaloos peetakse romantismi viimaseks terviklikuks epohhiks, sest edaspidi 20. sajandil valitseb juba stiilide ja väljendusvahendite paljusus ning seda ühendav kindel sisuline nimetus 20. sajandi epohhil puudub. Ehkki muusikaline romantism ei olnud omal ajastul ainuke stiil, jäi see siiski valitsevaks läbi jõuliselt areneva muusikakriitika, mille tooniandjad olid sageli ise veel heliloojad (nt Robert Schumann) ja seeläbi kujundasid arusaama sellest milliseks nende meelest esteetiliselt kvaliteetne ja arenev muusika peaks olema ja kujunema (seejuures peetakse osa sel sajandil loodud muusikast ebakvaliteetseks). Vastandatakse meisterheliloojaid (klassikud, geeniused) lokaalsetele väikemeistritele ja kodusele musitseerimisele (asjaarmastaja liikumine). Selle mõju on tunda veel 21. sajandi algulgi kontserdielu elavates traditsioonides ja hoiakutes.

19. sajandil on enamasti käibel samad väljendusvahendid, vormid ja esituskoosseisud, mis klassitsismiajastul.

Kaasaegsete hinnangutel on romantism klassitsimi ajastu jätk.

Lihtsustatult nimetatud klassikalis-romantiliseks epohhiks, mis jaguneb klassitsistlikuks ja romantililiseks etapiks, üleminek langeb 19. sajandi esimesele veerandile

Muusikasse ilmub uus poeetiline ja metafüüsiline tasand (metafüüsika: õpetus kogemusvälisest tegelikkusest), rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele.

Romantismile omaste uute žanrite nagu programmuusika ja muusikalise poeemi lisamine loob vastuseisu seni valitsenud absoluutse (autonoomse) instrumentaalmuusikaga (nt sümfoonia, sonaat, keelpillikvartett). Viimaste raamidest väljuvad samuti 19. sajandil tekkivad salongi-, triviaal- ja populaarmuusika.

19. sajandi muusikas eksisteerivad kõrvuti väga erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika (suurvormid), kammerlikud väikevormid, ooper, kirikumuusika, salongimuusika, ballisaalide tantsumuusika.

Kui romantismi heliloojad sageli vastanduvad kodanlikele institutsioonidele ja kirjutamistavadele, luues uusi vorme ja arendades edasi klassitsismi väljendusvahendeid, loovad biidermeieri heliloojad muusikat kodandaliku seltskondliku elu jaoks aktsepteeritud klassitsistlike vormide ja väljendusvahenditega teenides sellega ka hariduslikku eesmärki.

Vastandid:

  1. autonoomne, „puhas“, „absoluutne“ instrumentaalmuusika
  2. programmuusika, sümfooniline poeem (süntees kirjandusega)
  3. ooper – bel canto (e.k. ilus laul) → meloodilisus

Autonoomne muusika vs salongi-, triviaal- ja populaarmuusika Väike (väikevormid) vs suur muusika (suurvormid) Kõrgkvaliteetne vs ebakvaliteetseks peetud muusika Meisterheliloojad (klassikud, geeniused) vs lokaalsed väikemeistrid (sks. k. Kleinmeister) ja kodune musitseerimine (asjaarmastajad)


Akordionis:
Biedermeier (biidermeier) Esines kunstis ja kirjanduses 19. sajandi esimesel poolel pms saksa keeleruumis.

Muusikas esines tendentsina nn restauratsiooni ajal (1815–1849) Viini kongressi ja 1848 revolutsiooni vahel.

Vastandus romantismile seeläbi, et loodi muusikat kodandlike seltskondlike institutsioonide jaoks, milleks olid muusikafestivalid, laulu- ja oratooriumide ühingud, asjaarmastajate seltsid, kodune musitseerimine.

Kohanduti kodanlikele maitsetele ja hoiti kinni klassitsimi žanritraditsioonidest, vormidest ja välhendusvahenditest valides vastavalt žanrile sobiv „toon“ (kirjaviis). Biidermeieri esindajad pidasid enda eeskujuks W. A. Mozartit „ajastu-ülese stiiliideaali“ esindajana.

Valdavaks hoiakuks oli traditsionalism ja eesmärgiks muusikaline harimine.

Tuntumad heliloojad:

Louis (Ludwig) Spohr (1784–1859), saksa helilooja, viiuldaja ja dirigent – loe edasi Vikipeedia inglise keeles

Kirjutas 10 sümfooniat, 10 ooperit, 18 viiulikontserti, 4 klarnetikontserti, 4 oratooriumi, kammermuusika, laulud. Spohr on viiulimängijatele tänaseni kasutusel oleva lõuahoidja ning orkestriteoste ühiste alustuskohtadena harjutusi hõlbustava nn harjutusnumbri (sageli tähistatud suurtähtedena) leiutaja.

Carl Loewe (1796–1869), saksa helilooja, laulja, dirigent – loe edasi Vikipeedia

Kirjutas üle 400 ballaadi ja laulu, paljud neist olid omal ajal populaarsed. Lisaks 2 sümfooniat, 2 klaverikontserti, 5 ooperit, 17 oratooriumi, kammermuusikat. 1827. a dirigeeris ta 18-aastase Felix Mendelssohni „Suveöö unenäo“ avamängu esmaesitust.

Conradin Kreutzer (1780–1849 Riia), saksa helilooja ja dirigent – loe edasi Vikipeedia inglise keeles

3 klaverikontserti, kammermuusika. Mitmed ooperid, tegutses pms Viini, hiljem Kölni muusikateatrite juures.

Albert Lorzing (1801–1851), saksa helilooja, näitleja, laulja – loe edasi Vikipeedia inglise keeles

Peamine saksa Spieloper (mänguooper, sarnaneb prantsuse opéra comique ehk koomilise ooperiga) esindaja, mis arenes välja nn laulumängu (Singspiel) traditsioonist (sisaldab lauldud partiide kõrval ka kõneldud teksti).

Otto Nicolai (1810 Königsberg (Kalinigrad) –1849), saksa helilooja, dirigent – loe edasi Vikipeedia inglise keeles

5 ooperit, orkestri ja koori, ansambli ja sooloteosed, laulud. Kuulub Viini filharmooniaorkestri asutajate hulka.


Realism
Nagu kirjanduses ja maalikunstiski võib leida ka 19. sajandi muusikas klassitsismile ja romantismile vastanduvaid tendentse. Ei looda klassikalist ilu, vaid soovitakse edasi anda realistlikku ehk tõelist väljendusviisi. Rikutakse seniseid žanritraditsioone eriti siis, kui kaasatakse süžeesid, mis olid seni kunstmuusikas välistatud, matkitakse igapäevakeelt, kohati eiratakse kompositsioonireegleid.
Historism – traditsionalism – akadeemilisus
19. sajandil ollakse varasemast muusikast enam informeeritud kui eelnevatel sajanditel.

Varasemate perioodide üksikud heliloojad ja nende looming muutuvad eeskujudeks:

  • P. Palestrina – kirikumuusika klassik
  • J. S. Bach – „poeetilise“ kontrapunkti isa
  • W. A. Mozart – klassitsiliku lihtususe ideaal
  • F. Schuberti soololaulutsüklid – žanri klassikud
  • L. v. Beethoven – sümfooniad ja hilised keelpillikvartetid romantilise idee eeskujud
  • Toimub Beethoveni ja tema muusika „romantiseerimine“ – tekib nn Beethoven müüt.

Toimub Bachi loomingu laialdane taasavastamine, mis algas 1829. a Bachi Matthäuse passiooni taasesitamisega F. Mendelssohn-Bartholdi juhendamisel.

Esitati varem elanud heliloojate muusikat, aga ei hoolitud vanamuusika interpretatsiooni põhimõtetest ning tihti kõlasid vanade meistrite teosed romantiliselt liialdatud dünaamika ja tempodega.

Eksisteerivad paralleelselt vanamuusika ja nn klassikud. Muusikahariduses (sh kompositsiooniõpetuses) säilitatakse vanu kompositsioonitehnikaid reflekteerimatult käsitööoskustena. Tekib nn konservatiivne akademism: luuakse eklektilisi e stiile mehaaniliselt ühendavaid stiilikoopiaid.


Natsionalism (rahvuslikkus) – rahvuslik muusika – rahvamuusika
19. sajandil hakkab valitsema rahvuslikkuse idee nii kultuurilis-poliitilisel kui ka muusikalisel tasandil.

Muusikas hakatakse valitud teoseid rahvuslikeks pidama, nt C. M. v. Weberi ooperit „Nõidkütt“ (Der Freischütz, 1821) saksa esimese rahvusliku ooperina (saksa keeles). Rahvuslikku sisu kandsid peamiselt süžeed ja vähem muusikalised väljendusvahendid. Nende teoste eesmärk seisneb patriootilise identiteedi loomises, mille kaudu just seda muusikat tol ajal „rahvuslikuks“ liigitatigi.

Kui 18. sajandil on „rahvuslikud” elemendid vaid osa universaalsest stiilist, siis muutub alates aastast 1830 oluliseks märksõnaks ja eesmärgiks konkreetse rahvuse karakteri väljendamine. Rahvuslik karakter muusikas tagab autentsuse ja individuaalsuse (nt F. Chopin kui Poola, F. Liszt kui Ungari päritolu heliloojad). Lisanduvad nn folkloristlikud väljendusvahendid, mis on toetatud rahvalaulu uuringutest, esmalt Saksamaal, hiljem ka erinevates Ida-Euroopa maades, sh ka Eestis.

Loe edasi Eesti muusika näitel: Rahvusliku helikeele kujunemine


Arengukeskused ja rahvusvahelistumine
Saksa keeleruumi linnad: Viin, München, Berliin, Leipzig, Dresden, Weimar

  • romantiline muusikaesteetika enne 1830

Prantsusmaa: Pariis

Pariis on Euroopa kunsti- ja vaimuelu keskus, „19. sajandi pealinn” (Walter Benjamin).

  • Itaalia ooper
  • virtuoossus
  • kontserdielus tugev saksa sümfoonism ja kammermuusika

Itaalia: Milano, Veneetsia, Parma, Naapoli

  • Itaalia ooper
  • saksa instrumentaalmuusika mõju

Inglismaa: London

  • kontinendilt imporditakse virtuoose ja heliloojaid
  • Itaalia ooper, oratoorium, operett (Savoy opera)
  • inglise muusika renessanss (tagasitulek) sajandi viimases kolmandikus

Ida-Euroopa ja Skandinaavia maad

  • rahvusliku muusika teke → rahvusromantism
  • ooper ja instrumentaalmuusika
  • sümfonism ja kammermuusika inspireeritud saksa instrumentaalmuusikast


Kasutatud kirjandus

Kaldaru, M. (2004/2007). Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt. II osa. Romantism. 20. sajand. Tallinn: Avita.

Kull, I.; Tuisk, O. (1982). Muusikaajalugu keskkoolile. Tallinn: Valgus.

Michels, U.; Vogel, G. (1985). dtv-Atlas Musik. Lexikon - Musikgeschichte vom Barock bis zur Gegenwart [Leksikon - Muusikaajalugu barokist tänapäevani]. München, Kassel: Deutscher Taschenbuch Verlag, Bärenreiter.

Wörner, K. H. (1993). Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch. Achte Auflage [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon. Kaheksas trükk, väljaandnud L. Meierott]. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.

TELL VANA[muuda]

https://vara.e-koolikott.ee/node/6086

Käesolev sissejuhatav peatükk käsitleb keskse nähtusena rahvuslikkust muusikas, mis ilmub 19. sajandil Kesk-Euroopas koos romantismi vooluga, Ida-Euroopa, Põhja-Euroopa ja Vene muusikas aga rahvusromantismi kontekstis.

Ehkki üldiselt peetakse 19. sajandit tervikuna nö romantilise muusika ajastuks, on romantism ainult üks nähtustest 19. sajandil teiste kõrval: biedermeier (biidermeier), realism, historism – traditsionalism – akadeemilisus, natsionalism (rahvuslikkus) – rahvuslik muusika – rahvamuusika.

19. sajandi jooksul saab alguse ja areneb:

  • historism (Vikipeedia) ja ajaloo uurimine
  • kaasaegne kirjandusteadus
  • religiooni- , riigi- ja müütide uurimine ning muinasjutude kogumine/loomine
  • teaduslik psühholoogia (Sigmund Freud ja psühhoanalüüs, Vikipeedia)
  • rahvaste ja rahvalaulu uurimine (folklorism)
  • muusikakriitika (helilooja Robert Schumann, muusikaajaloolane Eduard Hanslick jt)
  • hakkavad ilmuma suurte heliloojate (klassikute) kogutud teoste väljaanded (nt Bach, Mozart, Händel)

Muusikas puudub selge piir klassitsismi ja valitsevaks peetud romantismi (Vikipeedia) vahel. Siiski on võimalik ülemineku ajal märgata juba romantismile omapäraseid iseloomujooni muusikas. Ajaloos peetakse romantismi viimaseks terviklikuks epohhiks, sest edaspidi 20. sajandil valitseb juba stiilide ja väljendusvahendite paljusus ning seda ühendav kindel sisuline nimetus 20. sajandi epohhil puudub. Ehkki muusikaline romantism ei olnud omal ajastul ainuke stiil, jäi see siiski valitsevaks läbi jõuliselt areneva muusikakriitika, mille tooniandjad olid sageli ise veel heliloojad (nt Robert Schumann) ja seeläbi kujundasid arusaama sellest milliseks nende meelest esteetiliselt kvaliteetne ja arenev muusika peaks olema ja kujunema (seejuures peetakse osa sel sajandil loodud muusikast ebakvaliteetseks). Vastandatakse meisterheliloojaid (klassikud, geeniused) lokaalsetele väikemeistritele ja kodusele musitseerimisele (asjaarmastaja liikumine). Selle mõju on tunda veel 21. sajandi algulgi kontserdielu elavates traditsioonides ja hoiakutes.

19. sajandil on enamasti käibel samad väljendusvahendid, vormid ja esituskoosseisud, mis klassitsismiajastul.

Kaasaegsete hinnangutel on romantism klassitsimi ajastu jätk.

Lihtsustatult nimetatud klassikalis-romantiliseks epohhiks, mis jaguneb klassitsistlikuks ja romantililiseks etapiks, üleminek langeb 19. sajandi esimesele veerandile

Muusikasse ilmub uus poeetiline ja metafüüsiline tasand (metafüüsika: õpetus kogemusvälisest tegelikkusest), rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele.

Romantismile omaste uute žanrite nagu programmuusika ja muusikalise poeemi lisamine loob vastuseisu seni valitsenud absoluutse (autonoomse) instrumentaalmuusikaga (nt sümfoonia, sonaat, keelpillikvartett). Viimaste raamidest väljuvad samuti 19. sajandil tekkivad salongi-, triviaal- ja populaarmuusika.

19. sajandi muusikas eksisteerivad kõrvuti väga erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika (suurvormid), kammerlikud väikevormid, ooper, kirikumuusika, salongimuusika, ballisaalide tantsumuusika.

Kui romantismi heliloojad sageli vastanduvad kodanlikele institutsioonidele ja kirjutamistavadele, luues uusi vorme ja arendades edasi klassitsismi väljendusvahendeid, loovad biidermeieri heliloojad muusikat kodandaliku seltskondliku elu jaoks aktsepteeritud klassitsistlike vormide ja väljendusvahenditega teenides sellega ka hariduslikku eesmärki.

Vastandid:

  1. autonoomne, „puhas“, „absoluutne“ instrumentaalmuusika
  2. programmuusika, sümfooniline poeem (süntees kirjandusega)
  3. ooper – bel canto (e.k. ilus laul) → meloodilisus

Autonoomne muusika vs salongi-, triviaal- ja populaarmuusika Väike (väikevormid) vs suur muusika (suurvormid) Kõrgkvaliteetne vs ebakvaliteetseks peetud muusika Meisterheliloojad (klassikud, geeniused) vs lokaalsed väikemeistrid (sks. k. Kleinmeister) ja kodune musitseerimine (asjaarmastajad)


Akordionis:
Biedermeier (biidermeier) Esines kunstis ja kirjanduses 19. sajandi esimesel poolel pms saksa keeleruumis.

Muusikas esines tendentsina nn restauratsiooni ajal (1815–1849) Viini kongressi ja 1848 revolutsiooni vahel.

Vastandus romantismile seeläbi, et loodi muusikat kodandlike seltskondlike institutsioonide jaoks, milleks olid muusikafestivalid, laulu- ja oratooriumide ühingud, asjaarmastajate seltsid, kodune musitseerimine.

Kohanduti kodanlikele maitsetele ja hoiti kinni klassitsimi žanritraditsioonidest, vormidest ja välhendusvahenditest valides vastavalt žanrile sobiv „toon“ (kirjaviis). Biidermeieri esindajad pidasid enda eeskujuks W. A. Mozartit „ajastu-ülese stiiliideaali“ esindajana.

Valdavaks hoiakuks oli traditsionalism ja eesmärgiks muusikaline harimine.

Tuntumad heliloojad:

Louis (Ludwig) Spohr (1784–1859), saksa helilooja, viiuldaja ja dirigent – loe edasi Vikipeedia inglise keeles

Kirjutas 10 sümfooniat, 10 ooperit, 18 viiulikontserti, 4 klarnetikontserti, 4 oratooriumi, kammermuusika, laulud. Spohr on viiulimängijatele tänaseni kasutusel oleva lõuahoidja ning orkestriteoste ühiste alustuskohtadena harjutusi hõlbustava nn harjutusnumbri (sageli tähistatud suurtähtedena) leiutaja.

Carl Loewe (1796–1869), saksa helilooja, laulja, dirigent – loe edasi Vikipeedia

Kirjutas üle 400 ballaadi ja laulu, paljud neist olid omal ajal populaarsed. Lisaks 2 sümfooniat, 2 klaverikontserti, 5 ooperit, 17 oratooriumi, kammermuusikat. 1827. a dirigeeris ta 18-aastase Felix Mendelssohni „Suveöö unenäo“ avamängu esmaesitust.

Conradin Kreutzer (1780–1849 Riia), saksa helilooja ja dirigent – loe edasi Vikipeedia inglise keeles

3 klaverikontserti, kammermuusika. Mitmed ooperid, tegutses pms Viini, hiljem Kölni muusikateatrite juures.

Albert Lorzing (1801–1851), saksa helilooja, näitleja, laulja – loe edasi Vikipeedia inglise keeles

Peamine saksa Spieloper (mänguooper, sarnaneb prantsuse opéra comique ehk koomilise ooperiga) esindaja, mis arenes välja nn laulumängu (Singspiel) traditsioonist (sisaldab lauldud partiide kõrval ka kõneldud teksti).

Otto Nicolai (1810 Königsberg (Kalinigrad) –1849), saksa helilooja, dirigent – loe edasi Vikipeedia inglise keeles

5 ooperit, orkestri ja koori, ansambli ja sooloteosed, laulud. Kuulub Viini filharmooniaorkestri asutajate hulka.


Realism
Nagu kirjanduses ja maalikunstiski võib leida ka 19. sajandi muusikas klassitsismile ja romantismile vastanduvaid tendentse. Ei looda klassikalist ilu, vaid soovitakse edasi anda realistlikku ehk tõelist väljendusviisi. Rikutakse seniseid žanritraditsioone eriti siis, kui kaasatakse süžeesid, mis olid seni kunstmuusikas välistatud, matkitakse igapäevakeelt, kohati eiratakse kompositsioonireegleid.
Historism – traditsionalism – akadeemilisus
19. sajandil ollakse varasemast muusikast enam informeeritud kui eelnevatel sajanditel.

Varasemate perioodide üksikud heliloojad ja nende looming muutuvad eeskujudeks:

  • P. Palestrina – kirikumuusika klassik
  • J. S. Bach – „poeetilise“ kontrapunkti isa
  • W. A. Mozart – klassitsiliku lihtususe ideaal
  • F. Schuberti soololaulutsüklid – žanri klassikud
  • L. v. Beethoven – sümfooniad ja hilised keelpillikvartetid romantilise idee eeskujud
  • Toimub Beethoveni ja tema muusika „romantiseerimine“ – tekib nn Beethoven müüt.

Toimub Bachi loomingu laialdane taasavastamine, mis algas 1829. a Bachi Matthäuse passiooni taasesitamisega F. Mendelssohn-Bartholdi juhendamisel.

Esitati varem elanud heliloojate muusikat, aga ei hoolitud vanamuusika interpretatsiooni põhimõtetest ning tihti kõlasid vanade meistrite teosed romantiliselt liialdatud dünaamika ja tempodega.

Eksisteerivad paralleelselt vanamuusika ja nn klassikud. Muusikahariduses (sh kompositsiooniõpetuses) säilitatakse vanu kompositsioonitehnikaid reflekteerimatult käsitööoskustena. Tekib nn konservatiivne akademism: luuakse eklektilisi e stiile mehaaniliselt ühendavaid stiilikoopiaid.


Natsionalism (rahvuslikkus) – rahvuslik muusika – rahvamuusika
19. sajandil hakkab valitsema rahvuslikkuse idee nii kultuurilis-poliitilisel kui ka muusikalisel tasandil.

Muusikas hakatakse valitud teoseid rahvuslikeks pidama, nt C. M. v. Weberi ooperit „Nõidkütt“ (Der Freischütz, 1821) saksa esimese rahvusliku ooperina (saksa keeles). Rahvuslikku sisu kandsid peamiselt süžeed ja vähem muusikalised väljendusvahendid. Nende teoste eesmärk seisneb patriootilise identiteedi loomises, mille kaudu just seda muusikat tol ajal „rahvuslikuks“ liigitatigi.

Kui 18. sajandil on „rahvuslikud” elemendid vaid osa universaalsest stiilist, siis muutub alates aastast 1830 oluliseks märksõnaks ja eesmärgiks konkreetse rahvuse karakteri väljendamine. Rahvuslik karakter muusikas tagab autentsuse ja individuaalsuse (nt F. Chopin kui Poola, F. Liszt kui Ungari päritolu heliloojad). Lisanduvad nn folkloristlikud väljendusvahendid, mis on toetatud rahvalaulu uuringutest, esmalt Saksamaal, hiljem ka erinevates Ida-Euroopa maades, sh ka Eestis.

Loe edasi Eesti muusika näitel: Rahvusliku helikeele kujunemine


Arengukeskused ja rahvusvahelistumine
Saksa keeleruumi linnad: Viin, München, Berliin, Leipzig, Dresden, Weimar

  • romantiline muusikaesteetika enne 1830

Prantsusmaa: Pariis

Pariis on Euroopa kunsti- ja vaimuelu keskus, „19. sajandi pealinn” (Walter Benjamin).

  • Itaalia ooper
  • virtuoossus
  • kontserdielus tugev saksa sümfoonism ja kammermuusika

Itaalia: Milano, Veneetsia, Parma, Naapoli

  • Itaalia ooper
  • saksa instrumentaalmuusika mõju

Inglismaa: London

  • kontinendilt imporditakse virtuoose ja heliloojaid
  • Itaalia ooper, oratoorium, operett (Savoy opera)
  • inglise muusika renessanss (tagasitulek) sajandi viimases kolmandikus

Ida-Euroopa ja Skandinaavia maad

  • rahvusliku muusika teke → rahvusromantism
  • ooper ja instrumentaalmuusika
  • sümfonism ja kammermuusika inspireeritud saksa instrumentaalmuusikast


Kasutatud kirjandus

Kaldaru, M. (2004/2007). Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt. II osa. Romantism. 20. sajand. Tallinn: Avita.

Kull, I.; Tuisk, O. (1982). Muusikaajalugu keskkoolile. Tallinn: Valgus.

Michels, U.; Vogel, G. (1985). dtv-Atlas Musik. Lexikon - Musikgeschichte vom Barock bis zur Gegenwart [Leksikon - Muusikaajalugu barokist tänapäevani]. München, Kassel: Deutscher Taschenbuch Verlag, Bärenreiter.

Wörner, K. H. (1993). Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch. Achte Auflage [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon. Kaheksas trükk, väljaandnud L. Meierott]. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.


Teised internetiallikad nagu Vikipeedia, Youtube jt on viidatud linkidena teksti sees.

SHOW[muuda]

Show1[muuda]

https://vara.e-koolikott.ee/node/6102

Interaktiivne ajatelg: 19. sajand Muusika ja poliitika sündmused ja ajalised piirid


Timeline: 19. sajand Headline Main timeline heading goes here (first page)

19. sajand Body Text The main timeline body goes here (first page). Muusika ja poliitika sündmused ja ajalised piirid Default zoom level This will tweak the default zoom level. Equivilent to pressing the zoom in or zoom out button the specified number of times. Negative numbers zoom out. default is 0

0 Background image An image to display as background. Background imageEdit imageEdit copyright Height The height in pixels

600

Asset Dates Add some dates to your timeline! Date: 1800

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1800 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

L. v. Beethoven Body text Body for the date entry Sümfoonia nr 1

Tags Enter Tags (categories)


Asset Date: 1789

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1789 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1799 Headline Headline for the date entry

Vana Euroopa Lõpp ja Suur Prantsuse Revolutsioon Body text Body for the date entry Suur Prantsuse Revolutsioon vapustab valitsevat sotsiaalset ja poliitilist süsteemi – monarhia valitsemissüsteemina lõpeb, kehtestatakse vabariik (1792), järgnevad Napoleoni sõjad ja Viini kongress (1814/15) muudavad Euroopa poliitiliselt.

Tags Enter Tags (categories)


Asset Date: 1805

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1805 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Utoopilisusest tagasi minevikku Body text Body for the date entry Kuni aastani 1805 – filosoofide ja kirjanike mõtted ja ideed suunatud tulevikku ning tegeletakse utoopilisusega.

Pärast aastat 1805 – poeesiat ei otsita enam tulevikust, vaid ülistatud, reaalsest või unistatud minevikust.

Pöördutakse tagasi keskaega, tegeletakse eelajalooliste müütide ja faabulatega ning rahvalauluga – viimases ilmub näiliselt „Volksgeist“ (rahvaste vaimsus, J. G. Herder).

Idealiseeritakse lapsepõlve, tekib lastekirjandus ning korjatakse/luuakse muinasjutte.

Nüüdsest on indiviid jälle rahvuslikult, riiklikult ja religioosselt seotud.

Tugevneb rahvuslik ühtsustunne (seotud vabadussõdadega).

Tags Enter Tags (categories)


Asset Date: 1814

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1814 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1815 Headline Headline for the date entry

Napoleoni sõdade lõpp ja Viini kongress Body text Body for the date entry Alates 1815 – konservatiivsed ja restauratiivsed tendentsid poliitikas.

F. Schubert: romantilise Lied’i (soololaulu) algus L. v. Beethoveni hilisloomingu perioodi algus G. Rossini tõus ooperihelilooja tippu

Tags Enter Tags (categories)


Asset Date: 1816

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1816 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

G. Rossini Body text Body for the date entry Ooper „Sevilla habemeajaja“

Tags Enter Tags (categories)


Asset Date: 1821

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1821 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

C. M. v. Weber Body text Body for the date entry Ooper „Nõidkütt“ (Der Freischütz) - saksa esimene rahvuslik ooper (saksa keeles)

Tags Enter Tags (categories)


Asset Date: 1822

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1822 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1865 Headline Headline for the date entry

F. Schubert Body text Body for the date entry Sümfoonia nr 8 „Lõpetamata“, taasavastatud ja esiettekantud alles 1865.

Tags Enter Tags (categories)


Asset Date: 1829

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1829 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Bachi taasavastamine Body text Body for the date entry J. S. Bachi Matthäuse passiooni taasesitamisega F. Mendelssohn-Bartholdi juhendamisel.

Tags Enter Tags (categories)


Asset Date: 1830

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1830 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

H. Berlioz - esimene programmiline orkestriteos Body text Body for the date entry Juuli-revolutsioon Pariisis.

1826 C. M. v. Weberi, 1827 L. v. Beethoveni, 1828 F. Schuberti surm

H. Berliozi Symphonie fantastique (Fantastiline sümfoonia) – esimene programmiline orkestriteos (Vikipeedia), sisuks helilooja enda armastulugu.

Tags Enter Tags (categories)


Asset Date: 1848

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1848 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1849 Headline Headline for the date entry

Euroopa revolutsioon Body text Body for the date entry Revolutsioon 1848/49

Industrialiseerimise ja „reaalpoliitika“ algus

Tags Enter Tags (categories)


Asset Date: 1850

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1850 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Uued žanrid, reformooper ja esteetika Body text Body for the date entry F. Mendelssohn-Bartholdi (1847) ja F. Chopini (1849) surm, R. Schumanni vaikimine (1853, enesetapp 1856)

1851 – R. Wagneri (Vikipeedia) ooperireform: raamat „Ooper ja draama“ tutvustab Gesamtkunstwerk (tervikkunstiteose kontseptsiooni, Vikipeedia inglise keeles)

1848–1858 – F. Liszti sümfoonilised poeemid (Symphonische Dichtung) (üheosalised teosed, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed, Vikipeedia)

1854 – muusikakriitiku E. Hanslicki muusikaesteetikat revolutsioneerinud raamat „Muusikalisest ilust“ (Vom musikalisch Schönen): muusika on ainult liikuvad kõlavad vormid, ei sisalda endas tundeid

Tags Enter Tags (categories)


Asset Date: 1889

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1889 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Uus “modernne” põlvkond Body text Body for the date entry Euroopa destabilisatsiooni algus – majanduslike ja rahvuslike vastandamiste kasv

R. Strauss: sümfooniline poeem „Don Juan“ (1889)

G. Mahler: Esimene sümfoonia (1889)

Tags Enter Tags (categories)


Asset Date: 1865

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1865 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

R. Wagner Body text Body for the date entry Ooper „Tristan ja Isolde“

Tags Enter Tags (categories)


Asset Date: 1871

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1871 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

G. Verdi Body text Body for the date entry Ooper „Aida“

Tags Enter Tags (categories)


Asset Date: 1876

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1876 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

R. Wagner ja J. Brahms Body text Body for the date entry R. Wagneri ooperitsükkel „Sõrmus“ ja Bayreuthi ooperimaja

J. Brahmsi Esimene sümfoonia

Tags Enter Tags (categories)


Asset Date: 1894

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1894 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1895 Headline Headline for the date entry

C. Debussy ja R. Strauss Body text Body for the date entry C. Debussy: Bergamasque'i süit (Suite bergamasque: sisaldab loo Kuuvalgus (Clair de Lune), 1890), sümfooniline orkestripoeem Fauni pärastlõuna (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1894)

R. Strauss: sümfooniline poeem „Till Eulespiegel“ (1895)

Tags Enter Tags (categories)


Asset Add item Eras Add an era to your timeline Add item Language

Show2[muuda]

https://vara.e-koolikott.ee/node/6138

Võrdle Euroopa poliitilised piirid 1790 ja 1815. Liikuv pildiline võrdlusmall.

KAARDID ON TEGEMISEL.

Title The title you'd like to show before the befort/after image

Võrdle Euroopa poliitilised piirid 1790 ja 1815.

First image: Euroopa kaart 1790. a enne revolutsioonide aj... First image The first image. Please make sure that it has the same size as the second image. First imageEdit imageEdit copyright Label for first image Label to put over first image

Euroopa kaart 1790. a enne revolutsioonide ajastu.

Second image: Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. a. Second image The second image. Please make sure that it has the same size as the first image. Second imageEdit imageEdit copyright Label for second image Label to put over second image

Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. a.

Behavioral settings

ASK[muuda]

Ask 1[muuda]

UUS juuli 2018 https://vara.e-koolikott.ee/node/5074

Lohista sõnad ja fraasid õigesse lünka.


Muusikas puudub selge piir *klassitsismi* ja valitsevaks peetud *romantismi* vahel. Siiski on võimalik *ülemineku ajal* märgata juba romantismile omapäraseid iseloomujooni muusikas. Ajaloos peetakse romantismi viimaseks *terviklikuks epohhiks*, sest edaspidi 20. sajandil valitseb juba stiilide ja väljendusvahendite paljusus ning seda ühendav kindel sisuline nimetus 20. sajandi epohhil puudub. Ehkki muusikaline romantism ei olnud omal ajastul ainuke stiil, jäi see siiski valitsevaks läbi jõuliselt areneva *muusikakriitika*, mille tooniandjad olid sageli ise veel heliloojad (nt Robert Schumann) ja seeläbi kujundasid arusaama sellest milliseks nende meelest esteetiliselt *kvaliteetne* ja arenev muusika peaks olema ja kujunema. Selle mõju on tunda veel 21. sajandi algulgi kontserdielu elavates traditsioonides. 

19. sajandil on enamasti käibel samad *väljendusvahendid*, *vormid* ja *esituskoosseisud*, mis klassitsismiajastul.

Muusikasse ilmub uus *poeetiline* ja *metafüüsiline* tasand (metafüüsika: õpetus kogemusvälisest tegelikkusest), rõhuasetus nihkub mõistuselt *tunnetele*.

19. sajandi muusikas eksisteerivad kõrvuti väga erinevad suunad: *suurte kontserdisaalide* muusika, kammerlikud *väikevormid*, *ooper*, kirikumuusika, *salongimuusika*, ballisaalide tantsumuusika.

Kui romantismi heliloojad sageli *vastanduvad* kodanlikele institutsioonidele ja kirjutamistavadele, luues uusi vorme ja arendades edasi klassitsismi väljendusvahendeid, loovad *biidermeieri* heliloojad muusikat kodandaliku seltskondliku elu jaoks aktsepteeritud klassitsistlike vormide ja väljendusvahenditega teenides sellega ka *hariduslikku* eesmärki.

Ask 2[muuda]

UUS juuli 2018 https://vara.e-koolikott.ee/node/5075

ist of Column Content content: True/False Question

Content


Pilt või video Küsimus 19. sajand tervikuna on romantilise muusika ajastu, see on ainuvalitsev stiil.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content


Pilt või video Küsimus 19. sajandi jooksul saab alguse ja areneb nt historism ja ajaloo uurimine, kaasaegne kirjandusteadus, religiooni- , riigi- ja müütide uurimine ning muinasjutude kogumine/loomine, teaduslik psühholoogia, rahvaste ja rahvalaulu uurimine.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content


Pilt või video Küsimus Muusikas on selge piir klassitsismi ja romantismi vahel.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content


Pilt või video Küsimus Muusikakriitikal ei ole mingit mõju 19. sajandi muusika arengule.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content


Pilt või video Küsimus 19. sajandil on enamasti käibel samad väljendusvahendid, vormid ja esituskoosseisud, mis klassitsismiajastul.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content


Pilt või video Küsimus 19. sajandi muusika on ühekülgne žanrites ja koosseisudes.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content


Pilt või video Küsimus 19. sajandi muusikas eksisteerivad kõrvuti väga erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, kammerlikud väikevormid, ooper, kirikumuusika, salongimuusika, ballisaalide tantsumuusika.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content


Pilt või video Küsimus Muusikasse ilmub uus poeetiline ja metafüüsiline tasand (metafüüsika: õpetus kogemusvälisest tegelikkusest), rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

ADD CONTENT Text overrides and translations

Ask 3[muuda]

UUS juuli 2018 https://vara.e-koolikott.ee/node/5078


List of Column Content content: Multiple Choice

Content


Pilt või video Küsimus Millised linnad on saksa keeleruumis 19. sajandi muusika arengukeskused?

Vastusevariandid Vastusevariant: Viin

Tekst Viin Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Salzburg

Tekst Salzburg Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Bern

Tekst Bern Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: München

Tekst München Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Berliin

Tekst Berliin Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Lüneburg

Tekst Lüneburg Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Leipzig

Tekst Leipzig Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Dresden

Tekst Dresden Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Braunschweig

Tekst Braunschweig Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Weimar

Tekst Weimar Õige

Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT

Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 %

Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: Multiple Choice

Content


Pilt või video Küsimus Millised muusikastiilid ja žanrid esinevad Itaalias ja Prantsusmaal?

Vastusevariandid Vastusevariant: Itaalia ooper

Tekst Itaalia ooper Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Prantsuse ooper

Tekst Prantsuse ooper Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Virtuoossus

Tekst Virtuoossus Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Saksa sümfonism ja kammermuusikas (Pariisis)

Tekst Saksa sümfonism ja kammermuusikas (Pariisis) Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Portugali instrumentaalmuusika (Itaalias)

Tekst Portugali instrumentaalmuusika (Itaalias) Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Saksa instrumentaalmuusika (Itaalias)

Tekst Saksa instrumentaalmuusika (Itaalias) Õige

Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT

Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 %

Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: Multiple Choice

Content


Pilt või video Küsimus Mis toimus 19. sajandil Inglismaal (Londonis)?

Vastusevariandid Vastusevariant: Kontinendilt imporditakse virtuoose ja helilo...

Tekst Kontinendilt imporditakse virtuoose ja heliloojaid. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Belgia ooper, Austraalia oratoorium

Tekst Belgia ooper, Austraalia oratoorium Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Itaalia ooper, oratoorium, operett (Savoy ope...

Tekst Itaalia ooper, oratoorium, operett (Savoy opera) Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Inglise muusika renessanss (tagasitulek) saja...

Tekst Inglise muusika renessanss (tagasitulek) sajandi viimases kolmandikus. Õige

Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT

Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 %

Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: Multiple Choice

Content


Pilt või video Küsimus Millised suunad arenesid ja valitsesid 19. sajandil Ida-Euroopas ja Skandinaavias?

Vastusevariandid Vastusevariant: Rahvusliku muusika tekke → rahvusromantism.

Tekst Rahvusliku muusika tekke → rahvusromantism. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Rahvamuusika tekke

Tekst Rahvamuusika tekke Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Ooper ja instrumentaalmuusika

Tekst Ooper ja instrumentaalmuusika Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Inglise operett

Tekst Inglise operett Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Ameerika džäss

Tekst Ameerika džäss Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Sümfoonismis ja kammermuusikas inspiratsioon...

Tekst Sümfoonismis ja kammermuusikas inspiratsioonid saksa instrumentaalmuusikast Õige

Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT

Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 %

Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

ADD CONTENT Text overrides and translations

Ask 4[muuda]

UUS juuli 2018 https://vara.e-koolikott.ee/node/6120


ntroduction text Will be displayed above the summary task. Vali õige väide.

Summary DefaultTextual

Kui romantismi heliloojad sageli vastanduvad kodanlikele institutsioonidele ja kirjutamistavadele, luues uusi vorme ja arendades edasi klassitsismi väljendusvahendeid, loovad biidermeieri heliloojad muusikat kodandaliku seltskondliku elu jaoks aktsepteeritud klassitsistlike vormide ja väljendusvahenditega teenides sellega ka hariduslikku eesmärki. Kui romantismi heliloojad sageli kohanduvad kodanlikele institutsioonidele ja kirjutamistavadele, ei loo uusi vorme ega arenda edasi klassitsismi väljendusvahendeid, vastanduvad biidermeieri heliloojad muusikat kodandaliku seltskondliku elu jaoks aktsepteeritud klassitsistlikele vormidele ja väljendusvahenditele teenides sellega ka hariduslikku eesmärki. Ainult mõned romantismi heliloojad vastandusid kodanlikele institutsioonidele ja kirjutamistavadele, luues uusi vorme ja arendades edasi klassitsismi väljendusvahendeid, loovad kõik biidermeieri heliloojad sellist muusikat, mis kodandaliku seltskondliku elu jaoks ei ole aktsepteeritud.

Nagu kirjanduses ja maalikunstiski võib leida ka 19. sajandi muusikas klassitsismile ja romantismile vastanduvaid tendentse. Ei looda klassikalist ilu, vaid soovitakse edasi anda realistlikku ehk tõelist väljendusviisi. Nagu kirjanduses ja maalikunstiski võib leida ka 13. sajandi muusikas klassitsismile ja romantismile vastanduvaid tendentse. Ei looda klassikalist ilu, vaid soovitakse edasi anda realistlikku ehk tõelist väljendusviisi. Erinevalt kirjandusest ja maalikunstist võib leida 15. sajandi muusikas klassitsismiga ja romantismiga kohanduvaid tendentse. Luuakse klassikalist ilu, soovitakse edasi anda ainult fantaasiarikkast väljendusviisi.

19. sajandil ollakse varasemast muusikast enam informeeritud kui eelnevatel sajanditel. 16. sajandil ollakse varasemast muusikast enam informeeritud kui eelnevatel sajanditel. 9. sajandil ollakse varasemast muusikast enam informeeritud kui eelnevatel sajanditel.

Varasemate perioodide üksikud heliloojad ja nende looming muutuvad eeskujudeks, nt P. Palestrina, J. S. Bach, W. A. Mozart, F. Schubert, L. v. Beethoven. Varasemate perioodide üksikud heliloojad ja nende looming muutuvad eeskujudeks, nt K. Stockhausen, M. Jackson, D. Bowie, R. Crawford, J. Bieber. Hilisemate perioodide üksikud heliloojad ja nende looming muutuvad eeskujudeks, nt P. Palestrina, J. S. Bach, W. A. Mozart, F. Schubert, L. v. Beethoven.

Toimub Beethoveni ja tema muusika „romantiseerimine“ – tekib nn Beethoven müüt. Toimub Beethoveni ja tema muusika „klassikaliseerimine“ – tekib nn Beethoven müüt. Toimub Beethoveni ja tema muusika „idealiseerimine“ – nn Beethoven müüti ei ole olemas.

Ask 5[muuda]

UUS juuli 2018 https://vara.e-koolikott.ee/node/5077

Task description

Vasta küsimustele sobiva sõna või sõnapaariga. Cards 1. Mis on programmmuusika ja sümfoo 2. Mis on muusika väikevormide vast 3. Mis on kõrgkvaliteetse muusika v 4. Mis on meisterheliloojate (klass ADD CARD

Question Optional textual question for the card. (The card may use just an image, just a text or both)

Mis on programmmuusika ja sümfoonilise poeemi vastand? Answer Optional answer(solution) for the card.

absoluutne muusika Image Optional image for the card. (The card may use just an image, just a text or both) Add

Tip Require user input before the solution can be viewed Case sensitive Makes sure the user input has to be exactly the same as the answer. Text overrides and translations

DO UUS[muuda]

1. projektülesanne. Romantismi ja biidermeieri esindajate väitlus[muuda]

Eesmärk: Süveneda ühe ja teise suuna arusaamadesse ja jagada omavahel seisukohti. Harjutada tsiviliseeritud väitlust kogudes punkte spontaansete mitteverbaalsete reaktsioonide läbi. (Kui spontaanseid reaktsioone on vähe, siis see siiski ei takista sisulist väitlust). Ei ole oluline, et üks või teine hoiak (rühm) võidab.


Sooritamise vorm: rühmatöö


Loe vajadusel üle Sissejuhatus (romantismi ja biidermeieri kohta) ja Romantismi ptk.

1. Jagunege kaheks rühmaks: romantismi esindajad ja biidermeier esindajad.

1.1 Kummaski rühmas valib iga liige endale rolli: helilooja, muusik, lihtkuulaja (nt keskklassi kodanlik kaupmees, kes saab endale lubada osta kontserdipiletit), muusikakriitik (nt ajakirja või ajalehe toimetaja))

2. Arutage rühmade sees tõekspidamiste üle (1–3), mida vastavas rollis rühmaliige enda poolt vaadatuna kõige olulisemaks peab.

2.1 Romantismi esindajad peaksid olema üldiselt mässumeelse hoiakuga: emotsionaalsed ja püüdlema uuenduste poole, nt välja mõtlema erinevaid müüte ja lugusid, mis on muusika aluseks.

2.2 Biidermeieri esindajad peaksid olema üldiselt traditsionalistid: hoidma kinni klassitsistlikest traditsioonidest ja pidama oluliseks erinevaid institutsioone ja seltsielu (nt lauluseltsid) eesmärgiga harida ühiskonda.

3. Loosige, milline rühm alustab rühmade omavahelist väitlust selle üle, milline suund (romantism või biidermeier) on tähtsam ja õigem.

3.1 Alustage mõne väitega (mistahes rühma liikmelt) ning lubage seda täiendada oma rühma liikmetel. Pange kirja miinus iga väite kohta eitava (pearaputus, mitte nõustumist väljendav häälitsus) ning pluss iga väite toetava argumendi puhul (peanoogutus või nõustuv häälitsus).

3.2 Siis järgnevad teise rühma vastuväited. Pange kirja miinus iga väite kohta eitava (pearaputus, mitte nõustumist väljendav häälitsus) ning pluss iga väite toetava argumendi puhul (peanoogutus või nõustuv häälitsus).

3.3 Arutlust alustanud rühm saab võimaluse veelkord ka enda vastuväiteid esitada. Pange jätkuvalt punkte kirja.

4. Korrage punkti 3 (nii palju kui jaksu on) ilma loosimata, rühmad vahelduvad väidete pakkumisel. Pange jätkuvalt punkte kirja.

5. Lugege kokku miinused ja plussid. Kellel on rohkem plusse, on suutnud vastasrühma paremini veenda.

DO VANA[muuda]

Romantismi ja biidermeieri esindajate väitlus

Eesmärk: Süveneda ühe ja teise suuna arusaamadesse ja jagada omavahel seisukohti. Harjutada tsiviliseeritud väitlust kogudes punkte spontaansete mitteverbaalsete reaktsioonide läbi. (Kui spontaanseid reaktsioone on vähe, siis see siiski ei takista sisulist väitlust). Ei ole oluline, et üks või teine hoiak (rühm) võidab.


Sooritamise vorm: rühmatöö


Loe vajadusel üle Sissejuhatus (romantismi ja biidermeieri kohta) ja Romantismi ptk.

1. Jagunege kaheks rühmaks: romantismi esindajad ja biidermeier esindajad.

1.1 Kummaski rühmas valib iga liige endale rolli: helilooja, muusik, lihtkuulaja (nt keskklassi kodanlik kaupmees, kes saab endale lubada osta kontserdipiletit), muusikakriitik (nt ajakirja või ajalehe toimetaja))

2. Arutage rühmade sees tõekspidamiste üle (1–3), mida vastavas rollis rühmaliige enda poolt vaadatuna kõige olulisemaks peab.

2.1 Romantismi esindajad peaksid olema üldiselt mässumeelse hoiakuga: emotsionaalsed ja püüdlema uuenduste poole, nt välja mõtlema erinevaid müüte ja lugusid, mis on muusika aluseks.

2.2 Biidermeieri esindajad peaksid olema üldiselt traditsionalistid: hoidma kinni klassitsistlikest traditsioonidest ja pidama oluliseks erinevaid institutsioone ja seltsielu (nt lauluseltsid) eesmärgiga harida ühiskonda.

3. Loosige, milline rühm alustab rühmade omavahelist väitlust selle üle, milline suund (romantism või biidermeier) on tähtsam ja õigem.

3.1 Alustage mõne väitega (mistahes rühma liikmelt) ning lubage seda täiendada oma rühma liikmetel. Pange kirja miinus iga väite kohta eitava (pearaputus, mitte nõustumist väljendav häälitsus) ning pluss iga väite toetava argumendi puhul (peanoogutus või nõustuv häälitsus).

3.2 Siis järgnevad teise rühma vastuväited. Pange kirja miinus iga väite kohta eitava (pearaputus, mitte nõustumist väljendav häälitsus) ning pluss iga väite toetava argumendi puhul (peanoogutus või nõustuv häälitsus).

3.3 Arutlust alustanud rühm saab võimaluse veelkord ka enda vastuväiteid esitada. Pange jätkuvalt punkte kirja.

4. Korrage punkti 3 (nii palju kui jaksu on) ilma loosimata, rühmad vahelduvad väidete pakkumisel. Pange jätkuvalt punkte kirja.

5. Lugege kokku miinused ja plussid. Kellel on rohkem plusse, on suutnud vastasrühma paremini veenda.



https://vara.e-koolikott.ee/node/6135

Romantism[muuda]

2) Rahvuslikkus muusikas. Romantism[muuda]

TELL+SHOW 1[muuda]

UUS juuli 2018 https://vara.e-koolikott.ee/node/6109

Romantism (Vikipeedia) on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiil, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik.

Allpool saksa maalikunstniku Caspar David Friedrichi (1774–1840) õlimaal "Kriidiglint Rügeni saarel" (1818/19) (Avalik omand).

Loe ja vaata lisaks romantismi ajastu kunsti kohta: Weebly romantismi veebileht.

Romantism mõttevooluna ilmnes muusikaga seoses (Vikipeedia) 19. sajandi algul saksa filosoofide ja poeetide kõneviisis klassitsistlikust muusikast. Nii tõlgendati oma ajastu muusikat romantiseerivalt.

Romantilisi jooni võib leida juba J. Haydni „tormi ja tungi“ perioodi (Vikipeedia) teostes. W. A. Mozartil esineb romantilisi jooni ooperis „Don Giovanni“. Ka L. v. Beethoveni hilist loomingut on sisu tõttu nimetatud romantiliseks, kuigi vorm järgis veel klassitsistlikke põhimõtteid.

Muusikaline romantism stiilina koos sellele iseloomulike kompositsioonitehniliste joontega (sh dissonantside e kromatismi osakaalu suurenemine, ühtse tonaalsuse hägustumine, muusikaliste vormide arenemine, kõlale ja instrumentatsioonile tähelepanu suunamine) arenes järgjärgult, st muutusid muusikalised väljendusvahendid ja kinnistusid märgatavalt alles 1830ndatel aastatel. Muusikaliseks kõrgromantismiks peetakse vaid ajavahemikku 1830–1860, edaspidigi on muusikalised vormid ja väljendusvahendid pidevas muutumises. Näiteks vastanduvad absoluutse muusika sümfonism ja kirjandusliku süzeega sümfooniline poeem. Samal ajal valitseb kõikjal Euroopas Itaalia ooper, kuid ooper kui žanr areneb siiski edasi läbi Wagneri tervikkunstiteose kontseptsiooni (kuula ERRi saadet Wagnerist).

Romantiline muusika

  • elutunnetus, mida muusika edasi annab
  • filosoofia tõlgendab muusikat, loob tähenduslikku lisamõõdet
  • kirjanduslikkus, mis saab muusika osaks (poeetiline muusika)

Muusikaline romantism

  • uuendused harmoonias ja meloodias
  • uued vormid
  • programmmuusika ja sümfooniline poeem

Muusika kui kunstireligioon

  • romantikud on veendunud, et kunstide kaudu saab inimene kogeda kõrgemat spirituaalsust ja reaalsust

Saksa filosoofi Arthur Schopenhaueri (1788–1860) (Vikipeedia) filosoofia tõlgendamise kaudu elavad romantismi ideed edasi.

Muusika vastandub teiste kunstide realistlikele tendentsidele (kirjanduses, maalikunstis), muusika kehastab „vastandmaailma“ (sks. k. Gegenwelt), kuid muusikas väljendatakse tundeid endiselt kaudsemalt, esteetiliselt ja kunstiliselt abstraktsel väljapeetud viisil. Alles 19. sajandi lõpust väljendatakse tundeid muusikas ka otse: valu ja grotesk kõlab nt Gustav Mahleri (1860–1911) muusikas varjamatult, kasutades selleks dissonantseid akorde, lõikavaid tämbreid ning ebakorrapäraseid harmooniaid ja rütme.

Teisteski maades – Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, Taani – tekivad kirjanduses ja filosoofias samuti romantismi, nn rahvusromantilised traditsioonid.

Uued žanrid

Soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid, operett.


Akordionis:
Romantismi tähendus
Kas on olemas ühtne „Romantismi epohh“?

  • see on kõnekeelne mõiste
  • see rõhutab liigselt üht ainsat tendentsi
  • „romantilist“ ajastuvaimu pole olemas

Romantism kui koondmõiste:

  • hõlmab erinevaid stiililisi nähtuseid
  • ideede kogum, mis seotud osaliselt ka lõdvalt


Romantism: tundeid ja ideaale rõhutav isiksuse keskne kirjandus ja kunstisuund. Vastandatud realismile. Romantiline: romantismi tunnusjoontega, romantilisi tundeid esile kutsuv, luuleliselt unistav, ebareaalne, fantastikasse kalduv


Muusikaline romantism
Süžeed – vormid – žanrid

(1) kirjanduslikud süžeed (ooper, sümfoonia, avamängud jne)- fantastilisus, tontlikkus, õudus, eksootilisus, muinasjutulisus, folkloristilised elemendid, lapselikkus
(2) tugev subjektiivsuse rõhutamine, muusika tugev väljenduslikkus
(3) uued stiilielemendid harmoonias ja instrumentatsioonis
(4) vormilised tendentsid: uued „fantastilised“ rapsoodilised ja lihtsad rahvalikud vormid
(5) seni vähem kasutatud žanrite sagedam kasutamine (Lied e soololaul, klaveripala erinevad vabamad vormid, Singspiel e laulumäng)

Subjektiivsus – geeniuse esteetika – originaalsus

Romantism on muusikalises kõnekeeles „tunnete kunst“ ja „kirjaviis, milles helilooja väljendab ennast nö sunduslikult seesmisest vajadusest“. (Carl Dahlhaus)

Subjektiivsuse idee pole uus, see pärineb 18. sajandist, kuid on nüüd tihedalt seotud originaalsuse ja uudsuse nõuega.

Uute, seni tundmatute ja originaalsete kirgete ja tunnete avastamine on geeniuse iseloomustus.

Muusika peab esile kutsuma tundeid ja assotsiatsioone.

Tänaseni levinud popularesteetikas tähendab see:

  • muusika on selle looja elu ja tunnete peegeldus
  • luuakse ja leitakse otsesed ja piltlikud seosed


Uuendused muusikas
Vorm: - jäi 19. sajandil samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid - Haydnil ja Mozartil olid üleminekud ühelt struktuuriosalt teisele selgelt välja kuulda, romantilises muusikas aga on piire raske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke → meloodiad pikenesid, tundusid lõputud (Wagner) - tung piirangutest kammitsemata väljenduse järele tõi kaasa klassikaliste vormide vaba tõlgendamise, mis oli eelkõige muusikalise idee teenistuses → nt Schuberti “Lõpetamata sümfoonias” vaid 2 osa, Beethoven lisab 9. sümfoonia finaalile kooriosa “Ood rõõmule” (Schiller)

Harmoonia: - rikastati kromatismidega (kõrgendused ja madaldused), mida ei lahendatud, vaid mis suunati edasi uutesse pingestatud kolmkõladesse

Rütmika: - muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteerituid rütme

Tempod: - armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat ([spontaansed, lokaalsed] kiirendused ja aeglustused) kindla tempo piires

Dünaamika: - nüansirikas, kasutati kogu varjundite skaalat ühest äärmuestest teise, kontrastiprintsiip

Pillid: - said tänapäevase kuju, vaskpillidele lisandusid klappide süsteemid, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen - uued pillid: inglissarv, pikolo- ja bassklarnet, 1835 tuuba, 1840 saksofoon, Berlioz tõi sümfooniaorkestrile harfi - klaver sai kammermuusika lemmikpilliks --> Liszt, Chopin tegid klaverit sooloinstrumendiks --> virtuoosikultus

Programmiline muusika ja sümfooniline poeem: - laenatud süžeed kirjandusest, kujutavast kunstist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja need ise välja - helilooja(t) samastus (samastati) peategelasega, süžees oli konflikte ja tragöödiaid, sageli oli üldine kõlapilt nukker - 19. sajandi keskel tekkis poleemika programmilise ja absoluutse muusika ehk väljendusesteetika ja formaalesteetika vahel → Hanslicki raamat „Muusikalisest ilust“ (1854), kelle ideaaliks oli J. Brahms kui absoluutse muusika jätkaja - esindajad nn Uus saksa koolkonna: Liszt, Berlioz

Ooper: - ajastu põhižanr, Wagneri reformooper kui kunstide sünteesžanre


Romantism kirjanduses
Kirjanduses (#kirjandus) leiame esimesed romantismi ilmingud juba 18. sajandil saksa kirjaniku J. W. von Goethe (1749–1832) teoses „Noore Wertheri kannatused“ (1774) ning prantsuse filosoofi J.-J. Rosseau (1712–1778) teoses „Pihtimused“ (1770, ilmunud 1782). Erinevad kirjanduslikud romantikud hakkasid koguma kohaliku elu värvikaid jutte, kuna eriti hinnatud olid legendid, muistendid ja eeposed. Kogu tähelepanu oli keskendunud erandlikult inimese isiksusele. Kunstnikud olid seisukohal, et inimese mõistus võib eksida, kuid inimese tunne ei eksi kunagi. Teostes võis tihtipeale peaosatäitja rollis kohata mõnda kunstikallakuga inimest. Põhiteema, millest kirjutati oli armastus, seda ka erinevas kontekstis – õnneliku lõpu ja õnnetu lõpuga armastus. Kirjutades armastusest, kirjeldati väga detailiderohkelt ja täpselt tundeid ja kannatusi, mida peategelane antud hetkel läbi elas. Lugedes antud kirjandust süvenenult võis lugeja ka enda sees kogeda sarnaseid tundeid ja emotsioone.


Kasutatud kirjandus
Kaldaru, M. (2004/2007). Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt. II osa. Romantism. 20. sajand. Tallinn: Avita.

Kull, I.; Tuisk, O. (1982). Muusikaajalugu keskkoolile. Tallinn: Valgus.

Michels, U.; Vogel, G. (1985). dtv-Atlas Musik. Lexikon - Musikgeschichte vom Barock bis zur Gegenwart [Leksikon - Muusikaajalugu barokist tänapäevani]. München, Kassel: Deutscher Taschenbuch Verlag, Bärenreiter.

Wörner, K. H. (1993). Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch. Achte Auflage [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon. Kaheksas trükk, väljaandnud L. Meierott]. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.


Teised internetiallikad nagu Vikipeedia, Youtube jt on viidatud linkidena teksti sees.

SHOW[muuda]

Show2[muuda]

UUS juuli 2018 https://vara.e-koolikott.ee/node/6116 19. saj ajatelg heliloojate eludaatumitega

Show3[muuda]

UUS juuli 2018 https://vara.e-koolikott.ee/node/6118 Helinäited

Show4[muuda]

UUS juuli 2018 https://vara.e-koolikott.ee/node/6133 ERR saade Wagnerist

ASK[muuda]

Ask 1[muuda]

UUS juuli 2018 https://vara.e-koolikott.ee/node/6121

Ask 2[muuda]

UUS juuli 2018 https://vara.e-koolikott.ee/node/6122

Ask 3[muuda]

UUS juuli 2018 https://vara.e-koolikott.ee/node/5076

Ask 4[muuda]

UUS juuli 2018 https://vara.e-koolikott.ee/node/6127

Ask 5[muuda]

UUS juuli 2018 https://vara.e-koolikott.ee/node/6132

DO[muuda]

UUS juuli 2018 https://vara.e-koolikott.ee/node/6137

Sõnasta F. Mendelssohn Bartholdi "Sõnadeta laulud"

Sõnadeta laulud, pianist Rena Kyriakou (1917–1994), YT 02:03:44

Saksa helilooja Felix Mendelssohn Bartholdy (1809–1847) (Vikipeedia, Vikipeedia ingl. k.) on muusikalise romantismi esindaja, kelle looming ja mõtteviis muudab 19. sajandil pms instrumentaalmuusikat. Tema klaveritsükkel „Lieder ohne Worte“ (Sõnadeta laulud) (1829/30, esimene kaheksast raamatust, kuni 1845) näitab, et lauldavus klaveril on võimalik ka ilma lauluhääleta. Helilooja oli ka andekas maalija.

1. Moodustage kaks või enam rühma.

2. Pange muusika kõlamise ajal kirja seostuvaid sõnu (tegevused, atmosfäär, emotsioonid, tunded, iseloomustused), mis võiksid haakuda romantismiga.

3. Võrrelge saadud sõnade hulka ja nende korduvust erinevate rühmade vahel.

4. Lugege muusika veelkordse kõlamise ajal sõnad sobival viisil (võib sisalda ka mitteverbaalseid väljendusviise) teistele ette ja jälgige, mis juhtub...

3) Kammerlik vokaalmuusika. Soololaul ehk kammerlaul ehk Lied (Schubert, Schumann) PUUDU[muuda]

LUMI KRISTIN: Mind ajab hetkel segadusse, kas on tegu Romantismi ptk alapealkirjaga? Sest eraldi sellenimelist ptk meie taksonoomias ettenähtud ei ole.


TELL[muuda]

SHOW[muuda]

ASK[muuda]

DO[muuda]

4) Instrumentaalsed väikevormid. Schumann, Chopin, Liszt[muuda]

TELL[muuda]

19. sajandil toimusid muusikas suured muudatused, mis mõjutasid eeskätt heliloojat ja nende loomingut. Uuendused ja muudatused toimusid nii heliloomingus kui ka žanrites. Siiski ei olnud selgelt üleminekut ühelt perioodilt teisele, kuna üldiselt jäi kompositsioonitehnika samaks. 19. sajandit kutsutakse romantismi perioodiks, mistõttu oli ka muusika eesmärk kutsuda esile inimese mingi emotsioon ning kõige enam pöörati tähelepanu tunnetele. Kõige suurem muudatus toimus helilooja mõtlemisviisis. 

Põhimuudatused toimusid järgnevates valdkondades: harmoonia (rikastati kromatismidega), rütmika (muutus vaheldusrikkamaks), tempo (suured äärmused), dünaamika (nüanssiderikas).

Heliloojatel tekkis suurem huvi rahvamuusika ja vanamuusika vastu. Üldiselt jäid klassikalise sümfooniaorkestri pillid kõik samaks, ometi toimusid üksikud arengud pillide ehitusel. Nimelt võeti kasutusele vaskpillidel ventiilid ja puupuhpillide klappsüsteem. Lisandusid mõned üksikud pillid nt: inglissarv, pikolo- ja bassklarnet, saksofon. Romantismi perioodi heliloojate lemmikpill kammermuusikas oli jätkuvalt klaver. 

Tänu sellistele heliloojatele nagu Fryderyk Chopin (heli- ja noodinäide: Etüüdid op.10 ja op.25) ja Ference Liszt (heli- ja noodinäide: Paganini etüüd S. 161 Nr. 3 "La Campanella" e. k. "kelluke") tekkis uus mõiste - virtuoosikultus. Mõlemad heliloojad on kirjutanud väga palju teoseid klaverile, olles samal ajal ise väga andekad pianistid. Seetõttu panidki nad esitaja tehnilised võimed viimse piirini proovile, muutes klaverimängu ühtlasi ka võistluseks ja väljakutseks. Ka tänapäeval on paljud 19. sajandi klaveriheliloojate loodud teosed tehniliselt väga nõudlikud pianistidele. 

Uued žanrid:

Soololaul - heliteos, mis on loodud häälele, enamasti klaveri saatel, kõige populaarsemad soololaulud on loodud saksa, vene ning itaalia keeles.

Sümfooniline poeem - üheosaline teos, loodud sümfooniaorkestrile, kajastab poliitilist või filosoofilist ideed.

Kammerlikud väiketeosed klaverile - erineva karakteriga heliteos, mis on loodud klaverile, tihtipeale väga nõudlik mängijale: sõnadeta laul, ekpromt, prelüüd, rapsoodia, nokturn, muusikaline hetk, tantsud (polka, valss, masurka, polonees).

Klaveritanskriptsioonid - tuntud teos, näiteks ooper või sümfoonia, mille originaal on loodud suurele koosseisule, ümberkirjutatud ("kokkusurutud") kujul klaverile.Klaverimängijate oskused olid väga kõrged ning pidevalt toodi esile klaveri orkestraalset võimet.

Operett - lõbusa ja meelelahutusliku sisuga lavateos, milles vahelduva laul, tants ja kõne. Operett jagunes omavahel iroonilise Pariisi ja meloodilise Viini operetiks.

Programmiline muusika - instrumentaalteos, millele helilooja on andnud sõnalise selgituse, mõistmaks selle sisu. Süžee oli laenatud kirjandusteostest, kujutatavast kunstist või ajaloosündmusest

https://vara.e-koolikott.ee/node/2660 tell+show 1

SHOW[muuda]

show 2[muuda]

Panels Content: SOOLOLAUL

Title

SOOLOLAUL Tekst Heliteos, mis on loodud häälele, enamasti klaveri saatel, kõige populaarsemad soololaulud on loodud saksa, vene ning itaalia keeles.

Tuntumad heliloojad:

Franz Schubert - "Forell", "Ave Maria", "Metshaldjas", "Leierkastimees"

Robert Schumann - "Imekaunil maikuul", "Ma ei kaeba"


Content: SÜMFOONILINE POEEM

Title

SÜMFOONILINE POEEM Tekst Üheosaline teos, loodud sümfooniaorkestrile, kajastab poliitilist või filosoofilist ideed.

Franz Liszt - "Hamlet", "Mazeppa", "Orpheus"

Richard Strauss - "Surm ja kirgastumine"

Content: KAMMERLIKUD VÄIKETEOSED KLAVERILE

Title

KAMMERLIKUD VÄIKETEOSED KLAVERILE Tekst Karakterpala

Franz Liszt - "Armastuse unenägu"

Sõnadeta laul

Felix Mendelssohn - "Sõnadeta laul op.67 no.2", "Sõnadeta laul op. 19 no.1"

Ekspromt

Robert Schumann - "Ekspromt op.90 no.3"

Frederic Chopin -

Prelüüd

Frederic Chopin - "Prelüüd op. 28 no. 15", "Prelüüd op. 28 no. 20"

Rapsoodia

Franz Liszt - "Ungari rapsoodia"

Nokturn

Frederic Chopin

Muusikaline hetk

Polka

Frederic Chopin

Valss

Frederic Chopin - "Valss op. 34 no. 1", "Valss op. 18 no. 1", "Valss op. 69 no. 2"

Masurka

Frederic Chopin

Polonees

Frederic Chopin - "Polonees op.53"


Content: KLAVERITRANSKRIPTISOONID

Title

KLAVERITRANSKRIPTISOONID Tekst Tuntud teos, näiteks ooper või sümfoonia, mille originaal on loodud suurele koosseisule, ümberkirjutatud ("kokkusurutud") kujul klaverile.Klaverimängijate oskused olid väga kõrged ning pidevalt toodi esile klaveri orkestraalset võimet.

Ferenz Liszt - "Beethoven - 5. sümfoonia", "Wagner - Tannhauser",

Content: OPERETT

Title

OPERETT Tekst Lõbusa ja meelelahutusliku sisuga lavateos, milles vahelduva laul, tants ja kõne. Operett jagunes omavahel iroonilise Pariisi ja meloodilise Viini operetiks.

Content: PROGRAMMILINE MUUSIKA

Title

PROGRAMMILINE MUUSIKA Tekst Instrumentaalteos, millele helilooja on andnud sõnalise selgituse, mõistmaks selle sisu. Süžee oli laenatud kirjandusteostest, kujutatavast kunstist või ajaloosündmusest.

ADD PANEL

https://vara.e-koolikott.ee/node/2675 show2


show 3. SHOW JAOKS LIIGA PALJU TEKSTI, TULEKS VIIA TELL-i[muuda]

Tantsumuusika vormide areng 19. sajandil

Tantsumuusika eemaldus peale 1800 õukonnatantsude stililisatsioonist ja heliloojad kasutavad seda edaspidi enamasti funktsionaalse tarbemuusikana, nt kodanlike seltsiõhtusteks (nt Beethoven ja Schubert, viimasel on kokku 416 menuetti, valssi ja teiste tantsuvormide väikepala). 1820–1830 jooksul muutuvad tantsud muusikas autonoomseks (iseseisvaks) žanriks ning piirid tarbe- ja poeetilise (kunst)muusika vahel hägustuvad, sh sulandub osa tantsude rahvuslikkus karakterpalaga ja kirjutatakse ka (sümfoonilisi) kontsertvalsse. Peamiselt rütm jääb iseloomustama algset tantsukarakterit. Kirjutatakse ka variatsioone ja kõrgväärtuslikke tsükleid, vt allpool Beethoveni "Diabelli variatsioonid". 

Tantsumuusika keskuseks on pärast 1800 Viin. Peale Viini kongressi (1815) muutub valss kõige populaarsemaks tantsužanriks kõikides ühiskonnakihtides. Sageli koostati seltskonnasündmuste tarbeks kuni 20 tantsu, mis lubas piki tantsurõõme. Kontsertvalsside autorid on Johann Nepomuk Hummel (juba 1808), romantilist varianti loob Carl Maria von Weber ("Kutse tantsule", 1819, programmilise süžeega), samuti Frederik Chopin, Franz Liszt ja Johannes Brahms kirjutavad kontservalsse klaverile. 


Väikevorm valss areneb kõrgväärtuslikuks žanriks

19. saj keskel alates suureneb tantsumuusika loominguline tase veelgi, eriti valssi puhul: korduvad 8-taktilised fraasid laiendatakse, rütm ja harmoonia muutuvad keerulisemaks. Aeglasele sissejuhatusele lisandub kokkuvõttev kooda. Populaarsed tantsuorkestrid (kapellid) esinevad tantsudega suurlinnade meelelahutus- ja aiakontsertidel (nt Vauxhall-Garden Londonis, Tivoli Kopehaagenis, Mabille aed Pariisis).

19. saj kuulsate tantsukapellmeistrite hulka kuuluvad Viini heliloojad Joseph Lanner (1801–1843) ja Johann Strauß (isa) (1804–1849). Peale 1850 aga muutub veelgi kuulsamaks ("valsikuningas") Johann Strauß (poeg) (1825–1899). Järjestatakse 5 valssi sissejuhatuse ja koodaga, kuid "valsikuningas" muudab valsi veelgi sümfoonilisemaks ja huvitavamaks instrumentatsiooni poolest. Iseloomulikuks just Viini valsi esitamisel on nüüd kolmelöögilise valsi teise löögi kerge ennetav esitamine, mida kõik kaasaegsed imetlevad ja mida ka tänapäeval ülemaailmsel Viini filharmoonikute uusaastakontserdil nautida saab. 


Valss inspireerib looma kõrgväärtuslikku klaveriteoste tsükli 

Ludwig van Beethoven: "33 Variatsiooni Anton Diabelli valsile", op. 120 (1819–1823), laiemalt tuntud kui "Diabelli variatsioonid"

Ajalooline taust: Alates 1818 pidas austria muusik ja helilooja Anton Diabelli (1781–1858) muusikapoodi ja noodikirjastust. Eesmärgiga muuta oma äri laiemalt tunduks, algatas ta projekti 1819, mille raames ta palus kirjutada kõikidel Viini ja Austria heliloojatel variatsioonid tema ühele väikesele valssile. 

Kõige suurema hulga variatsioone kirjutas Beethoven (33), teistelt heliloojatelt tuli kokku 50 variatsiooni, sh reageerisid nii asjaarmastajad kui ka professionalsed heliloojad, mh noor Franz Liszt (11-aastaselt), Mozarti poeg, Franz Schubert (kolm aastat enne surma), Bruckneri õpetaja ja kontrapunkti meister Simon Sechter ning klaverivirtuoos Friedrich Kalkbrenner. 1981. a kordas Austria ringhääling üleskutse kirjutada Diabelli 200-ks sünniaastapäevaks veelkord 17 variatsiooni, mille tagajärjel eksisteerib nüüdsest ametlikult 100 variatsiooni.

Beethoveni variatsioonid on vormiliselt ja sisuliselt (karakterilt) ulatuslikud:

- stiliseeritud vormid: nr 1 Marss, nr 6 Invention, nr 24 Fughetta

- heliloojate portreed: nr 31 Bach, nr 32 Händel, nr 33 Mozart

- humoristlikud paroodiad: nr 9 Eeltakt, nr 13 punkteeritud rütm, nr 22 Mozarti Don Giovanni "Notte e giorno faticar" (Ööpäevane võitlus)

- ennetab 19. saj muusikalises romantismis alles hiljem esile kerkivaid klaverimuusika meeleolupilte: nr 8 "Intermezzo" (viitab ette Johannes Brahmsi samalaadsetele käsitlustele), nr 20 "Luuletaja kõneleb" (viitab ette Robert Schumanni samalaadsetele käsitlustele)


Diabelli originaalne valss

Kummaline segu erinevatest vormidest.

Alguses võib arvata, et see oleks klaveritunni etüüd - kolkõlaharjutus paremale käele.

Teema ise on biidermeierlikult mõnus valss veidi Viini charme'iga.

Taktid 1–8: lihtne struktuur (eellause)

- eeltakt (eellöögiga) ja akordikordus paremas käes (saade)

- kolmkõlaline teema vasakus käes

Beethoven ise nimetas seda valssi pigem negatiivselt "kingsepa laiguks".

Taktid 8–16: struktuur muutub keerulisemaks (järellause)

- areneb välja scherzo'ks (klassikalises muusikas tavaliselt menueti kiire keskosa)

- Beethovenile iseloomulikud sünkoopid (üle taktijoonte nihutatud rütm) 

Taktid 17–24: kordub lihtne struktuur (eellause kordus)

Taktid 25–32: kordub lihtsustatud keerulisem struktuur (järellause kordus)


Vaata Beethoveni tsükli põhjaliku tutvustuse, partituuri, helisalvestusi ja analüüsi Vikipeedias siit (ingl. k), sealt leiab kõikide variatsioonide noote ja salvestusi kuulamiseks. 

Kuula tsükli terviksalvestust koos partituuriga siin (01.00:03) 

Vaata Diabelli teema partituuri all ja teema analüüsi siin.

https://vara.e-koolikott.ee/node/4086 show3

ASK[muuda]

DO[muuda]

4) 19. sajandi orkestrižanrid. Absoluutne muusika – puhtmuusikaline sümfoonia (Schubert, Brahms) ja instrumentaal- ehk soolokontsert (Liszt, Paganini). Programmiline muusika – programmiline sümfoonia ja sümfooniline poeem (Berlioz, Liszt)[muuda]

https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4261 tell shod+ask+do - töös

TELL[muuda]

Sümfooniline poeem[muuda]

19. sajandil toimusid orkestrimuusikas ja orkestrite koosseisus suured muudatused. Mitmed orkestripillid omandasid tänapäeva kuju, mis muutis pilli kõla ja mängutehnikat. Vaskpillidele lisati ventiilid, puupillidele lisati klapisüsteemi, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Samuti tulid kasutusele ka uued pillid, mis täiendasid orkestrikõla. Romantismi perioodi algul hakkas orkestri koosseis suurenema ning antud perioodi lõpuks oli orkester saavutanud hiiglasliku koosseisu, eesotsas Gustav Mahleri teoste esitamiseks.

Kõige enam loodi orkestrile programmilist muusikat ehk teose sisu ning pealkiri on seotud konkreetse teema või sündmusega.

Uueks žanriks orkestrimuusikas kerkis sümfooniline poeem, üheosaline orkestrile loodud heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost tuntud kangelane. Sümfooniline poeem ei ole lihtsalt heliteos, kuulaja peab mõistma selle ümberjutustuse seost kirjandusega. Esimeseks heliloojaks, kes antud žanris hakkas looma teoseid ja saavutas ka edu peetakse Ungari päritoluga heliloojat Ferenc Liszti - "Promethus". Samuti on loonud kuulsaid sümfoonilisi poeeme ka teised heliloojad näiteks 1001 öö muinasjuttude põhjal Nikolai Rimski-Korsakovi - "Šeherezade".


Romantiline sümfoonia[muuda]

Klassitsismi ajal sündinud, ent oma loominguga romantismi ajastusse küündinud helilooja Ludvig van Beethoven jäi veel pikaks ajaks eeskujuks paljudele heliloojatele. Beethoveni viimastes sümfooniates, mida ta on loonud olles peaaegu kurt on kuulda selgelt romantismile omakohaseid stiilivõtteid. Muutused olid toimunud sümfooniatsükli ülesehituses, orkestratsioonis ning pealkirjade panemises.

Esimeseks romantiliseks sümfooniaks peetakse Franz Schuberti - "Lõpetama sümfooniat". Teos on loodud 1822. aastal, kuid see leiti alles 1865. aastal helilooja avaldamata käsikirjade hulgast ning samal aastal toimus ka teose esmaettekanne. Teose pealkiri võib olla kuulajale petlik, sest tegu on siiski lõpetatud kaheosalise teosega. On arvatud, et pealkirjaga oli heliloojal hoopis filosoofiline seos.

Kirjanduslikud motiivid ja poeemid jõudsid ka sümfoonilisse muusikasse ning kasutusele võeti ka mõiste programmiline sümfoonia, mille keskmes oli romantiline kangelane või kirjanduslik teos. Näiteks on loonud Ferenc Liszt "Faust-sümfoonia", võttes aluseks Johann Wolfgang Goethe samanimelise värssdraama #Kirjandus.

Suure muudatuse sümfooniaorkestritega viis läbi Prantsuse helilooja Hector Berlioz, keda peetakse ka nüüdisaegsete orkestratsioonipõhimõtete alusepanijaks. Ta võttis kasutusele rohkelt löökpille ning pööras suuremat tähelepanu vaskpillidele.

Siiski leidus antud perioodil ka selliseid heliloojaid, kes ei olnud vaimustuses programmilisest muusikast ning jäid kindlaks akadeemilisusele ning klassitsimi perioodil kujunenud sümfooniatele. Selliseks heliloojaks oli näiteks Johannes Brahms, kes oli klassitsismi ajastu reeglitele vastava muusika suur austaja ning lõi ka ise samasuguseid teoseid. Ka oma sõnavõttudes ning ütlemistes oli ta väga konservatiivne ning oli sakkastiline kogu kirjanduse ning programmilisuse suhtes. Tema kõige suurim eeskuju oli Beethoven ning kõik oma neli sümfooniat on ta loonud väiksemale orkestrikoosseisule.

SHOW[muuda]

https://vara.e-koolikott.ee/node/5904

ASK[muuda]

ASK 1[muuda]

https://vara.e-koolikott.ee/node/5814#overlay-context=node/5904

Task description Describe how the user should solve the task. Lohista helilooja õigesse kasti

Tekst Important instructions Droppable words are added with an asterisk (*) in front and behind the correct word/phrase. You may add a textual tip, using a colon (:) in front of the tip. For every empty spot there is only one correct word. You may add feedback to be displayed when a task is completed. Use '\+' for correct and '\-' for incorrect feedback. Example: H5P content may be edited using a *browser:What type of program is Chrome?*. H5P content is *interactive\+Correct! \-Incorrect, try again!*

  • Beethoven* - oli küll klassitsismi ajastu helilooja, kuid jäi pikaks ajaks romantismi ajastu heliloojatele eeskujuks
  • Schubert* - tema teost peetakse esimeseks romantiliseks sümfooniaks
  • Liszt* - esimene Ungari päritoluga helilooja, kes hakkas looma sümfoonilisi poeeme
  • Berlioz* - teda peetakse nüüdisaja orkestratsioonipõhimõtete alusepanijaks
  • Brahms* - romantismi ajastu helilooja, kes lähtus klassitsismi perioodil kujunenud sümfooniatest.


Overall Feedback Define custom feedback for any score range Click the "Add range" button to add as many ranges as you need. Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 %

Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly

Behavioural settings. Text overrides and translations


ASK 2[muuda]

https://vara.e-koolikott.ee/node/5816#overlay-context=node/5904

19. sajandil toimusid orkestrimuusikas ja orkestrite koosseisus suured muudatused 19. sajandil toimusid vokaalmuusikas ja vokaal koosseisus suured muudatused

Mitmed orkestripillid omandasid tänapäeva kuju, mis muutis pilli kõla ja mängutehnikat Mitmed orkestripillid omandasid tänapäeva kuju, kuid see ei muutnud pilli kõla ega mängutehnikat

Leidus heliloojaid, kes ei olnud vaimustuses programmilisest muusikast ning jäid kindlaks akadeemilisusele ning klassitsimi perioodil kujunenud sümfooniatele.  Kõik heliloojad olid vaimustuses programmilisest muusikast ning jäid kindlaks akadeemilisusele ning klassitsimi perioodil kujunenud sümfooniatele. 

Kõige enam loodi orkestrile programmilist muusikat ehk teose sisu ning pealkiri on seotud konkreetse teema või sündmusega.  Kõige vähem loodi orkestrile programmilist muusikat ehk teose sisu ning pealkiri on seotud konkreetse teema või sündmusega. 

Romantismi perioodi algul hakkas orkestri koosseis suurenema ning antud perioodi lõpuks oli orkester saavutanud hiiglasliku koosseisu Romantismi perioodi algul hakkas orkestri koosseis vähenema ning antud perioodi lõpuks oli orkester saavutanud minimaalse koosseisu


ASK 3[muuda]

https://vara.e-koolikott.ee/node/5817#overlay-context=node/5904

TutorialExample

Pilt või video Küsimus Millised muudatused toimusid pillidega romantismi perioodil?

Vastusevariandid Vastusevariant: Vaskpillidele lisati ventiilid

Tekst Vaskpillidele lisati ventiilid Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Puupillidele lisati klappsüsteem

Tekst Puupillidele lisati klappsüsteem Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Keelpillidel lühenes sõrmlaud

Tekst Keelpillidel lühenes sõrmlaud Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Keelpillidel pikenes poogen

Tekst Keelpillidel pikenes poogen Õige

Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT

Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 %

Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly

Behavioural settings Text overrides and translations


ASK 4[muuda]

Pealkiri Märkeruudustiku üldine pealkiri.

19. sajandi orkestrižanrid Kirjeldus Märkeruudustiku ülesande kirjeldus. Märkeruudustiku tüüp


Read ja Veerud Read Rida: Teose sisu seotud konkreetse pealkirjaga

Tekst

Teose sisu seotud konkreetse pealkirjaga Rida: Üheosaline

Tekst

Üheosaline Rida: Neljaosaline

Tekst

Neljaosaline Rida: F. Schubert on loonud antud žanris väljapaist...

Tekst

F. Schubert on loonud antud žanris väljapaistva teose Add uus rida Veerud Veerg: Sümfooniline poeem

Tekst

Sümfooniline poeem Veerg: Sümfoonia

Tekst

Sümfoonia Add uus veerg Nõua igas reas vastust Genereeri märkeruudustik ja märgi õiged vastused Sümfooniline poeem Sümfoonia Teose sisu seotud konkreetse pealkirjaga Üheosaline Neljaosaline F. Schubert on loonud antud žanris väljapaistva teose Text overrides and translations


https://vara.e-koolikott.ee/node/5901#overlay-context=node/5901


ASK 5[muuda]

List of Column Content content: True/False Question

Content


Pilt või video Küsimus Romantismi perioodi algul hakkas orkestri koosseis suurenema

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content


Pilt või video Küsimus Suure muudatuse sümfooniaorkestritega viis läbi Prantsuse helilooja Franz Schubert

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content


Pilt või video Küsimus Kõige enam loodi orkestrile programmilist muusikat

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content


Pilt või video Küsimus Kirjanduslikud motiivid ja poeemid jõudsid ka sümfoonilisse muusikasse

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

ADD CONTENT Text overrides and translations


https://vara.e-koolikott.ee/node/5903

DO[muuda]

5) Ooper 19. sajandil. Itaalia (Rossini, Donizetti, Bellini, Verdi) ja ’verism’ (Mascagni, Leoncavallo, Puccini). Prantsusmaa (Meyerbeer, Gounod, Bizet). Saksamaa (von Weber, Wagner). Venemaa (Glinka, Mussorgski, Tšaikovski) PUUDU[muuda]

https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4262 tell+show1 Ask + Do tegemisel

TELL[muuda]

SHOW[muuda]

SHOW 1[muuda]

Hotspots Hotspot: Keelpillid

Hotspot position Click on the thumbnail image to place the hotspot

Cover entire background image When the user clicks the hotspot the popup will cover the entire background image Header Optional header for the popup

Keelpillid Popup content Content Item

Text Keelpillid

Add item Hotspot: Puhkpillid

Hotspot position Click on the thumbnail image to place the hotspot

Cover entire background image When the user clicks the hotspot the popup will cover the entire background image Header Optional header for the popup

Puhkpillid Popup content Content Item

Text Puhkpillid

Add item Hotspot: Löökpillid

Hotspot position Click on the thumbnail image to place the hotspot

Cover entire background image When the user clicks the hotspot the popup will cover the entire background image Header Optional header for the popup

Löökpillid Popup content Content Item

Text Löökpillid

Add item Hotspot: Dirigent

Hotspot position Click on the thumbnail image to place the hotspot

Cover entire background image When the user clicks the hotspot the popup will cover the entire background image Header Optional header for the popup

Dirigent Popup content Content Item

Text Dirigent

Add item ADD HOTSPOT Separate content with a horizontal ruler

content: Loading...

Content

Separate content with a horizontal ruler

ADD CONTENT Text overrides and translations

ASK[muuda]

DO[muuda]

6) Ballett 19. sajandil. Itaalia, prantsuse ja vene koolkonnad (Pugni, Adam, Tšaikovski, Glazunov) PUUDU[muuda]

TELL[muuda]

SHOW[muuda]

ASK[muuda]

DO[muuda]

7) Operett 19. sajandil. Prantsuse ja viini dünastiad (Offenbach, J. Strauss jun, Kalman, Lehar) PUUDU[muuda]

TELL[muuda]

SHOW[muuda]

ASK[muuda]

DO[muuda]

8) Rahvuslikud koolkonnad. ’Võimas rühm’ ehk ’Viisik’. Tšehhi (Smetana, Dvořak) ja skandinaavia (Grieg, Nielsen, Sibelius) PUUDU[muuda]

[Igas teemas võib tulla lõiming IV kursusega]

TELL[muuda]

SHOW[muuda]

ASK[muuda]

DO[muuda]

Pärimusmuusika[muuda]

9) Eesti rahvamuusika. Vanem ja uuem rahvalaul. Rahvapillid ja pillimäng; rahvatants[muuda]

https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4267 tell show+ask+do tegemisel


TELL[muuda]

Laulmine on eestlasi saatnud juba mitmeid sajandeid pea igas valdkonnas - tööl, peol, kodus, külas jne. Neid laule, mida eestlased on juba sajandeid laulnud, nimetatakse rahvalauludeks.

1) vanem ehk regivärsiline rahvalaul (kujunes välja ürgühiskondliku korra ajal ja kestis 18. sajandi lõpuni).

2) uuem rahvalaul (hakkas tekkima 18. sajandi lõpul ja domineeris 20. sajandi alguseni).

Regilaul -on regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul. Hinnanguliselt arvatakse, et regilaulu vorm ulatub vanuselt tuhande kuni kahe tuhande aastani. Vanemat laulu lauldi suuremate muudatusteta umbes 19. sajandil. Rahvalaul levis suulisel teel ning selle autoriks oli rahvas ise. Vanemat rahvalaulu laulsid põhiliselt naised ning esitajaid kutsuti kaasitajateks ja laulikuks ehk leelotajaks. Laulu esitati tavaliselt eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel. Vanemas rahvalaulus olid esikohal sõnad mitte meloodia. Muusika ainult ilmestas teksti ning üldiselt oli meloodia väikese ulatusega 3-4 heli, laulu aluseks oli 8 silbiline värss. Samuti oli rütm vähe vahelduv, kasutati põhiliselt kaheksandik või veerandnoote =IV. Põhiliselt on eesti rahvalaulud ühehäälsed, ainult setudel võib leida ka mitmehäälseid laule, kuna antud piirkonnas on olnud vene rahvalaulude mõju. 

Antud laulu puhul oli põhirõhk laulusõnadel, vähem tähelepanu pöörati meloodiale. Regilaulu aluseks on värss, mille põhivõrm on 8-silbiline ning igale silbile vastab üks noot. Näiteks: Õ-e-ke-sed, hel-la-ke-sed; ku-hu mei-e tu-le tie-me.

Traditsioonilised regilaulu esitajad on eeslaulja + koor. Sealjuures haarab koor üle eeslaulja lauldud värsi ning alustab selle laulmist juba eeslaulja viimase silbi ajal. Samamoodi käitub ka laulja, kes alustab laulmist koori viimase silbiga.

Näiteks:

Eeslalaulja: Õ-e-ke-sed, hel-la-ke-sed;

Koor:                                          -sed Õ-e-ke-sed, hel-la-ke-sed;

Eeslaulja: -sed, ku-hu mei-e tu-le tie-me

Koor:                                          -me,ku-hu mei-e tu-le tie-me.

Laulude liigid: 

1. Töölaulud: karjuselaulud, lõikuslaulud ja koduste tööde laulud.

2. Kalendri tähtpäevade laulud: Mardilaulud, Kardrilaulud, Vastlalaulud, Jaanilaulud. 

3. Perekondlike tähtpäevade laulud, pulmalaulud. 

4. Hällilaulud, mängulaulud, lastelaulud.

5. Kiigelaulud

Uuem rahvalaul tekkis 18.-19. sajandi vahetusel. Uuemat laulu hakkasid rohkem laulma mehed. Laulu meloodia ulatus muutus suuremaks ja rütm aktiivemaks. Lauldi palju sõdalastest, poliitikast, mõisnike vastu võitlemisest, kõrtsilaule. Naised laulsid põhiliselt roosiaedadest, kuningatest, rüütitest ja röövlitest. 

Rahvapillid

Rahvapille valmistati kodusel teel looduslikest materjalidest. Näiteks pilliroost, puust, puukoorest, loomade sarvedest, nahast, linnuluudest jne. Rahvapille valmistati muusikainstrumentideks, mänguasjadeks ja tarbematerjalideks. 

Eesti rahvapillid jagatakse neljaks rühmaks:

1. Puhkpillid - sakusarv, torupill, karjapasun, vilepill, sarvpill, roopill.

2. Keelpillid - kannel, hiiukannel, viiul, moldpill. 

3. Lõõtspillid - akordion, bajaan

4. Löökpillid - jauram, pingipill, kuljused, karjakellad, kõristid.


Kirjandus:

I. Kull, O Tuisk - "Muusikaajalugu"

https://et.wikipedia.org/wiki/Regilaul

http://www.folklore.ee/muusika/eesti_rahvamuusika.htm

M. Ausmaa konspektid


https://vara.e-koolikott.ee/node/2752

SHOW PUUDU[muuda]

ASK PUUDU[muuda]

DO PUUDU[muuda]

10) Pärimusmuusika seosed nüüdisajaga. Muusikanäited eesti pärimusmuusikast PUUDU[muuda]

TELL[muuda]

SHOW[muuda]

ASK[muuda]

DO[muuda]

Eesti professionaalse muusikakultuuri kujunemine[muuda]

See kava erineb HRi omast

11) Eesti muusika. Sissejuhatus (kultuurilooline taust)[muuda]

[lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt], sh Muusikaelu Eestis enne rahvuslikku ärkamisaega, koolielu Eestis, Noor Eesti liikumine, Estonia kontsertsaali/teatri ehitamine, kultuuri ja muusikute rahastamine (Kulka sünd), Tartu ja Tallinna muusikakõrgharidusasutuste asutamine 1919. Edasi erinevad teemad, mis ei sisaldu Multimeedialeksikonis!

TELL[muuda]

19. sajandil toimusid kogu Euroopa muusikaelus muudatused, mis mõjutasid oluliselt muusika vastuvõttu, loomust ja esitamist: rohkem inimesi puutusid kokku muusikaga hoogustunud kodanliku ühiskonnakorralduse tõttu. 18. sajandi lõpupoole olid tekkinud erinevad muusikaühingud, mis korraldasid väikekontserte. 19. sajandil hakati ehitama suuri kontserdisaale, kuid kontserdipileti hinnad olid niivõrd kõrged, et neid pileteid said endale lubada siis ainult kõrgklassi või keskklassi inimesed.

Muusikaühingud - Muusikaühinguid asutati 19. sajandil selleks, et toetada finantsiliselt kontsertide regulaarset korraldamist. Muusikaühingu liikmeskonnas võis kohata nii professionaalseid muusikuid kui ka asjaarmastajaid. Muusikaühingute eesmärk oli kuulajateni tuua klassikalisi teoseid, esitades seda võimalikult kõrgel tasemel. Samuti leidus ühingus tihtipeale muusikaõpetlasi ning algajaid muusikuidki, noortele tulevastele talentidele õpetati ilusat musitseerimist, lootes, et antud teadmised päranduvad tulevikus uutele põlvkondadele.

Virtuoossus - 19. sajandil pöörati olulist tähelepanu tehniliselt kõrgtasemel teoste esitusele ja interpreedi meisterlikkusele. Interpreet (esitaja) pidi oskama improviseerida populaarsetel teemadel ning ootused tema suhtes olid kõrged. Levinud oli virtuooside nö jõuproovid, kus kaks professionaalsel tasemel interpreeti pidid omavahel võistlema.

Mobiilsus ja reklaam - 19. sajandi algul interpreedid reisisid väga sageli, nende eesmärk oli leida muusikaühing, kelle abiga oli võimalik kontsert korraldada, varasemalt oli eesmärk leida jõukam aristokraat või organisatsioon, kes rahastaksid esinemist. 19. sajandil aitas muusikuid reklaami ja ajakirjanduse levik, millega oli palju kergem endale tähelepanu püüda ning publik kokku saada. Siiski olid endiselt tähtsal kohal tutvused jõukate inimestega, kes aitasid üürida nt kalleid kontsertsaale ning võisid abistada kohaliku saateansambli või orkestri otsimisel. Kõige levinum koht piletimüügiks oli raamatupood või kondiitriäri.

Ühiskond ja muusikaelu - Tallinnas elas 1834. a. umbes 15 000 elanikku, nendest 40% sakslasi, kes moodustasid valitseva kihi (#ajalugu #ühiskond). Seetõttu võib ka aimata, et 19. sajandil oli Tallinna elu tihedalt seotud saksa kultuuriruumiga ning seega ka kogu läänepoolse Euroopaga. Aina enam populaarsust kogus (nagu ka Kesk-Euroopas) kodune musitseerimine ning peagi hakkas Johann August Hagen ka arendama koorilaulu, 1843. aastal asutati meestelauluseltsi Liedertafel in Reval. Samuti tegutses muusikaselts, mis kandis nimetust Musikverein (muusikaühing), liikmeskond koosnes muusikasõpradest ja asjaarmastajatest, kes korraldasid Tallinnas kontserte. SIIA KA TARTU KOHTA LISADA. SEDA PEAB VEELKORD TÄPSUSTAMA.

(Lippus 2008: 9-16)

<https://vara.e-koolikott.ee/node/1220>

SHOW PUUDU[muuda]

ASK PUUDU[muuda]

DO PUUDU[muuda]

12) Muusikateater Tallinnas. J. V. Mederi Kindlameelne argeenia[muuda]

TELL[muuda]

Enne muusikateatrite tekkimist olid juba olemas olnud erinevad muusikaseltsid. Seoses poliitiliste põhjustega oli seltside elu vahepeal leebem ja vahepeal karmim, mis võis lõppeda seltsi sulgemisega või seltsi salajase tegevusega. Kõige enam võis Tallinnas kohata erinevaid lauluseltse.

17.-18. sajandil võis Tallinnas näha ooperi või laulumängu esitust, ometi antud nähtus esines väga harva ning ainult tänu rändtruppidele, kuna antud Itaaliast pärit žanr oli kiiresti vallutanud Euroopa, siis jõudis see üsna pea ka Eestisse. 17. sajandil oli Tallinnas kõige enam muusikaarengut näha gümnaasiumis (1631.aastal avatud Tallinna Gümnaasium - tänapäeval Gustav Adolfi Gümnaasium) või kirikutes. Tallinnal olid ka omad linnamuusikud, kes tegid aktiivselt koostööd gümnaasiumi ja kirikuga. Samuti on teada, et Tallinna organistid olid väga hinnatud ning neid kutsuti esinema ka välismaale Turusse, Stockholmi. Samuti suutsid Tallinna Gümnaasiumi koor laulda keerulist mitmehäälset repertuaari. Alles 18. sajandi teisel poolel hakati aina enam tellima erinevaid noote, koju osteti muusikainstrumente, eraõpetajate juures õpiti pillimängu. Aina enam hakati korraldama meelelahutuskontserte ning ka meelelahutusmuusika tõusis esile.

1784. aastal asutas saksa draamakirjanik August von Kotzebue asjaarmastajate teatri Tallinnas (Tallinna Teatriühingu - Kanuti Gildi saalis). See oli aluseks püsivale teatrihuvile ja professionaalsele teatrile kui institutsioonile. Nii nagu teistes saksa keeleruumi linnateatrites, oli ta Tallinnas üksainus trupp hästi laulvate näitlejatega ja mõningate lauljatega.  Ooper oli mängukavas valitsev, tõrjudes sellega isegi draama ja komöödia kõrvale.

1795. aastal saabus Tallinnasse Lüübekist ja Braunschweigist pärit rändtrupp madame Tilly. Antud trupp plaanis Tallinnas tegutseda mõned nädalad, kuid publiku vastuvõtt oli lausa sensatsiooniline, mistõttu jääda kogu suveks, kuni septembrini. Trupi tegevus tähendas suurt pöördepunkti tallinna teatri ajaloos, asjaarmastaja tasemelt professionaalsele tasemele, sõnateatrist ooperiks. Sellest kujunes välja püsiv kollektiiv (ka peale madame Tilly ärasõitu). Algul tundsid end kohalikud asjaarmastajad end häiritult ning toimus kohalik "teatrisõda", mille tulemusel ei lubanud asjaarmastajd trupil Suurgildi saali kasutada, mistõttu tuli neil esineda Kanuti Gildi saalis. Trupil ei olnud ka oma orkestrit ning nende etendustel mängisid kohalikud tallinna muusikud kammeransambli koosseisus. Nende kavas olid Mozarti ooperid saksa keeles ("Võluflööt" ja "Don Giovanni").

1795. aastal õnnestus neljal härral oma pöördumisega saada Tallinna tegutsema andekas teatrimees Grüner (pärit Königsbergist), kes omakorda võttis kaasa andekad lauljad. Tõepoolest avaneski võimalus kokku panna teatritrupp, mis hakkas aktiivselt tegutsema. Antud truppi kuulusid andekad ja oma ala professionaalid, mistõttu edu oli koheselt ka saavutatud. 1796. aastal seoses keisrinna Katariina II surmaga, kestis ka pikk leinaaeg, mil teatrietendused olid keelatud, mis sai saatuslikuks ka Gürnerile, kes ebakindla olukorra tõttu oli sunnitud lahkuma ning teatritrupp lõpetas hetkeks oma tegevuse. Siiski peale ametliku leinaaega võttis teatritrupi kohustused üle hr. Stollers ning neil õnnestus veel esitada mitmeid teoseid, oopereid, laulumänge. Siiski olid lavastused kulukad ning Tallinna publikul ja jõukatel teatrihuvilistel ei olnud piisavalt materiaalset võimalust toetada lavastusi ja teatritrupi tööd.

1804. aastal hakkas teatriselts aktiivsema organiseerimistöö käigus kaasama erinevaid nn "sponsoreid", kelle abiga õnnestus 1806. aastal katta kõik puudujäägid ning tasuda kõik kulud. Nii kujuneski 1807. aastal teatriseltsist aktsiaselts, mille eesotsas seisis 11-liikmeline aadlikest ja literaatidest koosnev komitee. Teatrijuhtimisel tekkis kindel struktuur ning kindlad isikud hakkasid vastutama erinevate valdkondade eest.

Teatrimaja ehitus

Seoses teatriseltsi aktiivse ja eduka tegutsemisega otsustati 1807. aastal alustada teatrimaja ehitamist. Projekt telliti Gottfried Henningilt, kellel oli olemas ka varasem kogemus teatri ehitamisel.

1. veebruaril 1809. aastal avati Tallinnas Laial tänaval esimene teatrimaja, mis kandis nimetust Tallinna saksa teater (sks. k Revaler Theater), teatri naabriks oli aadlike Aktsiaklubi. Saksa kirjanik August von Kotzebue, mainis, et Tallinna Teatri interjöör on üks kaunemaid, mida tema näinud on.

Teatri aktiivne töö

1809. aastal palgati teatrit juhtima teatrijuht (direktor). Teatrisse tekkis ka orkester, siiski pole teada mängijate täpset arvu, võib arvata, et alguses võis neid olla kaheksa, kuid kindlasti see number ajaga suurenes. Orkestri otsene juht oli muusikadirektor, kes dirigeeris oopereid ja näidendimuusikat.

Kord teatris ja orkestriproovis oli väga karm, alati pidi õigel ajal kohal olema, ei tohtinud otsesele juhile vastu hakata, ei tohtinud üleolevalt käituda, joobes peaga proovi ilmumine, kolleegi halva käitumise varjamine, proovi ajal lobisemine, kudumine, kõrvaliste asjadega tegelemine - kõik eelnimetatud tegevused lõppesid trahvisummaga, mida orkestrant või näitleja karistuseks vastavale käitumismustrile sai. Samuti oli väga tähtsal kohal ka peaproov, kus igal osatäitjal pidi oma osa peas olema, ei tohtinud kasutada osaraamatut, juhul kui tekst oli selgeks õppimata või näitleja eksis mitmeid kordi oli samuti karistuseks rahaline trahv, mis võeti vastavalt palgast maha.

Alates 1839. aastast oli teatriseltsil järjekordselt finantsmure tekkinud. Küll võeti laenu ja anti pandiks ka teatrimaja, kuid siiski suutis teater vaevu edasi püsida, on teada, et kõik antud perioodil teatrimaja direktorid olid suures rahapuuduses. 21. oktoober 1855. aastal puhkes teatrimajas suur tulekahju hooletuse tõttu. Ehitustööde ajaks oli võimalik teatril tegeleda Suurgildi saalis, aastani 1860. kuniks ehitustööd lõpetati ja teatri uueks nimeks sai Tallinna Linnateater.

(Kristel Pappel - "Muusikateater Tallinnas XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi esimesel poolel) (juhul kui õpilane soovib tutvuda lähemalt tol ajal elanud näitlejatega ja esitatava repertuaariga, saab lisainformatsiooni antud toimetisest)

<https://vara.e-koolikott.ee/node/1835>

SHOW PUUDU[muuda]

ASK PUUDU[muuda]

DO PUUDU[muuda]

13) Muusikaelu Tallinnas 18. sajandil[muuda]

TELL[muuda]

Muusikaelu Tallinnas 18. sajandil

Hoolimata sellest, et Eestimaa sattus 18. sajandil Põhjasõja (1700-1721) (#ajalugu) käigus Vene impeeriumi koosseisu (1710-1917), kuulus ta siiski saksa keele- ja kultuuriruumi, mõjutused meie kultuurile olid tugevad. Näiteks tegutsesid Tallinnas tol ajal valdavalt baltisaksa muusikud. Allikaid ja materjale antud perioodi kohta on võimalik leida arhiividest ning saksakeelsetest ajalehtedest. Antud sajandil Kesk-Euroopas muusikamaastikul valitsenud barokiesindajate (nt. G. F. Händel, J. S. Bach) ja hiljem klassitsismiesindajate (nt viini klassikud: J. Haydn, W. A. Mozart, L. van Beethoven) looming jõudis mõningase hilinemisega ka Eestisse. Muusika hakkas aina enam saama linna- ja mõisaelu igapäeva osaks, tekkisid erinevad seltsid ja klubid, sealt sai alguse ka muusikaseltside tekkimine.


18. sajandi I pool

Ametid: 18. sajandi esimesel poolel olid ülesanded jaotatud organisti, kantori ja linnamuusiku vahel, igaüks täitis vastavalt linna reglementidele kehtestatud ülesandeid.

Linnaorganist - enne suurt katku 1710. aastal, mil Eesti kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu, oli linnaorganisti amet tähtsal kohal. Vaatamata sõjasündmustele 18. sajandi esimesel aastakümnel suuri muudatusi Eesti muusikaelus ei toimunud. Suuremates kirikutes olid orelid, mida linnaorganistid oma igapäeva töös kasutada said. Loomulikult esines pillidega mitmeid probleeme ning kahjuks oli tol hetkel Eestis vähe professionaalseid oreliparandajaid. Nende kohustuste hulka kuulus lisaks kirikus teenistustel mängimisele ka pulma- ja matusetseremooniatel mängimine. On teada, et paljud linnaorganistid olid ka koduõpetajad.

Kantor - peamised tööülesanded seisnesid vaimuliku ja liturgilise muusika korraldamises kirikus ning õpetajatööga koolis. Õpetajatöö oli kantoril vastutusrikas, gümnaasiumõpilased said õppida koraalide laulmist ning nooremad õppisid ladina keelt, usuõpetust ja kirjatehnikat. Tema ülesanne oli erinevate aktuste ja tähtpäevade korraldamine, kus esines ka koor, kes esitas kantori valitud ja selgeks õpetatud mitmehäälset koorimuusikat.

Linnamuusikud - sajandi esimesel poolel juhtis linna muusikaelu peamuusik, kelle kompaniisse "kuulus neli-viis selli ja paar õpipoissi". Peamuusiku ülesandeks oli teiste väljakoolitamine ja musitseerimine linnaüritustel, sh pulmades ja tähtpäevadel. 18. sajandi keskel kasvas esinemiste arv, kuna Tallinnat külastasid erinevad tähtsad külalised (#ajalugu, #poliitika), kelle auks korraldati rongkäike ja vastuvõtte, kus tuli peamuusikul oma kompaniiga esineda. Teiselt poolt nõudis rahvas aina enam kaasaegset kontsertmuusikat erinevate seltskonnaüritusteks ja tantsuõhtuteks. Kuna Kesk-Euroopast tulnud muusika vajas 6-7 mängijast suuremat koosseisu, võimalusel 10 mängijani ning soetati aktiivselt uusi muusikainstrumente. Vaatamata oma tavapäraste kohustuste täitmise jätkamisest hakati aina enam esinema ballidel ja maskeraadidel.


18. sajandi II pool

See on originaaltekst Heinmaa (2017: 49) võta see üle lihtustatud/ülevaatlikumal kujul, nt esita seal öeldu juttupunktidena või loeteluna.

"Saanud 1776. aastal ühtlasi linna peamuusikuks, täitis Michael Andreas Tewes endistviisi ka traditsioonilisi linnamuusiku tööülesandeid, teenindades linna kirikuid ja gümnaasiumi,109 hoolitsedes kaks korda nädalas raekoja tornis pillimängimise eest ning musitseerides linna avalikel pidustus- tel ja tseremooniatel. Kaua Michael Andreas Tewes töötas ühtviisi peamuu- siku ja kapellmeistrina, ei ole täpselt teada. Kuna 1785. aasta jaanuarist on säilinud muusik J[ohann?] Hanseni kviitung „garnisonikapelli [juhatamise] eest” kvartalipalga kättesaamise kohta,110 siis on alust arvata, et tegemist oli garnisonikapelli juhiga ja et Tewes see enam ei olnud."


Muusikaelus toimumusid muudatused, põhjuseks oli läänekultuuri levik Eestisse, kus varasemalt muusikaelu juhtinud peamuusik sai uued tööülesanded ja korraldused. Hakkas levima noodikaubandus, pillikaubandus, kontserdimuusika, eratunnid.

See on originaaltekst Heinmaa (2017: 12) võta see üle lihtustatud/ülevaatlikumal kujul, nt esita seal öeldu juttupunktidena või loeteluna.

"Seoses kodanliku muusikakultuuri arenemisega 18. sajandi teisel poolel vaadeldakse selle uudseid ilminguid Tallinnas, sealhulgas muusikaharrastuse levik, eraviisiline muusika- ja tantsuõpetus, samuti pilli- ja noodikaubandus. Kõige tähenduslikuma kodanliku muusikaelu vormi – avaliku kontserdi – ellukutsumist Tallinnas uuritakse Lääne-Euroopa ja ka Venemaa tähtsamate muusikakeskuste avaliku kontserdielu kujunemise kontekstis." 


Oma majanduslikult hea seisu näitamaks ostsid mitmed pered endale koju mõne muusikainstrumendi: klavessiini, klavikordi, haamerklaveri, mida kaunistas mõni kaunis muster. Antud instrumente sai tellida ka Tallinna klahvpillimeistritelt. Oli ka selliseid peresid, kellel oli kodus koguni noodikapp.

TULEB TÄPSUSTADA!

Allikas: Heidi Heinmaa 2017 (doktoritöö)


<https://vara.e-koolikott.ee/node/1409>

SHOW PUUDU[muuda]

ASK[muuda]

DO[muuda]

<https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4271>

14) Eestikeelse muusikaterminoloogia areng 19. sajandil[muuda]

[Nt K. A. Hermann uued sõnad (Vahter 2003)]

TELL[muuda]

Läbi muusikatundide on paljud inimesed mingil määral kokku puutunud muusikaterminitega. Eelkõige puutuvad sellega igapäevaselt kokku muusikat õppivad või muusikaga tegelevad inimesed. Ka üldhariduskoolides käsitletakse tänapäeval muusika oskuskeele põhilisi ja enamlevinumaid väljendeid.

Esimene muusikatermininite traktaat "Muusikaterminite määratlus" (1495) ilmus enam kui 500 aastat tagasi, autoriks oli franko-flaami muusikateoreetik Johannes Tinctoris (1435-1511).

Ka eesti keeles on sajandite jooksul ilmunud mitmeid õpikuid, kust leidub erinevaid muusikatermineid:

Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) - "Õppetus kuida klawwerit mängida" (1830) ja "Lühhike öppetus laulmisest" (1833). (käsikirjas)

Johann August Hagen (1786-1877) - "Öppetus, kuida laulomehhed, ja kes muud tahtwad, jouwad notidest laulo wisid ülleswötta, laulo-errelatte peäl mängides ja nende järrel lauldes, ni hästi nemmad isse, kui ka nende öppetus lapsed" (1841).

Andreas Erlemann (1833-1915) - "Musika öppetus. Üks nodi, laulmisse ja mängimisse selletusse ramat, isseärranis koolmeistridele ja keidile laulo- ja mängo-söbradele" (1864).

Karl August Hermann (1851-1909) - "Noodi-õpetus ja komponeerimiseõpetus" (1893)

Karl August Hermann oli muusikutest filoloogiliselt kõige kaugemale jõudnud (kaitses 1880 doktorikraadi filoloogia alal Saksamaal #filoloogia). Tema raamat on kirjutatud kõige selgemas eesti keeles ja keelearengule andis ta suure panuse. Ta võttis kasutusele mitmed uued muusikaterminid ning tõlkis need eesti keelde. Ta töötles läbi varasema kirjanduse ning tõi sisse uuendused ja parandused. Ta püüdis peaaegu et igale võõrkeelsele sõnale leida eestikeelse vaste.

Johannes Kappel (1855-1907) - "Muusika Alguse-õpetus" (1903)

Sajandi teisel poolel kerkisid esile kaks muusikateoreetikut Anton Kasemets (1890-1978) ja Eduard Visnapuu (1895-1969), kelle töödega algas eesti muusikaterminoloogias uus ajajärk.

Anton Kasemets - "Muusika alg-õpetus" (1918)

Eduard Visnapuu - "Muusika leksikon I. Terminoloogia" (1923)

                               - "Noodiõpetus algklassidele ja iseõppijatele" (1925)

                                - "Muusika õpperaamat keskkoolidele" (1926)



(Lisaks tuleb lisada ka kõige enam kasutatavad muusikaterminid (vb oleks mõistlik panna need show´sse)

Allikas: Artur Vahter - "Eestikeelse muusikaterminoloogia kujunemine ja areng"

<https://vara.e-koolikott.ee/node/1836>

SHOW[muuda]

ASK[muuda]

DO[muuda]

15) Laulupidude traditsiooni kujunemine[muuda]

[Koori ja orkestri liikumine ja areng laulupidude kontekstis]

https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4274

TELL[muuda]

Laulupidude traditsiooni kujunemine

Välismaalastega suheldes palutakse tihti eestlastel rääkida enda kultuurist ja traditsioonidest ning kindlasti kuulub sellise tutvustuse hulka ka laulupidu. Eestimaal hakati 1820. aastal asustama kihelkonnakoolide ja kirikute juurde ka koore, mille juhatajateks olid koolmeistrid või köstrid.

Esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus (vaata lähemalt Histrodamuse portaalis), kuid võrreldes tänapäeval toimuva laulupeoga oli tegu teistsuguse sisu ja taotlusega üritusega. Nimelt on praegu (2017) esimesest laulupeost möödas peaaegu juba 150. aastat ning selle ajaga on laulupidu muutunud nii kava kui ka esinejate koosseisu poolest, kuid eesmärk säilitada eestlaste rahvuslikkus on jäänud samaks.

Laulupeo traditsioon ei olnud sugugi eestlaste endi idee, vaid see on meile nö sisse rännanud Kesk-Euroopast. Kõige suurem eeskuju on olnud sakslased, kes organiseerisid ühislaulmist ning avaldasid sellega muljet ka eestlastele. See andiski tõuke hakata eestlastel endil koorilaulu harrastama.


Kronoloogiline lühiülevaade

Tutvu üldise kronoloogilise ülevaatega üldlaulupidude kohta sama peatüki ajateljel (täieneb).

Loe iga laulupeo (ja tantsupeo) kohta detailselt Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse portaalis: Üldlaulupeod, kronoloogia aastavahemike kaupa: 1869-1910, 1923-1939, 1947-1990, 1993-2014


I üldlaulupidu Tartus oli, nagu eespool öeldud, organiseeritud sakslaste eeskujul, ometi kandis see teist eesmärki ning sõnumit. Nimelt oli aastal 1869 möödunud 50 aastat pärisorjuse kaotamisest Liivimaal. Laulupeo üldjuhtideks olid Aleksander Kunileid (1845-1875) ja Johann Voldemar Jannsen (1819-1890), organiseerijaks Vanemuise Selts. Antud laulupeol osalesid ainult meeskoorid ning pasunakoorid, samuti repertuaar oli suures osas välismaiste autorite vaimulik muusika. Lisaks toimus ka rongkäik, kuid teisel kujul kui tänapäeval, kuna mindi üheskoos jumalateenistusele, mitte lauluväljakule. Lauljaid oli kokku üle 800 ja puhkpillimängijaid umbes 50.

Sarnasel kujul jätkusid ka järgnevad üldlaulupeod, ometi läks iga laulupeoga repertuaar järjest enam ilmalikuks, aina enam meeskoore ja pasunakoore võttis osa ning ka Eesti heliloojate panus suurenes. Alles IV. üldlaulupeol 1891. aastal, osalesid ka segakoorid ning keelpilliorkestrid. Neljandal üldlaulupeol suutsid eestlased saavutada olukorra, kus pooled teosed olid Eesti endi heliloojate loodud. Siiski oli repertuaaris endiselt suur osakaal ka vaimulikul muusikal, kuid seoses rohkete esinejate arvuga oli osavõtt laulupeost märkimisväärselt tõusnud - kokku osales 2700 lauljat. 

Esimest korda Tallinnas toimus 1880. aastal III üldlaulupidu, neljas ja V üldlaulupidu 1894. aastal toimusid taas Tartus. Alates VI. üldlaulupeost 1896. aastal toimusid need edaspidi Tallinnas. Kuuenda üldlaulupeo kava hakkas muutuma järjest mitmekesisemaks, nt kõlasid kõrvuti Kesk-Euroopa kontsertmuusika ja Eesti heliloojad ning aina enam lisati uusi ja ning tundmatuid teoseid.

1910. aastal toimus VII üldlaulupidu, kus olid kavas ainult eesti heliloojate teosed (sh esimesed Eesti sümfoonilised teosed) ning esmakordselt seda ei pühendatud mõnele keiserlikule tähtpäevale. Esimest korda osalesid lastekoorid. Kokku osales enam kui 10 000 lauljat ja  pillimängijat. Eesti muusika läbis selleks perioodiks suure arengu professionaalsuse suunas. Paljud muusikud ja heliloojad, eesotsas Rudolf Tobiase, Artur Kapp, Mart Saare ja Mihkel Lüdigiga olid saanud hariduse Peterburi konservatooriumis. Nii Estonia kui Vanemuine muutusid 1906. aastal harrastajate seltsiteatritest professionaalseteks teatriteks ja peo ajal pandi nurgakivi uuele "Estonia" teatrihoonele.

1923. aastal toimus VIII üldlaulupidu, esimene vabas Eestis. Kõlas ainult Eesti heliloojate koorilooming. Puhkpilliorkestrite repertuaar oli valdavalt saksa kerge muusika, sest algupärane Eesti helilooming selles valdkonnas puudus veel. Esimest korda kõlas Mihkel Lüdigi “Koit” (sõnad Friedrich Kuhlbars), mis alates 1969. aasta juubelilaulupeost on olnud traditsiooniline avalaul.

1928. aastal toimus IX üldlaulupidu, esimest korda (ja edaspidigi) Tallinna lauluväljakul puidust ehitatud laululaval. Esile hakkasid kerkima Tallinna konservatooriumis õppinud heliloojad (Tuudur Vettik, Enn Võrk, Evald Aav) ja uued teosed puhkpilliorkestritele. osalesid ka külaliskoorid Lätist, Norrast ja Soomest. Kokku osales u 15 000 lauljat ja mängijat.

1933. aastal toimus X üldlaulupidu, mis oli laulupeo numbri mõistes juubeliks ning seetõttu valiti ka repertuaari hoolikalt. Üldproovides edastasid üldjuhid raadio vahendusel erinevaid esitamisnippe, näidisesinemisi tegid paremad Tallinna koorid. Kontserte kanti üle raadios. Esmakordselt osalesid ka naiskoorid eraldi üksusena, sest esimeseks etteasteks saadi luba juba VI. üldlaulupeol.

1938. aastal toimus XI üldlaulupidu, tähistati Eesti Vabariigi 20. aastapäeva. Esimest korda osales dirigendina Gustav Ernesaks. Esinesid ka esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast.

1947. aastal toimus XII üldlaulupidu kommunistliku partei ja valitsuse range kontrolli all. Esimest korda kõlas Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm". 

1950. aastal toimus XIII laulupidu, mida mäletatakse kui kõige süngemat laulupidu läbi ajaloo. Kaotati laulupeo traditsiooniline nummerdus. Aina enam sooviti kavas näha venekeelseid laule ning teoseid, mis on pühendatud Venemaa tähtsatele isikutele, olid ka teosed, mille esitamine keelustati. Seetõttu tuli ka eesti heliloojatel luua teoseid, mis vastasid nõuetele, lisaks liitusid laulupeoga ka Nõukogude Armee ja kaevurite koor. Enne laulupidu arreteeriti juba üldjuhtideks kinnitatud Alfred Karindi, Riho Päts ja Tuudur Vettik. Sellele laulupeole järgnes ka märtsiküüditamine (#Eesti ajalugu).


Edaspidi on välja toodud vaid olulisemad, sh viimased üldlaulupeod:

1960. aastal toimus XV üldlaulupidu, mis toimus Tallinnas esmakordselt spetsiaalselt ehitatud statsionaarse laulukaare all. Sinna ehitati ka tuletorn, kus pidulikult ka tänapäevalgi laulupeo ajal põleb laulupeo tuli. Esimest korda võtsid laulupeost osa ka poistekoorid. Esimest korda vahendati laulupidu ka Eesti Televisioonis. Sellel laulupeol saamata võimude luba esitati siiski G. Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" ning sellest hetkest sai see teose esitamine traditsiooniks igal järgneval laulupeol.

1969. aastal möödus 100 aastat esimesest laulupeost, seetõttu nimetati XVII üldlaulupidu ka juubelipeoks. Tuletamaks meelde vanu traditsioone toimus kaks nädalat enne laulupidu ka Tartus ning esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Järgnevatel nädalatel rändas laulupeotuli Tallinna. Antud laulupeol otsustati edaspidi esitada Mihkel Lüdigi teos "Koit" avalauluna.

Järgnevatel aastatel hakkas repertuaari lisanduma järjest enam eesti heliloojate teoseid ning samuti uusi lugusid.

2004. aasta XXIV. üldlaulupeol osalesid esmakordselt laulupeol ka mudilaskoorid. Laulupeole anti moto ("Alati teel") ja see kujunes edaspidi traditsiooniks nii üld- kui ka noortelaulupidudel. Alates sellest aastast on laulupidu kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja.

2009. aasta XXV. üldlaulupeol ("ÜhesHingamine") soovis osaleda 35 000 osalejat, kuid arvu piirati 26 000 osalejaga.

2014. aasta XXVI. üldlaulupeol ("Aja puudutus. Puudutuse aeg") esitati igalt eelmiselt laulupeolt üks laul meenutamaks laulupeo traditsiooni.

Jõudes tänapäeva teame, et lisaks traditsioonilisele laulupeole toimuvad ka erinevad maakonna laulupeod, popmuusika laulupeod, noorte laulupeod, öölaulupeod jne.


Laulupidude traditsiooni kujunemine (tell) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1729>

SHOW[muuda]

Laulupidude traditsiooni kujunemine (show1)[muuda]

Laulupeo läbi aegade kuulsamad laulud:


Aleksander Saebelmann-Kunileid - "Mu isamaa on minu arm" (1869) (Youtube)

Aleksander Saebelmann-Kunileid - "Sind surmani" (1869) (Youtube)

Karl August Hermann - "Ilus oled, isamaa" (?) (Youtube)

Fredrik Pacius - "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (riigikantselei lehekülg täiendava infoga)

Karl August Hermann - "Oh laula ja hõiska" (1907) (Youtube)

Cyrillus Kreek - "Meil aia-äärne tänavas" (1919) (Youtube)

Friedrich Saebelmann - "Kaunimad laulud" (1880) (Youtube)

Mihkel Lüdig - "Koit" (1904) (Youtube)

Mart Saar - "Jaan läheb jaanitulele" (1926) (Youtube)

Eduard Tamm - "Eesti rapsoodia" (1932/1934) (EMIKi teoste loetelust leitav kuulamislink)

Gustav Ernesaks - "Hakkame, mehed, minema" (1985) (Youtube)

Miina Härma - "Tuljak" (1897) (Youtube)

Heino Eller - "Kodumaine viis" (1918/1945) (Youtube)

René Eespere - "Ärkamise aeg" (1983) (Youtube)

Peep Sarapik - "Ta lendab mesipuu poole" (?) (Youtube)



<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1731>

Laulupidude traditsiooni kujunemine (show2)[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1880>

Laulupidude traditsiooni kujunemine (show3)[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2345>

ASK[muuda]

Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask1)*[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1861>

Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask2)*[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1862>

Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask3) **[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1863>

Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask4)***[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1864>

Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask5)**[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2346>

Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask6)***[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2347>

Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask7)***[muuda]

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2348>

16) Orkestrite kujunemine Eestis[muuda]

[Orkestrite areng 19. sajandist kaasaajani]


TELL[muuda]

Orkestrite kujunemine > Eestis (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1228>

<https://vara.e-koolikott.ee/node/1228>


SHOW[muuda]

Orkestrite > kujunemine Eestis (show2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4556>Orkestri= te > kujunemine Eestis (show2.1) > <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4555>

ASK[muuda]

Orkestrite kujunemine Eestis > (ask5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4559>Orkestrite kujunemine > Eestis (ask4)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4558>Orkestrite > kujunemine Eestis (ask3)** > <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4557>Orkestrite kujunemine Eestis > (ask2)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3036>Orkestrite kujunemine > Eestis (ask1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3035>

DO[muuda]

> (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2350>4.6. Orkestrite kujunemine > Eestishttps://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4275 > <https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4275>

Orkestrite kujunemi= ne > Eestis (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4561>

17) Peterburi ja Eesti muusika[muuda]

[Peterburi kui eesti professionaalsete heliloojate kasvulava: Tobias, A. Kapp, Lüdig, Lemba, Süda]

TELL[muuda]

<https://vara.e-koolikott.ee/node/1922> 4.7. Peterburi ja Eest= i > muusika https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4276 > <https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4276>Peterburi ja Eesti muusik= a > (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1922>


SHOW[muuda]

<https://vara.e-koolikott.ee/node/1970>

Peterburi ja Eesti > muusika (show2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1970>

ASK[muuda]

Peterburi ja Eesti > muusika (ask 5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2802>Peterburi ja > Eesti muusika (ask4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4573>Peterburi = ja > Eesti muusika (ask3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4577>Peterburi j= a > Eesti muusika (ask 2)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2795>Peterburi = ja > Eesti muusika (ask 1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2798>

DO[muuda]

Peterburi j= a > Eesti muusika (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4579>

18) Rahvusliku helikeele kujunemine[muuda]

[Saar, Kreek, Eller, Tubin, Päts, Aav]


TELL[muuda]

<https://vara.e-koolikott.ee/node/1946>

4.8. Rahvusliku > helikeele kujuneminehttps://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4277 > <https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4277> Rahvusliku helikeele > kujunemine (tell) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1946>


SHOW[muuda]

Rahvusliku > helikeele kujunemine (show1) > <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4706>Rahvusliku helikeele kujunemine > (show2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4692>Rahvusliku helikeele > kujunemine (show3) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4705>

ASK[muuda]

Rahvusliku > helikeele kujunemine (ask5)*** > <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2344>Rahvusliku helikeele kujunemine > (ask4)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4731>Rahvusliku helikeele > kujunemine (ask3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4730>Rahvusliku > helikeele kujunemine (ask2)** > <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4729>Rahvusliku helikeele kujunemine > (ask1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4725>

DO[muuda]

Rahvusliku helikeele > kujunemine (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4732>

19) Modernismi näited Eesti muusikas[muuda]

TELL[muuda]

<https://vara.e-koolikott.ee/node/1869>

4.9. Modernismi > n=C3=A4ited Eesti muusikashttps://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4278 > <https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4278>Modernismi n=C3=A4ited Ee= sti > muusikas (tell) <https://vara.e-koolikott.ee/node/1869>

SHOW[muuda]

Show 1 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1888>
Show 2.1 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1967>
Show 2.2 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1968>
Show 2.2.1 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1969>

Modernismi n=C3=A4i= ted > Eesti muusikas (show 1) <https://vara.e-koolikott.ee/node/1888>Modernismi > n=C3=A4ited Eesti muusikas (show 2.2.2) > <https://vara.e-koolikott.ee/node/1969>Modernismi n=C3=A4ited Eesti muusik= as > (show 2.2.1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4462>Modernismi n=C3=A4ite= d Eesti > muusikas (show 2.1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1968>Modernismi > n=C3=A4ited Eesti muusikas (show 2.2) > <https://vara.e-koolikott.ee/node/1967>

ASK[muuda]

Ask 1 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1883>
Ask 2.1 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1884>
Ask 2.2 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1885>
Ask 2.3 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1886>
Ask 3 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1963>
Ask 4 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1964>
Ask 5 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1966>

Modernismi n=C3=A4ited Eesti muusik= as (ask > 5)*** <https://vara.e-koolikott.ee/node/1966>Modernismi n=C3=A4ited Eesti > muusikas (ask 4)*** <https://vara.e-koolikott.ee/node/1964>Modernismi n=C3= =A4ited > Eesti muusikas (ask 3)** <https://vara.e-koolikott.ee/node/1963>Modernismi > n=C3=A4ited Eesti muusikas (ask 2)** > <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4465>Modernismi n=C3=A4ited Eesti muusi= kas > (ask 1)* <https://vara.e-koolikott.ee/node/1883>


DO[muuda]

Modernismi n=C3=A4ited Ees= ti > muusikas (do) <https://vara.e-koolikott.ee/node/1891>