Veebilehtede loomine/Mis on veebileht

Allikas: Vikiõpikud

Enne, kui asume õppima seda, kuidas veebilehti luua, oleks paslik selgust saada selles, mis asi see veebileht üldse on? Ehk mida me konkreetselt mõtleme, kui räägime veebilehest?

Veebileht[muuda]

Arvatavasti on lugejal olemas oma isiklik arusaam sellest, mida üks veebileht endast kujutab. Nagu nimigi ütleb, on veebi leheküljed on justkui raamatu leheküljed. Peamine asi, mis neid paberist raamatu lehtedest eristab on see, et lehekülgedel on lingid, millele vajutades pääseb teistele lehekülgedele ning seal linkidele klikkides omakorda järgmistele jne.

Lõppude-lõpuks on ju ka seesama õpetus siin üks veebileht ning lugeja, keda on hakanud huvitama, kuidas ise veebilehti teha, on kindlasti enne siia lehele jõudmist juba ise paljusid-paljusid lehekülgi külastanud.

Oot-oot, aga kuidas see külastamine täpselt toimub? Me ei saa ju lihtsalt niisama keset metsa veebilehti külastada, midagi on meil selleks tarvis - mingit vahendit, millega saaksime selles veebilehtede maailmas ringi sõita.

Brauser ehk veebilehitseja[muuda]

Veebilehtede vaatamiseks on tarvis spetsiaalset programmi, mida kutsutakse veebilehitsejaks ehk inglisepäraselt brauseriks.

Windowsi kasutajate seas on kindlasti tuntuimaks veebilehitsejaks Internet Explorer, Mac'i kasutajatel on operatsioonisüsteemiga kaasas Safari. Alljärgnevalt on ära toodud mõnede tuntumate brauserite ekraanipildid.

Kõigil nendel erinevatel programmidel on üks ühine ja äärmiselt oluline oskus - oskus näidata veebilehti. Kuid olgugi, et ühte veebilehte saab vaadata paljude erinevate brauseritega, ei näe lehekülg erinevates brauserites sugugi täpselt ühesugune välja. (Eriti hästi teavad seda need, kes on külastanud veebilehti pihuarvuti või mobiiltelefoniga, või kasutanud hoopis tekstipõhist brauserit nagu ülaltoodud Lynx.)

Seega pole veebileht mitte mingi staatiline pilt, mis läbi traadi sinu arvutisse rändab, vaid hoopis mingi isemoodi informatsioon, mille põhjal brauser vastavalt oma võimetele veebilehe ekraanile kuvab.

Mis isevärki info see selline siis on?

Veebilehtede keel[muuda]

Iga veebileht on tegelikult kirja pandud spetsiaalses keeles, mis ütleb brauserile, milline see lehekülg peaks välja nägema. Brauser vaatab seda kirjeldust ning kuvab selle alusel ekraanile vastava veebilehe.

Seega pea kogu veebilehtede loomise kunst taandub oskusele kõneleda veebilehtede keelt. Tegelikkuses läheb ühe veebilehe koostamiseks tarvis ka teisi oskusi, näiteks kirjutamise oskus, et koostada veebilehel olev tekst ning graafilise disaini oskused andmaks leheküljele kauni väljanägemise, kuid kõigist neist oskustest pole veebilehtede loomisel vähimat kasu, kui me ei oska neid realiseerida brauseritele arusaadavas keeles - veebilehtede keeles.

Veebilehtede loomisel kasutatavaid keeli on tegelikult mitu, kuid peamine keel, mis on kõige aluseks ja mida kõik leheküljed kasutavad, on HTML - inglise keeles Hypertext Markup Language, eesti keeles oleks see otsetõlkes "hüperteksti ülesmärkimise keel", kuid seda tuleks pigem tõlgendada kui "veebilehtede kirjutamise keel", mida ta oma olemuselt tegelikkuses on.

Veebilehtede lähtekoodi vaatamine[muuda]

Mis peitub veebilehe sees?

Selleks, et saada aimu, milline see veebilehtede keel siis ikkagi välja näeb, on lihtsaim moodus uurida mõne olemasoleva veebilehe üleskirjutust tema algses keeles. (Edaspidi nimetame seda selle lehekülje lähtekoodiks.) Kuidas me seda teeme?

Üks veebi võrratutest omadustest on see, et me saame vaadata iga lehekülje lähtekoodi, kui me seda vaid soovime (muidugi tingimusel, et me kõigepealt pääseme brauseriga tollele lehele). Igas tuntumas veebilehitsejas on see funktsioon lausa sisse ehitatud. Harilikult tuleb selleks programmi menüüst valida View source, Vaata lähteteksti või midagi sarnast.

  • Näiteks kasutades Internet Explorer'it tuleb peamenüüst valida View -> Source. Eesti keelse Windows'i puhul Vaade -> Lähtetekst.
  • Kasutades aga Mozilla Firefox'i: View -> Page source.

Esmakordselt veebilehtede keelega kokku puutudes võib see tunduda äraütlemata keeruline ja arusaamatu. See on täiesti loomulik, sest nõndaviisi tunneme me alati kui puutume kokku mõne võõra keelega. Näiteks kohtudes mõne Aafrika suguharuga võib nende keel tunduda kohutavalt keerukas ja arusaamatu, kuid olles toda keelt natukene õppinud, selgub hoopis, et tegu on märgatavalt lihtsama keelega, kui su armas emakeel.

Samamoodi on ka veebilehtede keelega, ja ma võin lubada, et HTML-i õppimine on palju-palju lihtsam, kui mistahes Aafrika suguharu keele omandamine.

Küsimused[muuda]

  1. Mis vahe on brauseril ja veebilehitsejal?
  2. Mis on peamine keel, milles veebilehti kirjutatakse?
  3. Mis on veebilehe lähtekood?

Ülesanded[muuda]

  1. Millist brauserit kasutad sina veebilehtede külastamiseks?
  2. Uuri, milliseid veebilehitsejaid on sinu arvutisse veel installeeritud. Mille poolest need brauserid üksteisest erinevad?
  3. Kas sinu arvutis on veebilehitsejad Firefox ja Opera? Kui ei, siis külasta vastavaid kodulehti ning installeeri endale need kaks küllaltki omanäolist brauserit.
  4. Mine leheküljele http://www.example.com ning vaata selle küllaltki lihtsa lehe lähtekoodi. Leia lähtekoodist järgmine rida:
    <TITLE>Example Web Page</TITLE>
    
  5. Kus kohas näitab brauser <TITLE> ja </TITLE> vahel olevat teksti?
  6. Vaata ka mitmete teiste lehtede lähtekoodi (näiteks http://www.google.ee, http://www.neti.ee). Kas suudad nende lehtede lähtekoodist leida samalaadse rea?