Põhikool[muuda]

Põhineb Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrusel nr. 1 „Põhikooli riiklik õppekava”, Lisa 6, Ainevaldkond „Kunstiained”, Muusika: muusikaline kirjaoskus, noodist laulmine ja pillimäng

I kooliaste[muuda]

Klassid 1 - 3

Õpitulemused[muuda]

Muusikaline kirjaoskus. Õpilane:

1) mõistab alljärgnevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes;
2) mõistab 2- ja 3-osalise taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides;
3) tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevates kõrguspositsioonides;
4) mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda noodist lauldes;
5) õpib lauludes tundma JO- ja RA-astmerida;
6) mõistab oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas: meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, kahekordne taktijoon, noodijoonestik, noodipea, noodivars, astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana; koorijuht, koor, ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul, rahvapill, rahvatants, dirigent, orkester, helilooja, sõnade autor; muusikapala, salm, refrään, kaanon, marss, polka, valss, ostinato, kaasmäng, eelmäng, vahemäng; rütm, meloodia, tempo, kõlavärv (tämber), vaikselt, valjult, piano, forte, fermaat; märkide latern, segno, volt, tutvustamine laulurepertuaariga

Laulmine. Õpilane:

3) laulab lihtsat meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid);

Pillimäng. Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes ja/või ostinatodes;

Harjutused[muuda]

II kooliaste[muuda]

Klassid 4 - 6

Õpitulemused[muuda]

Muusikaline kirjaoskus. Õpilane:

1) mõistab alljärgnevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes;
2) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja eeltakti tähendust ning arvestab neid musitseerides;
3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ning seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimedega);
4) mõistab viiulivõtme ja absoluutsete helikõrguste g–G2 tähendust ning kasutab neid musitseerides;
5) mõistab duur-, moll-helilaadi ja helistike C–a, G–e, F–d tähendust ning kasutab neid musitseerides;
6) mõistab oskussõnade tähendust ning kasutab neid praktikas: eeltakt, viiulivõti, klaviatuur, duur-helilaad, moll-helilaad, absoluutsed helikõrgused (tähtnimed), helistik, toonika ehk põhiheli, helistikumärgid, juhuslikud märgid, diees, bemoll, bekarr, paralleelhelistikud; vokaalmuusika, soololaul, koorilaul, instrumentaalmuusika, interpreet, improvisatsioon; tämber, hääleliigid (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), pilliliigid (keelpillid, puhkpillid, löökpillid, klahvpillid, eesti rahvapillid); tempo, andante, moderato, allegro, largo, ritenuto, accelerando, dünaamika, piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, pianissimo, fortissimo, crescendo, diminuendo.

Laulmine. Õpilane:

2) seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid) absoluutsete helikõrgustega g–G2;
3) rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestab muusika väljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes;
4) laulab eakohaseid ühe- ja kahehäälseid laule ja kaanoneid

Pillimäng. Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille kaasmängudes ja/või ostinatodes;
2) [...] seostab absoluutseid helikõrgusi pillimänguga;
3) kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi ja oskusi.

Harjutused[muuda]

III kooliaste[muuda]

Klassid 7 - 9

Õpitulemused[muuda]

Muusikaline kirjaoskus. Õpilane:

1) mõistab alljärgnevate helivältuste, rütmifiguuride ja pausi tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes;
2) mõistab taktimõõtude 2/4, taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides;
3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ja seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimed);
4) mõistab helistike C–a, G nendest musitseerides;
5) teab bassivõtme tähendust ning rakendab seda musitseerides repertuaarist tulenevalt;
6) mõistab oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas: elektrofonid, sümfooniaorkester, kammerorkester, keelpilliorkester, džässorkester, partituur, muusikainstrumentide nimetused; ooper, operett, ballett, muusikal, sümfoonia, instrumentaalkontsert, spirituaal, gospel; rondo, variatsioon; pop- ja rokkmuusika, džässmuusika, süvamuusika

Laulmine. Õpilane:

2) mõistab relatiivsete helikõrguste (astmete) vajalikkust noodist lauldes ning kasutab neid laulu õppimisel;
3) kasutab muusikalisi teadmisi nii üksi kui ka rühmas lauldes;
5) laulab ea- ja teemakohaseid ühe-, kahe- ning paiguti kolmehäälseid laule ja kaanoneid

Pillimäng. Õpilane:

1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille, plokkflööti või kuuekeelset väikekannelt kaasmängudes ja/või ostinatodes;
2) rakendab musitseerides kitarri lihtsamaid akordmänguvõtteid ning lähtub absoluutsetest helikõrgustest (tähtnimedest) pillimängus;
3) kasutab muusikat esitades muusikalisi teadmisi ja oskusi.

Harjutused[muuda]

Gümnaasium[muuda]

Põhineb Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a. määrusel nr. 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava”, Lisa 6, Ainevaldkond „Kunstiained“. Muusikaline eneseväljendus: laulmine, pillimäng, omalooming.

Õpitulemused[muuda]

Kursuse lõpus õpilane:

1) rakendab oma võimeid, muusikateadmisi ning -oskusi laulmises, pillimängus ja omaloomingus;