Rahvaluule kogumise põhimõtted
Siin lehel on kirjeldatud rahvaloomingu kogumise põhimõtteid.
Rahvaluule mõiste[muuda]
Rahvaluule ehk folkloor (inglise sõnast folklore 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva inimeste rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule hulka kuuluvad näiteks laulud, jutud, vanasõnad, mõistatused, ütlused, salmid, uskumused, kombed, rahvamuusika, rahvatantsud ja mängud.
Tehakse vahet rahvaluulel kui vaimsel rahvaloomingul, mida uurib folkloristika ehk rahvaluuleteadus ning esemelisel rahvaloomingul, mida uurib etnograafia.
Rahvaluuleks kitsamas tähenduses peetakse ka ainult rahva sõnaloomingut.
Rahvaluule salvestis[muuda]
Rahvaluule salvestis võib olla heli- või videofail, mille metaandmeid sisaldava kirjelduse aluseks on faili nimi. Iga heli- või videofaili kirjeldus peab olema vormistatud eraldi samanimelise tekstifailina.
Heli- või videofaili kirjelduse formaat:
- I. Materjali üldandmed
- 1) kogumisprojekti nimetus ja võimalusel lühikirjeldus
- 2) koguja(te) nimed, sünniajad ja kontaktandmed (kontaktandmeid ei avalikustata, need on vajalikud ainult arhiivitöötajatele, et vajadusel kogujatega ühendust võtta, kui tekib täiendavaid küsimusi)
- 3) nimestiku koostaja nimi ja kontaktandmed
- 4) salvesti mark täpselt sellisena, mis on salvesti peal kirjas
- 5) kogumisaeg frmaadis aaaa-kk-pp
- 6) salvestamiskoht ja võimaluse korral olukorra lühikirjeldus
- 7) kasutuspiirangud, kui neid on (sh märge selle kohta, kas faili ning seda kirjeldavad andmed (millised?) võib teha üldsusele kättesaadavaks) ning piirangute kehtivustähtaeg. Igal esitajal/intervjueeritaval on õigus seada piiranguid temalt salvestatud materjalile, seetõttu tuleks juba kogumise käigus kas salvestatuna või kirjalikult (lepinguna) fikseerida, mil moel tohib salvestust edaspidi kasutada.
- 8) esitaja(te)/intervjueeritava(te) nimed, sünniajad, elukohad (esitajate kontaktandmeid ei avalikustata, need on vajalikud ainult arhiivitöötajatele, et vajadusel inimestega ühendust võtta, kui tekib täiendavaid küsimusi)
- 9) säiliku sisukirjelduse kokkuvõte
II. Sisukirjeldus Materjali struktureerimiseks on kaks võimalust:
- 1. Sisuliselt kokkukuuluva materjali (nt ühe intervjuu, mis koosneb mitmest helifailist) kirjeldamine failide kaupa (1 fail = 1 üksus). Sel juhul tuleb mingi täpsema lõigu või teema leidmiseks tulevikus läbi kuulata terve fail, mis võib muuta töö failiga aeganõudvaks.
- 2. Kirjeldatavate failide jagamine väiksemateks sisuliseks üksuseks. See võimaldab tulevikus lihtsamalt leida minigt konkreetset lõiku või teemat
Sisukirjelduse osad:
- faili nimi ja number
- koguja nimi
- materjali kirjeldus ja asukoht failis
- materjali alguse markeering (algussõnad või muut tunnus)
- materjali žanrimääratlus (vrd http://www.folklore.ee/era/leidmine/index.html)
Nõuanded, kommentaarid, vormistamissoovitused
- 1) Kui mingi osa salvestusest soovitakse kustutada, tuleks ka see täpselt ajavahemikuna näidata.
- 2) Kui pala algab intervjueerija küsimusega, võikski algussõnadena kirja panna terve küsimuse; muul juhul esimesed 3-5 sõna.
- 3) Sisukirjelduses palume kasutada võimalikult palju nimetavat käänet, see soodustab vabasõnalist otsingut andmebaasis. (Nt: Isa küüditamine ja uue olukorraga kohanemine. Mitte: Isa küüditamisest ja uue olukorraga kohanemisest).
- 4) Sisukirjelduse ja märksõnade omavaheline osakaal sõltub materjalist ja eelistustest: kui välja tuua rohkesti märksõnu, võib sisukirjeldus olla hästi napp või üldse puududa; kui sisukirjeldus on põhjalik, leiduvad märksõnad enamasti juba selle sees ning need võib lihtsalt paksus kirjas esile tõsta, mitte uuesti korrata.
- 5) ERA märksõnaloendit saab täiendada! Saatke palun märksõnad, mis teie arvates tuleks loendisse lisada, arhivaarile. Ettepanekuid märksõnade lisamiseks saab teha ka Kivikeses (Minu Kivike).
- 6) Kui folkloristliku žanri määramine on liiga raske või töömahukas, märkige palun žanriks lihtsalt: l (laul), j (jutt), pillil (pillilugu), t (tants), mng (mäng)
- 7) Tehniliselt võiks erinevat tüüpi andmed olla üksteisest eraldatud tabulaatoriga, sisukirjeldus parema eristumise huvides sulgudes.
- 8) Tavapärased lühendid palun kirjutada punktiga (snd., k., jm.), algus- ja lõpuajad kolmekohalistena (00:00:25), heli algussõnade järel kolm punkti, märksõnad paksus kirjas ja üksteisest komadega eraldatud (VÕI sisukirjelduse sees paksus kirjas esile tõstetud), žanrilühendid punktita (vt žanriloend), žanrilühendite vahel kaldkriipsud.