Igapäeva-tüpograafia

Igapäeva-tüpograafia
Tekstiõpetuse juhend

Igapäeva-tüpograafia: Fondid / shriftid / kirjastiilid • Lõigud ja muud tekstiblokid • Side-, mõtte- ja muud kriipsud

• Jutumärgid ja ülakomad

Tüpograafia ehk (trüki)tekstikunst tegeleb tähtede ja tekstiga – erinevate tähekujude disainimisega, teksti paigutamisega, joondamisega ja palju muu sinna juurde kuuluvaga, pea-eesmärgiga muuta tekst paremini loetavaks ja esteetiliselt nauditavamaks.

Igapäeva-tüpograafia all mõistame aga sedasorti tüpograafiat, mida igaüks meist võiks oma igapäevaselt kirjutatavas tekstis arvesse võtta.

Kui varasematel aegadel polnud tavakodanikul suurt mingit asja trükitud tekstide maale, siis nüüdseks on juba pikemat aega iga kodaniku käsutuses tüpograafiliselt küllaltki võimekas tehnoloogia – arvuti. Kuid suuremad võimalused tähendavad ka suuremat vastutust. Vastutust vähemasti igapäevastest elementaarsetest tüpograafilistest reeglitest kinni pidamise osas.

Just seda elementaarsete oskuste lünka üritabki täita käesolev õpetus.

Side-, mõtte- ja muud kriipsud

Tekstis kasutatakse sõnade vahel peamiselt kahte liiki jooni: sidekriips ja mõttekriips. Lisaks on veel numbrite juures kasutatav miinusmärk. Arvutiklaviatuurilt leiame aga vaid sidekriipsu.

Jutumärgid ja ülakomad

Eesti keeles kasutatavad jutumärgid soovitatava eelistuse järjekorras:

„…“ – Saksapärased jutumärgid.
«…» – Prantsuspärased jutumärgid.
“…” – Inglisepärased jutumärgid.
"…" – kirjutusmasina stiilis jutumärgid; tegelikult tollimärgid.

Välislingid