Igapäeva-tüpograafia

Allikas: Vikiõpikud
Jump to navigation Jump to search

Igapäeva-tüpograafia
Tekstiõpetuse juhend


Igapäeva-tüpograafia: Fondid / shriftid / kirjastiilid • Lõigud ja muud tekstiblokid • Side-, mõtte- ja muud kriipsudArendusstaadium: 25% (seisuga 24. juuni 2015) • Jutumärgid ja ülakomadArendusstaadium: 25% (seisuga 24. juuni 2015)

Tüpograafia ehk (trüki)tekstikunst tegeleb tähtede ja tekstiga – erinevate tähekujude disainimisega, teksti paigutamisega, joondamisega ja palju muu sinna juurde kuuluvaga, pea-eesmärgiga muuta tekst paremini loetavaks ja esteetiliselt nauditavamaks.

Igapäeva-tüpograafia all mõistame aga sedasorti tüpograafiat, mida igaüks meist võiks oma igapäevaselt kirjutatavas tekstis arvesse võtta.

Kui varasematel aegadel polnud tavakodanikul suurt mingit asja trükitud tekstide maale, siis nüüdseks on juba pikemat aega iga kodaniku käsutuses tüpograafiliselt küllaltki võimekas tehnoloogia – arvuti. Kuid suuremad võimalused tähendavad ka suuremat vastutust. Vastutust vähemasti igapäevastest elementaarsetest tüpograafilistest reeglitest kinni pidamise osas.

Just seda elementaarsete oskuste lünka üritabki täita käesolev õpetus.

Side-, mõtte- ja muud kriipsud[muuda]

Tekstis kasutatakse sõnade vahel peamiselt kahte liiki jooni: sidekriips ja mõttekriips. Lisaks on veel numbrite juures kasutatav miinusmärk. Arvutiklaviatuurilt leiame aga vaid sidekriipsu.

Jutumärgid ja ülakomad[muuda]

Eesti keeles kasutatavad jutumärgid soovitatava eelistuse järjekorras:

  • „…“ – Saksapärased jutumärgid.
  • «…» – Prantsuspärased jutumärgid.
  • “…” – Inglisepärased jutumärgid.
  • "…" – kirjutusmasina stiilis jutumärgid; tegelikult tollimärgid.

Välislingid[muuda]