Ellujäämine looduses

Allikas: Vikiõpikud
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Ellujäämine looduses on maalelavatel inimestel igapäevaselt vajalik. Ellujäämist looduses saab eristada pea neljal erineval maastikul(kõrb, mets, külmad- lumised alad ja džunglid). Ellujäämise oskused on suuresti seotud sellega, kus piirkonnas sa elad (näiteks, kui sa elad kõrbe piirkonnas, siis on sinu teadmised metsast ellujäämise et üsna madalad). Looduses on ellujäämine väga vajalik teadmine kuna sa ei te kunagi, millal sind võib variseda oht.


Ellujäämine Eesti metsas:

Eestit katab umbes 61% mets ehk 2.3 miljonit hektarit, mis annab Eestile 99. koha maailmas pea 200 riigi hulgast.

Eesti metsas ellujäämist on võimalik kasutada pea kõikjal põhja parasvöötmes. Ellujäämine metsas on mõnevõrra kergem kui ellujäämine džunglites või kõrbetes. Mets pakkub kõike mida eluks vajalik, ainult tuleb otsida.

Kuigi Eesti elanikud on harjunud tundma mürgistest roomajatest, taimedest ja seentest ainult rästikut, kärbseseent ja piibelehte kuid Eestis pea 200 liiki seeni millest pea 15 on mürgised ja taimedest 1440 liiki millest pea 100 on mürgised või ärritust tekkitavad.

Kuigi Eesti on oma loomastiku poolest üsna kitsas on meil ka erinevaid inimesele ohtlike loomi nagu hall-hunt, pruun karu ja põder keda küll näeb metses üsna harva, aga siiski ta on olemas.


Metsa minnes peaks kindlasti kaasas olema erinevaks situatsiooniks erinevad vahendid.

Soovituslik nimekiri:

Esmaabi pakk, signaali andmiseks vile, telk, matt (lebo), taskulamp või pealamp koos varupatareidega.