Benini traditsioonilise muusika struktuur

Mõisted

Selles artiklis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

• ajapunkt (time point, Zeitpunkt) on muusika matemaatiline mudel, mille abil on võimalik omistada teatud hetkele arvuline väärtus. Geomeetriast pärit analoogial põhinev aja kujutamine punktina ajateljel sarnaneb ruumipunkti kontseptsioonile: ajapunkti kui matemaatilise objekti kestus on null, tal puudub ulatus ajas.
• ajastamine (timing)
• ajasõlm (time node) on ajapunkti ja sündmuse seos
• fraseerimine
• löögitunnetus (feel) on pulsi (löökide) tunnetamise raamistik (Paulding 2017: 63)
• löök on muusikas ajaühik helikestuste või helivältuste rühmitamiseks. Lööki kirjeldatakse kas helikestuste abil (näiteks sekundites) või helivältuse abil (löögi vältus võib olla näiteks veerandnoot). Partituuris võivad löögid olla organiseeritud taktidena. Taktimõõt esitatakse hariliku murruna, milles murru lugeja tähistab löökide arvu taktis ja nimetaja tähistab löögi vältust. Metronoom näitab löökide arvu minutis ehk tempot. Löök võib olla rõhuline või mitterõhuline. Rõhuliste ja rõhutute löökide suhet nimetatakse meetrumiks.
• meetrum on muusikas rõhuliste ja rõhutute löökide suhe.
• modaalrütmika on keskaja muusika rütmikontseptsioon, mille kohaselt helivältus on määratud tema asukohaga helivältuste seerias ehk mooduses, mis koosneb kindlas järjekorras pikkadest ja lühikestest helivältustest.
• periood on korduva muutuse tsükli kestus.
• polümeetria on muusikas mitme meetrumi üheaegne esinemine eri partiides.
• polürütmia on muusikas erinevates häältes sama meetrumi raames kahe või enama erineva rütmi üheaegne koosesinemine.
• rütm on muusikas helikestuste või helivältuste järgnevuse muster.
• rütmimoodus ehk rütmilaad
• rütmimooduste süsteem ehk rütmilaadide süsteem
• rütmimuster (pattern)
• muusikaline struktuur
• vasturütm
• ühikvältus (ladina keeles tempus)

Sissejuhatus

Benin on umbes 11 miljoni elanikuga riik Lääne-Aafrikas. Benin koosneb umbes 60 etnilisest rühmast. Igal etnilisel rühmal on oma keel või murre.

Ülemaailmselt on Benin tuntud kui vodouni keskus. Etnilise ja kultuurilise kirevuse tõttu on ülimalt kirev ka Benini vodoun.

Erinevate jumalustega seotud vodoun on toonud kaasa tseremooniad, mille läbiviimisel kasutatakse väga erinevaid rütme. Need rütmid võivad omakorda vastavalt konkreetsele piirkonnale või etnilisele rühmale erineda.

Näiteks Benini lõunaosas sõltuvad teatud rütmid jumalusest, millele on vodoun'i tseremoonia pühendatud. Tseremoonial võidakse esitada ainult teatud pühasid laule või rütme ning neid võivad kasutada ainult tseremoonia läbiviijad. Need ei ole tavalised laulud või rütmid ning neid ei esitata kunagi väljaspool tseremooniaid.

Lisaks rangelt tseremooniatel esitatavatele lauludele ja rütmidele leidub aga ka selliseid laule ja rütme, mida võib esitada nii vodoun'i tseremoonial kui ka väljaspool tseremooniaid.

Siiski leidub tänapäeval ka muusikuid, kas esitavad ka rangelt tseremoniaalset muusikat väljaspool tseremooniaid, et pakkuda publikule meelelahutust.

Käesolev ülevaade on koostatud eelkõige fookusega muusikal, mida esitatakse Grand-Popo vallas. Grand-Popo vald asub Benini lõunaosas ja piirneb Togoga. Grand-Popo valla põlisrahvuseks on popo ehk xwlah rahvus. Vallas räägitakse põhiliselt xwlah ja mina keelt. See on piirkond, kus animism domineerib selgelt kristluse või islami üle.

Benini traditsioonilised muusikainstrumendid

Benini traditsioonilise muusika ansambel koosneb tavaliselt kolmest suuremast muusikainstrumentide rühmast: kelladest, trummidest ja kõristitest.

Lisaks võivad ansamblisse kuuluda ka lauljad ja tantsijad, kes saadavad oma liikumist käte plaksutamisega.

Kellad

Gankokoé

Benini traditsioonis põhinevad rütmid tavaliselt gankokoé partiil: cohoun'il. Gankokoé partii saadab tavaliselt otsekui metronoom kõiki Benini rütme. Gankokoé mänguvõtted ja kõla või ka meloodia, mida ta saadab, sõltub igast konkreetsest rütmist.

Televí

Hulakeelne nimetus kaunakujulisele metallist kellale, mida mängitakse metallpulgaga.

Trummid

Kpwale

Ka ortimin houn, ohpungbo

Cléoun

cléhoun

Auagmegbo (le tambour parlant)

Auagmegbo (fon, xwla), tama (sérère, wolof, mandingue, bambara) gangan, dumdum (yoruba), kalangu (hausa, songhaï), odondo (akan), lunna (dagomba), karangou ou kalangou mille üldiseks nimetuseks on "kõnelev trumm" (le tambour parlant) on membranofonide hulka kuuluv löökpill, mida tuntakse põhiliselt Lääne-Aafrikas. Sarnased instrumendid leiduvad ka Indias (huruk) ja Jaapanis (ōtsuzumi).

Rütmid

1. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 001. Agbadja ja selle variatsioonid
2. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 002. Kaka (agbadja)
3. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 003. Ansambel
4. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 004. Gogbahoun
5. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 005. Zinli
6. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 006. Sakpata
7. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 007. Tchingounmey
8. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 008. Houngan
9. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 009. Sakpata+zinli
10. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 010. Teguepka
11. joonis +. RÜTM. BENIN. JOONIS 011. Kokotako

Jumalustega seotud rütmid

Siin on esitletud rütme, mis on seotud eelkõige Grand-Popo vallas austatavate jumalustega.

Azandro

Azandro on kompleksne rütm, millel on on alamrütmid. See tähendab, et Azandro on nagu terve universum, mis hõlmab paljusid rütme, millest igaüks vastab erinevatele xwlah yêhoué järgijate klassile.

Blékété

Blékété on rütm, mida praktiseerivad Etroni järgijad.

1. Gankokoé

Resonnance: cococo-cococo un peu rapide

Dans blékété on joue pratiquent 3 ou 4 tambours.

Dans blékété il y'a

1. ézinhoun, qui joue comme resonnance: azéguidi-azéguidi.

2. le kpessin, comme resonnance: tougbou-tougbou-tougbou. Tougbou ... un motTougboun

3. le cléoun, qui est le plus pétit tambour joue comme resonnance clé-clé-clé un peu plus rapide.

4. le ôhoungbo de blékété joue go-go-go-go-gogo-go-gogo il bat pour accompagner les petits tambours.

Schéma des tambours:

cléoun ézinhoun kpéssin ôhoungbo

Rahvalikud rütmid

Agbadja

Agbadja on rahvalik rütm. mille esitamiseks on vaja ühte kella (gankokoé), vähemalt kolme trummi ning vähemalt ühte kõristit.

1. Gankokoé

Ici pour Agbadja sa resonnance: ko-oun koko-oun ko-oun koko-oun

2. Le kléoun de agbadja est le plus pétit tambour. Il commence en premier en donnant une resonnance de kléou-té-ke-té kléou-té-ke-té

La main gauche et droite battent le tam-tam avec un petit bâton. 1 et 1 et les deux mains battent si rapide le 3eme en jouant cléoun-tiré.

2. Kpéssin Le deusième tambour (moyen) séconde le premier qui est kléoun en donne comme resonnance: kpoto-kpoto-kpoto etc

la main gauche et droite battent le kpéssin 1 et 1 en ajoutant 1 (un) petit troisième bât pour donner le gôut et appuie légèrement, tout cela donne une mélodie rythmique qui est: kpo-to kpoutou, kpo-to kpoutou

NB Quand on joue le ôhoungbo qui est un troisième tambour chef qui accompagne les deux premiers tambours c'est a dire le cléoun et kpéssin. Il peut arriver que cet ôhoungbo peut faire des solo. Donc dans ce cas c'est le kpéssin qui doit lui répondre. Il s'agit ici d'une communication rythmique entre le kpéssin et le ôhoungbo. Le cléoun ....... en ce sens et est vocalisé constament sur sa mélodie.

3. Ôhoungbo

Ôhoungbo est le troisième tambour, qui accompagne dans le rythmes Agbadja. Il accompagne en faisant tes solos qui prouvent une mélodie ambianceuse. Ca aide les chanteurs a chanter sur ses frappes. Ca donne aussi le goût de danser. Donc le ôhoungbo joue un role très important.

Par exemple: Il peut faire des frappes comme: gbadja djo tatata, gbadja djo tatata, gbadja djo tatata

il peut aussi faire des frappes comme ganzété guidi tobi-tobi totchéwê

4. Casquagnette (ôssôgoé)

C'est aussi un instrument de musique qui accompagne tout les rythme. Mais ici en adbadja sa resonnance est: tcho-ki tchoko-kitcho ki, tcho-ki tchoko-kitcho ki etc

Schéma des instrument d'agbadja

côté gauche milieu côté droité cléoun ôhoungbo kpéssin

gankokoé ôssôgoé

Sõltumatud rütmid

Kaka

Kaka on Benini lõunaosas levinud populaarne rütm, mida sageli mängitakse zangbeto auks. See on mitmekihiline rütm, mida tavaliselt esitab kuni viis kella (gankokoé) või bambustoru mängijat. Koosseis võib olla ka suurem, koosnedes veel suuremast hulgast kelladest, millele annavad omade rütmide abil lisamaitse veel trummid, kõristid (ôssôgoé, casquagnettes) ja laulmine.

1. Kaka rütmiline põhistruktuur (Le cohoun de kaka)

Tegu on väga kiire rütmiga, mille mängijad peavad olema tõeliselt osavad, et suuta luua õige kakalik atmosfäär.

Exemple: cohoun-cohoun-cohoun-cohoun-coco.

Kaka rütmifiguurid on omavahel ühendatud otsekui keti lülid. See tähendab, et iga järgmine instrument alustab oma rütmiga enne, kui eelmine on lõpetanud.

Il faut l'enchainer souvent en le jouant. Le coco se termine souvent par ici l'est le cohoun qui commence avant que les quatres autres gongs (gankokoé) ne le suivent de façon harmonieuse et en lui repondant. Le cohoun est le guide s'il n'est pas bien joué ça va agir sur les quatres autres.

2. Teised kellad (gankokoé)

Kaka põhirütmi mängivale kellale võib lisanduda kuni 4 muud kella

Le 1 et le 2 donne comme resonnance: tingogo-tingogo ou tin-tingo tin-tingo.

Le 1 commence le bas du gong et le 2 aussi commence le bas du gong en jouant même chose mais le deux doit reponder au un en jouant un peu plus tard le tin-tingo ou tingogo:

• le son "tin" c'est la plus grande c'est le bas ou le long du gong
• le son "go" c'est la plus pétite croche du gong.

Le 3eme (troisième) et le 4eme (quatrième) gongs aussi se complètènt en se repondant l'un et l'autre.

Le 3 joue gogogo-goglooun.

Le 4 joue goglo go oun glo.

NB les deux se repondent l'un et l'autre.

5. La casquagnette (ôssôgoé) sa resonnance est tellement rapide comme cohoun. On le joue avec deux mains appuyé sur la jambe.

6. Les tam-tams

En kaka on peut jouer 3 ou 4 tambours. L'ont nous pouvons citèr: a. le cléoun le plus petit b. le kpéssin le moyen c. ôhoungbo le plus grand

NB Le ôhoungbo peut être va le ezinhoun ou le kpantlê.

Le cléon donner comme resonnance cléoun-cléoun-cléoun-cléoun

Le kpéssin comme resonnance toungbouou-toungbououn

ôhoungbo souvent improvisé pour accompagner les autres instruments dans kaka. C'est lui qui donne l'ambiance et a fait danser les danseurs.

Schema des tamtams

cléoun ôhoungbo (kpantlê) ezinhoun kpéssin

Kirjandus

• Alorwoyie, G. Foli; Locke, David 2013. Agbadza: Songs, Drum Language of the Ewes (Book & CD combo) (Agbadza: Songs, Drum language of the Ewes). African Music Publishers