AKORD. A JOONIS 001

Allikas: Vikiõpikud
(Ümber suunatud leheküljelt AKORD. JOONIS 001)
  1. Akord on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide intervallide suhete abil. Kui akordi helid on tertsisuhtes, siis näiteks kolmkõla põhikuju ehitub kahest, septakordi põhikuju kolmest ja noonakordi põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on kvardisuhtes, võivad moodustuda kvartakordid või kvintakordid. Sekunditest ja sekundist väiksematest mikrointervallidest ehituvat akordi nimetatakse klastriks.
  2. Intervall on muusikas kahe muusikalise heli helikõrguste vahe. Intervall esitatakse tervetoonides, pooltoonides, tsentides või võnkesageduste suhtena.
  3. Kolmkõla on muusikas kolmest erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kahe ülestikuse tertsina.
  4. Septakord on muusikas neljast erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kolme ülestikuse tertsina. Akordi nimetus tuleneb sellest, et selle põhikuju äärmiste helide vahe on septim.
  5. Akordi pööre tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe oktavi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli.
  6. Klaster on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui väike terts.
  7. Akordi seis on muusikas akordi helide -> vertikaalne paigutus. Akordi seisu nimetuse määrab akordi ülemise ja põhiheli intervall.
  8. Kromaatika on oktavipõhine helisüsteem, mis koosneb 12 pooltoonist.
  9. Pentatoonika on muusikas oktavipõhine helisüsteem, mis koosneb 5 helist.
  10. Oktatoonika on muusikas oktavipõhine helisüsteem, mis koosneb vaheldumisi kaheksast pool- ja tervetoonist.
  11. Diatoonika on helisüsteem, mis moodustub ainult alushelidest. Diatoonilises helisüsteemis on oktav jagatud seitsmeks helikõrguseks. Helistike, transponeerimise ning duur-moll-süsteemi kasutuselevõtuga 17. sajandil on laienenud ka diatoonika mõiste: diatooniline helisüsteem võib põhineda mis tahes helistikus oleva helilaadi altereerimata helidel. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mažoor ja loomulik minoor.
  12. Mažoor ehk duur on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on suur terts.
  13. Minoor ehk moll on muusikas helilaad, mille I ja III astme intervall on väike terts.
  14. akordi helid on sekundisuhtes
  15. akordi helid on tertsisuhtes
  16. akordi helid on kvardisuhtes