HTML

Allikas: Wikibooks

Veebilehe tegemiseks kasutatakse HTML-keelt (Hypertext Markup Language - hüperteksti märkimiskeel). HTML ei ole programmeerimiskeel ja veebi tegemine ei eelda programmeerimisoskust, ehkki see võib aidata asja kiiremini selgeks saada (ja ka vastupidi - HTML-i omandamine võib olla heaks eelduseks programmeerimise õppimisele).

[redigeeri] Sisukord

Vikiõpiku arendusstaadiumid
Puudulik tekst	Algusjärgus tekst	Kasvav tekst	Kogukas tekst	Valmis tekst:

[redigeeri] Põhitõed

• Alustame
• Lihtsa lehekülje loomine
• Viited - a
• Pildid - img

[redigeeri] HTML-i elemendid teemade kaupa

[redigeeri] Lihtne teksti märgendamine

• Tekstilõigud ja reavahetused - p, br ja pre
• Pealkirjad ja eraldusjooned - h1, h2, h3, h4, h5 h6 ja hr
• Nimekirjad ja loendid - ol, ul ja li
• Teksti rõhutamine - em ja strong

[redigeeri] Keerukamad tekstimärgendid

• Tsiteerimine - blockquote, q ja cite
• Lühendid - abbr ja acronym
• Definitsioonid - dfn, dl, dt ja dd
• Üla- ja alaindeksid - sup ja sub
• Koodinäited - code, kbd ja samp
• Muutujad - var
• Muudatused dokumendis - ins ja del
• Kontaktinfo - address
• Rasvane- ja kaldkiri - b ja i
• Neutraalsed elemendid - div ja span; juhuks kui muu enam ei aita

[redigeeri] Keerukamad elemendid

• Tabelid
• Vormid

[redigeeri] Süntaktilised elemendid

• DOCTYPE seletus
• Doctype
• Metainfo
• Tehnilised detailid

[redigeeri] Mitmesugust

• Ajalugu
• Kodeering
• Valideerimine
• Pisipiltide kasutamine

• Elementide indeks

[redigeeri] Välisviited

• W3C HTML 4.01 spetsifikatsioon
• W3C XHTML 1.0 spetsifikatsioon
• Veebi ABC - Kaido Kikkase kirjutatud algaja veebisepa abimees. Sealt kopeeritud tekst moodustab olulise osa käesolevast õpetusest.
• Kodulehe tegemine. Õpetused, vahendid (HTML, XHTML, CSS)