Matemaatika õppekava loeb: Portugali kogemus

Sissejuhatus

Artikkel keskendub muutustele, mis toimusid Portugali haridussüsteemis 21. sajandi vältel. Rahvusvahelistes testimistes saadud tulemused olid rahva jaoks ootamatult madalad, mis on põhjustanud suurt muret Portugali hariduse kvaliteedi vastu. Seetõttu olid kehtestatud reformid aastate 2000 ja 2015 vahel, mis on toonud kaasa olulise läbimurde Portugali esinemises PISA testis. Artikkel samuti reflekteerib ka uut tulemuste langu, mis on toimunud aastal 2016.

20. sajandi lõpp

Portugali jaoks 20. sajand on olnud haridusvaldkonnas üks kõige keerulisemaid, aga progressiivsemaid aegu. 1970. aasta andmetel 18% Portugali elanikkonnast oli kirjaoskamatu, 66% 15-aastastest noortest ei omanud mitte mingit haridustaset ja ainult 0,9% elanikkonnast oli kõrgharidusega. Küll aga sama sajandi lõpuks kirjaoskamatuse osakaal alanes kuni 9 protsendini, 15-aastaste noorte osakaal, kellel oli lõpetamata haridus, jõudis ligi 9 protsendini ning kõrgema haridusega inimeste osakaal tõusis 8 protsendini.

Hoolimata vaprustavatest numbritest, mis näitasid tohutult suurt kolmekümneaastast arengut Portugali hariduses, ei näidanud need muutused Portugali jõudmist piisavalt kõrgele haridustasemele laiemas pildis. Aastal 1995 TIMSS (Trends in International Mathematics and Science Study) on heitnud valgust tegelikkusele, kui Portugali 4. klassi õpilaste tulemused sattusid skaala alumisse otsa (koos Irani ja Islandiga nende taga). Veelgi rohkem muret on tekitanud ka aastal 2001 avaldatud PISA tulemused, kus Portugali tulemus oli kõigide osavõtnud riikide keskmisest madalam ja OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) riikide keskmisest tulemusest oluliselt madalam.

Viimane samm suurte reformide algatuseks toimus ka aastal 2001, kui Portugali valitsus oli sunnitud tegema avalikuks koolieksamite tulemusi, mis olid siiani rahvale teadmata. Seetõtti hakkas rahva rahutus aina kasvama ning avaldati suurt survet koolidele ja õpetajatele, et tõsta hariduse kvaliteeti.

2000-2010

PISA ja eksamite tulemuste avalikustamisega hakkasidki kaasnema suured muutused. Uus peaminister asutas esimesed matemaatika ja lugemise eksamid kohustusliku kooliastme lõpus (ehk 9. klassis). Samuti aastal 2005 hakkas haridusministeerium omistama matemaatikale ja lugemisele suuremat tähtsust, tänu millele hakati aina toetama õpetamist just nendes distsipliinides.

Aastal 2010 olid avaldatud PISA 2009 tulemused, mis on näidanud Portugali hariduse kvaliteedi olulist tõusu. Vaatamata sellele, et Portugali tulemus oli endiselt OECD keskmisest madalam, ei jäänud märkamatuks nende edusamm võrreldes 2000. aastaga. Mõned analüütikud jõudsid järelduseni, et selline läbimurre toimus tänu 9. klassis kehtestatud eksamile, teised aga jäävad arvamusele, see oli saavutatud tänu suurema tähtsuse omistamisele nendes distsipliinides. On õigustatud aga arvamus, et mõlemad on mänginud oma rolli selles tõusus.

2011-2015

Esimesed haridusstandardid ilmusid aastatel 2010 ja 2011. Portugali haridussüsteemi jaoks oli suur progress, kuid uus õppekorraldus jäi ebakindlaks. 2010. aastal avaldati PISA 2009 tulemused, mis näitasid olulist paranemist kõigis valdkondades. Rõhutati, et PISA tulemustele mõjusid uus hariduspoliitika, mis hõlmas uut kohustuslikku eksamit 9. klassis ja mis suurendas tähelepanu põhiainete tulemustele.

2011. aasta alguses oli majanduskriis, mille tõttu vähendati eelarvet haridusvaldkonnas. Aastatel 2011–2015 pöörati Portugalis erilist tähelepanu selge ja sidusa õppekava loomisele. Uue õppekava omadused olid järgmised:

1. Õppekava keskendus põhiainetele. Nende hulka kuulusid lugemine, kirjandus, grammatika ja kirjutamine; aritmeetika, geomeetria, algebra, tõenäosusteooria ja statistika alused; geograafia; loodusteadused, füüsika, keemia, bioloogia ja maateadused; ning kunsti alused ja kunstiajalugu;
2. Õppekava pööras erilist tähelepanu alusainetele. Lugemine ja algtaseme matemaatika on fundamentaalsed, kuna need loovad aluse hariduse edasiseks omandamiseks ja kultuurses eluks. Kõik ained on olulised, kuid mõned neist vajavad prioriteeti;
3. Õppekava oli organiseeritud ja sisemiselt koherentne;
4. Õppekava oli progresseeruv. Teemad arenevad järk-järgult, tuginedes aine sisemisele loogikale. Õppekava loomisel osalevad hariduseksperdid;
5. Õppekava oli ambitsioonikas ja teadmisteküllane. Eesmärk on sügav mõistmine, mitte ainult oskusi ilma sügavate teadmisteta;
6. Õppekavast sai võimas hindamis- ja õppimisvahend. Kui õppekava on liiga ebamäärane, pole see kasulik ei õpetajatele, õpikute autoritele, eksamite koostajatele ega ka lapsevanematele.

Portugali valitsus paneb suurt rõhku õpitulemustele, eriti matemaatikas ja lugemises. Peamisteks teguriteks on olnud lõpueksamite kehtestamine üheksandas klassis ja selgemini struktureeritud õppekava koos standardiseeritud hindamiste lisamisega neljandas ja kuuendas klassis. 2015. aastal TIMSS tulemused kinnitasid, et Portugali õpilaste matemaatika tulemused on ületanud Soome õpilaste tulemused. 2015. aasta PISA tulemused osutusid Portugali jaoks aga üsna oluliseks. Portugali õpilaste tulemused paranesid kuni 2015. aastani märkimisväärselt tänu õppekavale ja õpilaste tulemustele keskendunud hariduspoliitikale.

Pärast 2016. aastat

Aastal 2016 uus Portugali valitsus muutis hariduspoliitikat. Uus valitsus kritiseeris avalikult varasemaid reforme, väites, et standardiseeritud hindamine kahjustab vähem priviligeeritud klasside õpilasi. Haridusministeerium nihutas oma fookuse interdistsiplinaarsusele, praktilistele oskustele ja pädevustele. Loobuti hindamistest, mida peeti "kitsaks" ja "kahjulikuks sotsiaalmajanduslikult ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele".

Pärast hariduspoliitika muutmist rahvusvahelised võrdlustestid PISA ja TIMSS näitasid vastupidist pilti. Uus valitsus kaotas kõik programmid ja standardid, asendades need ebamääraste ja halvasti struktureeritud "põhiõppeainetega". Tulemuseks nõrgemate õpilaste osakaal suurenes ning erinevus tugevate ja nõrkade õpilaste vahel kasvas. Näiteks, TIMSS tulemused näitavad, et aastatel 2011–2015 suurenes tugevalt sooritanud õpilaste osakaal ning vähenes nõrgemate osakaal, aga aastatel 2015–2019 võib märkida tendentsi, et tugevate osakaal kahanes ja nõrgemate osakaal kasvas.

Portugali kogemus perioodil 2016–2020 kinnitab, et rangetest standarditest loobumine ja paindlikkuse suurendamine ei parandanud õpitulemusi, vaid tõi kaasa vastupidise tulemuse. Kasvas hariduslik ebavõrdsus, sest tugevamad õpilased suutsid paindlikkust kasutada enda kasuks, kuid nõrgemad kaotasid.