Maaväline elu/Uued planeedid

Allikas: Wikibooks

Pidevalt uusi poolt-argumente elu tekke võimalusele mujal, lisandub astronoomia uusimalt leiualalt, päikesesüsteemi väliste planeetide otsingult. Esimesed kinnitust leidnud planeedileiud tehti 1988/89 aastal, hetkel on neid leitud aga juba üle 227-e. Enamik küll on Jupiteri sarnased gaasihiiglased, mida on kergem leida tänu enim kasutatavale meetodile, tähe positsiooni muutusele, mis on põhjustatud planeetide gravitatsioonist pöörlemisel. Leidude sekka mahub see-eest igasuguseid planeete: 12,5 miljardi aasta vanuseid, atmosfääriga, maasarnaste parameetritega, 10 tunniga ümber päikese pöörlevaid ligi 1600-kraadise temperatuuriga, räni ja hapnikku välja purskavaid surevaid hiidplaneete kui ka mitme planeediga tähesüsteeme.

Selle aasta (2007) 21-sel veebruaril jälgiti esmakordselt planeeti otse, läbi spektrianalüüsi. See võib kunagi kaasa aidata maavälise elu otsingutele, sest organismid mõjutavad oma elutegevusega atmosfääri koostist.

Lähim leitud planeet asub maast 10,4 valgusaasta kaugusel. Leidude seas on ka mõni planeedi massiga moodustis, mis ei ole ühenduses ühegi tähega ja mis paikneb tähtedevahelises ruumis. Inglise keeles Planemos-el võib ka endal olla planeete, kuid ta sees erinevalt tähest ei toimu tuumareaktsioone. Kuivõrd valgust tüüpiliselt eriti sinna süsteemi ei saabu, siis ei teki seal ka suure tõenäosusega elu.